Aphrodite Armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna Vanakreeka mütoloogiast pärit Aphrodite, kelle eesti keelne nimetus oli varem Afrodite, on armastus-, ilu- ja viljakusejumalanna. Aphroditele on iseloomulik annetada ilu ning ta on ka ise ihaldatud. Aphroditet sümboliseerivateks loomadeks on tuvi, jänes, varblane ning luik ja lilledest roos, mürt, õunapuuõis kui ka ülane, mis viitavad tema looduslähedusele ning võimule selle üle. Tema nimi pärineb sõnast ‘aphros’, mis tähendab eesti keelde tõlgituna merevahtu. Seetõttu usutakse, et tal on ka võim mere üle ning just Aphrodite võib kinkida head mereilma. Aphroditet peetakse üheks suurimaks Trooja sõja põhjustajaks. Antheia lubas Trooja kuninga pojale Parisele maailma kõige kaunima naise armastust, kui too teda kolmest jumalannast kõige ilusamaks nimetab. Kui Paris hoopis selleks Sparta kuninga abikaasat Helenat nimetas ning Aphrodi...
Retsensioon ,,Toomas Nipernaadi" August Gailit "Toomas Nipernaadi" on August Gailiti 1928. aastal ilmunud ränduriromaan, "romaan novellides". Teose nimitegelane Toomas Nipernaadi on rändur, vagabund ning võõraste naiste meelitaja ja narritaja. Peategelane jagab lubadusi, kuid nende täideviimine ei paista teda eriliselt huvitavat. Siin kohal tundub, et kirjanik August Gailit on loonud naistele ideaalmehe ning meestele idooli. Kuid mis me õige Toomas Nipernaadis kui inimesest teame? Ei saa öelda, et ta oli vaba, pigem oli tegemist vangistusest pääsenud inimesega. Talv, külm ja masendav aastaaeg, hoidis Niperaadit kinni. Ta ütles: "Kui tuleb talv, viskab Issand mind pehkimiseks luukambrisse ning enne uut kevadet pole minust vähimatki asja." Naistega olid Nipernaadil samuti...
Faust kui hea ja kurja vahel kõikuva inimese sümbol Enamus inimesi elab oma elu ära, mõtlemata oma põhjuste ja eesmärgi üle. Nad lihtsalt kulgevad läbi elu, täidavad oma väikest rolli suures sipelgapesas ja siis kõngevad. Nad ei koorma ennast küsimustega. Miks ma siin olen? Mida on mul maailmale anda? Teose põhiteemaks on inimese olemuse analüüsimine , mis viib edasi universaalne tahte ja ellujäämistahteni. See on Fausti elu mõtte otsingud. Armastus ja pettumine, Jumal ja paganlus. Hoolamata sellest, et ta oli lugupeetud, tark, tal oli järgjaid, ei leidnud ta, et ta tegevusest oleks kellelgi kasu, ta polnud leidnud oma elumõtet, kuigi oli seda justkui terve elu raamatudest ja maailmatarkusdest leida püüdnud. Fausti tegelaskujule on omane humanistlik roll-soov parandada inimeste olukorda selles maailmas, nagu võib välja lugeda 23.leheküljel Fausti poolt laustust ”Ma oma teadmisi ei hinda, ei arva, et võiksin inims...
Vaatepunkti küsimused Genette'i käsitluses Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs. narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs. Kes räägib?) Fokalisaatori mõiste see, kes vastutab jutustuses väljendatud vaatepunkti eest Fookus näitab, kui kaugele tegelaskuju ellu (mõtetesse, tunnetesse jms) meil on võimalik tungida ning kui paljusid karaktereid meil üldse lubatakse lähemalt vaadelda. Nullfokalisatsioon jutustaja teab tegelaskujust rohkem (jutustaja > tegelaskuju) _ Sisemine fokalisatsioon - jutustaja ja tegelaskuju teadmised on võrdsed (jutustaja = tegelaskuju) _ Väline fokalisatsioon jutustaja teab tegelaskujust vähem Homodiegeetiline jutustaja on jutustatava maailma osa Heterodiegeetiline jutustaja ei ole jutustatava maailma osa; Autodiegeetiline (homodiegeetiline) jutustaja on samas peategelane, jutustab otsekui oma lugu. nelja tüüpi jutustajaid: Ekstradiegeetiline-heterodiegeetiline (1
Rahvusooperist tulnud laulja Janis Apeinisi kes sai samuti väga hästi oma rolliga hakkama ja tema esitlus oli väga meeldejääv. Kuigi Lászlólele jäi Apeinisi ikka kõvasti alla. Meeldis ka see, et etendust tõlgiti, sest muidu ei oleks ma ilmselt peale kauni muusika midagi osanud nautida. Kuigi võrreldes Eesti lavastajaga võiks Itaalia lavastaja puhul eeldada särtsakamat etendust, on Vanemuise etendus üllatavalt maitsekas ja väljapeetud lavastus. Alustades Carmeni tegelaskujust, keda on kujutatud lihtsameelse tütarlapsena, kes oma käitumise võimalikest tagajärgedest endale aru ei anna. Don José ei tundu samuti keevalise hispaania härjavõitlejana, vaid kõigest hoolimata üsna mõistliku inimesena, kes Carmeni just nimelt afektiseisundis tapab. Kokkuvõtvalt saab öelda, et etendus jättis terviklikku mulje. Kõik lauljad said oma osadega väga hästi hakkama ja etendus oli vägagi nauditav. Samas etendus
poole. Ta otsib meeleheitlikult kõige sisimat olemust, aga on alati piiratud inimliku mõistuse piiridest. Ta tahab elu nautida ja kõike mõista ning Metistofeles lubab talle pakkuda kõike mida ta vähegi soovib. 3. Kuidas iseloomustab end metistofeles ? Miks on tema tegevus vähetulemuslik ? Metistofeles kui saatan on raamatus kuri tegelane, huvitav on aga asja juures see et ta ei tundu kuri, ta on väga intelligentne ja kohati ka sümpaatne. Imelik osa tema tegelaskujust on see, et ta omab südametunnistust ning soovib, et maailmas valitseks tasakaal. Teda iseloomustab kõige paremini lause, mille ta ise raamatus ütleb: ,,Ma olen osa jõust, kes kõikjal tõstab pead ja kurja kavatseb, kuid korda saadab head." Tema tegevus on aga vähetulemuslik sellepärast, et Faust on väga tark ja suudab alati olukorra üle kontrolli hoida ning kogu asja juures mõistusega püsida. 4. Fausti vaimne ja moraalne suurus. Faust on väga haritud
soovisid talle tema inetuses halba. Tema kentsaka välimuse pärast valiti ta ka narride kuningaks. Üks vähestest, kes ei suhtunud Quassimodosse põlastusega oli Esmeralda. Kuigi nad olid väga erineva välimusega, ühendas neid siirus ja silmakirjalikkuse puudumine. Kuid romaanis on ka täitsa tavalise välimusega ülemdiakon Claude Frollo, kes oli väga musta hingega ja paheline isiksus. Üks tema elu põhimõte, et kas saab tema kõik või ei saa seda mitte keegi, tegi sellest tegelaskujust lõpuks eemaletõukava inimese. Romaanis, mis kirjeldab väga erineva elusaatusega inimesi, eristub trellide taha suletud ja pattu kahetsev Gudule, kes leidis oma varastatud tütrekese sellel ajal kui Esmeralda oli juba süüdi mõistetud. Naine, kes oli täis vihkamist mustlaste vastu ja kes iseäranis ei sallinud kitsekesega tüdrukut, nuttis rõõmust, kui sai lõpuks teada, et Esmeralda (ristinimega Agnes) on ta kadunud tütar. See väike inetu kondine vanaeit oli nõus tegema mida iganes,
Filmis on rohkem toonitatud Tootsi pahesid. Näiteks siis, kui Toots Kiirele sauna küttis. Filmis viskas ta Kiirt külma veega kuigi raamatus ta seda ei teinud. Samuti näidati Tootsi halvas valguses ka siis, kui ta Teele õrnale jääle saatis ja seetõttu teine sisse kukkus. Raamatus aitas ta Teele ja Arno välja tõmmata, filmis aga mitte. Filmis pole lisaks kõigele näidatud ka kurba ja mõtlikku Tootsi, kes enne koolist lahkumist nukralt kännul istub. Ilmselt soovis režissöör Tootsi tegelaskujust Arnole, kui vagurale koolipoisile, antagonisti teha. Toots ütles Arnole, et ta hakkab ise Teelega plaani pidama raamatus ja filmis erinevates situatsioonides. Raamatus oli Toots Arno peale pahane, aga kui Arno talle võrust rääkis ja lubas selle ka kooli ühes võtta, rahunes Toots maha. Seepeale aga ähvardas Toots Arnot, et kui ta võru kaasa ei võta, hakkab tema ise Raja Teelega mehkeldama. Tema eesmärgiks oli võru endale saada
ning mõtlemisruumi. Zanripiirid ähmastuvad, ühendatakse erinevaid stiile ja moonutakse tsitaate. Moodi on läinud mõne suuna või autori teadlik imiteerimine. Luule ja laulupiir hajub. Konstrueeritakse teoseid, mis on kokku pandud teiste autorite tekstidest. Sageli kirjutab autor sellest, kuidas ta teost kirjutab. Kirjandusteose ja isikliku elu sündmused on omavahel põimunud ja seoses. Kõiges valitseb üheaegne paljusus. Öeldakse lahti isegi tegelaskujust ja süzeest. Ainus postmodernistliku kirjanduse teostele ühine tunnusjoon või võte on fragment. Maailm pole sidus, terviklikkust ja lõpetatust välditakse.Kirjandusteos lõpeb vahel nii, et pakub mitut eri lõpuvarianti korraga. Postmodernistliku kirjanduse üks tunnusjoon on rahvuspiiride ületamine, kuna maailm on kättesaadav kõigile. Suureneb kirjanike hulk, kes on sunnitult või vabatahtlikult välja rännanud oma kodumaalt ja kannavad endas mõlema kultuuri olemusjooni.
Gertrud- ema ja kuninganna William Shakespeare´i ühes kuulsamas teoses ,,Hamlet" on peamiselt rõhutatud nimitegelase kannatusi ja kõhklusi. Kuid kandvas rollis on teisigi tegelasi. Üks mitmekülgsemaid on Gertrud, keda on näidatud pigem kuninganna ja abikaasana , kui Hamleti emana. Selgesti on tunda, et tema prioriteedid on just selles järjekorras, kus ta mõtleb esimesena riigile ja viimasena oma poja Hamletile. Gertrudi tegelaskujust õhkus läbi vastuolu ja sisemist heitlust, sest kuigi ta armastas oma poega, pidi ta mõtlema eelkõige riigi heaolule. Kui suri tema eelmine abikaasa, kuningas Hamlet, siis kuningannana oli tal kohustus kiiresti mõelda ja otsustada. Kuna Taanimaad ohustas Norra prints Fortinbras oma väega ja prints Hamlet oli kaugel eemal, otsustas Gertrud riigi julgeoleku kaitseks abielluda kuningas Hamleti venna, Claudiusega. Kuningannana on ta edukas tehes Taanile kasulikke otsuseid
Moodus (distants, perspektiiv, fookus) vs. hääl (ehk fokalisatsioon vs. narratsioon: Kes näeb/ tajub? vs. Kes räägib?) Fokalisaatori mõiste see, kes vastutab jutustuses väljendatud vaatepunkti eest Fookus näitab, kui kaugele tegelaskuju ellu (mõtetesse, tunnetesse jms) meil on võimalik tungida ning kui paljusid karaktereid meil üldse lubatakse lähemalt vaadelda. Genette, Gérard: Narrative Discourse. Oxford 1980. Nullfokalisatsioon jutustaja teab tegelaskujust rohkem (jutustaja > tegelaskuju) Sisemine fokalisatsioon - jutustaja ja tegelaskuju teadmised on võrdsed (jutustaja = tegelaskuju) Väline fokalisatsioon jutustaja teab tegelaskujust vähem Homodiegeetiline jutustaja on jutustatava maailma osa Heterodiegeetiline jutustaja ei ole jutustatava maailma osa; Autodiegeetiline (homodiegeetiline) jutustaja on samas peategelane, jutustab otsekui oma lugu.
suhtuda igasse inimesse positiivselt, olgugi persoon kui tahes teistest erinev. Kord tahtis Tiina tuua kaevust vett, kuid ämber kukkus kaevu. Samuti suhtus neiu hästi Eedisse, kellega teised eriti kontakti ei loonud. Siiski tõi Tiina piiritu headus kaasa kurjust. Tema puhul sai määravaks liigne entusiasm. Kõike tahtis ta teha korrektselt aga tulemus tuli alati vastupidine. Tiina püüdis liialt olla igas aspektis hea ning õiglane. Seega tuleneb neiu tegelaskujust, et kõigile ei saa olla meelejärgi. Kõike pole võimalik teha õigest, sest selle püüdlus ei anna soovitud tulemust. Inimesel peaks olema prioriteet, mille järgi talitada. Ideaali ei maksa alati püüda, kui soovitud tulemus on liiga utoopiline, nagu Tiinalgi. Lahendus oleks see, kui iga inimene jääks heasoovlikkusega kindlatesse piiridesse. Tuleb säilitada reaalsustaju ning sätestada endale piirid, sest kogu maailma pole üksikisikul võimalik parandada
materiaalsete asjade asemel väärtustataks rohkem häid suhteid ja õnnelikuks olemist. Sellises vanuses on loomulik, et tekivad hetked, kui nooruk tahaks ära joosta, üksi olla ning oma elu üle järele mõelda. Holden ise on elava fantaasiaga, mis väljendub luiskamises, näiteks oma vanuse kohta, ja liialdustes, mis väljenduvad tema poolt antud kirjeldustes. Holdeniga mina ennast pigem ei samastaks, tõenäoliselt selle tõttu, et olen antud tegelaskujust paar aastat vanem. Ma suudan ette näha oma käitumisega kaasnevaid tagajärgi ning võtan vastu kaalutletud otsuseid, samuti ei proovi ma mängida maailmamuutjat, sest tunnetan, et üksikisiku pingutustest olemasoleva korra muutmisel jääb väheks. Oleks liiga naiivne mõelda, et lapsed ei muutu kunagi täiskasvanuks ja suudavad elada oma lihtsas maailmas, sealjuures mitte mõeldes rahale ja muudele materiaalsetele hüvedele. Samuti ei kasuta ma probleemide korral nii
· 2009 Runebergi kirjandusauhind · 2010 Põhjamaade Nõukogu kirjandusauhind · 2010 Prix Femina étranger Teose tegelaskond ,,Puhastus" räägib elude varastamisest vägistamisega varastatakse Aliidelt elu, Aliide varastab oma õe ja õemehe ja ka õetütre elu, inimkaubitsejad varastavad Zara elu, Zara lõpetab kupeldajate ninamehe elu... Sofi Oksaneni ,,Puhastuse" tegelaskond on suhteliselt väike. Põhiliselt räägib raamat seitsmest erinevast tegelaskujust, kuid aeg-ajalt on teoses mainitud ka teisi tegelaskujusid. Loo keskpunktis on Zara ja Aliide, kes jutustavad kumbki loo oma vaateväljast. Tegelaste käitumismaneer on enamasti tüüpiline tolle ajal eestlastele. Zarat aga tüüpiliste tegelaste alla ma ei liigitaks, sest neid naisi, kes Saksamaale prostituudiks sattusid, on vähe. Ka tema käitumine ei ole iseloomulik tüüpilisele eestlasele. Aliide, Ingel ja Hans iseloomustasid küll tüüpilist eestlast, igaüks omal moel
dramaturge, lavastajaid ja kunstnikke. Oli äärmuslik oma ideoloogilistes seisukohtades kui ka vastuseisus väljakujunenud teatripõhimõtetele. Tema näidenditel algusest peale suur publikumenu (oma tükkide lavastamise ümber tekitas skandaale). Tema esimene eepilise teatri määratluse alla käiv teos on ,,Mees on mees", kus personaalsust käsitleti kui ühiskondlike tingimuste saadust, mida seetõttu on täielikult võimalik muuta. Autori eesmärgiks on luua siiski naturalistlikust tegelaskujust põhjalikult erinev karakter; seda sihti toetavad lavakujunduse ülim lihtsus ja varjamatu teatraalsus. Dekoratsioone ei kasutata, plakatid osutavad stseeni sisule või jagavad vajalikku infot. Illusiooni aitab vältida asjaolu, et lavatehnika ja valgus on avaliku publiku silme all, tehnilised töötajad toimetajad täiesti varjamatult ning Brechti näidenditele iseloomulike vahepaladena esitatavate laulude saadet mängivad muusikud on samuti vaatajatele näha
,,Müütides ning muinaslugudes, nagu ka unenägudes, räägib psüühe oma lugu ning arhetüüpide vastasmõju ilmub seal oma loomulikus keskkonnas kui ,,kujunemine, muutumine / igavese Meele igavene taasteke"". (JUNG 1986:95) Seega on müüt teatud mõttes elav formatsioon, mis võib muuta aegade kulgedes kuju, kuid ei kao kunagi. Rääkides Vigurivända arhetüübist kirjeldab Jung, kuidas veiderdaja-trikimehe- koomiku figuur on üle elanud kõik kujumuutused alates skandinaavia jumal Loki tegelaskujust ja kojanarrist kuni kaasaegsete koomikute ning parodistideni. Jung väidab, et kui müüt kujutaks endast vaid mingit ajaloolist jäänukit, oleks ta ammugi välja surnud. Kuna aga seda pole juhtunud (müüt on mingil teisel kujul tegev ka tänapäeva tsivilisatsioonis), siis on tegemist otsekui ürgvana jõesängiga, kus vesi ikka voolab. (JUNG 1986:142) Lisaks teoloogia allikale peitub Jungi jaoks müütide tähtsus ka selles, et need on läbi ajastute andnud elule tähendust,
annaabi.ee 
