morfoloogias. Näiteks tõid täishäälikukaod juurde ohtrasti mimtesuguseid konsonanttüvelisi vorme, nii et kogu süsteem lakkas toimimast ja selle asemele tekkis aja jooksul hoopis keerulise muutmisskeem, mis rajanes hoopis uutel tunnustel. Kadus senine käänamise ja pööramise alus – sõnade jagunemine ühe- ja kahetüvelisteks. Muutus ka suur osa vormistikust. Enamik käändelõppe sai mõnevõrra muutunud häälikkuju, mitmeid teisenemisi on olnud ka verbi tunnustes ja lõppudes. Tekkis uus komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis. (Rätsep 2002: 20-22) Selline tugev uuenduslaine muutis eesti keele soomeugrilist aglutineerivat ehitustüüpi väga palju, kuid veel tugevamad muutused olid eesti keele murretesõnavaras 13. sajandi alguses kui Eesti ala langes alamsaksakeelsete vallutajate võimu alla. Eesti murretesse tuli viie sajandi jooksul rohkem
kaashäälikute regressiivne palatalisatsioon, laadivahelduse ja vältevahelduse tekkimine. Murrangulised uuendused Eesti ala häälikuehituses põhjustasid suuri muutusi sõnade morfoloogias. Kadus senine käänamise ja pööramise alus sõnade jagunemine ühe- ja kahetüvelisteks. Muutus ka suur osa vormistikust. Enamik käändelõppe sai mõnevõrra 5 muutunud häälikkuju, mitmeid teisenemisi on olnud ka verbi tunnustes ja lõppudes. Tekkis uus komitatiiv ning taandus olev kääne, tekkis kaudne kõneviis. Niivõrd tugev uuenduslaine muutis eesti keele soomeugrilist agluniteerivat ehitustüüpi. Ilmnes selge suundumus flekteeriva ehitustüübi poole, kus uusi vorme saadakse eeskätt tüve häälikuid muutes. Rätsep toob välja ka murrangulised muutused eesti murrete sõnavaras pärast Eesti ala langemist alamsaksakeelsete vallutajate võimu alla 13. sajandil
Kitsad keerdtrepid ja koridorid ei asetsenud loogiliselt ning palju kinniseid või avatud uksi. Ruumid on labürintlikud ja keerulised. Samuti sõitis majas kummaline lift. Mis tõendab kujutlust majast kui suletud ruumist? Väljapääsu polnud võimalik leida, jäi mulje nagu mees oleks labürinti ära eksinud. Kõik ukse viisid ruumist ruumi, kuid miski ei viidanud väljapääsule. Milliseid aja- ja ruumisuhete teisenemisi või moondumisi minategelane tajub? Sündmuste ebaloomulikult kiirge kulgemine tekitas tunde nagu aeg seisaks. Ruumide vahetumisel tajus mees vahpeal trepist üles minnes nagu oleks hoopis madalamale jõudnud. Mil viisil maja sisearhitektuur peegeldab inimmälu toimimist? Kuna mälestused on hägused, on maja muutnud ebaharilikuks unustamised, segiajamised, kahtlused, nägemuspildi ja kõrvalepõiked. Millisena kujutab autor inimmälu vahendatud reaalsust?
mõistmist. 3. Baasarusaamad.Kajastavad suhteid keskkonnaga, reaalsusega, inimloomuse olemuse käsitlust, suhtumist aktiivsuse tasemesse ja inimsuhetesse. Käibtõed, mida harva vaidlustatakse ja seetõttu on neid väga raske muuta. Schein rõhutab, et organisatsiooni baasarusaamu tuleb käsitleda koostoimes ja vastastikuses suhtes, sest ühe elemendi kõrvalejätmine muudaks kogumi tähendust Tasandid on koostoimes ning muutused ühes kutsuvad esile teisenemisi ka teistes! Organisatsioonikultuuri dimensioonid ja integratsioonimehhanismid: Kaks põhimõttelist probleemi: 1) Kuidas püsida, kohaneda ja kasvada keskkonnas? 2)Millised sisemise integratsiooni mehhanismid tagavad igapäevase toimimise ja kohanemise? Keskkonnaga toimetuleku 5 etappi:Schein 1)Missiooni ja strateegia loomine. Seisneb olemasolu õigustuses ja eluülesande leidmises. 2)Missioonist johtuvatest eesmärkidest ühise arusaama kujundamine
(uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süzeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena). Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste
ugri (uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimine. Indoeuroopa keelte ja kultuuride väga lai geograafiline levik ja mitmekesisus. Olemas kirjalikud allikad (nt sumeri, akkadi või hetiidi loomismüüdid, eeposed veedad jne). Ajaline sügavus enam kui 4000 aastat. Võimalik on luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) ja võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesi, jälgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia). Soome-ugri rahvaste mütoloogia kohta pole võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid. Enamus allikmaterjalist on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjali väiksem ajaline sügavus. Suurem tähtsus keelelistel ja folkloori-alastel rekonstruktsioonidel. Vajadus kasutada neid allikaid, kus mütoloogiline aines esineb vihjeliselt (mütologeemidena). Soome-ugri rahvaste mütoloogiat ei või tõmmata indoeuroopa rahvaste
Müüt muudab inimese elu elamisväärseks. 7. Too välja allikate iseloomust tulenevaid erinevusi indoeuroopa ja soome-ugri (või uurali) rahvaste mütoloogiate uurimisel. Indoeuroopa rahvaste mütoloogia uurimisel on tähtis eelis u 4000 aastane ajaline sügavus. Samuti on olemas palju kirjalike allikaid (loomismüüdid, veedad, eeposed). Võimalik on...luua keelelisi rekonstruktsioone (võrdlev keeleteadus) võrrelda mütoloogilisi motiive ja süžeesid, jä lgida nende teisenemisi pikema aja jooksul (võrdlev mütoloogia) Soome- ugri rahvaste mütoloogia kohta pole aga võrreldavaid varaseid kirjalikke allikaid ning enamusel allikmaterjalidest on hiline folkloorne ainestik (alates 18. sajandist). Allikmaterjalil on väiksem ajaline sügavus ning suurem tähtsus on lingvistilistel ja folkloristlikel rekonstuktsioonidel. Allikate vähesuse tõttu on vaja kasutada aga neid allikaid, kus mütoloogiline ainestik esineb vihjeliselt. 8
3. Febvre ise huvitus ennekõike suurte isiksuste vahekorrast ajastu "vaimse varustusega": Martin Luther, François Rabelais, Marguerite de Navarre. "Igal kultuuril on oma vaimne varustus, veelgi enam, igal kultuuriajastul [...] on oma uuenenud varustus, mida on arendatud enam ühtedele vajadustele vastavaks ja vähem teistele: ükski kultuur ega ajastu pole suuteline pärandama täielikult oma vaimset varustust neile, kes talle järgnevad; see varustus teeb läbi mitmeid teisenemisi, muutusi ja märkimisväärseid moonutusi, nagu ka parandusi, täpsustusi ja uusi täiustusi." "Me omistame oma esivanematele naiivselt enese teadmised ehk siis eelduseid ideedeks, mis on olemas küll meil, kuid mida ka kõige õpetatumatel neist polnud võimalik enesele hankida. (...)16. sajandi inimene peab tegelikult olema arusaadav mitte suhestatuna meiega, vaid suhestatuna oma kaasaegsetega. Neid tuleb siduda mitte meie ja meie ideede, vaid nende endi ja nende ideedega."
1.3.1.8 Keha omaaeg ja omapikkus Keha ,,omaaeg" ja ,,omapikkus" jäävad igasugustel aja ja ruumi teisenemistel samaks. Näiteks mida lähemale rongi liikumise kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aegleneb aeg rongis ja rongi pikkus lüheneb vaatleja jaoks, kes rongi liikumist vaatleb kõrvalt. Kuid rongi sees olevale vaatlejale kulgeb aeg tavapärase kiirusega ja rongi pikkus on sama, mis paigalseisteski. See näitab väga ilmekalt seda, et aegruumi teisenemisi ( ehk selle kadumist ) inimene ei taju, kui ta on parajasti süsteemis, kus aegruumi teisenemine toimub. Kuid väljaspool seda süsteemi on seda juba tajutav. Kuid teleportreerumisel ajas ja ruumis keha omaaega ja omapikkust enam ei eksisteerigi, sest keha teleportreerub ajas ja ruumis hetkega ( aega sellele ei kulu ). Mida lähemale rongi liikumise kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aegleneb aeg
Keha „omaaeg“ ja „omapikkus“ jäävad igasugustel aja ja ruumi teisenemistel samaks. Näiteks mida lähemale rongi liikumise kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aegleneb aeg rongis ja rongi pikkus lüheneb vaatleja jaoks, kes rongi liikumist vaatleb kõrvalt. Kuid rongi sees 65 olevale vaatlejale kulgeb aeg tavapärase kiirusega ja rongi pikkus on sama, mis paigalseisteski. See näitab väga ilmekalt seda, et aegruumi teisenemisi ( ehk selle kadumist ) inimene ei taju, kui ta on parajasti süsteemis, kus aegruumi teisenemine toimub. Kuid väljaspool seda süsteemi on seda juba tajutav. Kuid teleportreerumisel ajas ja ruumis keha omaaega ja omapikkust enam ei eksisteerigi, sest keha teleportreerub ajas ja ruumis hetkega ( aega sellele ei kulu ). Mida lähemale rongi liikumise kiirus jõuab valguse kiirusele vaakumis, seda enam aegleneb aeg
Definitsiooni arengut peab aga võimaldama termini vorm: mida motiveeritum termin, seda suurem on oht, et mõiste muutumisel satub see termini senise motivatsiooniga vastuollu. Spetsialistide arusaam reaalsusest muutub eelkõige teaduses, kus luuakse uusi teooriaid, mis võivad olla varasemaga võrreldes täiesti teistmoodi struktureeritud ja vajada seetõttu täiesti uut mõiste- ja terminisüsteemi. Populaarsed näited on flogiston ja hapnik. Palju sagemini tuleb ette vähem dramaatilisi teisenemisi, mis jätavad mõistesüsteemi üldiselt paika, muutes ainult selle üksikuid osi. Näiteks Alain Rey (1995), kes üldiselt üsna suurel määral tunnustab Viini koolkonna põhimõtteid, ei rõhuta mitte ainult mõistete muutumist, vaid ka selle muutuse suuremat kiirust võrreldes terminisüsteemi Terminoloogiateooriatest 57 võimaliku muutusega. Tema sõnul põhjustab maailmapildi muutumine
geomeetriliste vormide puhtust ja uute ehitustehnoloogiliste võimaluste maksimaalset ärakasutamist tähtsamaks pidanud kui funktsionaalsust. Kui noore Corbusier' unistuseks oli maja nagu masin, siis oma hilisemas loomingus lõi ta ka maju, mis oma plastilise vormiga meenutasid skulptuuri. Le Corbusier' arhitektuuriloomingut on sellega seoses tihti nimetatud ka konstruktivismiks. Funktsionalistlik meetod tegi aastail 1920-1960 läbi mitmeid teisenemisi. Modernismiks on seda arhitektuuris hakatud nimetama 1960. a-te lõpust alates, mil hakati looma postmodernistlikke arhitektuurikontseptsioone, neid kriitiliselt modernismile vastandades. Lühend MoMo on erialastes ringkondades käibel modernismiarhitektuuri tähistamiseks (Modern Movement - "moodne liikumine"). Modernism ja postmodernism on tegelikult ka laiemad, erinevaid kultuuritüüpe tähistavad mõisted, need ei ole üksnes stiil ega meetod. Moodsa
See tähendab seda, et kõik esitatavad hüpoteesid käsitletakse alguses väga kriitiliselt ja neid kontrollitakse, sest need ju püstitatakse mingisuguse probleemi tõestuseks. Kui aga hüpoteesi, mis on paljudes testides kinnitust leidnud, falsifitseeritakse, siis on tekkinud uus ja tõsisem probleem. See aga nõuab uusi hüpoteese, mida tuleb hakata esitama. Niimoodi võib selline protsess kesta lõputult. Falsifitseeritavuse aste on pigem suhteline kui absoluutne ja eeldab selle teisenemisi. Kuid teisenemise korral on eeldus ka erandite lisamisele. Vahel võivad ka falsifikatsioonid ise olla väärad. Näiteks sellised vaatlusotsused, mis sõltuvad mingisugusest teooriast, võivad olla väärad. Ja nii ongi võimalik järeldada seda, et teooriate ,,otse falsifitseerimist" ei ole paraku võimalik. Kuid on täiesti arusaadav, et kõik sõltub ikkagi testimisest. Teadusesse jäetakse käsitlema selliseid tõeseid teadmisi, mis on kõik testid edukalt sooritanud
annaabi.ee 
