Võitlus kommunismiga muutub väga tugevaks (Külm sõda! Ja Berliini kriis). Luure keskagentuur hakkab tegutsema ka kunstivaldkonnaga (kunstnike ülesostmine ja galeriiomanike kinnimaksmine). Nad ajasid poliitikat, mis vastanduks võimalikult palju kommunismile. Lääne-Euroopasse jõuab abstraktne ekspressionism hiljem (50ndatel), kuni domineerivaks sai pop-kunst (kujutab kuulsaid näitlejaid, muusikuid, esemeid, autosid, maju jne). Willem De Kooning esindab tegevusmaali. Elas väga kõrge vanuseni. Tema maalidel ka vihjeid reaalsele maailmale. ,,Naine I", ,,Villa Borghese". Franz Kline lemmikteemaks maastik. ,,Messing ja punane" (väga primitiivsete majakontuuridega). Tema kõige tuntumad tööd seotud Hiina hieroglüüfidega Mark Rothko kasutab oma loomingus erinevat värvi triipe ja vööndeid. ,,Nr 8". Ta matkib F.Kupka loomingut (ta kujutas oma jooni vertikaalselt). Kujuneb absurdikirjandus. S.Beckett
Nad suutsid näidata, et ka ülikulunud motiiv võib mõjuda ülimalt värskelt ja jõuliselt, kui muuta tema konteksti. Neodada - üldnimetus kunstivooludele, mida innustas dadaismi ideoloogia taassünd 1950. aastate lõpus - 1960. aastate alguses USA-s ja Lääne-Euroopas. Vastandus sel ajal edukale abstraktsele ekspressionismile. Abstraktne Ekspressionism - Radikaalsed noored kunstnikud nagu näiteks Jackson Pollock (1912- 1956) harrastasid nn. tegevusmaali (action painting), mille puhul olulisemgi kui tulemus oli maali loomise protsess. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, ekstaatiliselt tilgutades ja pritsides värvi mahalaotatud lõuendile, kinnitades sealjuures, et ei tea mida teeb. Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast pärineb tobe kujutelm moodsast kunstnikust, kes loob
on dekoratiivsed ja kaunite värvidega kuigi otseselt midagi ei kujuta. Tema töödest õhkub sageli muinasjutuslist salapära ja põnevust, ebaabstraktsionistlikku jutustamisvajadust, samuti vaikset huumorit. Nii Kandinsky kui Klee etendasid olulist osa kunstikoolis "Bauhaus". Kolmas, äärmuslik põhisuund tekkis pärast Teist maailmasõda USA-s. Seda laadi pilt on kaetud täiesti juhuslike värvipritsmete, laikude ja niredega. Tuntuim esindaja JACKSON POLLOCK(1912-1956), kes harrastas nn. tegevusmaali, mille puhul oli loomise protsess olulisem. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, ekstaatiliselt tilgutades värvi lõuendile, kinnitades seejuures et ei tea mida teeb. Vastukaaluks massikultuuri ilmingutele. 1930. aastal korraldati Pariisis esimene abstraktsionistlike tööde näitus. Pärast seda hoogustus ka selle levik. Nimetuse tarvitamisel on oluline see, kas abstraktset kunsti viljeldi kahe sõja vahel
Osalt nende mõjul, osalt aga USA liberaalse ja vastuvõtliku õhkkonna tõttu kandus kunstielu raskuspunkt pärast II maailmasõda just sinna. Seal kujunes välja uut tüüpi abstraktne kunst, mille allikateks said saksa ekspressionism ja sürrealism ning mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust. Mõneti jätkas selline kunst Kandinsky algatatud ekspressionistlikku suunda. Abstraktne ekspressionism Noored kunstnikud nagu Jackson Pollock harrastasid tegevusmaali, mille puhul olulisemgi kui tulemus oli maali loomise protsess. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, ekstaatiliselt tilgutades ja pritsides värvi mahalaotatud lõuendile, kinnitades sealjuures, et ei tea mida teeb. Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast
Soulages'i värvivalik on napp. Tavaliselt üks tumedam toon heledal foonil. Schneider kombineerib ja tasakaalustab paljusid, tihti teravalt kontrastseid ja puhtaid värvitoone. Pierre Soulages 1971 Gerald Schneider Wolsi kaasmaalane Hans Hartung oli natside eest põgenenud ja Prantsusmaa eest võideldes jala kaotanud. Ta oli juba 1922 aastal Kandinsky ja Marci mõjul abstraktselt maalima hakanud. Hartung esitas temperamentset tegevusmaali varianti.Ägedate estidega kandis ta heledale taustale tumeda, tavaliselt musta värviga abstraktset kalligraafiat. Kohati lausa kritseldusetaolised pintslitõmbed võivad siiski mõjuda harmooniliselt ja elegantselt. Must-valget pritsitud ja kriibitud nüansirikast kunsti on teinud ka Henri Michaux. Henri Michaux Pariisi informalismi tüüpiline joon-spontaansuse allutamine maitse kontrollile-on omane ka Kanada prantslase Jean-Paul Riopelle'i loomingule
Võrreldes happening`iga on performance läbimõeldum ja lavastuslikum. Iseloomulik on keskendumine kunstniku subjektiivsele loovusele. Eesti keelne vaste on etendus/etteaste. Kasvas välja happening'ist 6. Missugune võiks olla minimalistlik kunstiteos? Minimalistlik kunstiteose iseloomulikuks tunnuseks on võimalikult vähene kaunistuste, ilustuste ja detailide kasutamine ning keskendumine ainult hädavajalikule. 7. Iseloomusta tegevusmaali, kes on kuulsaim kunstnik? Tegevusmaal on tihedalt seotud abstraktse ekspressionismiga. Väga oluline on teose loomise protsess. Pollock leiutas aastatel 19461947 drippingtehnika ('tilgutamine'), mis muutis teoste loomise lausa etenduseks. Tehnika seisneb selles, et värv niristatakse lõuendile. Oma suuremõõtmelisi teoseid luues kinnitas kunstnik, et see, mis lõuendile jõuab, ei ole teos, vaid tegevus. 8
ekspressionism ja sürrealism ning mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust. Mõneti jätkas selline kunst Kandinsky algatatud ekspressionistlikku suunda. Pollock Kline de Kooning Lucifer New York, N.Y. Naine II Radikaalsed noored kunstnikud nagu näiteks Jackson Pollock (1912-1956) harrastasid nn. tegevusmaali (action painting), mille puhul olulisemgi kui tulemus oli maali loomise protsess. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, ekstaatiliselt tilgutades ja pritsides värvi mahalaotatud lõuendile, kinnitades sealjuures, et ei tea mida teeb. Teised, näiteks Franz Kline ja Willem de Kooning maalisid suurte, hoogsate pintslitõmmetega abstraktseid pilte. Kline teosed meenutavad sageli hieroglüüfe. Just sellest ajast pärineb tobe
19 sajandi akademist ja realism. Skulptuuris: Arno Breker, Veera Muhhina. Nõukogudes oli ainuõigus sots. realismil, arhitektuuris eesmärgiks klassitsism ja eklektika. Abstraktne ekspressionism: USA-s peale II MS. Euroopa oli vallutatud Saksamaa poolt ja suurem osa kunstnikke põgenes USA-sse. Sürrealistidel oli kõige kergem ennast maksma panna, kuna nende eesotsas oli Andre Breton. New Yorgi sõjajärgse koolkonna ajaloo alustab Arshile Gorky ,,Maks on kuke hari". Kasutati tegevusmaali ja abstraktse ekspressionismi mõtet. Robert Morthewell New Yorgi koolkonna vaimne liider. Adolph Gottleib sarjad ,,Piktograafid", ,,Imaginaarsed maasikud", ,,Plahvatus". Skulptuuris David Smith. Internatsionaalne stiil: arhitektuur peale II MS. Mõiste võeti kasut. USA-s: nim. uut funktsionalistlikku Euroopa arhitektuuri. Walter Gopius kavandas mitu hoonet ülikoolile jne. L.M. van der Rohe. Uued pilvelõhkujad olid klaasist, hoone sisemised ,,skeletid" ja teraskarkassid
Magritte, M. Ernst. Hullude või laste joonistustele sarnanevad tööd. Esindajad J. Miro, Y. Tanguy. Paul Klee maal 1940-a. tekkis USA-s uut tüüpi abstraktsionism, milles olid tugevad sürrealismi (põhilised esindajad Ameerikas), automatismi, abstraktsionismi, ekspressionismi mõjud. Ameerika kultuuris oli siiani lünk- puudus omanäoline kunst. Eristatakse kahte suunda- brutaalsem- action painting ja meditatiivne suund- post painterly, maalilisejärgne abstraktsionism. Action Painting- tegevusmaali - maaliti suurte hoogsate korrapäratute pintslitõmmetega abstraktseid pilte Informalism tekkis 1945-46 a. vastandina geomeetrilisele abtraktsionismile. Loobuti piiritletud vormidest, kindlatest kompositsiooni reeglitest, et spontaanselt leitud kujundite, rütmi, struktuuri abil vaimselt vabalt väljenduda. Peetakse vähem brutaalseks ja radikaalseks ameerika abstraktsest ekspressionismist. Maal Pierre Soulages´
kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik, spontaansem variant, mida esindasid Joan Miró ja André Masson, ning 1930-ndate seinamaali kogemus. Tulemuseks oli kunst, mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust ning ka saavutas selle. Kõige radikaalsemad ameerika kunstnikud harrastasid nn. TEGEVUSMAALI. Neid huvitas Ameerika elu tegelikkus, 1929. aasta kriisi tekitatud ühiskondlikud ja majanduslikud probleemid ning II maailmasõja tagajärjed. Natsismi eest olid New Yorki põgenenud mitmed tuntud Euroopa kunstnikud – Mondrian, Léger, Ernst, Masson, Breton, Miró jt., kelle looming avaldas mõju ameerika kunstile. Abstraktne ekspressionism arenes umbes kahekümne aasta jooksul ning tema mõjul kerkis esile sarnaseid voole Euroopas, Jaapanis ja Lõuna-Ameerikas.
olukorra kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik, spontaansem variant, mida esindasid Joan Miró ja André Masson, ning 1930-ndate seinamaali kogemus. Tulemuseks oli kunst, mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust ning ka saavutas selle. Kõige radikaalsemad ameerika kunstnikud harrastasid nn. TEGEVUSMAALI. Neid huvitas Ameerika elu tegelikkus, 1929. aasta kriisi tekitatud ühiskondlikud ja majanduslikud probleemid ning II maailmasõja tagajärjed. Natsismi eest olid New Yorki põgenenud mitmed tuntud Euroopa kunstnikud Mondrian, Léger, Ernst, Masson, Breton, Miró jt., kelle looming avaldas mõju ameerika kunstile. Abstraktne ekspressionism arenes umbes kahekümne aasta jooksul ning tema mõjul kerkis esile sarnaseid voole Euroopas, Jaapanis ja Lõuna-Ameerikas.
olukorra kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik, spontaansem variant, mida esindasid Joan Miró ja André Masson, ning 1930-ndate seinamaali kogemus. Tulemuseks oli kunst, mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust ning ka saavutas selle. Kõige radikaalsemad ameerika kunstnikud harrastasid nn. TEGEVUSMAALI. Neid huvitas Ameerika elu tegelikkus, 1929. aasta kriisi tekitatud ühiskondlikud ja majanduslikud probleemid ning II maailmasõja tagajärjed. Natsismi eest olid New Yorki põgenenud mitmed tuntud Euroopa kunstnikud Mondrian, Léger, Ernst, Masson, Breton, Miró jt., kelle looming avaldas mõju ameerika kunstile. Abstraktne ekspressionism arenes umbes kahekümne aasta jooksul ning tema mõjul kerkis esile sarnaseid voole Euroopas, Jaapanis ja Lõuna-Ameerikas
olukorra kontekstis. Selle vaimseks allikaks olid sürrealismi ja saksa ekspressionismi teooriad, otseseks eeskujuks oli samuti sürrealism, kuid ainult selle mitteveristlik, spontaansem variant, mida esindasid Joan Miró ja André Masson, ning 1930-ndate seinamaali kogemus. Tulemuseks oli kunst, mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust ning ka saavutas selle. Kõige radikaalsemad ameerika kunstnikud harrastasid nn. TEGEVUSMAALI. Neid huvitas Ameerika elu tegelikkus, 1929. aasta kriisi tekitatud ühiskondlikud ja majanduslikud probleemid ning II maailmasõja tagajärjed. Natsismi eest olid New Yorki põgenenud mitmed tuntud Euroopa kunstnikud Mondrian, Léger, Ernst, Masson, Breton, Miró jt., kelle looming avaldas mõju ameerika kunstile. Abstraktne ekspressionism arenes umbes kahekümne aasta jooksul ning tema mõjul kerkis esile sarnaseid voole Euroopas, Jaapanis ja Lõuna-Ameerikas. Tugevalt
Osalt nende mõjul, osalt aga USA liberaalse ja vastuvõtliku õhkkonna tõttu kandus kunstielu raskuspunkt pärast II maailmasõda just sinna. Seal kujunes välja uut tüüpi abstraktne kunst, mille allikateks said saksa ekspressionism ja sürrealism ning mis taotles võimalikult spontaanset eneseväljendust. Mõneti jätkas selline kunst Kandinsky algatatud ekspressionistlikku suunda. Radikaalsed noored kunstnikud nagu näiteks Jackson Pollock (1912-1956) harrastasid nn. tegevusmaali (action painting), mille puhul olulisemgi kui tulemus oli maali loomise protsess. Pollock tegi oma maalimisaktsioonidest meediasündmused, 3 ekstaatiliselt tilgutades ja pritsides värvi mahalaotatud lõuendile, kinnitades sealjuures, et ei tea mida teeb. Teised, näiteks
august 1956) oli Ameerika Ühendriikide kunstnik, action paintingu tuntuim esindaja. Oma eluea jooksul pälvis ta palju tähelepanu ja sai suure kuulsuse osaliseks oma uuendusliku „dripping“ tehnika tõttu. Dripping ehk 'tilgutamine' on tehnika, mille leiutas Pollock aastatel 1946–1947. Seda tehnikat kasutades sai ta põhjendada oma teoste suuri mõõtmeid ja seda, et see mis lõuendile jõuab, ei ole teos ega pilt, vaid tegevus. Seeläbi kuulub tehnika action paintingu ehk tegevusmaali kategooriasse, mille puhul on kõige olulisem teose loomise protsess. Nagu ka dripping, on action painting on tihedalt seotud abstraktse ekspressionismiga. Pollocki loomingut vormisid lisaks realismi juhtfiguuri Thomas Hart Bentoni loomuse mõjule ka mõjutused Mehhiko muralistide poolt ning hiljem Picasso ja sürrealism, sealjuures eriti Joan Miró. 1943. aastal toimus New Yorgis Pollocki
annaabi.ee 
