Tarbijahinnaindeks Referaat Autor: Randel Kool Juhendaja: Mirjam Liiv Tallinn 2012 Tarbijahinnaindeks Mis on THI? Tarbijahinnaindeks on indeks, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutust. Kõige lihtsam on tarbijahinnaindeksit kujutada kui suurt ostukorvi, mida ,,keskmine" tarbija ostab ja tarbib regulaarselt. Kuidas THI-d arvutatakse? Esimese sammuna koostatakse tarbija ostukorvi koosseis ehk selgitatakse välja, millised kaupu ja teenuseid ning kui palju keskmine tarbija teatud ajavahemiku jooksul ostab. Sellise ostukorvi maksumus mõõdabki siis hinnataset majanduses. Näiteks inimeste keskmine ostukorvi maksumus on 150 eurot nädalas. See väljendabki hinnataset, kuid et seda oleks
Inflatsiooni tingimustes ei tõuse mitte kõik hinnad (mõned hinnad võivad koguni langeda), kuid tõuseb keskmine hinnatase. Inflatsioonimäär ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega Eriti kiiret hinnataseme tõusu nimetatakse "hüperinflatsiooniks" Hüperinflatsioonist räägitakse tavaliselt 50%-lise või kõrgema inflatsioonimäära korral kuus. Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks: tarbijahinnaindeksit (CPI) näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduse perekonnad. Tootjahinna indeksit PPI väljendab tootmisresursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firnad on üksteiselt ostnud. SKP deflaatorit- kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda. inflatsiooni kulud inflatsioon tekitab nii võitjaid kui kaotajaid
VÄLISKAUBANDUSE SEOS INFLATSIOONI JA TARBIJAHINNAINDEKSIGA Mina ei saa eitada seda, et meie import ja eksport kasvavad iga aasta. Kuid, minu arvates, need näitajad on natuke suurendatud, sest selles statistikas ei ole kajastatud reaalsed inflatsiooni, mis teeb seda,et meie kaubanduse summad kasvavad kiirelt, kuid reaalselt impordi ja ekspordi kasv ei olnud eriti suur. Kuna Statistikaameti andmebaasis puuduvad andmed inflatsiooni kohta, siis ma kasutan peaaegu võrdset näitajat tarbijahinnaindeksit. Kui meie vaatame graafikule 4, siis tarbijahinnaindeksi muutus on peaaegu sarnane väliskaubanduse näitajate muutustega. Graafik 4. Tarbijahinnaindeksi muutus %-des. Ja kui me ühendame kaks graafiku kokku, siis saame sellist pilti, kus need protsessid on omavahelt tihedalt seotud, isegi kui muutused toimusid ühe aasta viivitusega (Graafik 5.).
majanduses on infatsioonilõhe, pidurdaavd kogukulutuste kasvu. Tulumaks: tulumaksu suurus sõltub palga suurusest. 36. Miks defitsiidiga finantseerimine võib vähendada erasektori investeerimiskulutusi? Kui avalik sektor laenab defitsiidi finantseerimiseks, võib ta kaasa tõmmata tuntava osa erasäästudest. 37. Missugused on töötusega seotud probleemid ja missugused probleemid on seotud inflatsiooniga (nii riigi kui ka isiku tasandil)? 38. Kuidas saab inflatsiooni mõõta? Võrrelge tarbijahinnaindeksit ja SKP deflaatorit. Tarbijahinnaindeks (THI) mõõdab keskmise tarbija ostukorvi hinna muutust mingil perioodil. SKP deflaator on hinnaindeks, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust baasperioodiga võrreldes. 39. Mida näitab loomuliku töötuse määr? Missugused määrad näitavad töötuse- ja hõivetaset? Töötuse loomulik määr on töötuse minimaalne tase, mis võrdub siirde- ja struktuurse töötuse määra summaga.
samal ajal kui valuuta kaotab väärtuses; inflatsioon, mis on suurem kui 50% kuus), pakkumissokk, palgainflatsioon. DEFLATSIOON on inflatsiooni vastandprotsess, mille käigus raha väärtus suureneb, mis väljendub hindade alanemises. Seetõttu saab sama rahakoguse eest rohkem osta. DISINFLATSIOONI käigus aga raha väärtus langeb, nagu ka inflatsiooni puhul, ainult et väiksema kiirusega. HINNAINDEKS- jooksva aasta ostukorvi maksumus/baasaasta ostukorvi maksumus. Tarbijahinnaindeksit arvutatakse tarbimiskorvi maksumuse muutmise kaudu. RKT DEFLAATOR on RKT hinnaindeks väljendab protsentuaalselt nominaalse RKT suhet reaalsesse. TÖÖTUS Töötuse liigid: Hõõrdetööstus e. friktsionaalne töötus on ajutine töötaolek valdavalt seoses töökoha vahetusega. Peetakse vabatahtlikuks töötuseks. Struktuurne töötus näitab majanduse struktuuri muutumisest tingitud vabade töökohtade mittevastavusest tööjõu pakkumisele.
53. Hooajaline töötus – on töötus, mis tekib tööjõu nõudluse ja pakkumiste hooajaliste kõikumiste tõttu 54. Inflatsioon – Pidevalt jätkuvat hindade tõusu protsessi - ei tõuse küll kõik hinnad, kuid tõuseb keskmine hinnatase - nimetatakse inflatsiooniks. 55. Inflatsioonimäär – Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus teise perioodi hinnataseme suhtes. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini tarbijahinnaindeksit (THI) ja SKP deflaatorit. 56. Phillipsi kõver – Pika perioodi Phillipsi kõver võib järelikult olla vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku määra toob kaasa inflatsioonimäära suurenemise. 57. Siirdetöötus – Kuni eksisteerib nn siirdetöötus, on majanduses alati olemas teatud tööpuudus. Siirdetöötus kujutab endast tööpuudust, mille
· Hinnad kasvavad-palkade tõus-nõudluse kasv-hinnad kasvavad-jne 70. Inflatsiooni kasud: · Mõõdukas inflatsioon soodustab majanduslikku aktiivsust · Palkade suurenemine · Laenuvõtjad võidavad Inflatsiooni kahjud: · Hoiuste väärtus väheneb · Kaotavad fikseeritud sissetulekuga tulusaajad · Säästjad kaotavad · Laenuandjad kaotavad 71. Milliseid näitajaid kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks? Ühtlustatud tarbijahinnaindeksit, mis iseloomustab tarbekaupade ja tasuliste teenuste hindade muutus. 72. Kirjeldage, milline on olnud inflatsioon Eestis perioodil 1995-2011? Mis on kõige suuremate muutuste põhjused (kirjelda perioodi 2006-2010) 74. Deflatsioon - hindade üldise taseme langus. Otsige, millises suures maailma-majanduspiirkonnas on viimasel paarikümnel aastal valitsenud deflatsioon ja miks? 75. Isiku- e.elukindlustus - kindlustusandja peab kindlustatud isiku teatud eluea saabumise, tema
Reaalne intressimäär on inflatsiooniga korrigeeritud nominaalne intressimäär. Nominaalse intressimäära korrigeerimine inflatsiooniga tundub lihtne, tegelikult pole nii lihtne. Keeruline kahel põhjusel: 1) Puudub üks ja ainus inflatsioonimõõtmise hinnaindeks, seega erineval meetodil saadud hinnaindeksid annavad erineva inflatsioonitaseme ning seega ka erinevad reaalsed intressimäärad. Inflatsiooni mõõtmisel kasutatakse tarbijahinnaindeksit. 2) Puuduvad teadmised tulevikuinflatsiooni kohta. Investoreid ei huvita üldiselt möödunud inflatsiooni näitajad vaid tulevik, sest investeeringud on ju suunatud tulevikku. Ujuv intressimäär aitab selle vastu kindlustada (euribor). Seega võib öelda, et reaalseid intressimäära täpseid mõõtmeid ei ole nii et tegeleme ligikaudsete mõõtudega. Reaalse saame nii, et korrigeerime inflatsioonitasemega
kuulu töötute hulka. 53. Hooajaline töötus on töötus, mis tekib tööjõu nõudluse ja pakkumiste hooajaliste kõikumiste tõttu 54. Inflatsioon Pidevalt jätkuvat hindade tõusu protsessi - ei tõuse küll kõik hinnad, kuid tõuseb keskmine hinnatase - nimetatakse inflatsiooniks. 55. Inflatsioonimäär Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus teise perioodi hinnataseme suhtes. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse kõige sagedamini tarbijahinnaindeksit (THI) ja SKP deflaatorit. 56. Phillipsi kõver Pika perioodi Phillipsi kõver võib järelikult olla vertikaalne sirge sellise töötuse taseme juures, mis vastab töötuse loomulikule määrale. Iga katse hoida töötusemäära allpool loomulikku määra toob kaasa inflatsioonimäära suurenemise. Inflatsiooni kiirus Pika perioodi Phillipsi kõver 7 C 2 B A Lühiperioodi Phillipsi kõver
8 Tööturg on tasakaalus, kui tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus on ühesuurused. Inflatsioon on üldise hinnataseme tõus, mida põhjustavad kasvanud tootmiskulud või liignõudlus antud pakkumistaseme suhtes. Inflatsiooni tulemusena väheneb kindla suurusega rahasumma ostujõud. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse: o Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kodumajapidamised o Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud o SKP deflaatorit kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda Tarbijahinnaindeks - näitab keskmise tarbija ostukorvi hinna tõusu mingil ajaperioodil.
Potentsiaalne kogutoodang on kogutoodang, mille majandus võiks valmistada täishõive korral. Tegelik kogutoodang on majanduses tegelikult toodetav toodang. INFLATSIOON Inflatsioon üldise hinnataseme märgatv ja püsiv tõus. Ei tõuse kõik hinnad, vaid keskmine hinnatase. Inflatsioonimäär on ühe perioodi üldise hinnataseme protsentuaalne muutus võrreldes teise perioodi hinnatasemega. Kõige sagedamini kasutatakse inflatsiooni mõõtmiseks: · tarbijahinnaindeksit (THI) indeksit, mis mõõdab representatiivsete perekondade poolt tarbitud tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmise hinna muutust teatud perioodi jooksul; · SKP deflaatorit kogutoodangu hinnataseme indeksit, mis mõõdab SKP komponentide keskmise hinna muutust teatud perioodi jooksul. INFLATSIOONITEOORIAD 1. Nõudlusinflatsiooni teooria väidab, et kui kogunõudlus on surem majanduse
Palk on liiga madal. Aktiivne tööturupoliitika Tööturu reguleerimine, mille abil püütakse tööpuuduse tekkimise põhjuseid ennetada Passiivne tööturu poliitika suunatud tööpuuduse tagajärgede likvideerimisele (nt stipendiumid, töötu abiraha) Inflatsioon (teeb inimesi vaesemaks) Üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Tulemusena väheneb kindla suurusega rahasumma ostujõud. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse: Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kodumajapidamised Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud (nt eluaseme, ehitushinnaindeks) SKP deflaatorit kogutoodangu hinnataseme indeksit või SKP komponentide keskmist hinda Miks inflatsioon tekib
ja vähend. neid siske viies projekti sisse vastavad muudatused. Hinnataseme muutusega seonduv risk: See arvut. projekti kogukuludelt. Hinnat muut. risk võib olla kas kulusid suurendav või vähendav. Seda riski käsitletakse kas osariskina ( hinnaindeksiga seotud töövõtu kanal) või koguriskina ( hinnaindektsiga mitte seotud töövõtu kanal). Lk 49 (1. pool) Hinnaindeksid: vaja arvest. eelarvestamisel üldise inflatsioon mõõdupinnana kasut. tarbijahinnaindeksit. Eh. tööstuses kasut. on kohandatud spet. hinnaindekseid, mida võib jagada eh. kulude indeksiteks ja pak. hindadeindeksiteks. Eh. kulude indeks- töövõtja tegelikke tulusid ehitise püstitamisel, käib ühte sammu tarb. h.-i . Pak. hinnaindeks seotud pakkumishindadega ja sisaldavad muid hinnalisandeid sõltuvalt eh. turust. Kui eh.turg on kasin, siis pak.hin. langevad Enamus riskides aruvt. eh. kulude indekseid. Eh.kasut. indeksid on maksumusindeksid- näitavad maksumuse muutumist ajas
asumist manuaalseid oskusi nõudvatelt ametikohtadelt paremini tasustatud töökohtadele ja tõi kaasa tööhõive kasvu. II OSA. INFLATSIOON Arthur Okun- Inflation gives people a feeling that they have no basis for planning, no sense offairness and justice. Inflatsioon Inflatsioonon üldise hinnataseme märgatav ja püsiv tõus. Inflatsiooni tulemusena väheneb kindla suurusegarahasumma ostujõud. Inflatsiooni mõõtmiseks kasutatakse: Tarbijahinnaindeksit THI, mis näitab nende tarbekaupade ja teenuste fikseeritud ostukorvi kaalutud keskmist hinda, mida on tarbinud antud majanduses kodumajapidamised. Tootjahinnaindeksit, mis väljendab tootmisressursside eest makstud hinda, kaasa arvatud kaubad ja teenused, mida firmad on üksteiselt ostnud Vt Stat.eehttp://pub.stat.ee/pxweb.2001/Database/Majandus/04Hinnad/04Hinnad.asp Eluaseme hinnaindeks Tööstustoodangu tootjahinnaindeks Ehitushinnaindeks
annaabi.ee 
