profiilidiagramm. Käitumisdiagrammid: kasutusjuhtude, tegevus-, oleku-, interaktsioonidiagramm(jada-, kommunikatsiooni-, interaktsiooni ülevaate, ajastusdiagramm). 3. Kasutusjuhtude diagramm võimaldab modelleerida Süsteemi lähtudes tegutsejate Rollidest ja Eesmärkidest, millest tuletatakse Funktsioonid ja Nõuded süsteemile. Kasutusjuht (Use Case) Süsteemi poolne funktsionaalsus, mis vastab Tegutseja Eesmärgile seoses Süsteemiga. Kasutusjuht kirjeldatakse Tegutsejale arusaadavate töötsenaariumite hulgana. b. Lühiformaat – jutustus sellest, kuidas Tegutseja kasutab Süsteemi Eesmärgi täitmiseks. N: Klient valib toote. N2: Müüja esitab arve. N3: Administraator lubab ligipääsu süsteemile.
53. Sündmuste modelleerimine Leida toimimisprotsesse käivitavad juhtumid Selgitada toimimisprotsessis asetleidvad sündmused, mille korral teostatakse infotöötegevust - käivitatakse tarkvarasüsteemi kasutuslugu Määratleda organisatsiooni põhiobjektide seisundite muutumise juhtumid 54. Toimimisprotsesside modelleerimine' Toimimisprotsess on tegevuste hulk (töövoog - workflow), mille tulemusena antakse "käegakatsutav"väärtus välisele tegutsejale (business actor) Sündmused leitakse protsesside või stsenaariumite kirjeldamisel tegutseja tööstsenaarium (tegevuste hulk) n: registrisekretäri, klienditeenindaja tööstsenaarium menetlusprotsess teatav terviksüsteemile (või objektile) rakendatav stsenaarium n: avalduse/taotluse menetlemine, haige ravimise protsess andmevahetusprotsess andmete vahetamise, dokumentide liikumise kord 55. Toimimisprotsesside tüübid
keskkonna. 13. Tegutseja Ehk see, kes suhtleb süsteemiga, käivitab kasutusjuhu. Ei pruugi olla tingimata füüsiline isik, aga enamasti on. 14. Kuidas mudelid mõjutavad töötavat tarkvararakendust? Isiku ja varade mudeli näide. Nt algul sai isik omada ainult maju, aga kui mudelit muuta saab lisada muud tüüpi varasid. Pärast mudeli muutmist saab välja lasta tarkvara patchi (L) 15. Mille järgi antakse tegutsejale nimi? Roleplay...Rolli järgi nt ,,müüja", ,,klient" jne. 16. Tarkvarasüsteem vs ärisüsteem Tarkvara nt ÕIS Äri nt restoran 17. Milliste süsteemidega tegeleme sellest aines? Äri (puhas valdkond), tarkvara (rakendus) ja füüsiline süsteem (tehnoloogia). https://gyazo.com/8bb2bfcbaab2085e5aa517cc9588bdb1 18. Musta ja valge kasti mudel. Must e mida süsteem teeb/teab, liidesed (sisendid-väljundid) välise käitumise kirjeldused (kasutusjuhud)
stsenaariumeid. Kasutusjuht: Ülikoolis käimine Põhiline edukas stsenaarium: Tudengid edastavad oma palved kursusekaaslasele, kes jagab vajalikke google drive linke, et kõik saaksid konspekti kasutada. Alternatiivsed stsenaariumid: 1. Google drive on persses 2. Kursusekaaslasel pole internetti ja näeb sõnumeid alles hommikul kuna ta läheb normaalsel ajal magama. 3. Kursusekaaslane otsustab olla cunt ja keelduda jagamisest. 4. Tegutseja väärtus Kasutusjuht loob tegutsejale väärtuse. Oma olemuselt on ta stsenaariumite hulk (mida me õppisime mõnikümmend rida kõrgemal caps lockis), millest igaüks on süsteemi poolt läbiviidavate tegevuste jada mille tulemus on jälgitav ja see annabki konkreetsele tegutsejale väärtuse. Süsteemi nõuetest ei tohi mõelda kui lihtsalt funktsioonide ja omaduste loetelust. Peab keskenduma küsimusele: Kuidas saab süsteemi kasutada nii, et see annaks kasutajatele jälgitava väärtuse e täidaks nende eesmärke. 5
FUNKTSIOONID ja (muud) NÕUDED süsteemile. Millised on kasutusjuhtude diagrammi põhielemendid? Use Case, Tegutseja, Süsteem, seos Kes/mis võib olla tegutsejaks? on keegi või miski (inimene, organisatsioon, väline süsteem), kes/mis suhtleb Süsteemiga, käivitab/algatab selles ühte või enamat Kasutusjuhtu või vähemalt suhtleb Kasutujuhuga selle täitmise mingis punktis. Kuidas (mille järgi) antakse tegutsejale nimi? Rolli nimega Kuidas saadakse kätte (tegutsejate poolt otseselt käivitatavad) põhikasutusjuhud ja nende nimed? Mis (milline sõna) peab kasutusjuhu nimes kindlasti sisalduma? Mis on mudel? Reaalse maailma piiritletud osa, esmärgipärane lihtsustatud esitus, esmärgipärane, keskendub olulisele, peidab ebaolulisi detaile, vähendab keerukust, sageli abstraheerib. Tooge mõned näited mudelite kohta? mänguauto, mat
kes tegutsejatest käivitavad kasutusjuhtumi? milliseid andmeid tarkvarasüsteemis kasutatakse või muudetakse? millised on võimalikud stsenaariumid (sündmuste jadad), mis on seotud “väärtusliku asjaga”, mida tarkvarasüsteem teeb ühe või mitme tegutseja jaoks? milliseid sõnumeid tegutseja ja tarkvarasüsteem omavahel vahetavad? millal kasutusjuhtum loetakse lõpetatuks ja milline väärtus edastatakse tegutsejale? 30. Kasutusjuhtude omadusi ja kooskõlareegleid käivitatakse ja teostatakse alati tegutseja abil pakub tegutsejale mingit väärtust, st see on täielik teostatakse ilma katkestusteta lühikese aja jooksul (ühe sessiooni raames). Kasutaja: o käivitab arvuti o teostab kasutusjuhu o suleb arvuti teostatakse sõltumatult teistest kasutusjuhtudest Kooskõlareeglitest:
sõnumi saatjat. 6 2. Teadmusjuhtimine Enne kui hakata rääkima teadmusjuhtimisest, tuleks vahet teha sõnal teadmine ja teadmus. Teadmine on informatsioon ja kogemused, mis on seostatud tegutseja eesmärkide ja lahendamist vajavate probleemidega ning suurendab tegevuse tulemuslikkust. Teadmus aga mitmetest allikatest saadud teadmiste süntees tegutsejale mõistetaval ja laiemas süsteemi olulisi seoseid arvestades, mis loob aluse edukaks koostööks. Organisatsioonides kehastub teadmus mitte ainult dokumentides või arhiivides, vaid ka organisatsiooni rutiinides, protsessides, praktikates ja normides. Mis on teadmusjuhtimine? Teadmusjuhtimine hõlmab mitmeid organisatsioonides kasutavaid tegevusi, et identifitseerida, luua, esitada ja levitada teadmisi, et neid oleks võimalik organisatsioonis
state". Tegevust saab defineerida ka kui tulemuse loomiseks tehtavat tööhulka. Tegevusdiagrammi notatsioon 1.tegutseja 2. Tegevus 3.siire (näitab milline tegevus järgneb millisele) 4. otsustuspunkt (decision point) - tingimuste kontroll ja otsustamine, milline siire alternatiivsetest siiretest järgneb 5. protsessi käivitust tähistav sündmus (sõnum), mis on sisendiks protsessi esimesele tegevusele 6. protsessi lõppu tähistav sündmus (seisund) tähistab välisele tegutsejale väärtuse üleandmist või protsessi katkemist 7. sünkroniseerimisjoon (syncronising line) võimaldab tähistada paralleelseid alamvoogusid 8. - protsessi käigus manipuleeritava (menetletava) objekti seisund, mille see tegevuse teostuse tulemusena saab Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel · protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega sõnumi laekumine sellele reageerimiseks protsessi esimese tegevuse tegemiseks
identiteet • sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. VÕIM - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda ‒ Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale; ‒ Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle, eeldab ressursse (kapitali) - Võimusuhete erinev vorm, intensiivsus, olemus: Otsene: formaliseeritud, nt alluvussuhe, omand ‒ Kaudne: võime kujundada keskkonda, nt tähendusstruktuure (nt domineeriv majandusideoloogia), konkurentsi-suhteid (nt monopoolne turupositsioon) jm 3. Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel
· koordineeritud ja standardiseeritud tegevuste voog, mida teostatakse inimeste või masinate poolt, et saavutada tegutsemise eesmärki luues väärtust kas organisatsioonisisestele või välistele klientidele · töötegevuste (või ressursside) spetsiifiline järjekord üle aja ja ruumi, millel on algus ja lõpp ning selgelt defineeritud sisendid ja väljundid · tegevuste hulk (töövoog - workflow), mille tulemusena antakse "käegakatsutav" väärtus välisele tegutsejale (business actor) Miks on tähelepanu all protsessid? Protsessidega toimub väärtuse loomine. Halbadel majanduslikel aegadel otsivad ettevõtted võimalusi protsesside tõhustamiseks. Headel majanduslikel aegadel otsivad ettevõtted võimalusi laienemiseks, tootmise suurendamiseks ja uutele turgudele sisenemiseks Organisatsiooni protsesside muutmine (olemus, võimalused) On protsesside parendamine organisatsiooni eesmärkide (paremaks) täitmiseks. Vastavalt väärtusahela
nt sooline identiteet, rahvulik identiteet. Sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid – sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Võim – võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, muu hulgas rakendada võimu kellegi üle, eeldab ressursse. Sotsiaalne struktuur – sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel:
· sekundaarsed / teisesed identiteedi vormid - sotsiaalse staatuse ja sotsiaalsete rollidega seotud identiteedid, mis on seotud indiviidi sotsiaalsel staatusel põhineva positsiooniga ja ametialaste rollidega. Identiteedid on muutuvad, kuna indiviidi erinevad rollid muutuvad. võim võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda. Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale; Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle (latentne võim), eeldab ressursse (kapitali) sotsiaalne struktuur - sotsiaalset tervikut moodustavate elementide vahelised püsivad seosed ja vastastikune tegevus; võimaldab määratleda indiviidi/grupi kohta (staatust) sotsiaalses süsteemis (nt ühiskond, organisatsioon, perekond jm sotsiaalsed kooslused). 2) Majanduskultuuri avaldumine erinevatel ühiskonna tasemetel 1
Esindusõigust Tegemist on seaduse fiktsioonist tuleneva volitusega. Nimetatud volitusi ei anna esindatav eraldi tahteavaldusega. Kui esindatav teab teise reguleerivaid norme nimetatakse ka omistusnormideks. Lisaks esindusele on omistusnormideks ka nt TsÜS § 31 lg 5 (juriidilise isiku isiku tegutsemisest tema nimel ja talub seda ning kolmandal isikul on mõistlik uskuda, et tegutsejale on antud volitus esindatava nimel organi tegevuse omistamine juriidilisele isikule). tegutsemiseks, siis on tegu nn. taluvusvolitusega. Kui esindatav ei tea (raskest hooletusest tulenevalt) teise isiku tegutsemisest tema nimel, Esindusõigusest puudutatud isikute huvid ja nende kaitse
võtab sisendina eelmise või eelmiste, paralleelselt tehtavate tegevuste väljundi (kui on tegemist protsessi esimese tegevusega, siis sõnumi väliselt tegutsejalt); teeb midagi sisendiga või sellega seotult, kusjuures midagi tegemine peab olema mõõdetav ajaliselt, ressursiliselt ja rahaliselt annab oma töö tulemuse sisendiks järgmis(t)ele tegevus(t)ele või protsessi lõpptulemusena välisele tegutsejale · Tegevusdiagrammi notatsioon Protsesside teostuse visualiseerimiseks UML diagrammitüüp ,,tegevusdiagramm" (Activity Diagram), mis protsessi teostuse täielikkuse huvides peaks sisaldama nii põhivoogu kui alternatiivseid vooge. (kasutatud ArgoUML sümboleid): · Reeglid ja põhimõtted tegevusdiagrammi joonistamisel protsess peab alati algama seda käivitava 1 sündmusega sõnumi laekumine sellele reageerimiseks protsessi esimese tegevuse tegemiseks
VÕIM - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda (M. Weber) VÕIM - võime teatud sotsiaalses suhtes enda tahet läbi suruda (M. Weber) o Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid o Võim kellegi üle: võim kui sotsiaalne suhe, mille puhul ühe tegutseja käitumist saab selgitada vaid viitega teisele tegutsejale; viitega teisele tegutsejale; o Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle (latentne võim), o Võim millekski: individuaalne võime midagi teha, mh rakendada võimu kellegi üle (latentne võim),
0, lk.333, 349, http://www.omg.org/cgi-bin/doc?formal/05-07-04 Modelleerimisvõimalusi on palju, dokumendis toodud näited on soovitusliku iseloomuga. Tegevusdiagrammid, töövood, infovood. Tegevusdiagramm on ujumisradade (swimlane) abil jagatud nii, et iga tegevust täidab konkreetne roll. Ujumisrajad võivad olla kas horisontaalsed või vertikaalsed. Ujumisraja päises tuleb ära näidata roll (Swimlane Name, antud näites näiteks Customer) ja rolli taga olevale tegutsejale vastav klass (Swimlane Class, actor on samuti klass). Kui tegutseja ja roll kattuvad, siis piisab kui näidata ainult tegutsejale vastavat klassi. Rollid luuakse tegevusdiagrammi(de) jaoks sobiva üldistusega, et saaks tegevuste täitjat näidata. Kui rolle ei ole võimalik eristada (või analüüsi täpsustase seda veel ei võimalda), siis pole vaja ujumisradu kasutada. Protsessi alguses on protsessi põhiobjekt protsessi algseisundis (seest täis mumm). Protsess saab alata (lähtuda)
Eeltingimused: Olemas on aktiivne mängukava, mille seanssidele on loodud müüdavad piletid Järeltingimused: Pileti muutunud seisund/soodustus on registreeritud. Tähtsus ärile: Rakenduslikus mõttes primaarse tähtsusega protsess. Kui mängukavade koostamine oli kino eduka toimimise strateegiline pool, siis ladus ning toimiv piletimüük on seansside täitumise praktiline alus. Kliendi IS tugi: Vabade / müüdud istekohtade graafiline kuvamine mõlemale tegutsejale. Piletite / broneeringute muutuste registreerimine. Nimi: pileti broneerimine Tegutsejad: klient, kassapidaja Eesmärk: Võimaldada kliendile panna kindlaksmääratud arv pileteid seansile kinni panna Kirjeldus: Klient siseneb internetikeskkonda (pileti broneerimine kassas on võimalik, ent me ei pea suurt rakendust leidvaks variandiks, kuna sellisel korral oleks lihtsam pilet kohe välja osta) või helistab kinokassasse ning teatab soovist n (n on
Samuti olid nad jaotunud vastavalt sellele, kas institutsionaalse ja sotsiaalse pluralismi mõte on ennekõike kaitsmine või arendamine. Kuigi nad kaitsesid poliitilise pluralismi väärtusi, olid pluralistid teadlikud sellise ühiskonna ohtudest, kus domineerivaks motiiviks oli isiklik huvi ja puudusid traditsioonilised sotsiaalsed sidemed. Pluralism keskendub poliitikas ja riigivalitsemises huvigrupile kui peamisele poliitilisele tegutsejale. Eitades lihtsa valitseva eliidi või klassi eksisteerimist, vaatleb pluralism võimustruktuuri kui muutlikku või polümorfset. Ükski huvigrupp või huvigruppide koalitsioon ei saavuta alati kõike ja ei ole alati kaotaja osas. Pluralismi pooldajad arvavad, et suhteliselt nõrgad huvigrupid võivad asuda teiste gruppidega liitudesse ning seeläbi võita. Poliitiline võim pluralistlikes ühiskondades ei ole kontsentreeritud. Pluralistidele meeldib kasutada sõnu nagu vahekohtunik, arbiter,
majandustegevuse põhilistest õigusnormidega kehtestatud reeglitest, millised reguleerivad äri- ja majandustegevust üldse või milliste teadmine on oluline äri- ja majandustegevuse korraldamise seisukohalt. 229 Äriõiguse kui õppeaine objektiks ei ole konkreetsete tegevusvaldkondade spetsiifilised reeglid, milliste teadmine ja järgimine on vajalik vastavas valdkonnas tegutsejale, kuid ei laiene teistele tegevusvaldkondadele. Seega tähistab mõiste "äriõigus" ärikorralduse kutseõppes õppekava osa või osi, mis annab/annavad teadmised äri- ja majandustegevuse õigusnormidega kehtestatud reeglitest, millised reguleerivad äri- ja majandustegevust üldse või milliste teadmine on oluline äri- ja majandustegevuse korraldamise seisukohalt. Edaspidi kasutame mõistet äriõigus ainult viimatinimetatud tähenduses.
annaabi.ee 
