03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus
5 erandsõna, mis muudavad tüvevokaali: paha pahem ; vana vanem ; kõva kõvem ; süva süvem ; lahja lahjem 2) ÜLIVÕRRE a) kõige + KV b) i-ülivõrre (mitmuse osastav id) sõnad peavad olema kas: * 3-silbilised nt. libe libedam libedaim ; kohtlane kohtlasem kohtlaseim * 2-silbilised ja III vältes nt. rikas rikkam rikkaim ; kallis kallim kalleim ; arg arem arim ; jäik jäigem jäigim ; tark targem targim ; tumm tummem tummim ; koomiline koomilisem koomilisim ; peen peenem peenim ; juriidiline juriidilisem juriidilisim ; lööv löövam löövaim ; uus uuem uusim c) tüvevokaali vahelduse ülivõrre e Aaviku ülivõrre sõnad peavad olema kas: * nõrgeneva astmevaheldusega * 2-silbilised ja I vältes (v.a. U-tüvi) ! i-tüvelistest sõnadest Aaviku ülivõrret moodustada pole võimalik!x nt
näiteks avastus, et teises töös väljapakutud hüpoteesi saab kontrollida ühe või teise eksperimendi abil III väide: Tunnetusteooria traditsioonilised süsteemid tulenevad “jah”- ja “ei”-vastustest küsimustele teadmiste allikate kohta Argument: Neid võiks võrrelda poliitikateooria traditsioonilise küsimusega “Kes peaks valitsema?”, mis eeldab autoritaarset vastust nagu “parim” või “targim” või “rahvas” või “enamik”. IV väide: Kui vaid otsida, võib muidu valena ümberlükatavas filosoofilises teoorias leida õigeid ideid, mis väärivad tallelepanemist. Argument: Väära idee järgi peaksime oma teadmisi või arusaamu õigustama veenvate põhjendustega, mis neid kinnitaksid või vähemalt näitaksid nende suurt tõenäosust. Oluliste mõistete definitsioonid: Empirism – tunnetusteooria suund, mis peab teadmiste allikaks kogemust
I-ÜLIVÕRDE MOODUSTAMISEL PEETAGU MEELES JÄRGMIST: a) Kui algvõrde mitmuse osastavas on id, siis asendatakse d m-ga : kangeid kangeim. b)Kui algvõrde mitmuse lõpul on vokaal, siis lisatakse sellele m : musti mustim, külmi külmim, pikki pikim, korralikke korralikem c)Kui keskvõrdes on erandlikult em, siis i-ülivõrdes on im : paksem paksim, vanem vanim, targem targim, järsem järsim. I-ÜLIVÕRRET EI SAA TARVITADA NEIST SÕNADEST, 1)millest ei saa moodustada i-mitmust; seega ainult : küige hapum, kõige roosam, kõige tublim, kõige südim, kõige tragim; 2) milles i ja j satuvad kõrvuti : kõige kurjem, kõige tühjem, kõige lahjem; 3)mille keskvõrdes on im : kõige hallim, kõige karmim, kõige tömbim, kõige narrim. Pea meeles, et ei kasutata kahte superlatiivi ( ülivõrde ) tunnust korraga.Vale on:
sõna algvõrde mitmuse osastav lühike ülivõrre a) id-lõpuline (osastavas) diftong + m(a) rikas rikkai/d + m rikkaim b) lõputa (osastavas) · lugemik- tüüpi e + m(a) korralik korralikke+m korralikem (kk k) · teised i + m(a) tark tarku ui targim must musti i = i mustim * hea parim; pisikene pisim; õhuke(ne) õhim; uus uusim Lühikest ülivõrret ei saa moodustada järgmistest sõnadest: · mille algvõrdel on üksnes sid-lõpuline osastav tubli tublisid kõige tublim · mille keskvõrdes on juba i keskvõrre ülivõrre
". See pole õige, ning jätkan nende parandamist, sest kunagi jääb see neile loodetavasti meelde ja nad ei tee enam selliseid vigu. Õige rääkimine ning kirjutamine jätab inimesest hea mulje ning paneb vestluse sujuma ja kirjatüki puhul on tööd palju lihtsam ja hõlpsam lugeda. Töös toon näiteid igapäeva elust ja samuti mõndadest segadustekitavatest sõnadest. Ülivõrde moodustamine tark- targem- kõige targem/ targim õnnelik- õnnelikum- kõige õnnelikum/ õnnelikem Mõtle selle peale, et kas sa saad sellega hakkama.- Eravestlus. Kaudküsimusele ei lista "et". Mõtle selle peale, kas sa saad sellega hakkama. Ta pidi läbi Oslo siia lendama.- Eravestlus. Sõna "läbi" väärkasutus. Ta pidi Oslo kaudu siia lendama. Hambaarsti juures tehti mulle tuimestus ja nüüd ei saa suud liigutada.- Eravestlus. Sõna "tuimastus" väärkasutus. Hambaarsti juures tehti mulle tuimastus.
vähemalt rahuldavad olema ja loomulikult eksamid ning kas ma olen piisavalt tark, et ülikooli sisse saada. Mured algavad juba algkoolis, kus väikesed lapsed närveerivad, mis nad kontrolltöö said, pole just harv juhus kui kuuled kooli peal kolmandas klassis käivat last küsimas:"Mis sa kontrolltöö said?", loomulikult on pinge ka tekitatud lastevanemate poolt, kes tahavad, et just nende maimuke oleks targim omade seas. Kolmandas klassis on tasemetööd, siis tehakse suurt kordamistööd, sest võetakse ju võimalikult lühidalt kolm eelmist klassi kokku. See on esimene suur töö ja loomulikult nõuab ka palju närvipinget. Kaheksandas on proovieksam. Seda kardetakse, sest ikkagi ju esimene sellelaadne. "Kuule, kas sa oled juba välja valinud, mis eksami sa teed?" pole enam mitte nii haruldane küsimus. Eksamid 9. klassis;10. klassis;11. klassis ja 12. klassis määravad
talle meeldival alal. Üldiselt peetakse koolis tarkadeks neid, kes saavad võimalikest parimad tulemused. Selline suhtumine on aga kaheti mõistetav. Võib-olla on sellistel õpilastel juhtumisi geneetiliselt kaasa antud parem mälu, mis on abiks mahuka materjali õppimisel. Samuti on märgata, et õppimine on kujunenud pigem ühe hinde kätte saamiseks. Sellest järelduvalt ei ole päris õige hinnata tarkust paljalt numbrite järgi tunnistusel. Öeldakse, et targim inimene on keskkooli lõpetaja. Olles ise abiturient ja viieline õpilane, võin öelda, et ei tunne ennast targana. Võin küll füüsika teoreeme pähe taguda, kuid lõppkokkuvõttes ei anna see mulle midagi. Samas võrreldes end kasvõi kolmeaastase taguse minaga, olen kindlasti palju kogenum, teadlikum ja näen oma arengut. Täiesti ühest selgitust tarkuse olemusele on raske anda, kuna pole kindlat mõõdupuud, mille järgi üks inimene on tibake targem kui tene
03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Kreeka klassikaline metafüüsika. Hellenism. Keskaja filosoofia üldiseloomustus) 1. Millist filosoofi peetakse Lääne metafüüsika rajajaks tema ideeõpetuse tõttu? Vastus: Platon 2. Milles seisnes Sokratese põhiline erinevus sofistidest? Vastus: Sokrates püüdles teadmiste poole 3. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: ideed ja nähtused 4. Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates 5.Kuidas seletas Aristoteles oma metafüsi. Põhjuste tagajärgede ahela alguspunkt. C) Ahela käivitab esimene algpõhjus, mis ei ole ühegi eelneva põhjus. 6. Milline väide iseloomustab kõige täpsemini Aristotelese suhet Platoni ideedeõpetusse? Vastus: Aristoteles kritiseeris Platonit 4. loeng (10.03.10) 2. TEEMA: Filosoofia ajaloo põhietapid. (Ratsionalism. Empirism. Kant. Valgustus
Ta on intelligentne, tore, suurepärane tantsija ja tema lapselikkus ja süütus on Holdeni õnneallikaks. Vahest näitab tüdruk välja suurt küpsust ja voorust kui Holden käitub lapsikult. Nii nagu mr. Antolini, näeb ka Phoebe, et Holdeni suurimaks vaenlaseks on ta ise. Allie Caulfield- Holdeni noorim vend. Allie sureb leukeemiasse kolm aastat enne, kui novel alguse saab. Allie oli tark, sõbrallik, punapäine- Holdeni jutu järgi, oli ta Caulfieldidest targim. Allie surm painab Holdenit kohutavalt ning ta kannab alati kaasas pesapallikinnast, millele Allie vanasti kirjutas luuletusi peale rohelise tindiga. D.B. Caulfield- Holdeni vanem vend. D.B oli kirjutanud palju lühijutustusi, mida Holden väga austas, kuid samas Holden leiab, et ta vend mängib litsi oma annetega, sest too kirjutab nüüd Hollywoody filmide jaoks. Sally Hayes- väga ilus tüdruk, keda Holden teab ja kellega ta on varem käinud. Kuigi Sallyt
A) Filosoofia B) Teadus C) Müüdiline D) Teoloogia Lääne metafüüsika rajaja tema ideedeõpetuste järgi. Vastus: Platon Milles seisneb Sokratese põhiline erinevus sofistidest. Vastus: Sokrates püüdles teadmise poole, sofistid õpetasid relativistidena pelgalt vaidlemise kunsti. Mis on Platoni dualistlikus metafüüsikas kaks põhivastandit? Vastus: Ideed ja nähtused Olev jaguneb kaheks Millise filosoofi kohta väitis Delfi oraakel, et ta on Kreeka targim inimene, ta väitis, et ,,Ma tean, et ma midagi ei tea". Vastus: Sokrates Sokratese hüüdlause oli Delfi oraakli oma: tunneta iseennast! Mida arvavad tõest skeptikud, nt Nietzsche? Vastus: Pole võimalik leida mõtekat tõe kriteeriumi, parem oleks tõe mõistest üldse loobuda. Kuidas nimetatakse tõeteooriat, mille järgi tõde on vastavussuhe väite ja väidetava objekti vahel? Vastus: Tõe korrespondentsiteooria.
Sobilikem mitmuse käänded v.a osastav Iseloomulikem Paindlikem Väärtuslikem PARONÜÜMID Luksuslikem Alalhoidlikem alaline pidevalt kestev, püsiv. Vastand: -em>-im suurem>suurim ajutine. Alaline elukoht, elanik. Alaline Targim valve (= püsivalve). On alalises rahahädas Olulisim alatine alati või tihti esinev, korduv, sage. Sagedasim Alatine külaline. Alatine tüütu kurtmine Nõdrim Mustim edendama edasi arendama, edasi viima, Uusim soodustama. Ei edendata kultuuri
pole võimalik selgelt eraldada. Tüveülivõrre on võimalik osast sõnadest, mis kasutavad tüvemitmust (vt M 70): II kk-st üksikud pesa-tüüpi sõnad, nt paha : pahim, vana : vanim, püha : pühim V kk-st oluline-tüüp, nt olulisim jõuline-tüüp (paralleelselt i-ülivõrdega), nt `jõulisim ~ `jõulise/im VI kk-st siil-tüübi a- ja u-tüvelised sõnad, nt `tark (: targa) : targim, `järsk (: järsu) : järsim suur- ja uus-tüüp, nt suurim, uusim õnnelik-tüüp, nt õnnelikem Tüveülivõrde moodustamiseks võetakse aluseks algvõrde omastava käände vorm ning teisendatakse selle lõpuvokaali: õnnelik-tüüpi sõnades u → e, kõigil teistel juhtudel teiseneb lõpuvokaal a, e, u → i. uus-tüüpi sõnade tüvi on ülivõrdes tugevas astmes kuid teisevälteline. Saadud tüvekujule lisatakse m, nt õnne`lik (:
- Untergang. Red. märkus. 10 Nõnda kõneles Zarathustra oma südames, kui päike seisis kesktaevas: siis vaatas ta küsivalt üles, sest kuulis enda kohal kimedat linnu kisa. Ja vaata! Kotkas lõikas suurtes ringides läbi õhu, ja ta küljes rippus madu, aga mitte kui saak, vaid kui sõber: sest ta oli keerdunud ümber ta kaela. ,,Need on minu loomad!" ütles Zarathustra ja oli südamest rõõmus. ,,Uhkeim loom päikese all ja targim loom päikese all - on välja tulnud luurekäigule. Tahavad teada, kas Zarathustra veel elab. Tõepoolest, kas elan ma veel? Ohtlikum oli mul inimeste keskel kui loomade keskel, ohtlikke teid käib Zarathustra. Juhtigu mind mu loomad!" Kui Zarathustra seda oli öelnud, mõtles ta pühaku sõnule metsas, ohkas ja ütles oma südames nõnda: ,,Oo, et oleksin targem! Oleksin ma nii põhjalikult tark nagu mu madu!
tekkinudki. Võib julgelt öelda, et siis ei osatud aimata midagi jäätmetest ja nende käitlemisest. Läbi sajandite on kulgenud igasuguste jäätmete koguste suurenemine, aga pole ka imestada, mida aeg edasi, seda rohkem on maakeral inimesi. Mida rohkem aga inimesi, seda rohkem ka tekib erinevaid jäätmeid. Sajandeid tagasi mõisteti,et pürgi viskamine vette, vabasse loodusesse ei ole hügieeni ja keskkonna seisukohalt targim variant jäätmetest lahti saamiseks. On tekkinud prügimäed, mis sisaldavad loendamatul arvul erinevaid jäätmeid. Tekib aga taas uus murelaps. Prügilad on massiivsed. Koos on segajäätmed, mille lagunemine võtab sadu aastaid aega, ning kui need isegi on korralikult lagunenud, ei saa neid kuskil kasutada kui ainult ehk prügila enda katmiseks. Kindlasti sisaldavad prügilas olevad jäätmed ohtlikke aineid, võivad reostada põhjavett, seal siginevad erinevad kahjurid, kes levitavad
25. Kuidas iseloomustaksite Sokratest Platoni teose ,,Sokratese apoloogia" põhjal? Kuidas mõistis Sokrates selles teoses ,,tarkust"? Kuidas suhtus Sokrates talle mõistetud surmanuhtlusesse? Sokrates ei hädaldanud, rääkis tõtt, jäi põhimõtetele kindlaks, näitas suurt arutlus- ja väitlusjõudu, puudus ülbus, häbematus, säilitas eneseväärikuse. Sokrates mõistis, et tark on ainult jumal, inimlik tarkus maksab vähe või mitte midagi. ,,Targim on see, kes mõistab, et tõeliselt pole tarkus midagi väärt". Sokrates avastas, et inimesed peavad end targaks seda tegelikult olemata. Inimene, kes saab olla veidigi kasulik ei pea tähtsaimaks elu ja surma küsimust. Sokrates ei häbene oma tegusid- võrdleb end Trooja sõja kangelastega. Oma kohale rivis pead sa ka jääma, hoolimata surmast. Jumal on Sokratesele koha kätte näidanud, teinud ül-iks tegeleda filosoofiaga, elada ja järele katsuda nii end kui ka teisi. S
Vahepeal peatuti Naxose saarel, kuhu 1. lugu: T Ariadne magades minema purjetas ning Dionysos neiu leides teda lohutas 2.lugu: Ariadne olnud merehaige ning T minnes laeva korrastama, jätnud neiu kaldale, kuid tormituul kandis laeva minema. Tagasi jõudes leidis T Ariadne surnuna. Pärast Naxost unustas T aga valge purje heiskamata ning isa, märgates musta purje, hüppas kaljult merre ning sai suma. (meri sai nimeks Egeus (Aigeus)). Nii sai T'st Ateena targim ja omakasupüüdmatuim kuningas. Ta organiseeris vabariigi, enesele jättis väepealiku (strateegi) ameti. T. oli lahke: aitas sõjas ,,seitse Teeba vastu" kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal ei tunginud ükski vaenlane (peale amatsoonide rünnakut,
kiirustasid koduteele. Vahepeal peatuti Naxose saarel, kuhu 1. lugu: T Ariadne magades minema purjetas ning Dionysos neiu leides teda lohutas 2.lugu: Ariadne olnud merehaige ning T minnes laeva korrastama, jätnud neiu kaldale, kuid tormituul kandis laeva minema. Tagasi jõudes leidis T Ariadne surnuna. Pärast Naxost unustas T aga valge purje heiskamata ning isa, märgates musta purje, hüppas kaljult merre ning sai suma. (meri sai nimeks Egeus (Aigeus)). Nii sai T’st Ateena targim ja omakasupüüdmatuim kuningas. Ta organiseeris vabariigi, enesele jättis väepealiku (strateegi) ameti. T. oli lahke: aitas sõjas „seitse Teeba vastu“ kaotajaid, võttis enda juurde ärapõlatud Oidipuse, oli tema surivoodil, Heraklese hulluses seisis tema kõrval ning ei põlanud teda ära jne. Ta käis amatsoonide maal ja tõi sealt endale naise (Antiope või Hippolyte), kes sünnitas talle poja Hippolytose. Tema eluajal
naise Andromache ja poja juurest. Andromache palus Hektorit, et too ei läheks enam lahingusse, kuid Hektor keeldus. Hektor naasis lahingusse ja seekord läks paremini. Zeus laskus maa peale troojalasi abistama. Kreeklastel läks raskeks, kuna Achilleus istus oma telgis ja tusatses. Lahingu lõpuks olid kreeklased peaaegu laevadeni tagasi löödud. Sel ööl valitses Troojas rõõm, kuid kreeklaste leeris mure. Agamemnon arvas, et äkki oleks parem tagasi sõita. Sõna võttis Nestor, targim kõigist, ja ütles, et kui Agamemnon poleks Achilleusega tülli läinud, poleks kreeklased lüüa saanud. Nestor soovitas häbistava kojupöördumise asemel kaaluda, kuidas lepitust leida, Agamemnon oli nõus. Viimane lubas Breiseise Achilleusele tagasi saata, pluss lisada veel igasugu kingitusi Odysseusega saates. Achilleus veetis samal ajal aega oma kõige kallima sõbra Patroklosega. Kui Odysseus koos kahe teise ülikuga tema juurde
eriti rahulolematud oldi aga seetõttu, et prantslased jätsid ekspeditsiooni saatuse hooleks. Siiski olid Habsburgid tol ajal otseselt äraootaval seisukohal. Kui 1870.-1871. a. sõda poleks muutunud Preisimaa täielikuks võidukäiguks, oleks Viini õukond arvatavasti püüdnud sekkuda verisesse mängu ja Sadovaja eest kätte maksta. Ent kui lahinguväljalt hakkasid tulema üllatavad, muinasjutulised ja seejuures ikkagi täiesti täpsed uudised sakslaste võitudest, sai monarhidest "targim" aru, kuivõrd moment on ebasoodne mingisugusekski revansiks. Habsburgidel ei jäänud üle muud, kui teha halva mängu juures hea nägu. Kuid 1870.-1871. a. kangelaslikud võidud saatsid korda veel ühe suure ime. Positsioonide muutus ei olnud Habsbur-gidel kunagi tingitud südamehäälest, vaid dikteeritud kibedast, vältimatust vajadusest. Mis puudutab saksa rahvast Austrias, siis tema jaoks olid Saksa relvade võidud tõelisteks pidupäevadeks
annaabi.ee 
