ametniku vastavate näitajatega võrreldes paremad. Ametniku võib koondamise tõttu teenistusest vabastada ametiasutuse koosseisus ettenähtud ametikohtade arvu vähendamisel, teenistuse ümberkorraldamisel või ebaseaduslikult teenistusest vabastatud ametniku teenistusse ennistamisel. Koondamisel on teenistusse jäämise eelisõigus eelkõige teenistujate esindajal, seejärel põhikohaga ametnikel. Põhikohaga ametnikest on nimetatud õigus paremate teenistusalaste näitajatega ametnikul. Võrdsete teenistusalaste näitajate korral eelistatakse ametnikku, kes on teenistuses saanud töövigastuse või kutsehaiguse, kellel on pikem teenistusstaaz või kellel on ülalpeetavaid. Ametnikku ei vabastata, kui teda on võimalik nimetada tema nõusolekul teisele ametikohale. Koondamise tõttu vabanenud ametnik tuleb tema soovil kuue kuu jooksul, alates tema vabastamisest, teenistusse tagasi võtta, kui tema teenistuskohas luuakse uusi või vabaneb
Elulookirjeldus Tunnistus, diplom Isikut tõendav dokument AMETIKOHALE NIMETAMINE Toimub ametiasutuse juhi poolt haldusaktiga - käskkiri, korraldus TÖÖLEPINGUT EI KOOSTATA! Ametnik annab ametivande Ametijuhend TÖÖKORRALDUSE REEGLID: Tööaja algus ja lõpp, enne riigipühi töötamine Puhkeajad Palga maksmise korraldus Töö- ja teenistusalaste korralduste andmise kord Töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised Puhkepäevadel asutuses viibimise kord Teenistusest puudumisest teavitamise kord Üldised käitumisreeglid töökohal MÕISTED – vaba aeg- kokkuleppel tööandjaga (aeg tööajast), vaba aeg on tasustatav valveaeg – peab tööandjale igahetk kättesaadav olema
tekiks vastuolu topeltkaristamise (ne bis in idem) keeluga (vrd ATS § 75 lg 9). Samas tuleb ametnikule määratud kriminaalõiguslikku karistust arvestada distsiplinaarkaristuse määramisel, s.t ametniku kriminaal- või väärteokaristust tuleb asjaoluna arvesse võtta diskretsiooniõiguse kasutamisel. Nii võib ametiasutus distsiplinaarkaristuse määramisel jõuda järeldusele, et ametnikule samas asjas süüteo tõttu määratud karistus ei ole teenistusalaste huvide tagamise aspektist piisav ning kohaldada tuleb täiendavalt ka distsiplinaarkaristust. Seega võib siinkohal formuleerida reegli, et ametniku suhtes määratakse lisaks juba määratud kriminaalkaristusele ka täiendavalt distsiplinaarkaristus, kui see on vajalik, et tagada ametniku kohustuste järgimine või rehabiliteerida ametnikkonna maine. 2. Süütegu avastatakse ministeeriumi sisekontrolliteenistuse poolt 1,5 aastat pärast selle toimepanemist
Taotlus ja kinnitus, et ei esine teenistusse asumis välistavaid asjaolusid Elulookirjeldus Tunnistus, diplom Isikut tõendav dokument Ametikohale nimetamine: Toimub ametiasutuse juhi poolt haldusaktiga käskkiri, korraldus TÖÖLEPINGUT EI KOOSTATA Ametnik annab ametivande Ametijuhend Töökorralduse reeglid: Tööaja algus ja lõpp, enne riigipühi töötamine Puhkeajad Palga maksmise korraldus Töö- ja teenistusalaste korralduste andmise kord Töökaitse ja tuleohutuse üldjuhised Puhkepäevadel asutuses viibimise kord Teenistusest puudumisest teavitamise kord Üldised käitumisreeglid töökohal Ametniku teenistussuhte lõppemine Vabastamine ametniku soovil: Taotlus ametniku algatusel esitada vähemalt 30 kalendripäeva ette. Põhjuseks: töövõime kaotus; haige pereliikme hooldamise vajadus; kutse aja-või
asendustasu - JAH valveajatasu - JAH Keskmise töötasu maksmise tingimused ja kord ütleb, et määruse tähenduses loetakse töötasuks avalikus teenistuses palk avaliku teenistuse seaduse ja avaliku teenistuse eriseaduse tähenduses. ATS § 61 lg 1 ütleb, et ametniku palk koosneb põhipalgast, muutuvpalgast (muutuvpalk on ametniku palga ebaregulaarne osa, mida võib maksta tulemuspalgana, lisatasuna täiendavate teenistusülesannete täitmise eest või preemiana erakordsete teenistusalaste saavutuste eest. Muutuvpalka võib kalendriaasta jooksul ametniku põhipalgale juurde maksta kuni 20 protsenti ametniku aastasest põhipalgast) ning käesoleva seaduse § 38 lõikes 3, § 39 lõikes 6, § 40 lõigetes 3 ja 4 ning §-s 57 sätestatud lisatasudest. ATS § 38 lg 3: valveaja eest tuleb ametnikule maksta lisatasu, mis peab moodustama vähemalt 1/10 tema põhipalgast, või hüvitada see tema taotlusel täiendava vaba ajaga, mis peab moodustama vähemalt 1/4 valveaja kestusest.
Lisatasu saab ka võõrkeevaldamise eest, kui tal läheb neid vaja. Töötasu diferentseerimine - selle korral max 50% ametipalgast. Puhkust on ette nähtud ametnikele 35 kalendripäeva. 4. aasta eest saab juba 1 päeva puhkusele juurde ja kuni 10 päeva max juurde teenitud aastate eest. Puhkusepreemia ajal makstakse ka talle 1 kuu palga järgi. Tööaja algus ja lõpp, puhkeajad, asutuses viibimise kord töövälisel ajal. Palgamaksmise korraldus, teenistusalaste korralduste andmise kord. Töölt puudumisest teavitamise kord. Üldised tuleohutuse ja töökaitse eeskirjad. Üldised viisakusreeglid töökohal. Tööjuhend saadetakse tööinspektsioonile ja sealt tuleb tagasi pärast kontrollimist ja hakkab kehtima. Ametnike ergutus: hinnaline kingitus - rahaline preemia..kõrgemale astmepalgale üleviimine. Ametnike distliplinaarvastutus: kui ametnik teeb vigu. Neid on 3 liiki: 1. oma töökohustuste süüline mittetäitmine 2
Kaitseliidu tegevliige tegevteenistuses olevale kaitseväelasele laienevat distsiplinaarvastutust kaitseväe distsiplinaarseaduses (RT I 1997, 95/96, 1575) sätestatud ulatuses ja korras. Kaitseliidu kodukorraga võib kehtestada, et kaitseväe distsiplinaarseaduses sätestatud distsiplinaarkaristusi ei kohaldata Kaitseliidu liikmetele täies ulatuses. Kaitseliidu pealikud on pädevad kohaldama alluvatele ergutusi teenistuskohustuse püüdliku täitmise ja teenistusalaste edusammude eest ning distsiplinaarkaristusi nende poolt toimepandud distsiplinaarsüütegude eest kaitseväe distsiplinaarseaduses ning Kaitseliidu kodukorras sätestatud ulatuses ja korras. Kaitseliidu liige kannab isiklikku ja varalist vastutust temale Kaitseliidu poolt antud relva, isikliku relva, laskemoona ja muude vahendite eest. Kaitseliidu liige, kes rikub Kaitseliidu põhikirja, ei täida talle pandud kohustusi
Ameti kandja on isik, kes täidab ameti vastavaid ül-d. Ametiasutuse juhil või tema volitatud isikul on õigus ametiasutuse töö korrald-ks anda teenistusalaseid akte. Nendes määratakse: Tööaja algus ja lõpp Tööpäevasisesed vaheajad Töö- ja puhkeaja korraldus Puhkepäevadel, riigipühadel ja pärast igapäevase tööaja lõppu ametiasutuses viibimise tingimused ja kord Teenistusalaste tingimuste teatavakstegemise kord Töötervishoiu ja tööohutuse üldjuhised Teenistusest puudumise teatamise kord Muu ametiasutuse töökorraldust puudutav Ametnike ettepanekud kavade osas on soovituslikud. Ametiasutuse hallatav asutus: KOV eelarvest finantseeriv asutus, mille põhif-niks on avaliku teenuse osutamine (põhikool, gümn, rahvarmtk, spordibaasid jne). Nende poolt osutavate avalike
Eksamitel tehtud otsustused. Kohtud üldjuhul tunnustavad h lõplikku otsustamisõ. Reservatsioon tuleb eristada tavaeksamitulemusi ja et, mis on seotud põhiõ-ga. Formaalsed nõuded menetluseeskirjadest, õigetest asjaoludest, üldtunnustaud hindamiskriteeriumidest kinnipidamine. Et. Puudutavad põhiõ-d õ haridusele, õ valida vabalt töökoht/eriala (notarieksam, advokaadieksam). Avalikust teenistusest tulevad hinnangulised otsustused (ametnike sobivuse, võimekuse, teenistusalaste saavutuste kohta). Sõltumatute ekspertide ja komisjonide väärtusotsustused (rajanevad subj väärtushinnangutel) . N: kas võtta mingi hoone muinsuskaitse alla. Prognoos Hinnang tuleviku asjaolude kohta. Tõenäosusotsustused. Tehakse valdkondades, kus on oluline ohu ärahoidmine (politsei-, keskkonnaõ). Kohtud on kontrollinud prognoosi tõenäosuse astet, p aluseks olevate andmete õigsust, metoodika laitmatust.
4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel; 7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a. Kohtute seadustikuga loodi Riigikohtu juurde lisaks nn distsiplinaarkamber, õigusega määrata kohtunikele ja kohtu-uurijatele distsiplinaarkaristusi. Iga kohtuinstantsi juures (va jaoskonnakohtud) töötas vastav prokurör koos oma abidega. Nii oli
4) küsimuste lahendamine, mis olid kohtuasutustes mitut viisi otsustatud või tegelikkuses lahkarvamusi tekitanud; 5) kohtu ja valitsusasutuste, v.a. jaoskonnakohtute ja alamate administratiivasutuste vaidluste ja alluvusvaidluste lahendamine; 6) asjade üleviimine ühest kohtuasutusest teise seaduses ettenähtud juhtudel; 7) kohtumõistmine Riigivanema, ministrite, riigikohtunike, Kohtukoja liikmete, Riigikohtu ja Kohtukoja prokuröride ja nende abide teenistusalaste süütegude puhul; 8) kohtunike esitamine kinnitamiseks riigivanemale; 9) kohtute kodukorra kindlaksmääramine; 10) küsimused, mis üldiselt kuulusid kohtute üldkogu pädevusse 1938.a. Kohtute seadustikuga loodi Riigikohtu juurde lisaks nn distsiplinaarkamber, õigusega määrata kohtunikele ja kohtu-uurijatele distsiplinaarkaristusi. Iga kohtuinstantsi juures (va jaoskonnakohtud) töötas vastav prokurör koos oma abidega. Nii oli
eeldada, et koostamisel võeti neid aluseks, eriti Code Penal mõju. Samuti Baieri 1813. aasta kriminaalkoodeks, kust pärineb ilmselt põhjalikult läbitöötatud kuriteomõiste. Saksa Riigi Kriminaalkoodeksi12 kahekümne kaheksas peatükk on „Ametialased kuriteod ja kriminaalüleastumised”. § 332 sätestab: Ametnikku, kes võtab vastu, nõuab või laseb endale lubada kingitusi või saab muud kasu teo eest, mis kujutab endast ameti- või teenistusalaste kohustuste rikkumist, karistatakse sunnitööga kuni viie aastani. Kui on kergendavaid asjaolusid, tuleb vanglakaritus kohaldamisele. § 333 sätestab: Kes pakub või lubab ametnikule või relvastatud võimuorgani liikmele kinke või muud kasu, et teda suunata teole, mis kujutab endast tema ameti- või teenistusalaste kohutuste rikkumist, seda karistatakse altkäemaksu eest vanglakaristusega, samuti võib mõista kodanikuõiguste äravõtmise. 11
Kohus ei tohi määratlemata õigusmõistele tugineva haldusakti kontrollimisel küll hakata mõistet ise sisustama, kuid ta peab saama veenduda, et mõiste sisustamine ei toimunud meelevaldselt. Näiteid piiratud kohtuliku kontrolliga valdkondadest: Eksamitulemused. Kohtud üldjuhul tunnustavad halduse lõplikku otsustamisõigust eksamitel tehtud otsustuste suhtes. Avalikust teenistusest tulevad hinnangulised otsustused (ametnike sobivuse, võimekuse, teenistusalaste saavutuste kohta)af Sõltumatute ekspertide ja komisjonide väärtusotsustused (rajanevad subj väärtushinnangutel). III teema 3. SUBJEKTIIVNE AVALIK ÕIGUS ja HALDUSÕIGUSSUHE ___________________________________________________________________________ 1. §1 Subjektiivse õiguse mõiste objektiivne avalik õigus kehtivate avaliku õiguse normide summa
tuleb vahet teha kahesuguste otsustuste vahel: a. Otsustused, MIS ON SEOTUD PÕHIÕIGUSTEGA nt bakalaureus seotud töökoha valikuga jne. Need eksamid on ülekontrollitavad. b. TEISI EKSAMEID KOHTUD EI KONTROLLI (kohtud on kontrollinud, kas menetlusreeglitest kinni peeti põhjendatud võrdsete võimaluste tagamisega). 2. Avalikust teenistusest tulenevad hinnangulised otsused nt ametnike sobivuse, võimekuse ja teenistusalaste saavutuste kohta. Kohus kontrollib, kas kehtestatud kriteeriumitest on kinni peetud. 3. nn sõltumatute ekspertide ja komisjonide väärtusotsustused haldusorgan peab sageli tegema otsuseid kultuuri, kunsti jt teistes valdkondades, mis rajanevad subjektiivsetel otsustustel, nt teatud hoone muinsuskaitse alla võtmine. Tavaliselt moodustatakse siin sõltumatud ja asjatundjatest koosnevad komisjonid. Ka neid otsuseid kohtud ei kontrolli. 4
ja hooletult või ei pea kinni viisakus- distsipliinirikkumisi. reeglitest. Kaitseväe distsiplinaarseaduse järgi Kaitseväedistsipliin seob kaitseväela- on ergutus distsiplinaarvõimu omava sed kooskõlastatult tegutsevateks ük- ülema poolt tunnustuse avaldamine susteks. teenistuskohustuste püüdliku täitmi- se või teenistusalaste edusammudega Kaitseväedistsipliini tagamise põhi- silmapaistnud alluvale. lised vahendid on: Käsk on ülema või kõrgemas auast- 1) ülema autoriteet; mes kaitseväelase teenistusalase tah- 2) ülema nõudlikkus; te väljendus sõnas, kirjas või märgu- andes. Käsk peab olema täpne, selge,
annaabi.ee 
