Mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Eesti kodanik inimene, kellel on Eesti kodakondsus või siis riigis registeeritud juriidilisi isikuid. Mul on Eesti kodakondsus ja see teebki minust kodaniku, kellel on kohustused ning ka õigused. Kuid mida tähendab mulle Eesti kodanikuks olemine? Kas pelgalt seda, et mul on lihtsalt selle riigi kodakondsus või midagi enamat? Eesti kodanikuks olemine tähendab seda, et mul on õigus tasuta keskharidusele või siis kutseharidusele. Minu meelest on see väga suureks plussiks, sest haridus on see, mis viib meid edasi, mis annab kindluse tulevikus ja mis laseb meil näha laiemalt. Kui enne oli haridus
oma tehtud vigu, kui nad on millegi halvaga hakkama saanud. Nende arvates on nad tegutsenud õigesti ja nad ei kahetse tehtut. Nii läheb nende elu edasi mööda sama vana rada ja selliseid juhtumeid, kus nad on teiste arvates valesti käitudud, esineb arvatavasti veelgi. Ma olen kindel, et see saab neile kunagi saatuslikuks. Teised on sellised, kes saavad oma tehtud vigadest aru ja püüavad nendest õppida. Just see arusaamine ja endale teadvustamine, et ma olen midagi valesti teinud, teebki minu arvates inimese vaimselt tugevaks. Teisalt võib inimese tugevaks teha ka julgus. Julguse all mõtlen ma oma tunnete, arvamuste ja maailmavaadete avaldamist. Suur hulk inimesi on võtnud omale sellise hoiaku, et nad ei räägi üheski asjas kaasa ning ei avalda mõtteid. Nad lähevad tihtipeale kaasa teiste inimeste mõtetega või kui ei olda rahul, siis räägitakse oma ringkonnas teisi taga. Sellest mina aru ei saa, miks nurisetakse ja vingutakse praktiliselt iga asja peale
Samas teeb ka inimesi õnnelikuks teiste inimeste aitamine. Sellejaoks on korraldatud palju heategevusi, et inimesed ei peaks nälgima, kuigi kõiki inimesi ei jõua ära toita. Mis teeb inimese õnnelikuks? Nii mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised leiavad jällegi, et õnne polegi olemas,on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki selliseid inimesi õnnelikuks oma eesmärgi poole püüdlemine,neile on eesmärgi poole püüdlemine huvitavam kui eesmärgi saavutamine ise.See teebki neid õnnelikuks, kuigi nad ise ei pruugigi sellest aru saada. Võimatu on kõiki inimesi maailmas õnnelikuks teha, kuna paljud ei teagi, mis nad õnnelikuks teeks või kui teavad, siis ei oska nad seda tegelikult hinnata. Mina soovitaks igal juhul täiel rinnal elu nautida, kuniks seda on!
Sest maailmas ei ole õnne ega õnnetust, on vaid ühe seisundi võrdlemine teisega. Ainult see, kes on tunda saanud äärmist õnnetust, on võimeline ka tundma äärmist õnne. Mis teeb inimese õnnelikuks? Nii mõnigi inimene on ilmselt öelnud, et kui mul vaid see olemas oleks, kui ma vaid seda suudaksin, siis ei jääks mul õnnest küll midagi puudu. Teised leiavad jällegi, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki selliseid inimesi õnnelikuks oma eesmärgi poole püüdlemine, neile on eesmärgi poole püüdlemine huvitavam kui eesmärgi saavutamine ise. See teebki neid õnnelikuks, kuigi nad ise ei pruugigi sellest aru saada. Leidsin ühe huvitava mõistujutu India sadhust ja limusiiniga Briti ärimehest, mis kirjeldab väga hästi õnne olemust ja erinevaid tahke. Ärimees peatab oma auto, nähes askeeti palmi all istumas ja küsib miks too seal istub ja midagi ei tee
Iga inimene on unikaalne Iga inimene on unikaalne. Seda võib mõista mitmeti, näiteks kasvõi meie geenide väiksemgi erinevus teeb meid erinevateks. Me kõik kasvame üles eri tingimustes ning saame erineva kasvatuse, käime eri koolides ning suhtleme arinevate inimestega, mis teebki meid kõiki haruldaseks. Maailmas ei ole võimalik leida kaht täielikult identset inimest, kes oleksid samasugused nii geneetiliselt kui ka käitumiselt ja mõtlemiselt. Tänapäeva juhtivad geeniteadlased on kõik selles ühel arvamusel, et peale ühe munaraku kaksikute pole olemas inimesi, kellel oleksid identsed geenid. Arvestades fakti, et mitte kellegi sõrmejälg pole ühesugune, on iga inimene erinev. Kas pole
Ei huvituta sellest, kes täna suri või kes täna haavata sai, vaid tulemus. Teen järelduse, et sõdu peetakse lihtsalt selleks, et näidata, kellel on rohkem võimu ning tulirelvi. Keegi ei mõtle nende peale, kes seal sõdisid või kes seisid oma isamaa eest. Pannakse püsti paar ausammast või mälestusmärki ja sinna paika see jääb. Edasi hoolitsevad mälestusmärkide eest sugulased ja tuttavad ja valitsuse töö on selle koha pealt lõppenud. See teebki sõjad mõttetuks, et sõdades pole võitjaid, on ainult kaotajad. Isegi need inimesed, kes on sõjas ellu jäänud, ei suuda enam tavaelu juurde tagasi pöörduda, sest nende psüühika on häiritud. Sellest kirjutas ka Remarque: ,,Ma kuulen igal pool hääli, nagu oleksid need mürsud või raketid. Ma ei suuda oma puhkust nautida. Kõik tundub nii imelik. On võimatu jälle tagasi olla. Tahan tagasi sõjatandrile!". Järelikult ka need, kes
Mõni võib olla ka kõige väiksematest asjadest õnnelik, teisel aga võib õnne pakkuda midagi suuremat ja rohkemat. Nii palju, kui on maailmas olemas inimesi, nii palju on ka erinevad arvamusi. Seega mõni inimene võib uskuda, et teda teevad õnnelikuks ainult raha ja rikkus, teisi teevad õnnelikuks lähedastega koos olemine. Osad leiavad, et õnne polegi olemas, on vaid eesmärk ja selle poole püüdlemine. Minu arvates teebki selliseid inimesi õnnelikuks oma eesmärgi poole püüdlemine, neile on selle poole püüdlemine huvitavam kui eesmärgi saavutamine ise. Sest, kui sul on võimalus viia oma unistus ellu, siis see teebki sind õnnelikuks. Paljud inimesed arvavad, et nad ei väärigi õnne, kuigi mina arvan, et poleks õiglane mitte tunda ennast õnnelikuna, kui ollakse suuteline nii palju kannatama. Arvan, et peaksime olema juba selle
Kirjamärgid vajutati märja savi sisse rootükiga. Savitahvlite suurus sõltus selle kasutamise eesmärgist. Enammeeldinud kunstiteos: Põhjendus: See teos meeldib mulle sellepärast,et see on väga omapärane ja eriline.Tänapäeval sellist kunsti tänavapildis eriti ei näe ja see teebki selle teose eriliseks.
Kuidas praktikakaitsmisel ellu jääda Kõik algab muidugi viisakusvormelist. Aga alles siis, kui komisjoni esimees on teile sõna andnud! Nõnda siis: Lugupeetud komisjoni liikmed, lugupeetud saalisviibijad... Minu nimi on ... ja kaitsen aruannet praktika kohta, mille sooritasin ... Lugupeetud komisjoni esimees, lugupeetud komisjoni liikmed! Tere, minu nimi on ..... Kaitsen aruannet praktika kohta, mille sooritasin.... Ja olgu siinkohal ära toodud ka mõned tähtsamad punktid edasise jutu kohta: Ettevõte tutvustus; eesmärk; ettevõttepraktika olemus; soorituste analüüs; saavutatud tulemused; hinnang praktikale ja tööülesannetele. Esitlusmaterjalide kasutamine on kohustuslik. Kui komisjoni esimees teile sõna annab, hakkab ka teie jaoks ettenähtud aeg jooksma. Seega siis, kõiksugused sissevälja logimised, programmide käivitamised, failide otsimised ja muu taoline tegevus võtab kenakesti aega ja k...
· Mart püüab maalida erinevate tehnikatega, mis on pärit 19.sajandist. · Mart Sander pole õppinud maalimist, kuid on maalimisega tegelenud juba üle 30. aasta. Tähtsamaid teoseid "Saladuslik portree" "Pille Minevi portree" "Priimabaleriin Kaie Kõrbi portree" Minu arvamus Mart Sanderi teostest Minu arvates on Mart Sanderi teosed väga huvitavad. Mulle isiklikult meeldivad õlimaalid, ja Tema just õlimaale teebki. Kuigi Mart Sander pole kunstnikuna eriti tuntud, on ta mu lemmik,kuna Ta tegeleb veel muusikaga. Ja need kaks valdkonda on mulle lähedased.
Äriplaan Minu äri ideeks on luua väike firma, mis pakub inimestele käsitsi tehtud ehteid . Eriliseks teeb pakutava teenuse asjaoluks , et klient saab ise valida materjali ja tehnikad, millest ja kuidas tehakse tema kaupa. Samuti klient saab osaleda, pakkudes ise välja ideid ja soove. Unikaalseks teebki see, et ise tehtud asi on ainulaadne jatehtud täpselt iga persoonile individuaalselt. Idee suureks plussiks on see , et tavaliselt kui ostad midagi sa ei tea kuidas seda tehti ja kust on tulnud , smauti mis materjalides, nüüd aga klient teab seda. Plussiks on ka see , et me jälgime moetrende ja kui inimene ei tea mida ta täpselt tahab, aitame valida midagi moodsat , ilusat ja mis sobiks talle. Tarbijateks võivad olla erivanuses ja erisoost inimesed
eesti keeles ,,Vihmamees"? Mees nimega Dustin Hoffman mängis seal filmis Raymond'it, kes omakorda oli tõsise haiguse, sündroomiga mis eristas teda ülejäänust. Aga see polnud mingi halb asi. Ta reageerimisvõime lugeda, loetleda kõike, oli midagi ennenägematut. Ainult motoorika probleemid olid. Seepärast me ei saa rumaluse vastu, keegi pole samasugune, keegi pole sama tark. Maailmas on palju, palju erinevaid inimesi ja kõigil muidugi omad vead. See teebki meist ühiskonna. Olgem ausad ja mõelgem reaalsemalt, me ei hakka ju tulevikus oma lastele tegema IQ-teste ja kui pole soovitud tulemust, kas või miinimumi ehk 120 punkti, siis paneme ta lastekodusse või lööma lihtsalt maha. Me ei hakka tõstma teemat, et mu laps on rumal jne. Ma olen kindel, et me kõik armastame neid sellisena nagu nad on. Rumalus on nagu hiir toiduahelas. Kui seda ei oleks, siis ei oleks neid kõiki kiskjaid. Kas mõistate? Rumalust pole,
liiklusesse ja võiksin end lõdvaks lasta. Kuid see peaks nii olema. Elu on lühike ja seetõttu peabki olema äärmiselt ettevaatlik. Kõikjal on reklaamid ,,Kanna helkurit," ,, kinnita turvavöö," ,, kiiruspiirang 50," kuid sellest jääb ikka justkui väheks. Inimestel puudub ohutunnetus või on see mõtlemine ,, minuga ei juhtu midagi"- ei tea ning seda ei teagi keegi. Mina ise saan teha vaid seda, et teen endale liikluse selgeks ning järgin ohutusnõudeid. Asja teebki karmiks see, et mina võin ju käituda õigesti, kuid kui tuleb mingi purjus autojuht ja sõidab minu kui ka enda vigaseks või surnuks ning ülejäänud elu lükkame ratastooli, siis kaob küll igasugune austus endavastu Liigelda ohutult ei saa keegi ning ei hakka ka saama, aga me tahame ning seetõttu me seda ka üritame ja mõtleme ikka edasi, et minuga ei juhtu midagi.
Kirjandiõpetus Ülesanne 43. Kas õnn peitub rahas või hoopis milleski enamas? Maailmas leidub väga palju õnnetuid inimesi. Ainult väga vähesed on õnnelikud. Paljud väidavad, et õnn ei peitu rahas vaid hoopis perekonnas, tervise headuses ning inimsuhetes. Mõned hoopis väidavad, et raha teeb õnnelikus aga, kes teab äkki teebki. Minul on õnneks kindlasti vaja raha aga mitte just väga palju vaid parajal määral. Kindlasti on määrav ka tervis, sest kui ei ole tervis hea siis ei saa koolis regulaarselt käija ning ammugi veel tööl käija. Kahjuks aga kui ei ole haridust siis ei head töökohta ning kui ei ole tööd pole ka raha. Kas raha teeb ikka õnnelikuks? Kindlast kui teda on kindlal määral. Kui raha on väga palju muutuvad inimesed ülbeks ning peavad end teistest paremateks
ka piisavalt . Kui päikese juurde tagasi tulla , siis oli seda lihtsalt rohkem kui eelmine aasta ja selletõttu kõrvetas ta paljudelgi naha maha . Suveteedel jäi mõndagi meeliköitvat. Kui meenutada suviseid käimisi ja olemisi, siis tuleb ühena esimestest meelde Aluksnes veedetud aeg ning malev, kus viibisime viimased augusti nädalad . See aeg oli üks seiklusterohkeim periood sel suvel . Aga ei saa ka unustada kõike, mis kuulub suve juurde rand, vesi ning sõbrad . Ega kõik see teebki suve meeliköitvaks. Uus kooliaasta alanud. Sellel aastal alustame uue hooga, loodame, et paremini kui eelmine aasta . Koolialgust tuletasid vist esimesena meelde vanemad, kes utsitasid tagant kõike vajalikku ostma ning õpikuid koolist ära tooma . Samas polegi see kool nii hull, kui peale pikka puhkust paistab ei pääse sellest ju niikuinii . Peagi astume suvest sügisesse. Suvemõnud on selleks korraks möödas, läbi on soe suvepäike ning rannas pladistavate laste kilked
MAALIANALÜÜS 1. Caspar David Friedrich ,,Rügeni Kriidikaljud", u. 1818 2. Temperamaal lõuendil 3. Tahvelmaal 4. Maastikumaal (ka meremaal) 5. Maalil on kujutatud kolme inimest,kes asetsevad kriidikaljude lähedal nn. Kuristiku äärel.Toonid on väga erksad ja ja hästi kokkusegatud ja kooskõlas.Taevas on hele sinise tooniga.Valged kaljud on hästi silmapaistvad mere kõrvalt.Silma hakkavad ka pooleldi raagus puud ja eriti meeldivaks teebki justs ee vaade rannale(merele).Valitseb soe koloriit,sest taevas ja meri hakkab kohe silma. Taevas on kujutatud soojade toonide ja fjordi osa võibolla natukene süngemate ja külmemate toonidega.Maalil ongi rõhutatud just Kaljusid, kui ka pildil olead inimesed ja puud jäävad silma ning see rõhutabki just selle maali ekspressionistlikku üldpilti. 6. Autori pintslikäsitlus ehk käekiri on väga täpne ja korrektne.Viimistletud on väga hästi ja korrektselt
Teise olulise grupi minu ümber moodustab kool. Tänapäeval ei kujutaks ma enda elu ilma koolita ettegi. Vähemalt praegusel ajal, mil töökohta on raske leida ja et seda saada, on vaja mingisugustki haridust. Minu roll igapäevaelus on väga tihedalt seotud tarbimisega. Minnes poodi ja ostes sealt midagi, siis olen ma kohe tarbija. Kas tarbijaks olemine teeb minust kohe vajaliku ühiskonna liikme? Sellele vastan sõnaga jah. Minnes poodi ja ostes sealt näiteks paki krõpse teebki minust osa ühiskonnast. Ostes paki krõpse, maksan ma käibemaksu, mis laekub riigile ja millest tulevad igasugused toetused riigi poolt. Alguses võib endale tunduda, et see roll on väga väike terves ühiskonnas, tegelikult mängib see kõik suurt rolli, kuna kõik maksavad käibemaksu ning sellest tuleb riigile väga suur summa eelarvesse. Ühe suurema valdkonna ühiskonnas moodustavad seadused. Pidevalt luuakse seadusi juurde ja muudetakse juba olemasolevaid.
meie klassist. Et mitte klassijuhatajat kurvastada, kogusime suure raha kokku ja tegime hinnalise kingi, tema oli muidugi rahul, kuid minul seda andmisrõõmu paraku polnud. Materiaalsete väärtuste kõrval siiski usun, et rohkem pöörame tähelepanu kallitele inimestele enda ümber. Toetame üksteist rasketel aegadel. Minu jaoks on pere ja lähedased inimesed kõige tähtsamad. Hoiame väga kokku, me pole vaesed, sest suhted on tugevad ja meid on palju - see kõik kokku teebki meid rikkaks. Ütleme üksteisele kauneid sõnu, et ise sellest positiivset tunnet saada ja ootame ka midagi vastu, kas või naeratust. Räägitakse, et andmisrõõm on suurim rõõm, aga kõik sellest, kas teeme seda südamest.
Loogikaskeem MultiSim tarkvaras näeb välja järgmine: Joonis 1.: 64-nd pärijadaloendur Järeldus: Trigerid valisin oma arvu järgi. 63 kahendkoodis on 1 1 1 1 1 12 , see tähendab, et 64 loendamise jaoks on tarvis kuute trigerit (nii palju kohti on arvul kahendkoodis). 7-segmendilistel indikaatoritel kuvatakse kuueteistkümnendkoodi väärtused 0-st 3F- ni. 3F-le vastab 6310. Ehk et loendamine toimub 010-6310, mis teebki 64 loendamist. Loenduri lähtestamine toimub, kui kõigi kuue trigeri väljundites on signaal 0, ehk loenduris on arv 6410 = 1 0 0 0 0 0 02 Muud kommentaarid: kuna mul oli probleeme loenduri töölesaamisega, tuhlasin väga palju Internetti läbi, et abi leida. (Loendur nullis pärast 1F-i end ära.) Abi kui sellist ei leidnud üldse, materjali on väga vähe. Probleemi lahendamisest: küsisin Teie käest tunnis, ütlesite, et üks juhe puudu
Tervislikud eluviisid Katrin Karu, 1KU Tahtsin kirjutada selle ettekande tervislikest eluviisidest, sest tegelikult on ka minu jaoks tervislikud eluviisid tähtsad ja arvan, et neist tuleks kinni pidada, kui tahta tervet ja kaua kestvat eluiga. Selle tõttu valisingi teemaks tervislikud eluviisid ning selle põhimõtted. Tervislik eluviis tähendab seda, et sa toitud ja elad tervislikult. Sellisele eluviisile aitab väga kaasa ka regulaarne trenni tegemine, igasugused spordialad ja näiteks on ka väga kasulik võimlemine. Selleks ettekandeks lugesin palju erinevaid materjale tervislike eluviiside, toitumise ja muude teemade kohta ja pean tõdema, et see pani mind ikka korralikult mõtlema. Tervislikuks eluviisiks on mõeldud näiteks järgmised spordialad: jalgrattasõit, ujumine, sörkimine ja kõndmine. Informeerisin ennast ka sellega, et tuleb jälgida pidevalt mida sööd, sest ...
Tapjainstinkt S. E. Green Raamatus ,,Tapjainstinkt" tunneb vaikne ja tark 17-aastane tüdruk Lane kuidas tal on suur kirg kriminalistika vastu. Ta hoiab pidevalt silma peal erinevatel mõrvajuhtumitel ning tema ema töötab FBIs ja see võimaldab Lane'l kuritegevust lähemalt uurida. Tüdruk ei suuda mööda vaadata väärtegudest ja hakkab tegutsema omal käel, et maksta kätte neile, kes teistele haiget on teinud. Lõpuks ta teebki seda tema esimene ohver on sarivägistaja (teda kutsutakse nimega Nirk), kelle head advokaadid on teda veel vabaduses hoidnud. Lane jälitab teda ja kohub infot ning loomulikult valmistub rünnakuks. Ta tabab Nirgi otse teolt, piinab teda ja seejärel ulatab Nirgi äärepealt järgmisele ohvrile telefoni, et helistada politseisse. Iga aasta septembrikuus jahmatab kohalikke sarnase käekirjaga mõrv, mida uurivad Lane'i ema ja ka kasuisa. Mõrvar valib oma ohvriteks alati blondide juustega
Klassikirjand ,,Kogemustest õpitakse" .Öeldakse, et inimene õpib kogu elu, aga ei pruugi lollina surra. Kõik sõltub inimesest endast. Kui hästi ta omandab koolitarkusi, millisena ta näeb maailma ja kuidas ta oskab õppida sellest, mis tema ümber toimub.Kas meie kogemused teevadki meid sellisteks nagu me oleme? Me sünnime siia ilma kõik ühesugusena, aga meist saavad ikkagi erinevad inimesed. Mõni meist õpib kiiremini, mõni aeglasemalt ja mõni ei õpi üldse. Esimesed elutarkused saadakse vanematelt. Samas soovime ise maailma avastada ning alguses võivad kogemused olla väga valusad. Need on negatiivsed kogemused, mis on eluks väga vajalikud. Vigadest õpitakse ja läbi nende saame palju targemaks. Me ei pruugi küll ainult enda vigadest õppida, vaid ka teiste omadest. Selleks peab teisi tähele panemda ja olema uudishimulik. Kõige tihemini saame me kogemusi ümbritsevast keskkonnast- kodust, koolist ja sõpradel...
Essee ,,Amet või elustiil" Igapäevaselt vajame me linnapilti politseinikke , kas siis mõnda liiklusavariid likvideerima või siis pätte püüdma. Mida me teeksime ilma politseiniketa, kriminaalne maailm mõllaks . Sellisel juhul võiks ükskõik , kes su maha lasta ning ta pääseks karistuseta. Kas politseitöö on lihtsalt amet või selleks on vaja ka kutsumust ? Muidugi paljud poisid ja tüdrukud mõtlevad juba väikeste lastena , kelleks nad saada tahavad . Muidugi paljud neist tahavad tulevikus pätte püüda ja olla ikka head seadusesilmad. Kes siis meist ei mäletaks mängu pätt ja ment.Paljud neist hakkavadki politsei alase tööga tulevikus tegelema, kuid selleks on siiski ka kutsumust vaja. Paljudele nendele väikestele unistajatele saabki igapäevane politsei töö elustiiliks . Just nimelt see on elustiil. Nad peavad ju oma rolli sajaprotsendiliselt oma rolli sisse el...
ühes kohas, levivad need ülikiiresti edasi. Kuna järjest rohkem inimesi kasutavad autosid ning kasutavad elektrienergiat, siis pahatihti see saastab järjest rohkem õhku. Ka toiduvajadus on suurem ning tänapäeval tahetakse toidu koguseid ning kvaliteeti suurendada ja väetatakse taimi, siis see rikub pikapeale mulda ja toit ei jõua ka iga vajajani ning tekivad näljad. Kuna ülerahvastatud piirkonnad on enamasti arengumaad ja seal on vaesus, siis see teebki olukorra hulluks. Probleem ei ole ainult ülerahvastumine, vaid ka liiga suur inimeste arv Maal. Planeet Maa hakkab väikseks jääma sellise inimeste arvule ning ka maavarad hakkavad otsa saama. Suur probleem on ka osoonikihi hõrenemine ja kliima soojenemine. Need probleemid hõlmavad kogu Maad ning selles süüdi on jällegi inimesed. Mida rohkem inimesi on, seda rohkem on vaja energiat, aga see tekitab saasteid ja see rikubki osoonikihti ja tasapisi toimub ka kliima soojenemine.
Kas eneseteostus teeb inimese õnnelikuks? Eneseteostus ja õnn on igale inimesele prioriteedid, kuid need on individuaalselt defineeritavad. Üldiselt on eneseteostus oma eesmärkide poole pürgimine, kuid personaalseks teebki selle just püüdluste varieerumine. Õnn oleneb samuti väga palju inimesest endast. Kellegi jaoks on õnn raha või uus auto, ent samal ajal võib keegi teine unistada hoopis katusest pea kohal. 19. sajandi teises pooles tekkis eestlastel mõte oma vabast riigist, kus ei dikteeriks võõras võim, vaid valitseksid õilsalt ühtse rahva poolt valitud esindajad. Midagi sellist polnud nad varem kogenud ning ideaal püsis õhus pikka aega ja lootust ei kaotatud
saadav informtsioon erinevad teineteisest. Riik on üks suuremaist mõjutajatest seaduste ja poliitika näol. Kuigi väliskeskkond kultuuri mõjutab on igal inimesel võimalus seda enda jaoks kujunadada. Igaüks saab ise otsustada, millesse usub, kuidas käitub, mida õigeks ja valeks peab. Inimese kultuur peitub tema üldises olemuses. Minu silmis on see, kes loeb läbi hulga tarku ja maailmaklassikasse kuuluvaid raamatuid ning arvab, et raamatutest loetu teebki ta kultuurseks, valel teel. Inimese kultuuri määravad nii suured tegurid, kui väikesed nüansid. Loetud raamatud annavad inimesele kindlasti palju juurde, kuid märksa suurem roll on sel, mida lugedes saadud teadmistega peale hakatakse, kuidas neid rakendatakse ja mõistetakse.
üks oluline osa on armastada, olla armastatud ja luua oma perekond. Tih ti ka pere,lapsed,sõbrad on õnn.Õnn on inimeses endas.Õnnelik saab olla igaüks omamoodi. Samal ajal aga, inimene, kes kogub elutarkusi, kogeb koguaeg midagi uut ja on õnnelik selle kõige üle,mida ta teeb, elab vägagi rikast elu, sest vahel piisabki isegi juba sellest, kui ollakse oma elu üle õnnelik. Ühiskonnas on väga palju erinevaid inimesi, kes elavad kõik omamoodi.Iga uus kogemus,teadmine või sõber teebki juba elus rikkamaks. Mitte keegi ei saa valida, kuhu keskkonda, milliste inimeste sekka ja millisena sündida. Arvatasti suur osa inimestest sooviks sündida rikkusesse ja võimalik, et mitte keegi ei valiks vaesusesse elama tulla. Miks see nii on? Kas rikkad inimesed elavad rikast elu? Maailmas on juba alates mitme sajast aastast tagasi enamjaolt kõik seotud rahaga, ilma selleta ei toimi tänapäevalgi midagi.Kunagi oli alamklass ja kõrgklass.Alamklass olid vaesed inimesed
aastasena Londoni Kuningliku Seltsi, 1660. aastal asutatud teadusühingu liige. 1979. aastal sai ta juba Cambridge'i ülikooli matemaatikaprofessoriks. Ta on tuntuim ja enim tähelepanu pälvinud teadlane. Pale seda kui Stephen 21-aastasena Cambridge'is füüsikadoktorantuuri alustas, diagnoositi tal amüotroofiline lateroskleroos motoorne närvihaigus, mis ründab tahtlikke liigutusi kontrollivaid närve. Arstid arvasid, et ta sureb paari aastaga. Ma arvan, et eriliseks teebki ta see, et kõige saavutamisel on ta suutnud üle olla tõsiasjast, et suure osa oma karjäärist on ta olnud aheldatud ratastooli. Ise on ta öelnud, et põhjus miks teda nii hästi tuntakse on see, et ,,Inimesi lummab, millise kontrasti moodustavad minu väga piiratud kehaline jõud ja selle universumi määratu olemus, millega ma tegelen." Stephen on saanud Oxfordi ülikoolist Bakalauruse kraadi ja peale Oxfordi läks
uut, ehk mulle näib, et see siiski lämmatab mind ja ma püüdlen millegi teistsugusema, uuema ja jällegi paremana näiva suunas. Kui James leiab, et see on vale samm, et me peaksime võtma elu kui hüve ennast, mitte püüdlema eluks meile vajalikena tunduvate hüvede poole, siis kas oleks maailm praegu nii värvikirev ja huvitav. Selles olen ma temaga aga jällegi ühel nõul, et peaksime olema sallivamad, austama üksteist. Ehk teebki see meid sallimatuteks, et liialt palju oleme me rutiinis, kuhu ideaalil, arusaamisel milleks elu, pole asja. Me peaksime kõik saama vahetevahel ehk sinna, Chautauquase järve äärde, kus James nägi esmakordselt ideaalsust, kus inimesed ei püüdle hüvede poole, vaid naudivad elu kui seesugust. Ehk siis oleksime paremad, rõõmsamad, kaasatundvamad inimesed. Aga kuidas sinna saada? Meil pole ju aega ja tsiviliseeritusse sisse põigata see on meie jaoks ära hirmutatud minek.
Ega täpselt ei teagi, mõttes mõlguvad vaid üksikud sõnad, mõni lühem lause ja ei midagi muud, tervik puudub. Ma küll loen aga aju ei võta seda informatsiooni vastu kuna aju oli tegevuses ning sügavalt mõttes. Kuid arvan, et sellest ülemäärasest mõtlemisest saab lahti. Järgmine kord peaksin proovima lugeda mõttega ja üritama teksti skännida, luua seoseid, mõelda, mis juhtub raamatus edasi jne. Ma pean õppima raamatu tervikuks tegemise. Keskendumis raskus teebki minust teksti ,,maitsja", päris tühjus ei ole, aga kindlasti oleks saanud lugeda paremini ja olla rohkem raamatus. Kuid siiski oleneb paljust ka see, mida ma loen, kas see tekst huvitab mind või ei paku üldse huvi. See kõik mõjutab lugemist. Olles teksti ,,maitsja", peaksin kindlasti oma keskendumist ja mõistmis oskust parandama. Usun, et see tuleb kindlasti kasuks, nii hilisemas elus kui ka preaguses, sest olleks
Ekke Moor Raamat räägib poisist nimega Ekke Moor. Vastupidiselt oma vendadele ei meeldi Ekkele tööd teha ega oma vanematele sellega toeks olla. Tema aga veedab päevad muretult. Talle meeldib üks tüdruk, nimega Eneken Üüve. Ekke kartis aga Enekni isa Toomas Üüvet. Eneken soovib, et Ekke läheks kodust ära seiklema ja kui ta tagasi jõuab, saaksin nad koos elama hakata. Ekke teebki nii ning oma teel satub ta igasugustesse seiklustesse. Ekkele meeldib väga näidelda ja enne seiklema minekut sai ta Ingelandis tsaari rolli, kus kõik tema improvisatsiooni kiitsid. Ta hakkab tegema igasuguseid juhutöid ning müüb ka igasuguseid esemeid, kus vähegi saab. Ühel hetkel on ta aga eksinud, kuid Lassu ja Uutšo aitavad tal uuesti tee leida. Lõpuks pöördub Ekke tagasi koju ning tõdeb, et kodus olla on siiski kõige parem. Probleemid: 1.Ekke ei saanud olla koos Enekeniga
elanikkonnast mitte, siis ei ole ka rahva seas nii palju inimesi , kes oleks võimelised, end üles töötama. Üks tähtsaid kohti riigi rikkuse mõõtmiseks, on ka maavara. Näiteks Venemaa, kus on tohutult palju erinevat maavara, kuid kes ei tooda seda, vaid müüb ainult toorainet ja sellega, ei saa nad sellist rahalist sissetulekut. Kui aga Venemaa toodaks oma riigi maavarast valmis toodangut , tuleks sellega palju rohkem raha sisse ekspordist. Seepärast teebki riigi rikkaks see, kui palju riik toodab ja suudab leida võimalusi oma riigi rikkust hinnata ja sellega teenida. Minu arvates ei saa totalitaarsed riigid rikkad olla, sest kui riigi rikkus on rahvas, siis on see võimalik ka ainult demokraatliku riigi puhul. See tähendab seda, et totalitaarses riigis tekivad oligarhid, kes omavad raha ja tänu sellele ka võimu, kuid demokraatlikus riigist seda ei ole. Et riik saaks rahva
Sten Maask, 11b Emadepäeva kevadkontsert Kääpa koolis 8. mail toimus Kääpa koolis emadepäeva kevadkontsert. Kontsert algas kahe solisti Kaisa Jõgeva ja Gertrud Kinna lauluga ,,Ema süda". Laul oli ilus ja hästi esitatud ning mõlemad lauljad ei seisnud tavapäraselt lava ees, vaid üks oli aula taga otsas ja teine siis lava peal. Pärast seda luges õhtujuht Reijo luuletuse ning seejärel esitas koor laulud: ,,Lauluhaldjas", ,,Väikene laululind", ,,Mis on mõisa metsa taga" ja laul ,,Ema", millel olid ka solistid juures. Laulud esitati väga hästi arvestades seda, et koori moodustasid alles noored põhikoolilapsed. Nüüd luges taas Reijo luuletuse ning pärast seda tuli õhtu kindlasti huvitavaim osa, näidend ,,Kange Kalevipoeg", esmapilgul võib küll tunduda, et tuleb jälle mingi vana ja igav näidend, kuid tegelikkuses oli hoopis vastupidi. Näidend oli muude...
Pringi, Ott Lepland, Taavi Immato, Marian Saar, Norman Salumäe. Dirigendiks oli Anneli Pilpak. Laule esitati laiv bändi saatel. Kontserdi tunnuslauseks on ,, Valge gospel toob sõbrad kokku". Kontsertetendus algas võimsa ja raske gospellauluga divano. Kohe kui lauljad suu avasid ja laulma hakkasid siis nautisin seda kontserti kuni lõpuni. Igal aastal müüakse kohad kõik välja, sest igaüks tahab nautiga nii võimast etendust nagu see on ,,Valga gospel". Eestis teebki seda ainult WAF koor koos Eesti tuntud lauljatega. Mujalmaailmas eriti Ameerikas on gospel laulud ja üritused tavapärased, sest Ameerika on suur ning taolisi etendusi tehakse palju. Kui Eestis tehakse ükskord aastas ning tänu sellele on istekohad alati väljamüüdud. Kõige rohkem meeldis mulle umbes 5 aastane tüdruk, sest ta laulis soolot väga hästi oma vanuse kohta. Ainuke koht kus võiks niruda selle kontserdi kallal oli see, et Ines ei sobinud koori ette solistiks laulma.
Igal inimesel on oma huvid, iseloom ja välimus ning see eristabki meid teineteisest. Minu enda puhul on identiteet see, et olen õpilane, eestlane, sõbralik, enesekindel inimene. Ilma enda identiteedida, ei saaks ma olla mina ise, sest nii ei saaks mind teisest eritada. Identiteet on inimese jaoks väga oluline, ning keegi ei saa sellest loobuda. See näitab mu nime, perekonna, sugulased, need on iga inimese elus kõige olulisemad. Tänu sellele oleme kõik erinevad ning see teebki meist inimesed. Identiteediga kaasnevad ka mitmed ohud, millest kõige tuntum on identiteedivargus. See on isiku identiteedi kasutamine ehk teise inimese tähtsate isikut tõendavate andmete kuritarvitamine, millega tehakse inimesele kahju. Selle ohu vältimiseks tuleb hoida oma dokumete hoolega ning neid võõrastele mitte anda. Õnneks on selline vargus tänapäeval ka karistatav. Praegu on saanud üheks mugavamaks isikut tõendavaks dokumendiks ID-kaart, millega saab
Lugesin Franz Kafka sümbolistlikku romaani `'Protsess''. Romaan jutustab edukast pangaametnikust Josef K-st, kes oma 30nda sünnipäeva hommikul üles ärkab ja siis teadmata põhjustel arreteeritakse ning teatatakse, et tema vastu on algatatud protsess. Keegi ei ütle talle miks ta arreteeriti. Öeldakse vaid, et ta peab kohtu ette minema kus talle on korraldatud kohtuprotsess. Josef peab ilmuma asjaajamiste komitee ette ja ennast kaitsma. K. arvab, et see kõik on vaid üks nali ja nii teebki end kohtupingis lolliks ja ta üle mõistetakse kohut. Aasta hiljem, K. kolmekümne esimesel sünnipäeva hommikul, tulevad tema juurde mehed ülesandega teda tappa. Josef ei hakka neile vastu. Ta viiakse mööda linna hukkamispaika. Hukkamispaigaks oli karjäär, kus talle öeldi, et ta peab end ise tapma. Ta ei suutnud seda teha ning sellepeale lõigati tal kõri läbi ja torgati noaga südamesse. Mulle see raamat ei meeldinud. See oli liiga raske sisuga ja mitte kaasakiskuv.
füüsiline isik. Kogu see eneseavastus teeb nooruse kindlasti meile väga tähtsaks ajaks. Teiseks, noorus on uute elamuste aeg. Periood, mil me saame kordumatuid kogemusi, mille tagasivaatamisel nende üle naerame. Me eksime ja püüame oma vigadest õppida. Me püüame mõista elu põhitõdesid. Nõrk on see, kes ei mõista oma viga ega oska järgmine kord õigesti teha. Tõde on aga see, et vigadest on väga raske õppida. Kuid seda me siiski püüme. Noorusest teebki just nooruse see, et me õppime tunnistama oma vigu ja neist üle olema. Uusi kogemusi tuleb nooruses kuhjaga. Meie esimene tõde ja tegu, esimene lonks siidrit, esimene pits viina ja esimene purjus olemine, meie esimene suudlus ja meie esimene armastus, esimesed tõelised sõbrad. Min uarvates on nooruse üks lahutamatu osa meie unistused. Noorus poleks noorus, kui meil poleks unistusi. Nooruses võime olla täpselt nii naiivsed,et uskuda, et me unistused tõepoolest täituvad.
Mis on elu mõte Maailmas on meeletult palju inimesi, kes on erineva elu mõttega ja religiooniga, mis määrab paljugi, kuidas oma elu elada. Inimesed usuvad erinevaid asju ja seepärast tegutsevadki väga erinevalt. Minu uskumus ellu on väga lihtne. Ma tean, et elus tuleb kogu aeg pingutada ja vaeva näha, mis siis, et see lõppeb nagunii surmaga. Kõiki oma lähedasi tuleb hoida ja nende eest hoolt kanda, sest kunagi ei tea millal neid enam pole. Elu mõte on igalühel täpselt selline, milliseks ta on selle loonud. Elu on täpselt nii raske või lihte, kuidas sa ome elu mõtestad. Kuigi elu tuleb elada nii, et sa ei kahetseks mitte midagi ja annad endast kõik, et see oleks täisväärtuslik. Tean inimesi, kes elavad siiamaani oma mineviku varjudes ja ei suuda sellest lahti lasta. Ise arvan, et elada tuleb päev korraga ja seada endale lihtsalt eesmärke, mis ei käiks sulle üle jõu, ning mi...
Dalai laama on öelnud, et õnne nimi on vabadus. Lugesin hingelisest raamatust "Emaarmastus", et tõeliselt vaba oled siis, kui suudad olla õnnelik isegi selle üle, kui sinu armastatu armub kellessegi teise. Vaba ollakse siis, kui rõõmustatakse ka pisiasjade üle, eksisteeritakse nii, et see ei sega teisi eksisteerimast. Vaba olla tähendab olla õnnelik, armastatud. Suurim õnn on tunda, et oled olemas. Mina arvan, et paremini oma olemasolu tunda ei saa, kui armastuse kaudu. Armastus teebki mind õnnelikuks. Minu jaoks on armastus ülim. Seda tuleb hoida, et olla õnnelik. Eile, täna, homme. Igavesti.
seda. Põhjuseks jällegi lord Henry, kes üha enam Doriani lihtsameelsust ära kasutades, sisendab talle, et ära tee millestki välja ja naudi elu täiel rinnal edasi. Nii juhtub teose jooksul kordades ning lõpuks ei jõuagi Dorian sellest moraalsest allakäiguspiraalist välja rabeleda. Moraal üha hävib ja hävib ning seda ainult ühe tühise maali vaatamise ja sõbra (Henry) ütluste pärast.. Lõpuks on Dorian nii amoraalne, et on suuteline isegi inimeselt elu võtma. Seda ta teebki, tappes Basili, kui too püüab veel viimast korda Doriani õigele teele aidata. Üldkokkuvõttes võib minu arust üsna selgelt väita, et Doriani üks ja ainus moraalse allakäigu põhjus seisnes ühes isikus lord Henrys.
A. H. Tammsaare Inimene on keeruline olevus, kellel on arenenud mõtlemine ning kõne-ja liikumisvõime. Millegipärast peavad tänapäeval kõik seda iseenesest mõistetavaks. Paljud arvavad, et see ongi alati nii olnud ja jääbki nii olema, kuid inimese areng algas juba väga kaua aega tagasi. Erinevalt inimahvist, kes on meie liigikaaslane, suudame me fantaseerida ja mõelda . Viimane eristabki meid ja minu arvates just see teebki inimese huvitavaks. Näiteks, väljend, mis ütleb, et kõik on kinni mõtlemises. Lõuna-Californias on teada juhtum, kus noor vähihaige naine paranes, sest ta uskus kogu südamest, et saab terveks tänu sellele, et ta seda tahab ning, et ta on võimeline seda teostama. Ta keeldus ravimitest, kuid nõustus spirituaalse raviga, mis mõjus. Mina arvan, et ta paranes tänu sellele, et ta seda tahtis, mõtles ja uskus, et saab terveks ja nii see juhtuski.
kodanikke hulka mittekuuluvaid sõjalise jõuga oma võimu all hoidma. Sparta ranget sõjalist sisekorraldust iseloomust ilmekalt juba asjaolu, et Spartas allutati poisslapsed sõjaväelisele distsipliinile juba 7-aastaselt ning laps pidi kodust lahkuma. Spartalased ei pidanud oluliseks maiseid rikkusi ning raha, vaid võrdsust ja kasinust. Sparta riiklik korraldus on üldiselt üsna sarnane tavapärasele riiklikule korraldusele, selle teebki eriilmeliseks just Sparta range sõjaväeline distsopliin. Nimelt, Sparta riiki valitses üheaegselt kaks päritava võimuga kuningat ning neile allus ka Sparta sõjavägi. Muudes valdkondades juhtisid riiki 30-liikmeline vanemate nõukogu ja igal aastal kõigi kodanike seast valitavad riigiametnikud 5 efoori. Ateenas oli samal ajal olukord aga hoopis teistsugune. Nimelt oli Ateena demokraatlik riik, kus kõigile kodanikele kuulus õigus osaleda rahvakoosolekul, mis
kasutavad liiga palju inglise keelest oma emakeelde mugavdatuid sõnu. Seetõttu hakkab nende puhas emakeel ununema. Minu meelest ei ole see kindlasti probleemiks kuna tänu sellele ju püsibki eesti keel värskena ning huvitavana. Me peaksime olema just õnnelikud, et noored hoiavad meie emakeelt moodsa ja kaasaegsena. Erinevalt eesti keelest, on meie kultuur segunenud kõvasti nii saksa kui vene omaga. Kuid ma ei taha väita, et see on halb. Vastupidi see teebki just eesti kultuuri huvitavaks ja mitmekülgsemaks. Näiteks on meie ehitised, eelkõige just kirikud nende riikide omadega väga sarnased ning ka näiteks mõnede luuletajate loomingutes kajastub venepärasust. Ka paljud pühad on nendest maadest meile tulnud nagu näiteks jõulud, mis on pärit sakslastelt. Aga see ei tähenda, et kogu meie kultuuris kajastub vene- või saksamaad. Vastupidi meil on ka palju eestlaslikku: näiteks rahvariided, -laulud ja palju muudki.
Tihti tehakse just raha pärast vale otsus. Inimesed peavad enda heaolust olulisemaks raha. Kas see on õige? Seda ei tohiks teha, sest vale otsuse tegemine maksab elus valusalt kätte. Peagi lõhub ka üksluine töö pingete tõttu perekonna terviku. Ja nii kannatavad paljud abielud ja eelõige lapsed, kes pole selles absuluutselt süüdi. Ma loodan töötada tulevikus õpetajana või ajakirjanikuna, sest need pakuvad rohkelt uusi kogemusi. Iga päeb ei tea ma , mis päev kaasa toob ja see teebki töö huvitavaks. Peab olema enesekindel ja uuele päevale sirge seljaga vastu minema. Nende elukutsete tähtsus on suur ja neid ameteid tuleks noorte seas propageerida, muidu pole varsti Eestis nendel ametikohtadel kohalikud noored, vaid välismaalased. Seda me ju ei teha? Selgub töö on oluline ja seda tuleb teha. Aga mille alusel valida tuleviku töö? Kas selle alusel, mis täidab rahakotti paksult eurodega või hoopis see, mis pakub mulle rõõmu
kindlaksmääratud ajal tulevikus. See lause tasub meelde jätta, kasvõi välja trükkida ja seinale panna. Lisaks tasub tähele panna, et sõna kindlaksmääratud esineb selles lauses kolm korda. Optsioonide kauplemisel peate: Valima õige alusvara (enamasti aktsia). Õigesti ennustama liikumise ulatuse. Õigesti ennustama millal liikumine toimub. Kui üks nendest valikutest osutub ebatäpseks, siis te ilmselt raha ei teeni. See kolmik teebki optsioonide kauplemise keeruliseks. Aktsiate ostmisel/müümisel piisab ju ainult suuna ennustamisest.
Vaesemat sorti perest pärit tüdruk. 4. Ametid, mida Nipernaadi peab: taluperemees, rätsep, sookuivataja, muinasteadlane, pastor, madrus (meremees, kalur), parvepoiss, köster, põllumees. 5. Sisyphose müüt tähendab, millegi asjatu tegemist. Sisyphos sai karistuse kivi mäest ülesse lükata või kanda, mis ikkagi alatasa mäest alla veeres lõpuks. Nipernaadi teeb seda sama 1) ta kannab oma valedega hetke sinna punkti, kus ta peab põgenema ja ta teebki seda ja läheb otsima järgmist ohvrit kellele luisata. 2) iga suvi alustab Nipernaadi oma rändavat teekonda kuni varatalveni ja talvel hakkab ta kirjutama oma laste ja abikaasa juures. 6. - 7. Nipernaadi muutub teose jooksul vanemaks, tal kasvab habe, ta riided räbalduvad ja ta muutub lodevaks. Ta ei proovi enda olemusega nii palju seda hüpnotiseerivat juttu rääkida, või see ei tundu enam nii veenev naiste jaoks. Tegelase areng järgib absoluutselt looduse
Minu lemmikuks kujunes maaliteos „Meil on uus vaip“, mille heledate värvide ning sisu kooslus mulle väga meelejärgi olid. Sellel oli kujutatud kaht prouat akende vahel, olles ise vastaskortermajades. Nagu pealkirigi ütleb, andis üks neist teisele teada, et on omale uue vaiba ostnud. Kuna sel ajal väga telefonidega ei räägitud, siis nad vahendavadki infot endamoodi mugavalt. Tänapäeval ei läheks ilmselt keegi sõbranna poole jutuga, et ta omale uue riidelapi maha on ostnud – see teebki nimetatud maali minu lemmikuks, sest pilt on kuidagi nii juhuslik, aga samas leidlik ja originaalne. Näitusel oli vaid üks loominguosa, mis mulle absoluutselt ei meeldinud. Selle pealkiri oli „Õudusjutud“ ja see oli ka ainuke, millel liiva kasutatud ei oldud. Maalitud oli pilt vaid kolme värviga – must, punane ja kollane. Põhitoonideks olid siiski vaid kaks esimest, mille kooslus kuidagi kõheda mulje jättis. Maalil oli kujutatud vannituba, kolme inimest, kaks neist vanni äärel
* autost kostub vali muusika. 10 väärarvamust purjus peaga autojuhtimise kohta 1. Arvatakse, et ühe õllega võib ikka sõita. 2. Arvatakse, et kogenud juht suudab ka purjus peaga sõita. 3. Arvatakse, et hommikul pärast joomingut on alkohol organismist kadunud. 4. Arvatakse, et kui ettevaatlikult sõita, ei juhtu midagi. 5. Arvatakse, et vahele jäädes on karistuseks tühine rahatrahv. 6. Arvatakse, et veidi alkoholi teebki meeled teravamaks 7. Arvatakse, et kõik sõidavad purjus peaga ja ei juhtu nendega midagi. 8. Arvatakse, et vahelejäämise tõenäosus on praktiliselt olematu. 9. Arvatakse, et kui kohe peale süüa, siis alkohol ei mõju. 10. Arvatakse, et narkojoobes võib sõita.
Põrgupõhja uus Vanapagan Maailmas, kus me elame, leidub väga palju erinevaid inimesi. Iga inimene on teisest mingil moel erinev ja mõtleb erinevalt. Inimene on mõtlemiselt väga eriline ja raske ja seetõttu ei suuda ka ükski inimene teist inimest täielikult mõista. Kõik see teebki inimesest inimese ja iga inimese omamoodi eriliseks. Samamoodi on ka „Põrgupõhja uus Vanapagan“ tulvil erilistest inimestest. Mis teeb selle raamatu tegelased eriliseks? Põrgupõhja uus vanapagan-Jürka oli vägagi töökas inimene, kes tahtis ilmtingimata õndsaks saada. Teose algusest jäi mulje, et Jürka elu on väga hea ja parimas korras. Elas oma talus koos loomade ja oma naisega kus ta armastas ka tööd teha
See on hea võimalus saada tasuta erialaline haridus. Töö olemasolu ei taga alati head elus. Raha tuleb ka hoolega hoida ja teha läbimõeldud kulutusi. Peale raha on ka muid ohte ja probleeme meie elus. Sotsiaalsete probleemide alla läheb ka alkoholism, vägivald, narkootiliste ainete kasutamine ja tarbimine, AIDS ja HIV, suur töötus, ühiskonna vananemine ja muu negatiivsus meie ümber. Minu silmade läbi on hetkeline elu Eestis väga hea. Raskustest üle saamine teebki meid tugevaks. Võrreldes selle eluga, mis on läbi elanud meie vanemad ja vanavanemad on meie elu ikka väga hea. Sotsiaalprobleemide kõrval on sõda palju raskem ja sotsiaalsus võtab vähem inimelusid. Vahel kui aruteluks on jälle toetuste kärpimine, siis mõtlen enda vanavanematele, kelle ajal selliseid asju ei olnudki ja nad elasid väga hästi ära. Praegune ühiskond on liiga ära hellitatud ja paljud ei oska vähesega hakkama saada
annaabi.ee 
