"Teadus ja väärtushinnangud" - J.Mittelstrass, küsimustele vastamine aines kriitiline mõtlemine. (0)

2. Autor eristab kolme erinevat teaduse käsitlust. Esiteks näeb ta teadust kui tegevust, mille eesmärgiks  on teadmiste loomine ja tootmine. Selle loomeprotsessi käigus kasutatavad meetodid ja teooriad peavad  vastama kindlatele kriteeriumitele, et tulemused oleksid võimalikult objektiivsed ja tõesed. Teiseks on  teadus kui institutsioon. See tähendab, et teaduse loomine toimub reguleeritud ja organiseeritud ruumis,  mille struktuur mõjutab selle loomet. Ühtlasi aitab organisatsioon seal loodud teaduslikud teadmised teha  ühiskonnale  nähtavamaks  ja  kättesaadavamaks.  Nendeks  organisatsioonideks  võivad  olla  näiteks  ülikoolid, teadusajakirjad, laborid. Kolmandaks näeb autor teadust kui ideed. See on justkui eluviis, mis  on  seotud  meie  vaimutöö,  uskumuste,  tõekspidamiste,  loomuse  ja  teadmistega  ning  põhineb  väärtushinnangutel.  Ma arvan, et Tallinna Tehnikakõrgkool kuulub teaduse kui institutsiooni alla, sest on teaduse loomise  ruum.  3. Neli erinevat teadusliku uuringu liiki, mida tekstis loetletakse on:  1.  Puhas  alusuuring  –  uuring,  mida  tehakse  uute  teadmiste  saamise  eesmärgil.  Uuringutel  pole  kindlat (rakenduslikku) eesmärki.   2.  Rakendusele orienteeritud alusuuring – uuring, mille tulemustele võiks leida kunagi rakenduse  (millise täpselt või kus seda hiljem kasutada saab, võib algul olla ebaselge). Tegu ei ole kindla  eesmärgistatud uuringuga ning selle rakendamise võimalused võivad hiljem vajada veel eraldi  uurimist.  3.  Tootele või leiutisele orienteeritud uuring – eesmärgile toetuv ning plaanipärane uuring kindlast  objektist, millele leitakse rakendus kiiresti.  4.  Alusuuringule orienteeritud rakendusuuring – alusuuring, millel on rakenduslik eesmärk.  Uurimine universumi vanuse kohta käib puhta alusuuringu alla, sest see on uurimus baasteadmiste kohta  ning  sellel  ei  ole  otsest  rakendust.  Uurimine,  kuidas  täiustada  vesiniku  baasil  töötavat  sisepõlemismootorit käib tootele või leiutisele orienteeritud uuringu alla, sest uuritakse ühte kindlat liiki  objekti (vesiniku baasil töötavat sisepõlemismootorit).  4. Teaduse mõjutamine majanduse poolt ei ole autori arvates tingimata halb. Selles pole midagi halba,  kui  uuringud  on  tugevalt  orienteeritud  rakendusele  ning  käivad  majandusega  käsikäes.  Olukord  oleks  halb  siis,  kui  uuringud  ja  teadmiste  loomine  oleks  ainult  orienteeritud  majanduslikele  eesmärkidele.  Sellisel juhul ei valitse teadus meie maailma, vaid meie ühiskond ja majandus juhivad teadust ning siis 


  ei oleks see enam objektiivne ja sõltumatu. Kuigi tänapäeval juba on suure osa inimeste jaoks teaduslikud  teadmised vaid miskit meelelahutuslikku ja majanduslikku, siis autor arvab, et see ei tohiks nii olla. Meie  uuringutulemused  ja  uued  teadmised  ei  tohiks  sõltuda  näiteks  aktsiabörsidest  ja  aktsia  hindadest.  See  võtab teaduselt ära tema usutavuse, kui seal on kellegi või mõne ühiskonna grupi isiklikud motiivid taga.   Teadusel ja kõrgharidusel peaks lisaks majanduse teenimisele olema kindlasti ka roll rahva ja ühiskonna  harimisel  (näiteks  tervislikud  eluviisid,  keskkonna  saaste  vähendamine,  ühiskonna  vaimse  tervise  parandamine).  5.  Teadus  on  mitte-demokraatlik  selles  mõttes,  et  teadusloome  ei  sõltu  enamiku  arvamusest.  Näiteks  uuringute tulemused ei sõltu sellest, mida suurem osa teadlasi arvab või õigeks peab, vaid ikkagi sellest,  mis kindlate katsetega saavutatakse. Ma nõustun autoriga ja arvan, et see on hea, sest see hoiab teaduse  objektiivsena. Kui teadus oleks demokraatlik, siis oleks meie maailm väga palju vaesem (nagu on tekstis  välja  toodud,  siis  poleks  olnud  võimalik  osasi  seadusi  ja  teoreeme  avastada  ja  tunnustada,  kui  oleks  jälgitud demokraatlikke protsesse).  Teadus on demokraatlik laiemas mõistes  – „kõik teadlased on võrdsed teadusliku tõe  ees“ [1]. Kõigil  teadlastel on võimalik ise valida oma uurimismeetodid. Teadus on kõigile avatud ning teaduse esitamine  on  ka  vaba.  Vaba  sõnavabaduse  mõttes.  Kindlasti  peab  see  järgima  teatud  eetika  reegleid  ja  ei  tohi  avaldada näiteks uuringutes osalenud inimeste isikuandmeid, kuid üleüldiselt ei rakendata reegleid, mis  keelaksid uute teaduslike teadmiste esitamist. Näiteks kui mõni tervishoiu valdkonna avastus vähendab  ravimite müüki, siis ei keelata selle avaldamist. Vähemalt tahaks loota, et nii see on.   6. Autori eristatud kolm liiki probleeme teaduse ja eetika suhtes:  1.  tulemuste  rakendamine  teadusvälises  maailmas  (näiteks  viiruste  uurimisel  nende  kasutamine  hiljem massihävitusrelvana);  2.  eetikaküsimused uuringu endaga seoses (näiteks toodete testimine loomade peal);  3.  meetodite ja tulemustega manipuleerimine.     


  VIIDATUD ALLIKAD  [1]  J. Mittelstrass, „Teadus ja väärtushinnangud“, Akadeemia, nr 1, lk 3–17, 2012. 
 

Document Outline

• Viidatud allikad