haridus muutsid alamklassi laste väärtusi. Alamklassi lapsed said samaväärseteks keskklassi lastega ning lapse kasutamine tööjõuna oli patt. Tööstusliku kapitalismi edukus peale sajandivahetust muutis samuti laste väärtusi. Aina rohkem oli vaja haritud tööjõudu ning seetõttu panid lapsevanemad oma lapsi kooli, selle asemel, et neid tööjõuna kasutada. Muutused peredes on samuti seotud lastele omistatud väärtuste teisenemisega. Kasvas perede ühtekuuluvus, pereliikmete suhted muutusid emotsinaalsemaks ning aina enam hakati vahet tegema majandusliku tootmise ja kodu/pere vahel. 2. Milliste põhimõtete alusel töötasid laste elukindlustust pakkuvad ettevõtted 19. sajandil Ameerika Ühendriikides? Laste elukindlustus oli osa tööstuskindlustusest ning suunatud just kiiresti laienevale töölisklassi rahvale. Ettevõtted käisid inimeste uste taga ning sõlmisid kindlustuslepinguid ilma laste tervist kontrollimata. 3
Teadmiste tähtsaimaks allikaks on traditsioon, ning suure osa sellest oleme omandanud teiste inimeste eeskujust. 4. Ajalooliste teadmiste puhul ei ole allikate poole pöördumist võimalik vältida, kuna siin ei ole tunnistajaid kuskilt võtta. Ajaloolise tõe kindlaks tegemisel ei ole oluline sündmuse vahetult pealtnägemine, sest sellel pole mingit kandejõudu. Teadmiste muutumine on ise teadmine, sest inimeste teadmised täienevad nende muutumisega, teisenemisega. Mida rohkem teadmisi inimene saab, seda rohkem saab ta teadmisi oma teadmatuse kohta. Teadmised on inimestel piiratud, sest teadmatus on piiritu.
19. sajand ja 20. sajandi algus oli Eesti de mograafilises arengus kardinaalsete muutuste aeg. sed ja suundumused ilmnesid rahvastiku rändes. Rahvastikuline areng oli kooskõlas sel ajal Eesti elanike arv, mis sajandeid oli liikunud 200 000 majanduses ja sotsiaalsetes suhetes toimuva kuni 400 000 piires, langedes suurte sõdade, teisenemisega, hariduse ja teaduse edusammudega, näljaaegade ja epideemiate aegu allapoolegi, tõusis uue elukorralduse kujunemisega. Pärisorjuse pidevalt. Niisuguseid ränki tagasilööke, nagu olid kaotamine, talupoegade liikumisvabadus, talude maad tabanud 16/17. ja 17/18. sajandi vahetusel, päriseks ostmine ja sellest tulenenud nihked küla vaadeldaval ajal ei olnud. Selle tulemusena ulatus
Selle vastu saab vahetada teisi kaupu suhtega, mille määravad raha ostujõud ja kaupade hinnad. Raha on üldtunnustatud ja korduvkasutatav vahend. Selle väärtus võib muutuda seoses inflatsiooni ja deflatsiooniga. Raha kasutatakse kõikvõimalike ostu- ja müügitehingute puhul, mis teeb sellest inimestevahelistes tehingutes üldiselt aktsepteeritava maksevahendi. Raha ajalugu ja areng Kaupraha Raha tähendus on aegade jooksul muutunud seoses selle omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Maksevahendina ja arvestusühikuna on erinevatel aegadel kasutatud mitmesuguseid ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemeid. Massachusettsi kolonistid kasutasid 17. sajandil edukalt kohalike indiaanlaste raha. See kujutas endast musti ja valgeid teokarpe. Asteegid kasutasid rahana kakaoube, Nigeerias kasutati rahana jalaraudu, Hiinas ja Põhja- Aafrikas soola jne. Kaugemas minevikus täitsid raha funktsiooni ehted, karusnahad, relvad, kariloomad jne
valitsevad hoiakud tunnustavad nii vabaabielu kui abielu. Abielul põhineva perekonnainstitutsiooni kõrvale on tekkinud alternatiiv registreerimata kooselu ehk vabaabielu näol. Morgani (2004) järgi nõrgeneb abielu institutsioon siis, kui ühiskonnas levib vabaabielu tunnustamine. Samas muutusi pereloomelises käitumises ei saa vaadelda eraldiseisva protsessina, vaid tegemist on kogu ühiskonda mõjutava laiema teisenemisega. Ühelt poolt perekonnaga toimunud muutused avaldavad mõju ühiskonnale, teisalt ühiskonna üldine transformatsioon mõjutab indiviidide isiklikke pereloomelisi otsuseid. Perekonna sündmuste muutuse dünaamikat ehk antud töös abielu kui institutsiooni nõrgenemist ei saa käsitleda isoleeritult. Pigem on tegemist üldise moderniseerumise tagajärjega. Lisaks üldisele moderniseerumisele on eesti ühiskond läbinud ka
reziim peab alamaid vägisi kinni hoidma. Muud liikumised 1960.a mustanahaliste liikumine nõudsid kodanike tegelikku võrdsust seaduse ees. Liikumist juhtis M. Luther King, kelle rassistid 1968.a mõrvasid. Võrdsust nõudsid ka naised, keda saatis märkimisväärne edu. 1960.a murti Läänes stereotüüp, et naise koht on kodus,ja matkimist väärivaks kuj edukas, ennast teostav naine. Algas iibe järjekindel langus, seoses väärtushinnangute süsteemi teisenemisega. 1960.a toimus seksuaalrevolutsioon vanade normide põrmuvarisemine, rasestusvastased tabletid Religiooni mõju nõrgenemine vastuhakk kõigile üksikisikut piiravatele autoriteetidele. Ideede ammendumine noorusliku mässumeele kõige kirkam avaldus 1969.a USAs toimunud Woodstocki rokifestival, mis möödus täieliku vabaduse, narkootikumide ja vabaarmastuse tähe all. Hipiliikumine oli ühtlasi tõendiks, et noortemäss on omamoodi ummikusse jooksnud hipide
okupatsioonide ajal kasutati Eestis Idamarkasid ja Nõukogude rublasid ning Nõukogude ajal viidi läbi kaks suuremat rahareformi. Eesti taasiseseisvumise ajal võeti taas kasutusele eesti kroon ja 2011. aastal mindi Eestis üle eurole, mis on kasutusel ka tänapäeval. 3 1. RAHAST ÜLDISELT 1.1. Raha kujunemine Raha kui käibevahend sai alguse umbes 500 aastat enne Jeesuse sündi. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Varem põhines inimestevaheline kaubavahetus valdavalt bartertehingutel, ehk siis näiteks kui sul oli lambakari ja su naabril sealaut, siis sina andsid talle lamba ja said vastu sea. Hiljem leiti, et mõistlikum on võtta kasutusele ühik, mida saab vahetada mis tahes muu kauba vastu. Seda ühikut nimetatakse rahaks ja rahana on olnud käibel erinevaid tooteid, näiteks riisiterad koti kaupa, rumm, lambad jne. Oli ilmne, et rahakotti neid ei mahuta.
Esialgu toimus vahetus kaup kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli. Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotsessis osalejad aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed (nahad, kihvad, sarved), ehted. Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11 saj, Põhja Ameerikas 17 saj, ja Europas 18 saj. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Raha vajadus tekkis, kuna raha on:
Me otsime tähendust: mida kuuleme teistelt, kuidas näene teisi käitumas ning meid ümbritsevad sümbolid ja müüdid. 1) Diagnostilise võimekuse arendamine- nõuab uut moodi mõtlemist-peame aru saama , kuidas tajuvad organisatsiooni tema liikmed-saame teada, mis innustab, motiveerib inimesi. 2) Süsteemse mõtlemise võimekuse loomine-organisatsiooni kui terviku mõistmine. 3) Kohanemisvõime kujundamine-võime ellu viia juurdekasvu kui ka teisenemisega seonduvat. Meil on hing: Meil on lootused ja püüdlused, usaldus ja pühendumus- oluline mõju meie valmisolekule panustada rohkem kui meilt oodatakse. 1) Emotsionaalse võimekuse arendamine-usalduse ja pühendumise taseme 3 mõõtmine-annab ülevaate organisatsiooni tervislikust seisundist. 2) Usalduse loomise võime kujundamine-inimeste kohtlemise õiglus ja erapooletus. 3)
kauba vastu. Hüviste vahetuse mahu kasvades kasvas ka vahetusprotsessis osalejate arv. Kõik osalejad ei soovinud aga seda kaupa, mida konkreetsel vahetuspartneril pakkuda oli.Probleemiks sai sobiva vahetuspartneri leidmine. Nii oli tekkinud eeldus üldkasutatava vahendi kasutuselevõtuks, mida kõik vahetusprotsessis osalejad aktsepteeriksid ja kasutaksid. Selleks saigi raha. Raha tähendus on aegade jooksul muutunud. Muutus on seotud raha omaduste ja funktsiooni teisenemisega. Esimeste rahadena võeti kasutusele ühiskonnas väärtuslikuks peetud esemed - teokarbid, trofeed (nahad, kihvad, sarved), ehted. Esimesed väärismetallist mündid võeti kasutusele 600 aastat e.m.a. Ees-Aasias. Kõige esimesena võeti paberraha kasutusele Hiinas. Esimesed paberrahad võeti kasutusele Hiinas 11 saj, Põhja Ameerikas 17 saj, ja Europas 18 saj. Tänapäeval on metallmündid käibel vaid peenrahana. Raha vajadus tekkis, kuna raha on:
sajandi lõpus, protsessi tähenduses inglise keeles 1950.aastate teisel poolel. 68.aasta Rooma Klubi raportitega hakati mõistet rohkem teadvustama ja defineerima kui uut ajastut, millega kaasnevad uut tüüpi probleemid. 80ndatel levis globaliseerumise termin massimeedias, millega tähistati paljudes eri riikides toimivate ettevõtete turgude ühtesulamist. 1990ndatel sai globaliseerumisest trendisõna: seotud Aasia Tiigrite järsu esilekerkimise ka 3.maailma mõiste teisenemisega, samuti II maailma e kommunistliku bloki kokkuvarisemisega, mille kaudu tekkis arvamus, nagu hakkaks nüüd kogu maailm sarnase majandus-ja väärtusruumi poole liikuma. Globaalprobleeme viimasel kümnendil väga ei käsitletud, sest üldine suhtumine ülemaailmastumisesse oli positiivne; suhtumine hakkas uuesti tekkima 21.sajandi alguses seoses nt kaksiktornide rünnakuga. Eestikeelsed üleilmastumine ja ülemaailmastumine tulid käibele 21.sajandi alguses. 2
Hiljem hakkas Taagepera tegelema politoloogia ja valimiste analüüsimisega. Tõnu Parming teine oluline uurija. Suurt teost ei pannud kokku, kuid muud teosed olid korralikul tasemel. Lähiajaloo uurijate koolkonda ei tekkinud, sest allikaline baas oli puudulik. Samas ilmus paguluses suurel hulgal mälestuste raamatuid, mis on sõjaeelse vabariigi uurimisel oluline materjal. Taasiseseisvunud EVs: Üleminekuperiood 1987/88-1990ndate keskpaik. Periood algas poliitiliste olude teisenemisega (Gorbatšovi perestroika poliitika). Eesti puhul algas murrang jõulisemalt alates 1987. aastast, eriti 1988. aastast, Laulva revolutsiooni ajast alates. Üleminekuperioodi iseloomulikumaks tunnuseks oli senise ajaloouurimise institutsionaalse raamistiku muutmine. Ajalugu muutub ühiskonnas oluliseks. Lisaks teisenes ka uurijaskond, PAI ja AI sotsialismisektor likvideeriti. See tähendas, et paljud, kes olid sotsialismiperioodi uurijad, ei leidnud enam sisulist teaduslikku väljendust
Inimeste ostud sõltuvad staatustest ja rollidest. Kõrgem staatus eeldab paremat elukohta, kallimate kaupluste külastamist, sõitmist prestiižikamate autodega, luksuslikumaid vaba aja kasutamise viise. Ka rollid määravad ostuvaldkondi. Teatud tooteid ostetakse seetõttu, et seda nõuavad olemasolevad rollisuhted (näiteks lapsevanema rolliga seonduvad ostud), teisi aga seepärast, et vastavaid rollisuhteid soovitakse luua (näiteks T- särk tekstiga “Olgem mõnusad”). Koos rolli teisenemisega muutub ka ostukäitumine. Näiteks nähti varem emarollis mitte väga saledat, põlle kandvat naist, kes suurema osas ajast keetis ja küpsetas. See roll eeldas kindlaid toiminguid ja ostusid. Kaasaegset emarolli iseloomustavad teistsugused tunnused. Need väljenduvad aja ratsionaalses kasutamises (eeltöötlemata toiduainete asemel ostetakse poolfabrikaate), laste vaimses ja füüsilises arendamises (kulutuste
Ta kirjutas 1919: "Kõigesse sellesse meelelaadi vastuvõtlikkusse, valmis- olekusse pisarateks ja vaimseks meeleparanduseks, sellesse erutuvusse tuleb end sisse mõelda, et taibata, kui külluslikult värvikas ja intensiivne oli elu." NORBERT ELIAS (1897-1990) üks esimesi, kes mõistis tunnete ajaloo tähtsust üldise kultuuri- ja sotsiaalajaloo raames; tsiviliseerumisprotsess on lahutamatult seotud meie tunnete distsiplineerimisega, afektistruktuuri teisenemisega. LUCIEN FEBVRE Üks esimesi, kes sõnastas tundeajaloo uurimisprogrammi. "Meil ei ole ikka veel armastuse ajalugu, meil ei ole surma ajalugu; meil ei ole kaastunde ega julmuse ajalugu. Meil ei ole rõõmu ajalugu, meil on vaid põgus ülevaade hirmu ajaloost" Peamised suunad Tundmuste ajalugu (history of sensibilities): naudingute, kannatuste, armastuse, nägemuste jt tundmuste tajude ajalooline uurimine.
Inimeste ostud sõltuvad staatustest ja rollidest. Kõrgem staatus eeldab paremat elukohta, kallimate kaupluste külastamist, sõitmist prestiizikamate autodega, luksuslikumaid vaba aja kasutamise viise. Ka rollid määravad ostuvaldkondi. Teatud tooteid ostetakse seetõttu, et seda nõuavad olemasolevad rollisuhted (näiteks lapsevanema rolliga seonduvad ostud), teisi aga seepärast, et vastavaid rollisuhteid soovitakse luua (näiteks T-särk tekstiga "Olgem mõnusad"). Koos rolli teisenemisega muutub ka ostukäitumine 24. Ostukäitumise individuaalsed mõjurid Vanus ja pereelu tsükli faas Inimesed tarbivad tooteid sõltuvalt oma vanusest. Väga varases nooruses tuli arvatavasti kõikidel
ENSV puhul kasutatakse 60.-80ndate puhul mõistet dissidendid. Laiemalt mõeldes üldiselt režiimivastase võitlusena käsitledes võib ka nii nimetada, sügavuti minnes pole päris üks-üheses vastavuses. Eestis, Lätis, Leedus tollane vastupanu oli suunatud mitte režiimi inimnäoliseks muutmisele, vaid eelkõige NL korra kukutamisele. NL-s laiemalt vastupanuliikumine väga mastaapne ei olnud, eriti tagasihoidlik oli Stalini ajal. Pärast Stalini surma, pol olude teisenemisega ja repressiivpoliitika pehmenemisega vaadati üle karistusseadusandlus, nõrgenes ideoloogiline kontroll jne- hakkab looma laiemat pinnast dissidentlusele. Selgemalt tõstab pead ja hakkab end avaldama Brežnevi võimu ajal, kui selgelt tunnetati vaimuringkondades, et kruvisid hakatakse selgelt kinni keerama, oli päevakorral Stalini hea nime taastamine jne. 1960Ndate keskel saab dissidentlik liikumine hoo sisse, kestab 1980ndate alguseni