Tartu Ülikool Sotsiaal- ja haridusteaduskond Klassiõpetaja eriala Marju Konrad TÖÖ PROBLEEMSELT KÄITUVATE ÕPILASTEGA RAKENDADES BIHEIVIORISTLIKKE ÕPPIMISE SEADUSPÄRASUSI Referaat Tartu 2014 Sisukord Sissejuhatus Kõik tasustamisel rajanevad õpilaste distsiplineerimise metoodikad toetuvad biheivioristlikele õppimise seaduspärasustele, eelkõige operantse tingituse põhitõele, mis tähendab vajadust reageerida keskkonnale kindlal viisil. Selle ajendiks on organismi alateadlik vajadus vältida negatiivseid ja eelistada positiivseid emotsioone tekitavaid olusid. Tasustamisvõtete kasutamine on vajalik täiendusena tavapärasele töökorrale kui õpilase või klassi normaalset käitumist ei õnnestunud kindlustada. (Krull, 2000) Referaat an...
TARTU ÜLIKOOL Pärnu kolledz Alan Karus PÄRNU MAAVALITSUS, SISEMINISTEERIUM JA KOHALIKUD OMAVALITSUSED VIA BALTICA TEEMAPLANEERINGU KOOSTAMISEL Uurimistöö õppeaines ,,Halduskorraldus" Juhendaja: Sulev Alajõe Pärnu 2013 Sisukord Sisukord............................................................................................................................................2 Sissejuhatus.......................................................................................................................................3 1
Õhuliini olemasolu on eeltingimuseks uute meretuuleparkide rajamiseks Eestis ja Lätis. Õhuliini ehitus tõstab konkurentsi elektriturul Balti- ning Põhjamaades ja Kesk- Euroopas. Eeltoodust lähtudes alustas Elering ettevalmistusi uue Kilingi-Nõmme Riia TEC II õhuliini ehitamiseks. Vastavalt märtsi keskel 2014 Eleringi ja maavalitsuste vahel sõlmitud koostöökokkuleppele on Viljandi ja Pärnu maavalitsused algatanud maakonna planeeringuid täpsustava teemaplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Kehtestatud teemaplaneeringu alusel koostatakse õhuliini tehniline projekt. Uus Kilingi-Nõmme Riia TEC II 330 kV õhuliin on ligikaudu 16 km pikk, läbib kahte maakonda ja kahte omavalitsust. Liin tuleb täielikult kogu ulatuses uude trassi. Elering plaanib Kilingi-Nõmme Riia TEC II uue kõrgepingeliini ehitushanke välja kuulutada 2016. aastal ning uus liin peaks valmima aastal 2019.
Lähtutakse maakonna üldplaneeringust, kus on määratletud rohevööndid ja miljööväärtuslikud alad. Sellest lähtuvalt kohalikud omavalitsused planeerivad erinevaid parke ja haljasalasid, nn. teemaplaneering. Arvestatakse nii sotsiaalmaa kui elamumaa jaotusprintsiipidega. Kuna sotsiaalmaad on üldkasutatavad ja nende pealt ei maksta makse, siis üldjuhul rajatakse haljasalad ja pargid vms. just sellistele aladele. Siinkohal toome väljavõtte "Teemaplaneeringu ülesannetest" (PLS §8 LG3): · Kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike, sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine; · Miljööväärtuslike hoonestusalade, väärtuslike põllumaade, parkide, haljasmaade, maastike,
tuulikuid, siis meil ei ole selle vastu midagi. Paraku elu näitab, et alla 100-meetrised pole majanduslikult tasuvad ja neid ei ehitata," sõnas Andres Lainoja. Esmalt oli Sikassaares generaatorite lubatud kõrgus koguni 120 meetrit, kuid siis teatanud lennuamet, et Kuressaare linn tahab maandumisrada pikendada ja tuulikute kõrgust tuli alandada 83 meetri peale. (Lember 2010) Sikassaare tuulepargi detailplaneeringu poolt- ja vastuargumendid Vastuargumendid Saare maakonna tuuleenergeetika teemaplaneeringu koostamise käigus oli juba viis omavalitsust teatanud oma vastuseisust tuuleparkide rajamisele. Nendeks olid Muhu, Lümanda, Mustjala, Salme ja Kärla vald. Kärla vallavalitsus väljendas istungil, et ei näe mingit otstarbekat põhjust lubada oma haldusterritooriumil tuuleparke rajada. Ainus võimalus on Kärla vallas püstitada tuulepark sooalale, mis on aga tehniliselt mahukas variant. Tuuleparkide keelamisega soovib vallavalitsus juba aegsasti välistada võimalikud
1766. aastal (Eesti mõisaportaal). Inimasustus pole antud piirkonnas eriti tihe ning ei mõjuta oluliselt piirkonna loodust. (Joonis 2. Järvere mõis. Allikas: www.google.com) (Joonis 1. Piirkonna geograafiline asukoht. Allikas: google map) 3 Vagula Järv Vagula järv (joonis 3) paikneb Võru maakonnas, järve idaosa piirneb Sõmerpalu vallaga. Võru maakonna teemaplaneeringu järgi paikneb Vagula järv rohelise võrgustiku Vagula tugialal, mis on riikliku tähtsusega tugiala. Roheline võrgustik on määratud Võrumaale iseloomulike liikide säilimise ja ökosüsteemide, looduslike, poollooduslike jt väärtuslike ökosüsteemide kaitsmiseks. Järve pikkus ida-lääne suunas on 4,6 km, laius ligi 1,7 km. Praegu on järve kõrgus merepinnast 69,2 m. Kõige sügavam ehk 11,5 m on järv keskosast kagu pool. Vagula kaldad
looduskaitsealuste ja väärtuslike objektide kogumikest, väärtuslike maastike hindamisel tuvastatud aladest Koridoride moodustamisel: saab arvestada pinnamoodi, vetevõrku, tugialade vastastikust paiknemist, liikide levi- ja rändeteid, ühenduskohti suurte tugialade ja linnadega 13 Teemaplaneeringuga seatavad kasutustingimused. Võimalused ja meetmed teemaplaneeringu eesmärkide elluviimiseks. Roheline võrgustik tugialad ja koridorid (erinevate värvidega) piirkond rohelise võrgustiku sidususe tugevdamiseks konfliktala võimalik konfliktala Väärtuslikud maastikud võimalik riikliku tähtsusega maastik maakondliku tähtsusega maastik kohaliku tähtsusega maastik vaatekoht vaatesuund kauni vaatega teelõik Maastik Euroopa loodushoius ja keskkonnapoliitikas. Loodushoiu areng
uuendamist; 2) toetab taastuvenergeetikat, sealhulgas biokütuste tootmist ja kasutamist ning üleminekut hajutatud tootmisele; 3) arendab taastuvenergeetikaalast rahvusvahelist koostööd nii tehnoloogiaarenduse kui ka energiakaubanduse valdkonnas; 4) käivitab taastuvenergeetilise ressursi kaardistamise ja potentsiaalide hindamise ning tehniliste lahenduste tasuvusanalüüsi; tellib üleriigilise taastuvenergeetika keskkonnamõju hinnangu ning teemaplaneeringu; 26 Lembit Viilup Ph.D IT Kolledz 5) töötab välja konkursitingimused ettevõtetele osalemaks taastuvenergiaettevõtluses riiklikult planeeritud ja riigi omandis olevatel aladel; 6) võtab 2007.aaasta jooksul vastu energiasäästu sihtprogrammi energiat säästva tarbimise edendamiseks ja energiakadude vähendamiseks 20072013 ning energiasäästliku i ää lik kodu
see projekti tegemist, kui kasutada parimat võimalikku tehnikat ja viies tekiv keskkonnale mõjuv kahju miinimumini, siis võib nii antud piirkonna elukeskkond, kui ka tööhõive paraneda. 30 10. Kasutatud materjalid 1. Haabersti linnaosa üldplaneering - aruanne 2009 http://www.tallinn.ee/est/ehitus/g6449s51596 2. Harku-Nõmme _mustamäe rekreatiivala teemaplaneeringu strateegiline keskkonnamõju hindamine - aruanne 2003 http://www.kootplaan.ee/HARKU/E862_Harku_rekrala_teemaplan_KMH.pdf 3. Harku valla üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne 2007 http://vana.harku.ee/.files/660.pdf 4. Aare Mäemets. Eesti NSV järved ja nende kaitse. Tln., 1977 5. Vikipeedia http://et.wikipedia.org/wiki/Harku_j%C3%A4rv 6. EMHI http://www.emhi.ee/ 7
vajaduse korral ettepanekute tegemine kasutamistingimuste täpsustamiseks, uute kaitsealade loomiseks või kaitserežiimi lõpetamiseks o puhkealade määramine ja nende kasutamistingimuste määratlemine o üleriigilise tähtsusega riigikaitselise otstarbega maa-alade määramine maakonnaplaneeringud Eestis, näited: o Eesti Vabariigi Valitsuse 1999. aastal allkirjastatud korraldus kinnitas maakonna teemaplaneeringu „Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused.“ Maakonnaplaneeringu kaheks olulisemaks teemaks nimetati „Roheline võrgustik“ ja „Väärtuslikud maastikud.“ o Maakondliku rohelise võrgustiku eesmärgiks ei ole ulatusliku „rohelise pinna“ kavandamine ja selle majandustegevusest väljajätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendamata ruumi struktuuri tagamine.
kooslused. 4) rekreatsioonilised- puhukust võimaldavad, kus saab või on jub arendatud turismi. 5) identiteediväärtus- paigad, mida hindavad kohalikud ise. Kõigile tuntud nn turismiobjektid, muuseumid, kirikud, lossivaremed. Samas on vähetuntud paiku, mis on olulised vaid kohalikele-kiigemäed, peoplatsid jne. Väärtuslike maastike määratlemine on üks Vabariigi Valitsuse 8. Juuli 1999 aasta korraldusega maavalitsusele koostada antud teemaplaneeringu ,,Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused" planeeringuetapp ja alateema. Metoodika kohaselt on maastik inimese poolt tajutav ala, mis võib hõlmata ranniku ja siseveed, ning mille ilme määrab looduslik ja inimtegevus ning nende vastastikune mõju, objektide ja protsesside summa antud kohas antud ajahetkel. Kelle oma on maastik?- kohalike-näevad oma asja. Turistide kõrvalvaatajate- lühiajalised huvi. Ekspertide
kui kehtestatud maakonnaplaneering puudub; 4) väärtuslike põllumaade, maastike ja looduskoosluste säilimise tagamine ning kasutamistingimuste määratlemine; 5) maa- ja veealade üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste kehtestamine; 6) territooriumi funktsionaalne tsoneerimine, mis määrab territooriumi või selle osa kasutamise juhtfunktsiooni; Maakonna teemaplaneering Eesti Vabariigi Valitsuse 1999. aastal allkirjastatud korraldus kinnitas maakonna teemaplaneeringu “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”. Maakonnaplaneeringu kaheks olulisemaks teemaks nimetati “Roheline võrgustik” ja “Väärtuslikud maastikud”. Maakonna teemaplaneering: roheline võrgustik Maakondliku rohelise võrgustiku eesmärgiks ei ole ulatusliku “rohelise pinna” kavandamine ja selle majandustegevusest väljajätmine, vaid eelkõige loodus- ja keskkonnakaitseliselt põhjendatuma ruumi struktuuri tagamine. Maastiku väärtused
uuendamist; 2) toetab taastuvenergeetikat, sealhulgas biokütuste tootmist ja kasutamist ning üleminekut hajutatud tootmisele; 3) arendab taastuvenergeetikaalast rahvusvahelist koostööd nii tehnoloogiaarenduse kui ka energiakaubanduse valdkonnas; 4) käivitab taastuvenergeetilise ressursi kaardistamise ja potentsiaalide hindamise ning tehniliste lahenduste tasuvusanalüüsi; tellib üleriigilise taastuvenergeetika keskkonnamõju hinnangu ning teemaplaneeringu; Lembit Viilup PhD IT Kolledz 5) töötab välja konkursitingimused ettevõtetele osalemaks taastuvenergiaettevõtluses riiklikult planeeritud ja riigi omandis olevatel aladel; 6) võtab 2007.aaasta jooksul vastu energiasäästu sihtprogrammi energiat säästva tarbimise edendamiseks ja energiakadude vähendamiseks 20072013 ning energiasäästliku i ää lik kodu k d toetamisei programmii aastaksk 2009;
annaabi.ee 
