Osavus ja selle arendamine KNT-1 Mis on osavus? Põhiosavus? Erialane osavus? Osavust võib iseloomustada 8 tunnuse abil... reageerimine kohanemine Juhtimine orienteerumine tasakaalutunne kombinatsioonivõime liikuvus peenmotoorne koordinatsioonivõime Osavuse näitajad: ülesande koordinatsiooniline keerukus, ülesande täitmise täpsus, ülesande täitmise aeg. Osavuse komponendid: Reaktsioonivõime, Tasakaal, Rütmitunne, Ruumis orienteerumise oskus, Eristamis (ehk diferentseerimis) oskused. Kombineerimisoskus, Varieerumisoskus, Kohanemis ehk adaptsioonioskus, Koordinatsioonioskus. Noore koorinatsioonivõime peegeldub
kesknärvisüsteemi piirkond, kus saadus erutus analüüsitakse --> närvikiud, mis juhivad erutuse vastavasse organisse --> reageeriv organ mingi lihas või nääre 9. Peaaju osad ja ülesanded: Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. Väikeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne. Vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine. Keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine. Piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine.
5.närvisüsteemi ehitus täienda skeemi puuduvate närvisüsteemi osade nimetuste ja nende ülesannetega (kesknärvisüsteem, piirdenärvisüsteem) ; vasta skeemile järgnevatele küsimustele närvisüsteemi erinevate osade talitluse kohta. 6.peaaju osade ülesanded. Suuraju informatsiooni ümbertöötamine ja säilitamine, mõtlemine, kõnelemine, maitsmine, haistmine, liigutamine, nägemine, kuulmine. väkeaju lihaste koostöö reguleerimine, erinevate liigutuste kooskõlastamine, tasakaalutunne vaheaju ainevahetuse, paljunemise, eritamise ja keha temperatuuri reguleerimine keskaju info edastamine suurajust seljaajju, lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilitamise eest vasutamine piklikaju peaaju ühendamine seljaajuga, hingamise ja südametegevuse juhtimine, meie tahtele allumatute elundite tegevuse reguleerimine 7.mis on refleksikaar? Tee, mida mööda erutus kulgeb. 8.järjesta antud refleksikaare osad.
kaudu saadetakse peaaegu kogu meeleelunditest tulev (sensoorne) info ajukoorde. KESKAJU: Keskajus asub automaatsete liigutuste keskus - peaaju eri osadest tulevad närviimpulsid kantakse sealt lihastele automaatsete liigutuste juhtimiseks. Ka optiliste ja akustiliste orienteerumisreflekside keskused siin (nt pea pööramine ootamatu heli/valguse korral). VÄIKEAJU: Kooskõlastab erinevaid liigutusi. Kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Asub kuklaosas. SELJAAJU: Seljaaju asub hästi kaitstult lülisamba luulises kanalis. Meie närvisüsteemi tähtsaim juhe. Seljaaju saab teateid temperatuuri-, puute- ja valuaistingute kohta ning juhib need peaajukeskustesse. PIIRDENÄRVISÜSTEEM: Piirdenärvisüsteem koosneb üle kogu keha paiknevadest närvidest, mis ühendavad kõiki keha organeid kesknärvisüsteemiga. NÄRVID JA REFLEKSID:
vaimset tegevust, säilitab ning töötleb ümber informatsiooni Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Reguleerib lihaste koostööd, liigutusvilumused ja Ühendab peaaju seljaajuga ning juhib tasakaalutunne. ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist, seedimist ja südametegevust 13. Mis on erinevat sisenõrenäärmete ja närvisüsteemi töös? Närvisüsteemi kaudu regulatsioon Sisenõrenäärmete kaudu regulatsioon Närvijätked Hormoonid 14
Suuraju - 70% peaaju mahust, jaotatud paremaks ja vasakuks poolkeraks. Nägemine, kuulmine, haistmine, kõnelemine, liigutamine Ajukoor - Juhib kehalist ja vaimset tegevust, säilita ja töötleb informatsiooni. Selles paiknevad erinevad ajukeskused Vaheaju - Reguleeritakse ainevahetust, sigimist, eritamist ja kehatemperatuuri Keskaju - Edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust Väikeaju - Asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu väikeajule kujuneb tasakaalutunne Piklikaju - Ühendab peaaju seljaajuga, juhib tahtele allumatuid tegevusi nagu hingamist ja südametegevust Refleks - Organismi reageerimine välisärritajale Refleksikaar - Mehhanism, mis tähendab, et ärrituse poolt vallandatud signaali toimel kutsutakse esile muutus kindlale elundi talitluses Motoorsed närvikiud - Seljaaju eesmised närvikiud Sensoorsed närvikiud - Seljaaju tagumised närvikiud Tingimatud refleksid - Sünnipärased vastureaktsioonid, mida pole vaja õppida
hinnetest. Eliituisutajad võivad saada kuni 80 puntki lühikava ja kuni 160 punkti vabakava eest. Riietus Võistlejad eelistavad mugavat ja pilkupüüdvat riietust. See peab hoidma sooja ja kuivama ( higist ) kiiresti ja olema hästi veniv. Naiste kostüümil peavad olema varrukad; viimastel aastatel on naistel lubatud kanda vabal valikul kas seelikut või pükse. Sportlase eripära * Iluuisutaja peamised tunnused on hea painduvus erakordselt hea tasakaalutunne , füüsiline vastupidavus, täpsus ja loomingulisus * Treeningul tuleb arvestada 4 aspektiga: tehniline( sammud, hüpped, spiraalid ja piruetid), füüsiline( vastupidavus, painduvus ja jõud), kunstiline ( liikumised, koreograafia) ja psühholoogiline ( motivatsioon, keskendumine, kujutlusvõime). * Naispartner peab olema mehest väiksem, seda nii esteetilistel kui füüsilistel põhjustel.
organisse 5. reageerivast organist tingitud refleks omandatakse elu jooksul, ei pärandu järglastele. tingimatu refleks kaasasündinud ehk pärilik. Osa pärilikest refleksidest säilib kogu elu, osa ainult lapseeas. Dendriit - lühikesed jätked, mis kannavad elektrilisi signaale rakukeha suunas neuriit - pikk jätke, mis juhib signaale neuronist välja. Väikeaju - asub kuklaosas, reguleerib lihaste koostööd. Tänu sellele kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju - edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheaju selles asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju - ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust. Suuraju - kõige suurem ja arenenum, moodustab 70% peaaju mahust. Jaotunud paremaks ja vasakuks poolkeraks, mis on omavahel närvidega ühendatud. 1. Mis moodustavad kesknärvisüsteemi
Mis on sarkopeenia? Sarkopeeniat defineeritakse kui vanusest tulenevat jõu ja lihasmassi kadu ning hääbumist Sarkopeenia on vähenenud füüsilise aktiivsuse tulemus Istuva eluviisiga inimeste puhul on täheldatud alates 30eluaastast umbes 3 5% lihasmassi kadu iga aastakümne jooksul Alates 6070. eluaastast muutub see protsent drastiliselt: 2050% Millised on tagajärjed? Väheneb liikumisvõimalus ja tasakaalutunne Väheneb stressitaluvus Muututakse teiste haiguste suhtes vastuvõtlikumaks Luumass väheneb Ainevahetus aeglustub Häireid immuunsussüsteemi normaalses funtsioneerimises Kõrgenenud insuliinitase Maksimaalse aeroobse läve langemine Mida toob endaga kaasa luumassi vähenemine? Võib põhjustada glükoosiainevahetuse nõrgenemist Suureneb risk haigestuda teist tüüpi diabeeti Oht haigestuda veresoonkonnahaigusesse
See võib talletada ühel ja samal ajal ligikuadu 7 seostamata fakti, mis seejärel kaovad või talletuvad püsimällu · Unustamine väldib mälu tarbetut ülekoormamist · Erinevad mäluliigid: kuulmis-, nägemis- ja ruumimälu Väikeaju · Kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd · Hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. · Tänu väikeajule kujunevad liikumisvilumused ja tasakaalutunne Keskaju · Edastab infot suurajust seljaajju · Vastutab lihaste pingesesundi ehk toonuse säilimise eest Vaheaju · Seal asuvad ainevahetust, paljunemist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused Piklikaju · Ühendab peaaaju seljaajuga · Seal on mitmed eluliselt tähtsad juhtimiskeskused, mis reguleerivad meie tahtele allumatut elundite tegevust · Juhib piklikaju hingamist ja südametegevust · Selle vigastamisel inimene sureb Seljaaju
haistmise ning kõnelemise keskused, aga ka liigutusi juhtiv tunde- motoorne keskus. Ajukoores kujunevad tunded(hirm, rõõm, kurbus), mõtted ja mälu. Mälu on kogetud info säilitamine, meenutamine ja kasutamine. Väikeaju on kuklaosas asuv ajuosa, mis reguleerib lihaste koostööd. Ta kooskõlastab erinevaid liigutusi: hoolitseb selle eest, et liigutused oleksid sujuvad ja koordineeritud. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Väikeaju võimaldab nii niiti nõela taha ajada kui ka köielkõndijal tasakaalu hoida. Mitmeid liigutusvilumusi peab algul küll õppima, kuid pärast nende omandamist toimuvad liigutused automaatselt. Keskaju on suhteliselt väike. Tema edastab infot suurajust seljaajju. Samuti vastutab keskaju lihaste pingeseisundi ehk toonuse säilimise eest. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga
painduvuse arvelt just nii palju kui harjutusi teed. Puberteedieas pikkus suureneb järsult ning harjutuste tegemine peab olema metoodiliselt õige - õige korduste arv, metoodika ja intensiivsus. Täiskasvanuna võib aktiivselt kasutada stretchingut. 4. OSAVUS Osavus sisaldab liigutuste kvalitatiivseid tunnuseid, mistõttu kindlat definitsiooni sellel pole. Osavust võib iseloomustada kaheksa tunnuse abil: reageerimine, kohanemine, juhtimine, orienteerumine, tasakaalutunne, kombinatsioonivõime, liikuvus, peenmotoorne koordinatsioonivõime. Varieerimisoskus on liikumisalane leidlikkus. Oskus tegutseda otstarbekalt, leida sobivaid lahendusi muutunud olukordades. Oskus tuletada uusi liikumismudeleid. Kohanemis oskus on kohandada oma liigutusi ja /või liikumist muutunud tingimustele. Koordinatsioonioskus on erinevate kehaosade liigutuste täpne, kiire ja kooskõlastatud sooritamse oskus. Alloleval pildil on näha Andrus Veerpalu suusatamas
ühendatud. Ajukoor juhib inimese kehalist ja vaimset tegevust, säilitab ja töötleb ümber informatsiooni. Suuraju koores asuvad erinevaid ülesandeid täitvad ajukeskused : kuklasagaras nägemiskeskus, oimusagara välispinnal kuulmiskeskus, sisepinnal maitsmis- ja haistmiskeskus, laubasagaras mõtlemis- ja kõnelemiskeskus, tsentraalvao piirkonnas tunde- ja liigutuskeskus. Väikeaju asub kuklaosas, reguleerib lihaste koos-tööd. Tänu väikeajule kujunevad liigutusvilumused ja tasakaalutunne. Keskaju edastab infot suurajust seljaajju ja hoiab lihaste toonust. Vaheajus asuvad ainevahetust, sigimist, eritamist ja keha temperatuuri reguleerivad keskused. Piklikaju ühendab peaaju seljaajuga ning juhib ka mitmeid tahtele allumatuid tegevusi - hingamist ja südametegevust. 8. Mida teevad somaatiline ja autonoomne närvisüsteem ? Piirdenärvisüsteem jaguneb: Kehaliseks ehk somaatiliseks närvisüsteemiks - juhib tahtele alluvaid tegevusi (näiteks lihaseid)
jalgu ja käsi liigutada. Lisaks peaks tema vaatevälja asetama mänguasju, mis stimuleerib tema püüdlusi liigutada. Kuid imik tüdineb kiiresti ning selle tõttu peaks mitmekesistama mänguasjade valikuid ning vahetama ka mänguasjade asukohti, mis aitab imikul kasutada erinevaid lihaseid. Lisaks meeldib beebile lamada kõhuli. Selles asendis püüab ta loomupäraselt pead tõsta, et näha ümbritsevat. Neljanda ja kuuenda kuu vahel täiustuvad lastel liikumis ja tasakaalutunne. Sellel ajal tekib lapsel enesekindlus teha erinevaid tegevusi ning kui ta on võimeline juba istuma on talle kättesaadav palju suurem mänguasjade ja tegevuste valik. Nendel kuudel oleksid suureks kasuks selja, rindkere, kaela lihaste harjutuste tegemine, kuid mitte kunagi ei tohi neid teha vastu tema tahtmist. Näiteks võttes ta põlvele istuma ja anda talle 17 kätte erinevaid mänguasju areneb lapse tasakaalutunne kiiremini, sest ta peab
jooned esile tema üksikute inimfiguuridega interjöörimaalide kaudu. Teemalt ja aineringilt on nad sageli lähedased Terborchi, Metsu ja Pieter de Hoochi teostele. Samal ajal on nad siiski kõigist neist tugevalt lahkuminevad. Veel ükski teine kunstnik polnud hollandi kodanlikku eluruumi kujutanud sellises harmoonilises suursugususes ega andnud valgusele ja värvile säärast sugestiivset mõju nagu Vermeer. Tema maalides valitseb lausa kordumatu rahu ja tasakaalutunne. Rohkem kui teiste autorite puhul on tema maalides ka kõrvale tõrjutud jutustava elemendi osatähtsus. Kirjeldava süžee taandumine ilmneb küll tüüpilise tendentsina kogu 17. sajandi hollandi maalikunstis, kuid Vermeer läheb ses osas üldvalitsevast nivoost veel märksa kau- gemale. Tema maalidel ei toimu peaaegu kunagi midagi märkimisväärset, mis omaette sündmusena paeluks tähelepanu. Vaid nagu muuseas proovib kujutatud modell endale kaela
annaabi.ee 
