4) Ordinaalse kasulikkuse teooria eeldus, et tarbija on erinevate hüviste kogumite suhtes ükskõiksed, ei vasta tegelikkusele. Kahte viimast püüab kõrvaldada eelistuste teooria, lähtudes eeldusest, et tarbijatel kujunevad välja erinevate hüviste kogumite suhtes oma eelistused, kusjuures eeldatakse, et ratsionaalselt käituv tarbija valib vastavalt oma võimalustele maksimaalset rahulolu tagava hüviste kogumi. Eksogeensed tegurid kõik mittemajanduslikud tegurid. Mõned tarbimisotsused, mida on mõjutanud eksogeensed tegurid: · Kaasajooksmisefekt inimese soov või püüe tarbida hüvist, mida tarbivad teised(nt moekaupu). Kui hüvise hind langeb, kasvab nõudlus. Kaasajooksmisefekti puhul kasvab nõudlus veel enam, sest võtmegrupp hakkab hüvist kasutama veel enam ja need, kellele polnud hüvis varem kättesaadav, hakkavad seda ka kasutama. Joonis 5.7 lk 109. · Snobismiefekt kui hinna alanemise tulemusena muutub hüvis kättesaadavaks
Koostöökasu eelduseks võib pidada asjaosaliste summaarse kasu kasvu (Kaldor- Hicksi-parendust) siis on olemas teoreetiline võimalus Pareto-parenduseks Iga Pareto-parendus on ka Kaldor-Hicksi parendus, aga mitte vastupidi. Ranges mõttes saab koostööst ja -kasust rääkida vaid siis, kui seeläbi paraneb kõigi heaolu (toimub vähemalt Pareto-parendus) võrreldes lähtepositsiooniga (LP). Marginaalanalüüs - Mõiste tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Näide õllega. Lisanduv (marginaalne) heaolu ehk piirtulu hakkab pärast paari pudelit langema. Mingil hetkel jõuab kätte punkt, kus lisapudel annab juba vähem kasu kui on tema eest makstav hind. Sel juhul ütleme, et lisapudeli piirkulu ületab piirtulu. Selles punktis lõpetab ratsionaalne indiviid joomise.
käitumisele. Karistus reeglite rikkumise pärast. Reegli tunnustamine (väärtused). Sisemised motiivid (töörõõm). Alternatiivid: Kui üks otsus tuleb langetada kollektiivis mitmete inimeste osavõtul, siis võib nii alternatiivide tajumine kui ka hindamine indiviidide ja kollektiivi poolt olla üsnagi erinev, koos kõige siit tulenevaga Rent - parima ja talle järgneva alternatiivi kasude erinevust. Marginaalanalüüs: Mõiste ,,marginaalanalüüs" tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Marginaalanalüüs, s.o marginaalsete ühikute vaatlemine on tähtis seetõttu, et just need ühikud otsustavad, kui palju mingit hüvist nõutakse ja pakutakse ehk üldisemalt, kui palju mingit tegevust tehakse. Mõiste tuleneb asjaolust, et inimeste tarbimisotsused seostuvad sageli vaid hüvise viimaste ehk marginaalsete ühikutega. Näide õllega. Lisanduv (marginaalne) heaolu ehk piirtulu hakkab pärast paari pudelit
neilt enestelt küsiti hinnangut töö kohta – nad hakkasid seda ise reaalselt uskuma teistele tudengitele valetamise käigus. Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata Oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidžireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme ka teisi; tarbimisotsused (nt. edev sportauto) näitab meid teatud moel. Enesetaju sunab käitumist, käitumine viimistleb enesekuvandit... • 1981 Petty, Cacioppo – Elaboration Likelihood Model (keerukuse/ümbertöötamise/töötlemise tõenäosuse mudel) (ELM): kui on huvitav ja keeruline info, siis tähelepanu süveneb ja on lootust efektiivsemalt mõjustada (+ osalusmäära/involvement mõiste). • 1986 Petty, Cacioppo – tsentraalse (the central rout) ja perifeerse
f 20 6 3 9 Joonis 4.1 Individuaalne ja turunõudlus Turunõudlus on Anu ja Tõnu ühine nõudlus. Tabel iseloomustab veini nõudlust (pudelit/kuus). Hinnaga 30 krooni pudel sooviks Anu osta 5 ja Tõnu 2 pudelit veini. Seega oleks hinna 30 juures turunõudlus 5+2=7 pudelit veini. Turunõudluse kõver on individuaalsete nõutavate koguste summa, iga hinna juures. Mõistmaks, millel põhinevad majapidamiste tarbimisotsused, tuleb lähemalt uurida üksikisiku või siis majapidamise nõudluskõverat. MAJANDUSTEADUSE ALUSED 22 4.2 Majapidamise tarbimisotsused Oletame, et majapidamisel on kindel hulk raha mida kulutada ning ta ei saa mõjutada ostetavate kaupade ja teenuste hindu. Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused? Vastamaks sellele küsimusele tuleb appi võtta piirkasulikkuse teooria.
Majapidamine – ühise tarbimiseelarvega ja tarbimisplaaniga tarbiv majandussubjekt (üksikisik või inimeste grupp). Majapidamine saab tulu ressursside müügist, lisandub ümberjaotuse kaudu saadav tulu (näiteks pensionid, stipendiumid, toetused). Ressursid, mida majapidamine müüb on tööjõud (palgatulu) või kapital (renditulu, üüritulu, intressitulu). Oluline erinevus tavatähendusest: majapidamine ei tooda mitte midagi, ainult tarbib! Eeldatakse, et tarbimisotsused (hüviste olulisus majapidamise jaoks) on kooskõlastatud ja majapidamine tegutseb ühtse tarbijana. Hüvised on kõik see (tavamõistes kaubad ja teenused), mida majapidamine ostab oma vajaduste rahuldamiseks (heaolu suurendamiseks). Reeglina (kuid mitte ilmtingimata!) on hüvised tootvate majandussubjektide (ettevõtete) poolt toodetud. Oluline on see, et iga hüvis on kellelegi kasulik ja selle tarbimise eest tuleb maksta. (HK)
Koefitsent:kogukoguse muutus% /sissetuleku muutus% + Normaalkauba väärtus positiivne -Inferioorsed kaubad, väärtus negatiivne 2. Nõudluse ristelastsus Koefitsent: Kauba A koguse muutus%/kauba B muutus% + Asenduskaupade väärtus on positiivne - Täiendkaubad väärtus on negatiivne Tarbija valik ja nõudlus Traditsiooniline piirkasulikkuse teooria 1. Kahaneva piirkasulikkuse teooria - Tarbimine: - Kaalutud tarbimisotsused - Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut. - Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel - Püstitatud 2 põhieeldust: 1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Kasulikkus: - Majapidamise eesmärk on- on oma kogukasu maximeerimine, lähtudes kasutada olevast eelarvest. - Kaulikkus- kui inimese õnne ja heaolu mõõt.
Tarbimine (C)
Investeeringud (I)
Valitsuse kulutused (G)
Puhaseksport (NX)
AD = C + I + G + NX
Kogunõudluse elemendid:
ERATARBIMINE (C- consumption)
· Sõltub kasutatavast tulust kõige rohkem
· Keynesi tarbimisteooria kui inimeste sissetulekud suurenevad, suurenevad ka tarbimiskulud,
aga tarbimiskulude suurenemine on veidi väiksem, kui sissetulekute suurenemine.
o Tarbimise piirkalduvus MPC=C/Y=C/Y=0,75...0,8 ; 0
Lineaarne nõudluskõver jaotub ülemiseks elastseks osaks, kus E >1 ja mitteelastseks alumiseks osaks, kus E < 1, ja keskpunktis E = 1. Lineaarse nõudluskõvera korral reageerivad tarbijad hinna-muutustele tundlikumalt suhteliselt kõrgema hinna korral. Lineaarsel nõudluskõveral on konstantne tõus, ED on muutuv nõudluskõveral liikudes, kuna see on protsentuaalsete muutuste jagatis. IV TEEMA TARBIJA VALIK JA NÕUDLUS TRADITSIOONILINE PIIRKASULIKKUSE TEOORIA Tarbimine; Kaalutud tarbimisotsused; Tarbimisteooria 2 omavahel seotud valikut Vanim traditsiooniline tarbimisteooria põhineb piirkasulikkusel Püstitatud 2 põhieeldust: 1. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat järjepidev 2. Tarbijate käitumine eeldatakse olevat ratsionaalne Majapidamise eesmärk- oma kogukasu maksimeerimine, lähtudes kasutada olevast eelarvest. Kasulikkus - kui inimese õnne ja heaolu mõõdupuu Kasulikkus rahulolu, mida saadakse kauba või teenuse tarbimisest
Neid valikuid tehes kujuneb välja individuaalne nõudlus. Turunõudlus omakorda on nende individuaalsete nõudluste summa. Seega sisaldub turunõudluses väga erinevate eelistustega tarbijate individuaalsed nõudluseid. Majapidamisteooria eesmärgiks mikroökonoomikas ongi just selle individuaalse nõudluse kujunemise selgitamine, et seeläbi paremini mõista, kuidas ikkagi kujunevad need otsused, mille tulemuseks on turunõudlus. Mõistmaks, millel põhinevad majapidamiste tarbimisotsused, tuleb lähemalt uurida üksikisiku või siis majapidamise nõudluskõverat. 5.2. Majapidamise tarbimisotsused Oletame, et majapidamisel on kindel hulk raha, mida kulutada, ning ta ei saa mõjutada ostetavate kaupade ja teenuste hindu. Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused? Vastamaks sellele küsimusele tuleb appi võtta piirkasulikkuse teooria. Vaatame Anu tarbimisotsuseid. Anu igakuine sissetulek on 300 krooni. Kogu oma sissetuleku kulutab ta
f 20 6 3 9 Joonis 4.1 Individuaalne ja turunõudlus Turunõudlus on Anu ja Tõnu ühine nõudlus. Tabel iseloomustab veini nõudlust (pudelit/kuus). Hinnaga 30 krooni pudel sooviks Anu osta 5 ja Tõnu 2 pudelit veini. Seega oleks hinna 30 juures turunõudlus 5+2=7 pudelit veini. Turunõudluse kõver on individuaalsete nõutavate koguste summa, iga hinna juures. Mõistmaks, millel põhinevad majapidamiste tarbimisotsused, tuleb lähemalt uurida üksikisiku või siis majapidamise nõudluskõverat. MIKROÖKONOOMIKA 23 4.2 Majapidamise tarbimisotsused Oletame, et majapidamisel on kindel hulk raha mida kulutada ning ta ei saa mõjutada ostetavate kaupade ja teenuste hindu. Kuidas valib majapidamine tarbitavate kaupade ja teenuste kogused? Vastamaks sellele küsimusele tuleb appi võtta piirkasulikkuse teooria.
väärtusega, siis ta kas on õnnetu või silub dissonantsi suhtumise muutmisega; hakkab ostu õigustama. 1967 Daryl Bem: enesetaju teooria Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidžireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme ka teisi; tarbimisotsused (nt edev sportauto) näitab meid teatul moel. Enesetaju suunab käitumist, käitumine viimistleb enesekuvandit.. 1986 Petty, Cacioppo – tsentraalse (the central rout) ja perifeerse (the peripheral rout) mõjustustee teooria Tsentraalne mõjutustee- kõrge osalusmäär. (Hind, tooteomadused, ostukoht) NB! Perifeerne mõjutustee- madal osalusmäär. (Allika usaldusväärsus, atraktiivsus, slogani tabavus, märgilisus)
Hüviste kättesaadavuse taset ei ole võimalik mõõta (võrrelda) Elukvaliteet ei ole sageli mõõdetav ega võrreldav SKP suurus ei peegelda täpselt sotsiaalset heaolu Varimajanduse ja naturaalmajanduse eksisteerimine SKT ei peegelda hüvede jaotust ühiskonnas SKT ei peegelda välismõjusid SKP TARBIMINE JA INVESTEERINGUD SKP elemendid: Tarbimine Investeerinud Valitsussektor (loob lisaväärtust sarnaselt erasektoriga) Tarbimisotsused-kogum indiviidi eelistusi (mikrotasand) ja tingimusi, mis mõjutavad kogu ühiskonna tarbimist Eesmärk: isikliku heaolu maksimeerimine Tarbimist mõjutab: Tulu (palk, ettevõtlustulu, siirde jm) Laenuvõimalused Ootused Maksud ja fiskaalpoliitika Vanuseline struktuur Tarbimis- ja säästmiskalduvus Muud Keynesi tarbimisfunktsioon Teooria: Kui tulud on suuremad, siis säästad rohkem Kogukulutused ei sisalda sääste.
neilt enestelt küsiti hinnangut töö kohta nad hakkasid seda ise reaalselt uskuma teistele tudengitele valetamise käigus. Nagu me mõjustame teisi, nii me võime mõjustada ka ennast ja seega suunata Oma käitumist terviklikuma enesetaju saavutamiseks. Imagoreklaam kasutab seda ära pakkudes nö valmislahendusi. SPT selgitab imidzireklaami efektiivsust: me vaatleme ennast kõrvalt nagu me vaatleme ka teisi; tarbimisotsused (nt. edev sportauto) näitab meid teatud moel. Enesetaju sunab käitumist, käitumine viimistleb enesekuvandit... · 1981 Petty, Cacioppo Elaboration Likelihood Model (keerukuse/ümbertöötamise/töötlemise tõenäosuse mudel) (ELM): kui on huvitav ja keeruline info, siis tähelepanu süveneb ja on lootust efektiivsemalt mõjustada (+ osalusmäära/involvement mõiste).
annaabi.ee 
