Eesti Vabariik 1920-1940 1) Riigikord ja sisepoliitika 1920-1934. Põhiseaduse koostas ASUTAV KOGU. I põhiseadus võeti vastu 1920. aastal 15. juunil, see jõustus sama aasta detsembris. Riigikord oli põhiseaduse järgi PARLAMENTAARNE. Kõrgeim SEADUSANDLIK VÕIM oli ühekojalisel riigikogul. Riigikogude liikmete arv oli 100. Täidesaatvat võimu teostas VALITSUS, ta vastutas RIIGIKOGU EES ja valitsust juhtis RIIGIVANEM. Riigipea kohta EI LOODUD. Demokraatiaga liialdamine: POLIITILISTE erakondade paljusus ja presidendi ametikoha puudumine. 1924- 1. detsembri riigipöördekatse ehk detsembrimäss, kukus läbi, NSVL-i poolt korraldatud. 1929-1933- Suur depressioon majanduslangus. Andres Larka ja Artur Sirk olid vapside juhid. Võimu teostati kolmel viisil: 1) Rahva hääletus 2) parlamendi kaudu 3) Rahvaalgatus 2) AUTORITAARNE AJASTU. 12. märtsil 1934. a. teostasid K. Päts ja J. Laidoner sõjaväeli...
võetud termomeetriskaala, mis omandas sellega tänapäeval kasutatava kuju Ta jagas taimed ja loomad liikideks, perekondadeks, sugukondadeks, seltsideks, klassideks, hõimkondadeks ja riikideks Ta kirjutas enamiku oma teadustööd ladina keeles, kuid piisavalt kirjutas ka rootsi keeles, olles näiteks üks esimesi, kes tarvitas rootsi keeles sõna "bioloogia" Oli rootsi loodusteadlane ja arst, nüüdisaegse elusorganismide süstemaatika ja taksonoomia rajaja Hilisem elu Linné oli Rootsi TeadusteAkadeemia esimene president ning kuninga ihuarst 26. juunil 1739 abiellus ta Sara Elisabeth Moreaga Sellest abielust sündis kaks poega ja viis tütart, kellest täiskasvanuks sai üks poeg ja neli tütart Tema poeg Carl Linné noorem sai samuti botaanikuks ja kõrgkooli õppejõuks, aga ta suri lastetuna ja sellepärast on Linné sugu meesliinis välja surnud Reisis palju Euroopas Viimased eluaastad 1764 põdes haigust nimega Uppsala katk, kuid suutis sellest taastuda
*riigiametnikel kindel teenistuskord *jätkus merkantilistlik majanduspoliitika *"Mitte targutada!" *rahvaarvu suurendamiseks kuivendati ja armee 80 000 meest, vallutas maid juurde koloniseeriti Oderi- äärsed alad *sõjaväelise hariduse nõudmine *kaotas pärisorjuse *range distsipliin, kartus karistamise ees *riigi esimene teener, valgustuse juht *koolikohustus, Preisi teadusteakadeemia *hoogustas kartulikasvatust *absolutistlik valitsemine *pidutses, sisustas vestlusõhtuid *absolutistlik valitsemine Maria Theresia (1740-1780) Joseph II (1780-1790) *mitu reformi riigi eri piirkondade *Saksa keisri tiitel ühendamiseks ning valitsemise *jättis seisuslikud privileegid kinnitamata
oblastis, kus Usbekid moodustasid suurema osa populatsioonist. Järgnesid vägivaldsed kokkupõrked ning jõustusid riiklik hädaolukord ja liikumiskeeld. Olukord ei taastunud enne augustit. 1990-nendate algusaastad tõid mõõdukaid muutusi Kõrgõzstani. Selleks ajaks oli Kõrgõzstani Demokraatlik Liikumine märkimisväärse poliitilise mõjuvõimuga ja parlamendi toetusega. 1990. aasta oktoobris valiti presidendiks Askar Akayev, liberaalne Kirgiisia Teadusteakadeemia president,. Nõukogude Liidu lagunedes sai Kõrgõzstanist aastal 1991 iseseisev riik. 4 1990. aasta detsembris hääletas Ülem Nõukogu vabariigi nimeks Kõrgõzstani Vabariik (1993. aastal nimetati see Kirgiisia Vabariigiks). 1991. aasta veebruaris muudeti pealinna nimi tagasi Biskekiks. Nõukogude Liidu lõpuaegadest, alates 1990 on presidendiametis olnud Askar Akayev. 1991.a. NSVL-is ette võetud ebaõnnestunud riigipöördekatse andis eelsoodumuse omariiklusele
Orville müüs firma maha 1915. aastal. Nende isa suri 1917. aastal unes. Orville tegi oma viimase lennu 1918. aastal. Ta läks ärist pensionile ja sai lennunduse vanemriigimeheks. Nende õde Katherine abiellus Kansases Henry Haskell'iga, endise Obrelini klassikaaslasega, aastan 1926, mis viis Orville endast väga välja. Ta keeldus pulma minemast ja isegi temaga suhtlemast. Ta lõpuks nõustus temaga kohtuma just enne seda, kui ta 1929. aastal suri. Aastal 1936 valiti ta Riikliku Teadusteakadeemia liikmeks. Orville suri 30. jaanuaril 1948, pärast tema teist südameatakki. Päev pärast teda suri John T. Daniels, kes tegi maailmakuulsaks saanud pildi, mis oli tehtud nende esimesel lennul. Mõlemad vennad maeti pereplatsile Woodland'i surnuaeda, Ohios.
suurvõistlustel. Rikkamaks ja kaasaegsemaks muutus ka rahvakultuur. Laiad rahvahulgad osalesid aktiivselt kultuuriloomes ja -tarbimises. jätkus kohalike muusikapäevade ja laulupidude traditsioon, tekkis rohkesti uusi koore ja orkestreid. Kutseliste teatrite kõrval tegutses sadu asjaarmastajate näitetruppe. Haridus o Eestikeeles o 6-klassi! o Kõrgharidusele pöörati tähelepanu o Tartu Ülikool Teadus o Asutati EST teadusteakadeemia o Rahvusteadus Kirjasõna o Avaldati maailmakirjandust o Ajalehed ja ajakirjad o Proosa ja realism o Luulet mõjutas Siuru rühmitus, hiljem Arbujad Muusika o Esimene ooper o Jätkusid üldlaulupeod Kunst o Tartus tehti ühing Pallas edendamaks EST kunsti o Tallinnas tutvustas kunsti EST Kunstimuuseum ja Kunstihoone 1918. aastal asutasid tollased juhtivad kunstnikud Tartus ühingu Pallas, mille eesmärk oli kunsti edendada ja tutvustada
sellele, et loomeolud paranesid, ei tühistatud ühtegi seda otsust, mis olid Stalini ajal vastu võetud. Põhimõtteliselt need parteilised otsused jäid edasi kehtima ja vajadusel kasutati neid ära. Kui keegi ei meeldinud või mõne inimese loodu ei sobinud Hrustsovile, tegutses ta üsna karmilt. Hrustsov pööras üsna palju tähelepanu teaduse arendamisele. Just tema valitsemisajal riigipoolne finantseerimine teaduses oluliselt kasvas. See teaduse toetamine toimus eelkõige läbi teadusteakadeemia süsteemi, sinna kuuluvate instituutide läbi. Üsna palju tähelepanu pööras ta ka hariduse ümberkorraldamisele. Tema eesmärgiks oli võimalikult praktilise hariduse andmine. Tema oli seisukohal, et keskkooli lõpetamine ilma ametioskuseta on mõttetu. Noor inimene pidi kohe saama ka ameti. Rangelt pandi paika ka need kriteeriumid, mil moel oli võimalik kõrgkooli astuda jne. Üldises plaanis on selge, et Hrustsovi ajal
Järgnevalt on loetletud näiteid. Too igaühe puhul välja, millega oli/on tegemist ja mille poolest on nimetatu oluline. Index Medicus 1879 aastast ilmunud referaat(ajakiri)andmebaas, mis on mingil määral säilitanud tähtsuse teisese väljaandena, kust saab ülevaate teatud perioodi vältel mingil alal ilmunust Chemical Abstracts 1907a ilmunud referaatajakiri, mis tegeleb vahendusinformatsiooniga. Description des Arts e Metiers 1761. aastal alustas Pariisi Teadusteakadeemia ajakirja ,,Descriptions des Arts et Metiers" väljaandmist. Ajakiri koosnes erinevate kunstide ja teaduste kirjelduste kogudest. Aastatel 1761 kuni 1789 avaldati umbes 100 monograafiat. ASIS 1937.a 13.märts asutatakse Ameerika Dokumentatsiooni Instituut. Algatajaks Teadusteenistus (Science Service) ja NAS (National Academy of Science). 1935 oli Watson Davis asutanud Teadusteenistuse osana Dokumentatsiooni Instituudi. See viiski erialaühingu Ameerika Dokumentatsiooni
URL= http://195.250.160.49/viewdoc/F1F87197E953F739C225749700499030. 18. jaanuar 2009 Krull, H. 1996. Paragramm ja tämber. Looming, 12, 1687- 1697 Laaban, I. 1990. Oma luulet ja võõrast. Tallinn: Eesti Raamat Malin, J. Loomulik Ilmar Laaban URL= http://arhiiv2.postimees.ee:8080/leht/96/12/11/kultuur.htm. 11. jaanuar 2009 2000. Eesti entsüklopeedia 14. köide : Eesti elulood. Tallinn: Eesti Entsüklopeediakirjastus Merilai, A. 1994. Luule 1944-1992. Tallinn: Eesti Teadusteakadeemia Underi ja Tuglase Kirjanduskeskus Vaiksoo, J. 2005. Udu küpsetab kõigil koldeil oma külma leiba. Vikerkaar, 6, 103-105 Ilmar Laaban. URL= http://et.wikipedia.org/wiki/Ilmar_Laaban. 11. jaanuar 2009 24
Kruusist sai oktoobris 1944 Eesti välisminister. 1945. a alguseks oli selge, et sisulist välissuhtlust liiduvabariikidele ei tule. „Välisministri“ amet ei omanud tegelikult tähtsust. Kruusi tegevus oli edaspidi seotud Eesti teaduse ümberkorraldamisele, et viia sisse nõukogulik teaduskorraldus, mille olulisimaks jooneks oli tuginemine Teadusteakadeemiale (selle all tegutsevad uurimisinstituudid). Teadustegevus oli koondunud Teadusteakadeemia süsteemi. Ülikoolidel teisejärguline roll ses süsteemis, esmaseks ülesandeks oli neil valmistada ette teadusinstituutidele sobilikku teadlaskaadrit. Seevastu Läänes olid teadus ja õpetamine ülikoolides võrdväärselt esindatud. ENSVs võetakse kurss Teadusteakadeemia (TA) loomisele. Eestis oli selle esimene president Hans Kruus. Kiirkorras loodi ka teadusvaldkondade instituudid, mille seas oli ka Ajaloo Instituut (1947. a). Sellest
Päts sai presidendiks, rahvas teostab riigivõimu presidendi valimistega, rahvahääletustega jne. 1940- eestis pole enam vaikiv ajastu, esineb aga Juhitav demokraatia. Jääb siiski autoritaarseks valitsemisajaks(1934-1940). Demokraatia on piiratud, sest puuduvad parteid. HARIDUS Venestamine lõppes 1917. Autonoomia saavutamisel hakati kohe oma keelele üle minema. A. 1dets 1919- avatakse Tartu ülikool rahvusliku ülikoolina, 1920-tallinna tehnikum B. 1938- luuakse personaalne teadusteakadeemia, kus on 20 akadeemikut liikmeteks, 2 haru-loodusteaduste ja tehnikateaduste haru. Kuulsamad teadlased on bioloog Th. Lippmaa, arstiteadlastest A. Paldrock, neurokirurg L. Puusepp, keemik Paul Kogermann, astronoom Ernst Öpik. C. 1921- avalike algkoolide seadus, 1922- avalike keskkoolide seadus.- 6 klassiline koolikohustus, 5 klassiline koolikohustus. Palju kõrgharidusega töötuid. D. 1931- võeti vastu haridusreform- 4 klassiline algkool, 5 kl progümn
W.Leibniz (1646-1716). Ta oli muude tegemiste kõrval ka diplomaat Prantsuse kuninga juures (tundis end õukonnas nagu kala vees - Ta ei häbenenud õukonna daamidele õelda, et daamidel on kasulik ka peale abiellumist ennast pesta). ,,Puhkusest nürimeelsuseni on ainult 1 samm, koguaeg tuleb tegeleda millegagi". Ta oli andekas leidur (kaevanduse pumba leiutas). Koostas mitmed reformi kavad (maksusüsteemi, kindlustusseltside), väljapaistev organisaator (Preisi teadusteakadeemia rajaja ja esimene president). Jõudis tegeleda ka astroloogiaga (koostas horoskoope), sakslastele iseloomulik joon oli tal ka töökus. Tema vaated: Ta rääkis seda, et maailm koosneb monaadidest (alge e. omamoodi vaimsed üksused) monadoloogia. Monas e. üksus. Ta mütleb looduse vaimne alge teatud määral mõjutatud Platoni ideedest. Monade on palju, nad on igavesed ja jagamatud.
Munad munetakse kookonisse, kus järglaste areng on otsene e moondeta. Esindajad: harilik valgeliimukas Enchytraeus albidus, harilik vihmauss Lumbricus terrestris, harilik mullauss Allolobophora caliginosa, mudatuplane Tubifex tubifex. Liikide arv: 136 Uurija: Bioloogiadoktor Tarmo Timm (EMÜ) Kirjandus:Timm T. 1999. Eesti rõngusside (Annelida) määraja. A Guide to the Estonian Annelida. Looduseuurija käsiraamatud 1. - Eesti Loodusuurijate Seltsi väljaanne. TeadusteAkadeemia Kirjastus, Tartu-Tallinn. 208 lk. Alamklass: Kaanid Hirudinea Lülide arv kehas ei ületa 33. Dorsoventraalselt (selja-kõhu suunas) veidi lamendunud kummaski keha otsas üks iminapp. Väline liigestus ei vasta sisemisele lülide jaotusele. Suu asub eesiminapa põhjas ja on osal kaaniliikidest varustatud lõugadega. Kehaõõs redutseerunud ning elundite vahel paikneb parenhüüm. Seedesüsteemi ruumikam osa on pugu. Raigasid mitu, munasarju tavaliselt üks paar. Kookonisse
Igas liidu vabariigis olid oma teadusakadeemiad, kus sees olid eriala instituudid. Eesti teadusakadeemia ajaloo instituut, mis pidi olema juhtivaks asutuseks NSVL ajaloo uurimiseks (Eesti ajaloo sektor, Arheoloogia sektor, Kunsti ajaloo sektor). Sektorite juhiks olid Eesti vabariigi ajal ajaloolased. Artur Vassar, üks vähestes, kes kaitses oma doktorikraadi Saksa okupatsiooni ajal Eestis (Arheoloogia sektor). Teaduste- akadeemia keskuseks kujunes Tartu. 1950 teadusteakadeemia viidi üle Tallinnasse, muudeti 1955 aastal teadusakadeemia struktuure. Nimetati ümber Eesti ajaloo sektor oktoobri eelseks sektoriks. Lisatakse juurde oktoobri järgse sektori (1917 oktoobri revolutsioon), sotsialismi ajalooga. Ajaloo instituut laienes, koosseis suurenes (etnoloogia, sotsioloogia sektorid). 1980ks aastaks ajaloo instituudis töötas 150 inimest. Richard Kleis, 1947-1950 käivitas ajaloo instituudi tööd ning juhtis seda. Viktor
olemust ja püüab luua tõelist teaduslikku metafüüsikat. -) 1788 ,,Praktilise mõistuse kriitika" selles raamatus tegeleb Kant peamiselt moraali küsimustega. -) 1790 ,,Otsustusvõime kriitika" selles raamatus püüab Kant leida vastust küsimusele, mis on ilus? Kanti ilu kriteerium on otstarbekus. -) ,,Religioon puhta mõistuse piirides" -) 1795 ,,Igaveseks rahuks" räägib rahu ja sõja teooriast. * Kõik tema 18 köidet teoseid anti välja Preisi teadusteakadeemia poolt 20. sajandil. * Emanuel Swedenborg (1688-1772) insenär, kes oli omal käel hakanud tegelema teoloogia ja filosoofiaga ning ta lõi oma süsteemi, kus ta rääkis spekulatsioonidest ja müstikast. -) Kant puutus ka selle süsteemiga kokku, kuid see ajas ta vihale, sest see oli küll loogiline kuid väga spekulatiivne ning seega ta kirjutas sellele vastu ,,Vaimude nägija unenäod". * Kanti füüsika idee oli ühendada subjekti ja objekti teooriad.
annaabi.ee 
