Jaan Kross kui inimene ja kodanik · Sündinud 1920. aastal Tallinnas masinatehase meistri pojana. · Saksa okupatsiooni lõpukuudel oli vangis. On olnud 194654 Komi ANSVs vangilaagris ja Krasnojarski krais asumisel. · 1971. aastal nimetati ta ENSV teeneliseks kirjanikuks. · On mitmeid kordi kandideerinud Nobeli kirjandusauhinnale. · Valiti 1992. aastal Mõõdukate nimekirjas VII Riigikokku, kuid 23. septembril 1993 loobus ta parlamendiliikme tööst. · On nimetatud Martensi Seltsi auliikmeks eriliste teenete eest professor Friedrich Fromhold Martensi elu ja tegevuse tutvustamisel. · Jaan Krossi on nimetatud eesti kirjanduse vanaisaks. · Talle on antud mitmeid riiklikke autasusid Eestis, Soomes, Saksamaal ja Prantsusmaal.
detsembril 1925. aastal Voka vallas Vaivina külas. 1944. aastal teenis ta Relva-SSi koosseisus ja võttis õhutõrjekahuri meeskonnas osa Sinimägede lahingust. 1946. aastal lõpetas Rakvere 1. keskkooli. 1953. aastal lõpetas ta Moskva teatri- ja kinokunstiinstituudi eesti stuudio. Pärast seda oli Kiisk Tallinna Draamateatri näitleja ja aastatel 1955-1990 Tallinnfilmi lavastaja. Aastatel 1962-1987 oli Kiisk Eesti Kinoliidu juhatuse esimene sekretär. Aastal 1980 sai Kiisk ENSV teeneliseks rahvakunstikuks. Aastatel 1980-1990 oli ta Eesti NSV Ülemnõukogu saadik, 1985 aastast ühtlasi Eesti NSV Ülemnõukogu Presiidiumi liige, aastatel 1989-1991 NSV Liidu rahvasaadik. 1995. ja 1999. aastal valiti Kiisk Eesti Vabariigi Riigikogu liikmeks, kus ta esindas Eesti Reformierakonda. 2003. aastal Riigikogust lahkudes oli ta vanim Riigikogu liige läbi aegade. Lavastajana · "Juunikuu päevad" (koos Viktor Neveziniga; 1957) · "Vallatud kurvid" (koos Juli Kuniga; 1959)
kirjandust. (Jättis pooleli) 5. Pärast Ülikoooli pooleli jätmist töötas kutselise ajakirjanikuna Tartus. 6. 1934 oli Eesti Kirjanikkude Liidu liige. 7. Ta kuulus luuleühingu Arbujad, kus tutvus Heiti Talvikuga, kellega 1937 abielluti.(Hiljem abielus kirjandusteadlase Mart Lepikuga) 8. 40ndatel tõlkis saksa ja vene kirjandust. Tema tähtsamaiks tõlkeks võib pidada Aleksander Puškini „Jevgeni Onegin“ 9. Mitmeid kordi kuulutatud Eesti NSV rahva – ja teeneliseks kirjanikuks. 10. Siim Kallase sugulane 11. Suri 1989, maetud Raadi kalmistule • VARASEM LOOMING – Enamasti alustavad kirjanikud oma loominguteed luuletajana, et hiljem pühenduda pikematele ja keerukamatele žanritele. Betti Alveri looming on näide vastupidisest arengust. 1. Betti Alver debüteeris 1927. aastal novelliga "Liivi Deevidiivi", 2. gümnaasiumi lõpu klassis teos (1927) "Tuulearmuke" sai ta II auhinna "Looduse" romaanivõistlusel. Samuti kirjutas ta teosed 3
mineviku järele. Kõik tema luuletused räägivad nii või teisiti maailmast ning oma luules tunneb ta muret maailma saatuse pärast. Paljud tema luuletused on keskendunud inimsetele ja nende probleemidele. Ta usub, et elus oleks palju vähem probleeme, kui me suudaks üksteist ära kuulata. Betti Alverit on tunnustatud kahel korral Juhan Liivi luuleauhinnaga ning Fredebert Tuglase novelliauhinnaga. Ta on tunnustatud Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks. Betti suri aasta 1989 aasta juunis, olles 83-aastane. ELUHELBED Küll ma otsisin eluarvu, küll ma jagasin jagamatut - kuni taipasin tasahilju, et sa leiad saatuse summa, kui korrutad välgujoaga oma elu surmkümmend suudlust, hullsada ilusat hetke ja tummtuhat valutuiget.
peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Trükis ilmusid esimesed luuletused 1963. aastal Loomingus, esikkogu «Maa lapsed» ilmus 1965. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. 3 Lastele on Hando Runnel avaldanud neli luuleraamatut: "Miks ja miks" (1973), "Mere ääres, metsa taga" (1977), "Mõtelda on mõnus" (1982), "Taadi tütar" (1989) ja ,,Juturaamatu" (1986), milles ka mõned värsid
1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse ,,Ilmamaa" nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Perekond. Hando Runnel(1938) on abielus oma laste emaga Katre Ligi(1953). Hando Runnelil on lapsi 6. Hando Runneli lapsed: Simo Runnel(1.mai 1977 Tartu)-luuletaja ja ajaloolane. Lõpetas Miina Härma Gümnaasiumi ja Tartu Ülikooli magistrikraadiga. Simo kõige vanem luulekogu on ,,Maailmakord", mis ilmus aastal 2002. Elab siiamaani Tartus. Klaus Eduard Runnel-luuletaja. Sündis Tartus ja elab seal siiamaani. Toomas Runnel- Sündinud Tartus ja elab seal siiamaani
Esimene proosaraamat, ,,Salamaja piir" ilmus 1974. Viivi Luik on kirjutanud ka lastele: luuletusi ja populaarsed Leopoldi-lood (19741976). Romaan ,,Seitsmes rahukevad" (1985) on tõlgitud soome, rootsi, norra, läti, saksa, prantsuse, hispaania, vene ja katkenditena ka inglise keelde. 1986. aastal pälvis romaan nii J. Smuuli nimelise kui ka Tammsaare-nimelise kolhoosi kirjandusauhinna, 1987. aastal anti teosele Nõukogude Eesti preemia. 1986 sai selle autor Eesti NSV teeneliseks kirjanikuks. Rahvusvaheliselt veelgi edukamaks on aga osutunud romaan ,,Ajaloo ilu" (1991). Tema esseed on ilmunud kahes kogumikus, ,,Inimese kapike" (1998) ja ,,Kõne koolimaja haual" (2006). TEOSED · "Pilvede püha" (luulekogu, 1965) · "Taevaste tuul" (luulekogu, 1966) · "Hääl" (luulekogu, 1968) · "Lauludemüüja" (luulekogu, 1968) · "Ole kus oled" (luulekogu, 1971) · "Pildi sisse minek" (luulekogu, 1973)
peatoimetajana. Suurima tunnustuse on Hando Runnel pälvinud luuletajana: tema luuletused on meid saatnud pea nelikümmend aastat. Trükis ilmusid esimesed luuletused 1963. aastal Loomingus, esikkogu «Maa lapsed» ilmus 1965. Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Hando Runneli luulet on ilmunud jätkuvalt nii perioodikas kui luulekogudes. Lisaks luulele kirjutab Runnel esseid ja arvustusi, on uurinud ja trükiks ette valmistanud paljude eesti kirjanike loomingut. 3 Lastele on Hando Runnel avaldanud neli luuleraamatut: "Miks ja miks" (1973), "Mere ääres, metsa taga" (1977), "Mõtelda on mõnus" (1982), "Taadi tütar" (1989) ja ,,Juturaamatu" (1986), milles ka mõned värsid
Kontsertid Tema esimene soolokontsert toimus 1968. aastal. Ta on esinenud soolokontsertidega NSVL- is, paljudes Euroopa riikides, USA-s, Kanadas ja Austraalias. Ta on korraldanud üle Eesti enda konstert-tuure ,,Klaver tuleb külla" ( 1997, 1999, 2008). Saavutused 1973. aastal võitis ta Eesti Vabariikliku Pianistide Konkursi. Lõppvoorus sai ta auhinnalise koha rahvusvahelisel Bachi nimelisel pianistide konkursil Leipzigis 1976. aastal. 1984. aastal pärjati ta Eesti NSV teeneliseks kunstitegelaseks ning 2001. aastal sai ta Valgetähe IV klassi teenetemärgi. Looming Rein Rannapile on suureks eeskujuks olnud Bach, Beethoven, Schubert, Chopin ja Liszt. Rannap ise kirjutab heakõlalises post-modernistlikus stiilis. Enamus lood on tal siiski kirjutatud klaverile, kuid on kirjutanud levilaule ja kammermuusikat. Orkestriteosed: ,,Papagoid", ,,Eleegia", ,,Umbrellas", ,,Sümfoonia". Klaveriteosed ja tsüklid: ,,Naiivsed ja
Runneli värsid on aidanud vastu seista nõukogude aja ahistusele. Ta ei ole kunagi oma luules kasutanud suuri sõnu, vaid köitnud lihtsuse ja otsekohesusega. Teda on korduvalt valitud Eesti Kirjanike Liidu juhatusse ja liidu Tartu osakonna büroo liikmeks. 1992/1993 oli Tartu Ülikooli vabade kunstide kutsutud professor. 1992. aastast on ta tegutsenud kirjastuse Ilmamaa nõukogu esimehe ja sarja «Eesti mõttelugu» peatoimetajana. 1988. aastal nimetati Hando Runnel ENSV teeneliseks kirjanikuks. Tartu linna aukodanik 2002. aastast. Esimesed luuletused ilmusid trükis 1963 Loomingus. Esimene kogu "Maa lapsed" (1965) ilmus kassetis "Noored autorid" III, teine kogu "Laulud tüdrukuga" (1967). Mõlemad sisaldavad maaelupoeesiat, mida iseloomustab soe ja mõistev suhtumine kaasinimestesse. Teisenemine ilmneb kogus "Avalikud laulud" (LR 1970), milles teravduvad mitmed argiprobleemid, inimelu tervikuna asetseb igavikulisemale taustale, isamaausutunnistus saab selgema väljenduse
näitlemisele. Üksteise järel sündisid Pinna hiilgerollid: Protassov L. Tolstoi "Elavas laibas", Cesar Marcel Pagnoli triloogias, linnapea Nikolai Gogoli "Revidendis", Vestmann Eduard Vilde "Pisuhännas". Lisaks tööle "Estonias" lavastas ja esines Pinna aeg-ajalt pea kõigis Eesti teatrites, aega jätkus ka memuaaride kirjutamiseks ja Eesti Näitlejate Liidu juhtimiseks. Tema saavutusi hinnati ka ametlikult - 1931 nimetati Pinna "Estonia" teeneliseks näitlejaks, 1933 valiti "Estonia" seltsi auliikmeks ja 1936 Soome Näitlejate Liidu auliikmeks. Riiklikke teenetemärke pälvis ta Prantsusmaalt ja Soomelt. Kümnendi lõpus leidis Pinna elus aset suur muutus - suri tema näitlejannast abikaasa Netty Pinna (16. / 28. VI 1884 - 28. IV 1937). Aasta hiljem abiellus Pinna uuesti - oma sõbra Theodor Altermanni lese, "Estonia" endise näitlejatari Milly Altermanniga, kellega tal oli juba 20-aastaseks saanud tütar.
maailmameistrivõistlustele. Juba järgneval aastal võis Parve taas võidurõõmu tunda, kuna tiitlivõistlustelt naases ta koju kolme medaliga. Kui Egg am Etzelis toimunud MM-i 5 km distantsil tuli leppida hõbemedaliga, kuid nii 10 km kui 3x7,5 km teatesõidust tulid kuldsed medalid. Teatesõidus olid Parve partneriteks Venera Tsernitsova ja Jelena Golovina. Edukal 1985. aastal kuulutati Parve ka NL teeneliseks meistersportlaseks, samuti tunnistati ta sel aastal ka eesti parimaks naissportlaseks. 1986. aastal, kolmandatel naiste maailmameistrivõistlustel Rootsis Falunis oli jällegi põhjust heameeleks, sest koju tuli nii 10 km kui ka teatesõidu kuldmedalid. Taaskord tunnustati Parvet ka Eesti parima naissportlase tiitliga. 1987. aastal Lahtis peetud maailmameisrivõistlustel tuli leppida kõigest 10 km
Aga hommikupoole ööd tul- nud Pinna hauast välja, seisnud hauakivil umbes 40 sentimeetrit pikk ja öel- nud: "Pärn, miks sa minu vahele jätsid!" Pärn pannud siis jooksu ja pööranud elule uue lehekülje. (http://www.postimees.ee/020206/lisad/arter/19022.php) (Kas jutt vastab tõele, pole siiani teada.) 7 Tunnustused · 1931. aastal nimetati "Estonia" teeneliseks näitlejaks · 1933. aastal valiti "Estonia" seltsi auliikmeks · 1934. aastal anti "Estonia" teatri kuldne rinnamärk · 1934. aastal sa Läti Rahvusteatri aukirja · 1936. aastal valiti Eesti Näitlejate Liidu esimeheks · 1936. aastal anti Eesti Näitlejate Liidu kuldne rinnamärk · Samal aastal valiti Soome Näitlejate Liidu auliikmeks ja anti kuldne rinnamärk · 1942. aastal anti Eesti NSV rahvakunstniku aunimetus
Instituudis. Avati "Kalevi" Keskstaadion Tallinnas. Avati Tartu Riikliku Ülikooli staadion. Moodustati Eesti NSV Koolide Kehakultuurikollektiivide Koondis "Noorus". Lakewoodis toimusid I Eesti Mängud USA-s 1956 VSÜ "Kolhoosnik" reorganiseeriti kõiki maakehakultuurikollektiive ühendavaks spordiühinguks "Jõud". NSVL alustati rahvaste spartakiaadide korraldamist, Eesti sai VI koha. TRÜ-s avati aspirantuur kehakultuuri alal. Esimese eestlasena sai NSV Liidu teeneliseks treeneriks Edgar Puusepp 1957 Eesti NSV-s hakati korraldama kehakultuurialaseid teaduskonverentse. Toimus esimene sõjajärgne Eesti-Soome maavõistlus kergejõustikus. Esimese naissportlasena valiti Eesti parimaks sportlaseks Ulvi Voog-Indrikson. Austraalias ilmus esimese Välis-Eesti spordiväljaandena "Eesti Spordileht" 1958 1. jaanuarist alustas ilmumist "Spordileht". Toimusid Tallinna I spordimängud, mille eeskujul hakati läbi viima paljusid regionaalseid spordimänge
1960.a. Mart Raud. Traadi esikraamat “Kandilised laulud” ilmus luulekassetis “Noored autorid 1962” ja oli täis tormlevat nooruslik-ägedat tulevikuoptimismi, inimkonna suuri ideaale. Raamat äratas avalikkuses soodsat tähelepanu ning sellest alates on produktiivse Traadi looming püsinud pidevalt kriitika ja lugejate huviorbiidis. Alates 1963.a. kuulub Mats Traat Eesti Kirjanike Liitu ning oli ka kuus aastat (1986 – 92) selle juhatuse liige. 1977.a. nimetati Mats Traat ENSV teeneliseks kirjanikuks. Alates 1985.a. (49 a) on ta ka Maailmakirjanike Akadeemia liige. MATS TRAAT LUULETAJANA 1962.a. kassetiviisikus ilmunud “Kandiliste lauludega” esitles Mats Traat end aktiivse asjatunnetusega ja elu vastuolusid tulipunkti seadva ideeluuletajana. Austust ja respekti tekitasid noore autori tõsidus ja tõe taotlus, väljaastumine elu ja inimeste tardumuse, ükskõiksuse ja loiu leplikkuse vastu, mis andis tema reaaliderohketele värssidele elulise
Aastast 1967 sai Viivi Luigest vabakutseline kirjanik, Eesti NSV Kirjanike Liitu astus ta 1970. Luuletuskogud "Põliskevad" (1975) ja "Rängast rõõmust" (1982), samuti Leopoldi-lood lastele (19741976) ning romaan "Seitsmes rahukevad" (1985) auhinnati Juhan Smuuli nimelise kirjanduse aastapreemiaga 1976, 1977, 1983 ja 1986. Ka Tammsaare-nimeline kolhoos pärjas Viivi Luige esik-romaani oma tähelepanuga 1986. aastal ning hääbuv Eesti NSV kuulutas ta teeneliseks kirjanikuks, ühtlasi määrati talle järgmisel aastal ENSV riiklik preemia. Lõpuks, taasiseseisvuva Eesti künnisel 1988, sai Viivi Luik hinnatud tunnustuse Juhan Liivi auhinna. Viivi Luige loomingut on tõlgitud vene, itaalia, rootsi, tsehhi, slovaki, saksa, soome, norra, ukraina, hollandi, prantsuse, taani, läti, islandi, ungari, katalaani, poola, leedu, rumeenia, gruusia, turkmeeni, 4
Meid on maailmas 24 miljonit, vähem kui ainuüksi Poolas elanikke see panebki kokku hoidma. Idapoolsete soomeugrilaste puhul meeldib nende mõnevõrra konservatiivne kirjandus, mis on soe, inimlik ja milles ei ole seda destruktiivsust, mis on nüüd niivõrd moes paljudes lääne kirjandustes. Neile on maailma tähelepanu vaja, meie aga vajame neid. Kui me siin tegime udmurdi luule antoloogia, siis võis tajuda, kuidas see neile meeldis. Hehee, mind tehti isegi Udmurdi teeneliseks kultuuritegelaseks, mis on natuke absurdne. Nõukogude ajal ma teeneliseks õnneks ei saanud. Eesti puhul häirib mind üks asi kui sõidan maailma, läheb mul muidugi inglise keelt vaja. Aga et ka kodus pean igalt ärisildilt lugema idiootlikult valesti kirjutatud inglise keelt, see ajab tõesti marru. Meid ei sunni keegi, aga me teeme seda kõike vabatahtlikult ja see on mage. -- Keda oma ametivendadest kõige kõrgemalt väärtustate?
Said kokku niivõrd palju raha, et ostsid maja seal. Tulid Eestisse. Tema kolmas naine on olnud Ellen Niit. Poliitvanginga tagasi tulnul on plekk küljes, keegi ei võta sellist inimest tööle. Esimesi töid oligi, millest kirjutas romaanis, et oli arheoloogilistel väljakaevamistel. Algab luule tõlkimise periood. 1956 alates hakatakse avaldama tema originaalluuletusi. 70ndatel hakkab kirjutama proosateoseid. 1971 omapäralised au- ja ametinimetused, siis nimetati ENSV teeneliseks kirjanikuks, 1985 ENSV rahvakirjanikuks. On olnud kirjanike liidu juhatuses, 1989 Tartu Ülikool valis ta oma audoktoriks, 1990 Helsingi ülikool tegi sama. Tal on mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi, 1989 tunniistati romaan ,,Keisri hull" parimaks tõlketeoseks. Üsna palju reisinud on. On mitmekordne Nobeli preemia nominent, see preemia on väga poliitiline. Kirjanikuna on mõjutanud Puskin, Under, Sang, Merilaas, Paul Viiding, Alver. Venemaalt naastes hakkas luuletama
ühe poliitvangiga. Said kokku niivõrd palju raha, et ostsid maja seal. Tulid Eestisse. Tema kolmas naine on olnud Ellen Niit. Poliitvanginga tagasi tulnul on plekk küljes, keegi ei võta sellist inimest tööle. Esimesi töid oligi, millest kirjutas romaanis, et oli arheoloogilistel väljakaevamistel. Algab luule tõlkimise periood. 1956 alates hakatakse avaldama tema originaalluuletusi. 70ndatel hakkab kirjutama proosateoseid. 1971 omapäralised au- ja ametinimetused, siis nimetati ENSV teeneliseks 31 kirjanikuks, 1985 ENSV rahvakirjanikuks. On olnud kirjanike liidu juhatuses, 1989 Tartu Ülikool valis ta oma audoktoriks, 1990 Helsingi ülikool tegi sama. Tal on mitmeid rahvusvahelisi tunnustusi, 1989 tunniistati romaan ,,Keisri hull" parimaks tõlketeoseks. Üsna palju reisinud on. On mitmekordne Nobeli preemia nominent, see preemia on väga poliitiline. Looming:
annaabi.ee 
