tulem. Mõistetavalt on väiksematel ettevõtetel dokumente vähem ning suurematel kordades enam, kuid see ei vähenda vajadust andmeid korrastada ning säilitada ja seda nõuab ka seadus. Sellest tulenevalt on äärmiselt oluline korraldada ettevõttes korrektne ning süstematiseeritud dokumendihaldus, mis vastavab kehtivatele dokumendihalduse normatiividele ning võimaldab neid organiseeritult, vastavalt seaduses ettenähtule, säilitada. Säärane haldus tagab asutuse tegevusprotsesside korrektse kajastatuse ning selle läbipaistvuse, kaitseb teaberessursse ning maandab ka tegevusega seotud riske. Kindlasti on vajalik arusaam, millised dokumendid on aktiivsed ning millised mitteaktiivsed ja tuleks suunata arhiveerimisele. Korrektsest haldusest tulenevalt kujutavad dokumendid endast taasesitatavat infoallikat, mida on võimalik igal ajahetkel välja võtta, et teostada eriilmelist aruandlust, analüüsi või juriidiliste konfliktide korral rakendada tõenditena
Question 2 Punktid: 1/2 Dokumendi pealkiri on oluline vormistuselement, sest Vali üks või enam vastust. a. avab selle sisu Dokumendregistrisse kantud pealkiri aitab otsida konkreetset b. aitab hallata dokumente dokumenti Dokumendi pealkiri avab selle saajale / kasutajale sisu Osaliselt õige Selle esituse hinded 1/2. Tagasiside ajalugu: Question 3 Punktid: 1/1 Dokumendihalduse eesmärk organisatsioonis on tagada tegevusprotsesside, toimingute ja otsuste nõuetekohane (vähemalt seadustest tulenev) dokumenteeritus ja säilitamine Vastus: Õige Vale Dokumendihalduse korraldamise eesmärk on anda efektiivselt ülevaadet organisatsiooniga seotud huvigruppidele (omanikud, investorid, töötajad, maksuamet jmt) Õige Selle esituse hinded 1/1. Question 4 Punktid: 1/1 Dokument on Vali üks või enam vastust. a. paberkandjal teave, mille vorming on Jah, kindlasti ka paberkandjal dokument, kui sellele on
arvestust sideteenuste osutamisega seotud kulude ja tulude kohta ning muus valdkonnas teostatava tegevuse kulude ja tulude kohta ulatuses, mis oleks kohustuslik juhul, kui neid toiminguid teostaksid õiguslikult üksteisest sõltumatud ettevõtjad. Samuti peab nimetatud eri- või ainuõigust omav ettevõtja eraldama ettevõttesiseselt struktuuriüksused, mis tegelevad sideteenuste osutamisega. 3. Majandusarvestuse liigid, eeskätt: a. finantsarvestus- Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: 1) majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. b. juhtimisarvestus - juhtimistegevuse osa, mis tegeleb finantsinformatsiooni identifitseerimise,
(toimikutesse), indekseerimiseks, ülesleidmiseks. - Dokumentide loetelu on aluseks DHS kavandamisele ja arendamisele, dokumendi- registrite moodustamisele jne. - Dokumentide loetelu näitab, milline dokumenteeritud teave asutuses üldse tekib ja milliste ülesannetega on see seotud. · Tööprotsessi kirjeldused koostatakse vajadusel olulisemate, sagedamini korduvate tegevusprotsesside korraldamise sätestamiseks. Kehtestatakse samm-sammult dokumendiga teostatavad toimingud alates dokumendi loomisest kuni registreerimiseni, töötajate tutvustamiseni ja dokumendi salvestamiseni (toimikusse paigutamiseni). 11. Kes vastutab asutuse asjaajamise õige korraldamise eest? Asutuse juht kehtestab asjaajamiskorra. Asjaajamise korraldamise tagab asutuse juht või muu seaduses, põhimääruses või põhikirjas sätestatud isik - vastutab selle eest, et kõik dokumentidega
kasutatakse organisatsiooni tegevuse juhtimiseks, planeerimiseks ja kontrollimiseks. Kuluarvestus- protsess, mis seisneb eelarvete koostamises organisatsiooni elementidele ja tegelike kulude hälvete eelarvelistest väljatoomises ja analüüsis. Finantsarvestus- ehk raamatupidamine, sinna kuulub bilansiarvestus, kasumi- ja kahjumiarvestus, rahakäibe arvestus. Finantsarvestuse definitsioon: Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: 1) majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; 2) majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; 3) ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. 3. Finantsarvestus Tekkepõhine arvestus- majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu toimumisele, sõltumata sellest, kas sellega seotud raha on laekunud või välja makstud.
asjaajamiskord – esitab nõuded orgi-i dokumentide haldamisele alates nende loomisest või saamisest kuni eraldamiseni arhiiviasutusse või hävitamiseni, kasutajate ülesanded dokumentide haldamisel dokumentide loetelu – kehtestab dokumentide liigitamise skeemi ja säilitamise tähtajad. Dokumendid toimikutes vastavalt loetelule. Kontroll dok. elukäigu üle. tööprotsessi kirjeldused – koostatakse vajadusel olulisemate, sagedamini korduvate tegevusprotsesside korraldamise sätestamiseks. Asjaajamiskord ja dokumentide loetelu Asjaajamiskord: organisatsioonisisene dokument, mis reguleerib konkreetses organisatsioonis dokumenditöökorraldust. On dokument või dokumentide kogum, mis esitab nõuded dokumentide haldamisele organisatsioonis 1. lähtutakse riiklikest normdok. 2. arvestades konkreetse organ. vajadusi ja tingimusi Üldsätted, dokumentide vormistamine, dokumendiringluse korraldamine, dokumentide
tellimuste täitmise efektiivsust ja lihtsustada planeerimist vähem varusid, ebakindlust, vigu ja viivitusi 12. Millised tunnused on iseloomulikud tarneahela juhtimisele? omavahel konkureerivad tarneahelad, mitte üksikettevõtted head suhted tarneahela partneritega võimaldab vähendada logistilisi kulusid ja/või lisada väärtust tarneahela integratsioon tähendab tegevusprotsesside integratsiooni tarneahela konkurentsivõimelisus sõltub kõikide tarnelülide koostöös 13. Mis on härjapiitsa efekt (bullwhip effect) Härjapiitsa efekt on olukord, kus ettevõtte tellimused tarnijale kõiguvad rohkem kui müük ostjale, mille põhjuseks on kommunikatsiooni hilinemine ning tarneahela liikmete ülereageerimine. Tagajärjeks on suurenenud laovarud ja tegevuskulud, viivitused ning ebakindlus. 14. Mis on tarnevõime/saadavus, kuidas seda mõõta?
2. Sissejuhatus majandusarvestusse Peamine erinevus finants-, kulu- ja juhtimisarvestuse vahel seisneb ajalises plaanis (vt. tabelit!) 3. Finantsarvestus teedehoiuettevõttes a. Finantsarvestus - Ettevõtte tegevusprotsesside kulgemist iseloomustava informatsiooni kajastamine, mis hõlmab: - majandustehinguid iseloomustava informatsiooni identifitseerimist ja kogumist; - majandusinformatsiooni hindamist, spetsiifilist töötlemist ja koondamist; - ettevõtte finantsolukorda iseloomustava perioodilise aruandluse koostamist. Finantsarvestuse üldpõhimõtted: - Tekkepõhine arvestus - majandustehingute kajastamine vastavalt majandustehingu
2. Dokumentide loetelu kehtestab dokumentide liigitamise skeemi ja säilitamise tähtajad. Kõik dokumendid paigutatakse toimikutesse vastavalt dokumentide loetelule. Dokumentide loetelust saab teada juurdepääsupiirngud, arhiiviväärtuse, toimikute asukoha ja haldamise eest vastutaja. Dokumentide loetelu abil saab kontrollida dokumendi elukäiku. 3. Tööprotsessi kirjeldused-koostatakse korduvate tegevusprotsesside korraldamise sätestamiseks. Tööprotsessikirjelduses kehtestatakse etapiviisiliselt dokumendiga teostatavad toimingud alates dokumendi loomisest kuni registreerimiseni, töötajatele tutvustamiseni ja dokumendi salvestamiseni (toimikusse paigutamiseni). Dokumentide loomine Dokumendi koostamine Dokumendi Sisu sõltub juhtimisfunktsioonist, mille kohta dokument on välja antud Vorm peab vastama õigusaktides kehtestatud vorminõuetele
täpne ja õigeaegne info asutuses on efektiivselt toimiva sisekontrolli komponent. 5. Seire See on protsess, mis hindab sisekontrolli toimimist ajas. Toimib läbi pideva monitooringu, mis on peamiselt juhtkonna igapäevane tegevus. Samuti läbi sõltumatult toimiva siseauditi funktsiooni, sisemiste hindamiste või sõltumatute välisekspertide poolt hinnangu andmise. Eelnevad tegevused toimivad sageli kombineeritult. Monitooring on pidev ning toimib igapäevaste tegevusprotsesside kaudu. Võidakse kasutada näiteks juhtkonnale esitatavaid perioodilise tegevuse ülevaateid. Ühekordsete hindamiste ulatus sõltub oluliselt riskide hindamisest ja igapäevase monitooringu tõhususest. Kui avastatakse olulisi puudusi sisekontrolli süsteemis, siis tuleb sellest koheselt informeerida pädeve taseme juhte, tõsistest puudustest aga tippjuhte. Sisekontrolli süsteemi monitooringul on oluline koht siseaudiitoril. Siseaudit on oluline osa sisekontrollist ja see süsteem ei saa
Lähtekohaks on strateegiline planeerimine. Liikmed saavutavad individuaalsed eesmärgid läbi tarneahela edu. Tarneahela juhtimise tunnused: a) Omavahel konkureerivad tarneahelad, mitte ettevõtted b) Enamik võimalusi kulude vähendamiseks ja/või väärtuse lisamiseks peitud tarneahela partnerite vahelistes suhetes c) Tarneahela konkurentsivõimelisuse aluseks on väärtust lisav teabevahetus d) Tarneahela integratsioon tähendab tegevusprotsesside integratsiooni e) Tarneahela konkurentsivõimelisus eeldab selle liikmete kollektiivse strateegia väljatöötamist Tarneahela ajaline kaardistamine?? – ei tea peab õppejõult küsima. Turu võitjad ja turu kvalifitseerijad Turuvõitja/turu kvalifitseerija on toote kvaliteet, kulud, tarnevõime ja täitmisaeg. Igal arenguetapil võimaldab konkurentsieelist saada eelkõige üks nendest teguritest – seda nimetatakse turuvõitjaks. Samal ajal eeldab konkurentsis
organisatsiooniline korraldus, infotehnoloogiad ning tegevuse mõõtmine. Tarneahela juhtimisele iseloomulikud tunnused: Omavahel konkureerivad tarneahelad, mitte üksikettevõtted. Enamik võimalusi kulude vähendamiseks ja/või väärtuse lisamiseks peitub tarneahela partnerite vahelistes suhetes. Tarneahela konkrentsivõimelisuse aluseks on väärtust lisa teabevahetus. Tarneahela integratsioon tähendab tegevusprotsesside integratsiooni. Tarneahela konkurentsivõimelisus eeldab selle liikmete kollektiivse strateegia väljatöötamist. Tarneahela ulatus on aeg, mis kulub tarneahela tegevustele kokku. Seda võib vaadelda kui aega, mis tarneahelal kulub turunõudluse kasvule reageerimiseks, säilitades varude senise taseme. Teisisõnu on tegemist täitmisajaga, mis kulub toodete tõmbamiseks läbi terve ahela. Tarneahela ulatus on horisontaalsete
positsioon tulevikus. Kõik tegevused tuleb teha visiooni elluviimiseks, mitte kasutada sõnu (ilus, kaunis ) mida ei saa mõõta. Tegevuspõhimõte • Kuidas see erineb teistest selle ala ettevõtetest? • Millised on kriitilised õnnestumistegurid? • Millised asjaolud mõjutavad õnnestumisi või ebaõnnestumisi pikaajalises perspektiivis? • Millised lahendused mõjutavad vahetult organisatsiooni õnnestumist? Personali arendamine, tegevusprotsesside arendamine, kliendiprotsesside ja -suhete arendamine. Mõelda millistes asjades me kindlasti õnnestume. Edeneda visiooni suunas ja tegutseda strateegiliselt. Strateegiline juhtimine strategos = sõja juhtimise oskus. Strateegia on kujutlus sellest, milliste võtete abil ettevõte saavutab ressursside piires eesmärgid. Peamine käsitlus ” konkurents”. Kui ei ole konkurentsi, ei vajata strateegiat. Mida ei saa mõõta, ei saa ka arendada.
identifitseerimiseks ja täitmiseks 6. Tootmisvoo juhtimine – kõik tegevused, mis on vajalikud toodete liikumisel läbi väärtustlisavate protsesside 7. Tootearendus ja turuletoomine 8. Tagastused KOKKUVÕTTEKS: Omavahel konkureerivad tarneahelda, mitte üksikettevõtted. Enamik võimalusi kulude vähendamiseks ja/või väärtuse lisamiseks peitub tarneahela partnerite vahelistes suhetes. Tarneahela integratsioon tähendab tegevusprotsesside integratsiooni. Põhjus, miks tarneahela juhtimise idee aina populaarsemaks muutub, on mõistmine, et kui iga organisatsioon tarneahelas püüab optimeerida oma tegevust üksikettevõtte tasandil, siis on tulemuseks suboptimeerimine. Selle asemel tasub organisatsoonidel oma eesmärgid ja tegevused integreerida, et optimeerida tarneahela kui terviku tulemusi. 13. Säästlik (LEAN) ja nobe (AGILE) mõtteviis ja strateegia tarneahelas. LEAN :
Integreeritud infosüsteemid võimaldavad tarneahela läbipaistvust toote nöudluse ja varude suuruse osas kogu ahela ulatuses. Mõned tarneahela juhtimise tunnused: 1. Tarneahelad konkureerivad omavahel, mitte individuaalsed ettevõtted. 2. Enanük võimalusi kulude vähendamiseks ja/või väärtuse lisamiseks peitub tarneketi partnerite vahelistes suhetes. 3. Tarneahela konkurentsivöünelisuse aluseks on väärtust lisav infovahetus. 4. Tarneahela integratsioon tähendab tegevusprotsesside integratsiooni. 5. Tarneahela konkurentsivöiinelisus eeldab strateegia kollektüvset väljatöötamist ahela äikmete poolt. Tarneahela juhtimise puhul kasvab logistiliste funktsioonide tähtsus järsult: tarneahela osad on üksteisest geograafiliselt ning organisatsiooniliselt eraldatud (virtuaalne tarneahel), logistika peab hakkama saama kauba ja infovoogude liikumise koordineerimisega sageli globaalses ulatuses.
laimate kogukuludega sisenditest. Väärtuse analüüs täidab sama funktsiooni juba tootmises ole- vate toodete puhul. Näiteks läbirääkimistel hankelepingu sõlmimiseks esitab tarnija vastavalt ostja spetsiikatsioonile pakkumise. Kui hind on liiga kõrge, võib ostja külastada tarnija tehast viimase tegevusprotsesside jälgimiseks. Eesmärk on selgitada välja valdkonnad, kus tarnija kulud ületavad lisanduvat väärtust. Kui osutub vajalikuks, tuleks muuta tellimuse spetsiikatsiooni moel, mis või- maldab tarnijal vähendada kulusid ja seega ka müügihinda ostja jaoks.