· Mõistet tähistatakse sõnaga või teiste sümbolitega Teadmiste esitamise viisid ja tasemed · Tegevus, tegevuslik esitamisviis · Kujundid, ikooniline esitamisviis · Sümbolid, sümboliline esitusviis · Protseduuriline, episoodiline, semantiline mälu · Oluline haarata õppimisel kõiki tasemeid · Õppimine võtab aega, et info saaks eri tasemetel ümber kirjutatud · Jerome Bruner Mõisted · Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda ümber toimuvat ning seda, kuidas vanemad esemeid- nähtusi nimetavad ning tuletab vastavalt kuuldule ja nähtule oma tavamõisted (st sõnade tähendused). · Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadud informatsioonile või informatsioonile, mis on mõistetav otsese tajukogemusena · Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi
20-30 eset, ühe alt näidati nimetust, teised valis laps Mõistete arengu tasemed · Sünkreet: paneb laps kahele asjale ühesuguse nime, kui need on koos või lapsele meeldivad · Kompleks: tajutav omadus (nt värvus, kõrgus), kuid katse jooksul võivad lapsed oma klassifikatsiooni alust muuta · Tavamõiste: tajutavad ühised omadused, ei oska oma valikuid põhjendada · Teaduslik mõiste: oskab klassifitseerimise alust põhjendada Mõisted · Tavamõisted on mõisted, mida laps ise oma kogemuse alusel arendab. Laps jälgib enda ümber toimuvat ning seda, kuidas vanemad esemeid-nähtusi nimetavad ning tuletab vastavalt kuuldule ja nähtule oma tavamõisted (st sõnade tähendused). · Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadud informatsioonile või informatsioonile, mis on mõistetav otsese tajukogemusena · Tavamõistete kasutamine piirab ka mõtlemise protsessi
(Märke kasutatakse kahestes õpib juba üsasiseselt ema häält ülejäänutest eristama- kombinatsioonides)Tegevuses Käitumiskeskkonnast omandatav (laps ei hakka eristama monotoonselt eristunud asjadele suunatud käitumine, asjadele lausutut vaid emaliku intonatsiooni kaudu). See ei ilmuvad nende kasutamisega seotud uued funktsioonid pruugi olla psüühiline õppimine, siin ei avastata uusi II. 6. Situatsioonimärgid 2,5 a(nn. tavamõisted e. seoseid vaid eristatakse mingi tunnuse alusel oluline kompleksid): Keelemärkides saab eristavalt kirjeldada objekt ülejäänutest. Loode ei kuule kõrvalist mula. kogu meelelist maailma. Tavamõiste- kirjeldab * Sünni järel hakkavad kujunema tingrefleksiks situatsioone- situatsioonis olevaid märke ja vajalikud meelelised seosed nt. lutipudeli ja söögi nendevahelisi suhteid
Tegevuses märgiga osutatav eristub käitumiskeskkonnast, see muutub käitumise objektiks (Nt tööriista kumuleeruv töötlus) II. 5. Asjamärgid: Eristuvad asjadele ja asja-spetsiifilistele omadustele osutavad keelemärgid (Märke kasutatakse kahestes kombinatsioonides) Tegevuses Käitumiskeskkonnast eristunud asjadele suunatud käitumine, asjadele ilmuvad nende kasutamisega seotud uued funktsioonid II. 6. Situatsioonimärgid (nn. tavamõisted e. kompleksid): Keelemärkides saab eristavalt kirjeldada kogu meelelist maailma. Tavamõiste- kirjeldab situatsioone- situatsioonis olevaid märke ja nendevahelisi suhteid. Omadused on asjaspetsiifilised, neid pole vaja võrrelda teiste asjadega. Tegevuses Keelesiseste tehislike situatsioonide loomine keeleline planeerimine, asjadevaheliste uudsete tehislike suhete loomine II. 7. Keelesisesed formaal-loogilised märgid (nn. teaduslikud mõisted): Keelemärkidega
konkreetsetes situatsioonides (ainult koolis) ja kitsapiiriliste(õpituga sarnaste) ülesannete lahendamisel. Õpitav jääb algselt meelde spetsiifiliselt konteksti jaulesannetega seotult ning õpitu ülekandmiseks on vaja eraldipingutada. Mõtlemine Mõtlemine on kogemuse ja sellele vastava tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemine seisneb teadmiste eristamises ja seostamises teiste teadmistega. Tava- ja teadusmõisted. 1. Tavamõisted. Tavamõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes otseselt kas meelte vahendusel saadule või sellele, mis on mõistetav otsese tajukogemusena. 2. Teadusmõisted. Teadusmõistetes kodeeritakse informatsioon, toetudes märgisüsteemis(eelkõige kõnekeeles) kodeeritud andmete töötlusele. Üleminek tavamõistetelt teadusmõistetele.Teadusmõisted saavad areneda vaid siis, kui tavamoisted on olemas ja kasutatavad Probleemide lahendamine
Üldine metodoloogiline kirjeldus Süstemaatiline tegevus. Planeerimine rakendamine hindamine. Teaduspõhine sekkumine. Sekkumine tõenduspõhiselt need, mis on empiiriliselt tõestatud. Kõne. Professionaalne, alati on selles eetiline komponent. Peab kõnelema ühemõtteliselt ja hinnanguvabalt. Igapäevases kõnes klientidega kasutab mõisteid, mis sisaldavad väärtusi (on tavamõisted) + spetsialistid omavahel kasutab termineid. Kujundlikult on sotsiaalepedagoog bilingvist. Põhiline sotsiaalpedagoogiline metoodiline töö on vestlus - dialoog, millel on üks eesmärk ja teema. Pedagoogiline vestlus: vestlus õiglusest, võrdsusest, vastutusest... eetikat puudutavatel teemadel. Sotsiaalpedagoog kui vestluse mudel (sinu järgi õpitakse). Tõsiste probleemide puhul silmast-silma vestlus, väiksemate probleemide puhul võib ka telefonivestlust
· ohver tahab vältida Agressiivse käitumise arenguline trajektoor 1. Nn normatiivne trajektoor (mustrid, mis on sajand. vältel paigas) 2. Püsiv (5%) (agressiivsuse koefitsient 0,80%) 3. Lakkaja (15%) 4. Noorukieaga pidurdumine (20%) Riskifaktorid (kombinatsioon) Õppimisteooriad Bioloog. Infoprotsessi lähenemine Agressiivne inimene tajub neutraalseid stiimuleid kui vaenulikke. VÄGIVALD Ühelt poolt tavamõisted vs teadusmõisted Teiselt poolt uurimiostöö laienemine ühiskondlikefaktide tõttu Vägivalla terminit kasutatakse institutsioonivõi grupi (sotsiaalse süsteemi) kontektsis, kuid agressiivsus (agressiivne käitumine) on vaadeldav indiviidi tasandilt. Vägivald füüsilise jõu kasutamine kellegi vastu. KUISAMISE TUNNUSJOONED 1. agressiivne käitumine ehk tahtlik valu või kahju tekitamine teiseleinimesele
Keel on sümbolite süsteem koos sümbolitega manipuleerimise reeglitega (grammatika). Kõne on keele kasutamine Sümbol on asi, mis * osutab millelegi muule * on kokkulepitud tähendusega * on kasutatav teisiti kui see, millele osutab Keele funktsioonid: * suhtlemine * kogemuse mittebioloogiline säilitamine * mõtlemine Keel sümboli tähendus areneb * Sünkreedid: subjektiivne, isiklik seos sõna ja osutatava vahel * Kompleksid e. tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed igapäevase kogemuse raamides * Teaduslikud mõisted: formaal-loogilised, keelesisesed hierarhilised, väljuvad tavakogemuse piiridest seos vaimse arenguga semiootiliselt vahendatud mõtlemise arenguga Keel loomadel? jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta.
liigile kättesaadavas vormis. VII.7. Keel on kokkuleppeliste sümbolite süsteem koos nende ühendamise reeglitega (grammatika). Kõne on keele kasutamine Sümbol on asi, mis * osutab millelegi muule * on kokkulepitud tähendusega * on kasutatav teisiti kui see, millele osutab Keele funktsioonid: * suhtlemine * kogemuse mittebioloogiline säilitamine * mõtlemine Keel – sümboli tähendus – areneb; Võgotski j. * Sünkreedid: sõnal isiklik seos osutatavaga * Tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed igapäevase kogemuse raamides * “Teaduslikud” mõisted: formaal-loogilised, keelesisesed hierarhilised, väljuvad tavakogemuse piiridest * Sümboli tähenduse areng on seotud üldise vaimse arenguga – semiootiliselt vahendatud mõtlemise arenguga; keeles saame mõelda mõtteid, mis ilma keeleta pole võimalikud * Keel loomadel? – jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta. Loomadel teadaolevalt ei
17.veebruar.2018 Kasvatus Mõistekaart: keskne mõiste – kasvatus Fookusküsimus: Mis on kasvatus? Raskused defineerimisel - Tavakeel/tavamõisted - Laenatud teistest valdkondadest - Ajalooline arusaam Sõna „kasvatama“ tuleb sõnast „kasvama“ ja tähendab kasvama panemist. Kasvatamine kuulub kasvamise reaalsesse nähtusesse, aidates loomulikku kasvamist. Järelikult – mõistame kasvatuse all seda, mil määral arengu suunamine on võimalik. Areng – järjestikused muutused, mis kulgevad organismi elu jooksul elu algusest küpsuse saavutamise suunas kuni surmani
9 Meenutamistõhusus tõuseb tänu salvestamistõhususe tõusule. Mida väiksem laps, seda enam sõltub meenutamine keskkonnast (välised meenutusajendid) Praktilisis-emotsionaalne vahendatus verbaalne Mõtlemise areng Ühikute areng: Arengu alguses kasutatakse kujutlusi lapsed kasutavad pildikesi peas. Vanuse kasvades sekkub kõne, selle vahendusel saavad lapsed omandada mõisteid: Tavamõisted (al 3.a) ei mõista sellest mis toimus eile, ei mõista seda, millega pole isiklikku kokkupuudet Teadusmõisted (al 7.a) võimaldavad teiste poolt vahendatud infost aru saada. Must-valge arvamus. Süsteemmõisted (al 12) mõistetakse suhtelisust. Operatsioonid: analüüs ja võrdlemine välimuse põhjal hiljem hakatakse võrdlema funktsiooni alusel. Kategoriseerimine keerulisematel ja abstraktsetel alustel. Oluline on see, mida saab objektiga teha
kogemuse liigile kättesaadavas vormis. VII.7. Keel on sümbolite süsteem koos nende ühendamise reeglitega (grammatika). Kõne on keele kasutamine Sümbol on asi, mis * osutab millelegi muule * on kokkulepitud tähendusega * on kasutatav teisiti kui see, millele osutab 127 Keele funktsioonid: * suhtlemine * kogemuse mittebioloogiline säilitamine * mõtlemine Keel – sümboli tähendus – areneb; Võgotski j. * Sünkreedid: sõnal isiklik seos osutatavaga * Tavamõisted: kokkulepitud, üldised seosed igapäevase kogemuse raamides * Teaduslikud mõisted: formaal-loogilised, keelesisesed hierarhilised, väljuvad tavakogemuse piiridest 128 * Sümboli tähenduse areng on seotud üldise vaimse arenguga – semiootiliselt vahendatud mõtlemise arenguga; keeles saame mõelda mõtteid, mis ilma keeleta pole võimalikud * Keel loomadel? – jah, kuid ilma semiootiliselt vahendatud mõtlemiseta. Loomadel teadaolevalt ei ole omandatud keel
Miks peame õpetajana tundma laste arengu tunnetusprotsesse? õpetamine ja suhtlemine probleemide ennetamine arengu toetamine Tahtmatut tähelepanu mõjutavad inimese teadmised ja mõtlemine Tahtlik tähelepanu korral valitakse info, mida edasi töödelda. Mälu on tähenduste konstrueerimine, struktueerimine ja ümber konstrueerimine. Tegutsemise ja kogemuste alusel omandatakse tavamõisted. Tunnetusprotsesside areng: Arvesta, et õpilastel on algselt kogemuslikud teadmised ning algul on raske abstrakset ja võõrast raske mõista. Varasematest kokkupuudetest õpitavaga võivad olla kujunenud väärteadmised ja -hoiakud, mida võib olla üsnagi raske muuta. Oluline on lapse sisemine aktiivsus- laps konstrueerib oma teadmised ise, täiskasvanu suhtleb, loob keskkonda, pakub stimulatsiooni. Tahtmatu ja tahtlik tähelepanu:
võimaldab siduda mineviku, oleviku ja tuleviku (taju toimib ainult olevikus). o Tegevuse organiseerimine täidesaatvad funktsioonid on tegevuse programmeerimine, reguleerimine ja kontrollimine. Lapsed tegelevad reguleerimisega. Mõtlemise ühikud - Kujutlused sensoorselt vahendatud info (pildid peas). - Mõisted verbaalselt vahendatud info (sisaldab seda, mida objektist teatakse, tähistatakse sõnaga). o Tavamõisted luuakse kogemustele toetudes, ka tajuväliseid nähtusi tõlgendatakse tajukogemuse analoogia alusel. Mõistete loomise aluseid ega mõtlemise seaduspärasusi ei teadvustata. Süsteem puudub, oluline roll autoriteetidel. Õun kollakas-punane, ümmargune ja söödav. o Teadusmõisted luuakse keelesiseselt, sageli kellegi verbaalse seletuse alusel, on hierarhilised/süsteemis. Mõisted ja mõtlemise protsess on teadvustatav. Asi saab olla
annaabi.ee 
