Ühiskond - majandus Majandus tegevus, mille eesmärk on võimaldada inimestele vajalike kaupade ja teenuste tootmist, vahetust, jaotust ja tarbimist. Eduka majandustegevuse aluseks on majanduskeskkonna tundmine ja majandduskäitumise kavandamine. Otsuste tegemisel tuleb lähtuda printsiibist et ressursid on piiratud. Tootmisressursid: Loodusressursid maa, maavara, mets, veevarud Inimr. tööjõud Kapitalr. tööriistada, hooned, investeeringud Ettevõtlikkus oskus kolme esimest kasutada mõistlikult Majandustegevuse kolm universaal küsimus:t Mida ja kui palju toota Kuidas toota Kellele toota Majandussüsteemid Naturaalmajandus ise tootmine ja saaduste vahetamine Turumajandus põhineb nõudluse ja pakkumise suhest Käsumajandus riigi poolt välja töötatud plaan, kui palju, mida toota Laissez faire 18. Saj Prantsusmaal majandustedlik suun...
Ühiskonna konspekt.Majandus TEADUSPÕHINE MAJANDUS Haritud inimesed + teadusuuringutest sündivad head ideed. Ettevõtjad teevad tihedat koostööd teadlaste ja haridusasutustega.Taolises ühiskonnas on kesksel kohal inimkapital inimeste oskused, teadmised ja kogemused. Väga oluline on üles leida võimalikult palju andekaid inimesi. Inimkapitali juurde kuuluvad ka motiveeritus ,ettevõtlikus ja tervis. Inimkapitali täiendab sotsiaalkapital inimestevahelised tihedad ja toetavad suhted. Teaduspõhine majandus põhineb innovatsioonil uute ideede leidmisel ja elluviimisel. Innovaatiline mõtlemine võimaldab ettevõtjatel teenida suurt raha. Innovatsioon on seotud intellektuaalse omandiga. Loometöö on isiklik tulemus,millele inimesel on ka juriidilised õigused. Intellektuaalse omandi liigid : 1)Autoriõigus kirjandus-,kunsti- ja teadusteos; 2)Autoriõigusega kaasnevad õigused teose esitus,fonogramm,tele- ja raadiosaade jne ; 3)Tö...
Teaduspõhine majandus Majanduse kolm arenguetappi: 1) ressursipõhine majanduskasv lähtub eelkõige tootmissisendite arvukusest(palju viljakat maad, rikkalikud maavarad, rohke tööjõud) 2) investeeringupõhine edasiviivaks jõuks investeeringud uutesse tehnoloogiatesse 3) teadmistepõhine saab määravaks panustamine inimkapitali ja haridusse Teadmusühiskond ühiskond, kus teadmised ja oskused on tähtsaim ressurss ning eesmärkide saavutamine toetud teadmistele, analüüsile, diskussioonile ja koostöövõimele. Teadmistepõhist majandust iseloomustab toodete ja teenuste suur lisandväärtus, mis saavutatakse pideva uuendustegevuse kaudu. Inimkapital inimese oskused, kogemused ja teadmised, mis võimaldavad teha tööd ja teenida tulu. Lisaks haridusele ja kogemustele on inimkapitali komponendid tervis, ettevõtlikkus ja motiveeritu. Eesmärk on tööjõu efektiivsuse suurendamine ning see toimub peamiselt hariduse- ja tervishoiusüsteemi arendamise ka...
12.kl kordamine teemal: MAJANDUS õ lk 6-41 Tootmistegurid ja näited õ lk 6: 1) Loodusressursid: maa, maavarad, mets, veevarud 2) Inimressursid: tööjõud 3) Kapitaliressursid: tööriistad, hooned, rahalised vahendid (investeeringud) 4) Ettevõtlikkus: oskus kolme esimest tegurit kasumlikult kombineerida Majandussüsteemid: mille poolest erineb sotsiaalne turumajandus tavalisest turumajandusest? Sotsiaalne turumajandus on vabaturumajandus koos sotsiaalsete garantiidega inimestele (kes ise ei suuda ennast ülal pidada). Majandusnäitajad: SKP ja RKP – mille kohta infot annavad, mille poolest erinevad? Lk 10 SKP mõõdab riigi majandusliku tegevuse tulemusi, riigi territoriaalsetes piirides, aga RKP mõõdab riigi kodanike ja ettevõtete majanduslikku aktiivsust, kuid ettevõte võib asuda ka välismaal. Mida mõõdetakse tarbijahinnaindeksiga? (käsitlesime tunnis) THI on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Eks...
kool ÕPILANE nimi JÄTKUSUUTLIK ARENG Lühireferaat Tartu 2011 SISUKORD Sissejuhatus.....................................................................................................3 1. Peatükk.........................................................................................................4 1.1 Maailma jätkusuutlikuse programm........................................................4 2. Peatükk...........................................................................................................5 2.1 Tähtsamad rahvusvahelised lepingud....................................................5 3. Peatükk.........................................................................
MAJANDUS II Teaduspõhine majandus 1. Millele põhineb teadmuspõhine ühiskond? Põhineb teadusuuringute tulemustel, töö paindlikuse hindamisel ja innovatiivsusel. 2. Majanduskasvu olulised tegurid on .... kapital, tehniline progress, loodusvarade kasutamine ja areng, rahvastik ja tööjõukvaliteet. 3. Mis on deindustrialiseerumine? Deindustrialiseerumine on sotsiaal- majanduslik muudatuste protsess, mis on põhjustatud tööstusliku tootmise, eriti rasketööstuse või tehaste kõrvaldamisest või tootmismahu vähendamisest ühes piirkonnas. 4. Nimeta teadmusühiskonna tunnused? Paindlikum ja vabam töökorraldus, oluline on loovus, oskus töötada meeskonnas, oskus rakendada oma teadmisi, ülemuse ja alluva roll pole kindlalt määratletud 5. Väljaränne Eestist. Miks lahkutakse? Parem elukeskkond, sobivam kliima, parem töö, isiklikud põhjused 6. Inimressurssi väärtustamine. Kuidas saavutame inimressursi kvaliteedi? Viimastel aastatel on inimressurssi ...
xxx Gümnaasium Jätkusuutlik areng Referaat Koostaja: xxx 'Koht' 'aasta' Sissejuhatus Käesolev referaat seletab lahti mõiste jätkusuutlik areng (säästev areng) ja toob viimase kohta näiteid nii Eestist kui ka maailmast. Jätkusuutlik areng taotleb tasakaalu kolmes valdkonnas: sotsiaalsfäär, majandus, keskkond ning samuti täisväärtusliku ühiskonnaelu pikaajalist jätkumist praegustele ja tulevastele põlvedele. Areng, mis tagab nii praegu kui tulevikus inimesi rahuldava elukeskkonna ja majanduse arenguks vajalikud ressursid looduskeskkonda oluliselt kahjustamata ning looduslikku mitmekesisust säilitades. Kui areng on säästev, innustab ta inimesi, säilitab ja tugevdab majandust ning suhtub loodusesse respektiga. Säästev areng ei kahanda eluks hädavajalike ressursside, nagu puhas õhk ja vesi, kättesaadavust - need säilivad ka tulevastele põlvedele. Taastumatuid ressursse tarbitakse nii, et need ei a...
TEADMISTE LOOMINE • Teadmine kui kohanemisviis: homo sapiens sapiens – tark inimene. Ajaloost: tule kasutamine, ratta leiutamine, energiaallikad … • Teadmiste allikad: kollektiivne kogemus (suuline traditsioon/kiri), autoriteet, isiklik kogemus, uurimistöö … • Teadus – teaduslikku meetodit kasutava uurimistöö abil uue teadmise loomine • Teadusparadigma – põhimõtted, meetodid ja süsteem teaduspõhise teadmise loomiseks, säilitamiseks, kasutamiseks TEADMISTE TUNNUSED • Skeptiline eluhoiak. Tõestamata ei usu. Hirm absoluutsete tõdede ees • Ratsionaalsus. Mõistuseusk. Lääne tsivilisatsiooni alustala. • Kontrollitavus. Teadmise saamise protseduur on kirjeldatud ja järeletehtav. • Empiirialembus. Teadmine tuleb elust. • Meetodikesksus. Kuidas teadmine saadi? Keskne murekoht ja vaidlusteema. • Seostatus teadaolevaga. Teadmine süsteemi! • Avalikkus. Teaduse ag...
Sissejuhatus: kursus, teema, terminoloogia Millest tuleneb vajadus aru saada innovatsiooni erinevatest tahkudest ning millised teadusvaldkonnad tegelevad innovatsiooni uurimisega? Sellest, et innovatsiooni õige kasutamine aitab suurendada tootlikkust, uued tooted aitavad võita ja hoida turuosa ning kasvatada kasumlikkust. Uute toodete väljatöötamine on oluline oskus, sest keskkond on pidevas muutumises. Innovatsiooni uurimisega tegelevad majandusteaduse, tehnoloogia, sotsioloogia ja inseneriteaduse valdkonnad. Kirjeldage, kuidas innovatsioon annab ettevõtetele konkurentsieelise; tooge näiteid. Protsessiinnovatsioon mängib olulist strateegilist rolli, pakkudes uusi või oluliselt täiustatud mehhanisme. Toetudes nendele mehhanismidele ja oma paremale tootmisoskusele saavad ettevõtted turul konkurentsieelise, pakkudes paremat/uuemat toodet/teenust kui teised ettevõtted. Pakutava toote või teenuse uudsus: pakkuda midagi, mida teised...
1. Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis ei ole ühiselt mõistetav. Tervis on multidimensionaalne, sisaldab füüsilist heaolu (pos kehatunnetus, haiguste sümp puudumine), psühholoogilist heaolu (rõõm, õnnetunne, rahulolu), tegutsemisvõimet, eneseteostusvõimet ja elu mõtte tunnetust. Tervis on heaolu seisund. Heaoluks nim inimese põhiliste vajaduste rahuldatust, võimalust oma elus eesmärke püstitada ja nende poole püüelda ning eeldab sotsiaalse õigluse põhimõtete järgimist. Subjektiivne õnne-, rahulolu ja terve olemise tunne – tunnetuslik rahulolu oma eluga. Globaalsemas tähenduses mõeldakse selle all õitsengut ja hüvangut. 2. Tervisega seotud mõisted. eluviis – kindlal käitumismudelil põhinev elamisviis, mis on määratletud üksikisikute iseloomude, sotsiaalse koostöö ning sotsiaalmajanduslike ja keskkonna elamistingimuste vastastikuse mõjuga ja võib omada suurt mõju üksikisiku tervisele ning ka teiste tervise...
TERVIS JA HEAOLU 1.Tervise ja heaolu käsitlused/definitsioonid. Tervis on.... • täieliku füüsilise, vaimse ja sotsiaalse heaolu seisund, mitte ainult haiguste või füüsilise vea puudumine (WHO 1948). • tervis kui ulatuse määr, millega inimene või inimeste grupp on võimeline ühest küljest realiseerima püüdlusi ja rahuldama vajadusi ning teiselt poolt muutma keskkonda või kohanema sellega (WHO 1984). • igapäevaelu ressurss võimaldamaks individuaalselt, sotsiaalselt ja majanduslikult täisväärtuslikku elu (WHO 1986). • universaalne väärtus ja inimese põhiõigus WHO 1999. • Tervis on igapäevaeluks vajalik tingimus, mida inimene vajab, et täita oma lootusi, soove, rahuldada vajadusi ning oma elukeskkonnas toime tulla. • Tavaarusaam tervisest seletab tervist kui heaolu, eeltingimust täisväärtuslikuks funktsioneerimiseks ning mitte-haige-olemist, olenedes inimese vanusest, soost ja sotsiaalsest positsioonist. (...
FILOSOOFIA 1. Positivism. Eriteaduste emantsipeerumine. Loodus ja vaimuteaduste eripära otsingud. Historitsism. Fenomenoloogia. Positivismi esindajad olid A. Gomte ja J. S. Mill.Sisuks on filosoofia ülearuseks kuulutamine.Positiivne tähendus oli, et eksperimendid on andnud käegakatsutavaid tulemusi.Iseloomustas selgus, täpsus ja rakentatavus.Ei ole vaja enam midagi muud, kui positiivseid eriteadused.Positivismiga tekkis 3suurt muret. 1.Vaimuteadused ei saa olla positiivsed st. ei saa olla selgeid rakendavaid tulemusi.Ajaloos ei ole võimalikud eksperimendid. 2.Positivism hakkas puutuma inimesi e. hakkas nendega tegelema.Comte ütles, et matem., astronoomia jne. on teadused.Samuti peeti sotsioloogiat teaduseks.Inimesele läheneti positivismiga- mõõdeti inimesi.19. saj. lahtertati inimesi seda nim. eugeenikaks.Otsiti ideaal inimese mudelit. 3.Instrumentaalne mõtlemine.Mõeldakse efekti rütmis ja keegi ei esita met...
Ajalugu kui konstruktsioon Ajalootekstid ei ole midagi enesestmõistetavat ega ka objektiivset. Millest tuleneb väide, et ajalugu on konstruktsioon, kellegi poolt ülesehitatud käsitlusviis? Allpool on mõned mõtlemisainet pakkuvad märksõnad. 1. uurija distantseeritus, kogemuse erinevus 2. konteksti muutused, tõlgendamise küsimused; võimalikud seosed või üldistused, mille tegelik alus on küsitav, järgmise põlvkonna jaoks arusaamatu vms. 3. uurija mitmesugused huvid ajaloo käsitlemisel (nt sõjaajalugu, kaubandusajalugu, põllumajandusajalugu; nt klassipositsioon, võimuküsimused/propaganda, avalik või salajane okupatsioon / kolonialiseerimine kuidas on kasulik ajalugu näidata, millest kasulik vaikida => kes tellib "muusika" ja kes maksab? St millegi õigustamine.) 4. objektiivse ja subjektiivse ajaloo ebamäärasus: subjektiivsete lugude (nt mälestuste) koondamine mingil kindlal teemal võib kokkuvõttes moodustada objektiivsema pildi kui nn o...