2.Pilet 1).Kiviaeg IX aastatuhande algusest eKr pärinev Pulli asulakoht on kõige vanem praegu teada olev inimeste elupaik Eestis. Pulli kuulub nn Kunda kultuuri. Kunda elanikud rajasid ehitisi veekogude lähedusse, kus oli soodne kalastada, küttida veelinde ja vee äärde jooma tulnud metsloomi. Samuti olid jõed ja järved head liikumisvõimaluseks. Töö ja tarbeasjad olid valmistatud kivist, luust ja sarvedest, väga palju ka puidust. Kivimitest kasulikum oli tulekivi, millel olid teravad ääred, Eestis kasutati ka kvartsi. Suuremateks tööriistade valmistamiseks kasutati moondekivimeid. Kivikirved oli ebakorrapärased ja seoti käepideme külge nahkrihmaga. Kunda kultuuri elanikud kasutasid sageli luid ja sarvi, millest valmistati ahinguid, harpuune, nooleotsi, pistodasid, naaskleid jne. Toituti loomalihast ja tähtsal kohal olid ka loodusannid.
süüdistada ainult vanemaid kuna ka ühiskond on meile eekujuks. On palju inimesi, kes on tihti peale kadedad ja soovivad teistele halba, kurjust on kõikjal meie ümber. Kõnnid tänaval ja näed vastutulevaid inimesi, vaadates neile näkku on mõnikord jutkui selline tunne, et ta tahab mind kohe ära süüa, mis sest et näed inimest esimest korda. Inimesed käivad tööl kus nad saavad vähe palka ja neile ei meeldi nende töö, kuid muud võimalust pole. Toidud ja muud tarbeasjad on väga kulukad ja kallid ja paljud inimesed meie ümber elavad ainult selle nimel, et saaksid oma võlgasi tasuda. Inimesed on pahased kuna riik lubab palju, kuid tulemusi ei ole. Riik ei mõtle inimeste heaolu parandamisele, vaid rohkem enda peale. Paljudel inimestel ei ole sõpru kelle poole pöörduda, kui on mingi mure ja ei ole sõpru, kellega kokku saada ja aega veeta. Kõrgem rahvus vaatab endast madalamal asuvaid rahvuseid halvasti ja ei suhtu neisse hästi
Anete Palmik 11a Jaapani tarbekunst. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Jaapanis valmistati tarbeesemeid savist, metalli paatinast ja puidust ning need on rikkalikult ja peenelt kaunistatud. .Eseme kompositsioon lähtus materjalist, selle elastsusest, voogavusest, haprusest või jäikusest. Alates 15. sajandist võetakse üle tagasihoidlikkust ja lihtsust eelistav hiina pottsepakunst ning seatakse see teetseremoonia teenistusse. Levinud on ka lakkmaal. Elevandiluust ning muust
Mida on meil õppida keskaja tehnikast? Keskajal, ehk umbes 700-800 aastat tagasi leiutati meie jaoks asendamatud tarbeasjad nagu paber, kell, prillid. Sõjategevus sai teise tähenduse tänu püssirohu leiutamisele, edasi tulid kasutusele ka algelised tulirelvad, mis asendasid sõjas külmrelvi. Trükikunst ja malmi valmistamine tõid muutuseid ka tootmisesse. Selliste olemuselt suurte asjade avastamine ja leiutamine on edasist elukäiku mõjutanud väga tugevalt ning olenemata sellest, et tänapäeval käib kogu uurimine ja avastamine vaid
Kamakura perioodil(12.-14. sajandi algus) asendus romantism dramaatilisusega. Kujudele valmistati kristallsilmad, et nende mõjujõudu suurendada. Samuti värviti nende rõivad eredaks ja kaunistati kullaga. Selle ajastu suurteos oli 11 m kõrgune Buddha pronkskuju Kamakuras, mis ehitati 1252. aastal(lk 6). Tarbekunst: Nagu maalikunst, oli ka tarbekunst algselt hiina kunstist mõjutatud. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone kasutati tagasihoidlikult. Kulda ja hõbedat kombineeriti pastelse, sügavrohelise või oranziga. Sellised nõud sümboliseerisid sügavust, delikaatsust ja õrnust.Väga armastatud ja levinud olid kõrgtasemelised lakitud tarberiistad, nende seas kastikesed. Ruumikujunduses traditsioonilised liikuvad vaheseinad (shoji) ja sirmid ( byobu) pärinevad 10. sajandist. 11.- 12
mida kasutatakse tihti amulettidena. Pärast II maailmasõda on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega. Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV sajandil tagasihoidlik ja lihtne hiinapärane keraamika sai rakendust jaapani teetseremooniatel. Rituaal pööras erilise tähelepanu nõude kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud tagasihoidlikult. Kulda- hõbedat kombineeritakse kinaveri, pastelse, sügavrohelise või oranziga. Sellised nõud sümboliseerivad sügavust, delikaatsust ja õrnust. Samuti on tarbeesemeid savist, metalli plaatinast ja puidust. Eseme kompositsioon lähtub materjalist, selle elastsusest, voogavusest, haprusest või jäikusest. 1920. 1930
kandsid samu jalatseid. Mida aeg edasi, seda rohkem hakkas tekkima meeste ja naiste jalatseid. Ajamöödudes loodi ka kõrgema säärega jalatseid. Kõige vanemad ja esimesed teada olevad jalavarjud on sandaalid. Neid on mugav kanda ja pealegi väga lihtne valmistada. Need on küll kantavad vastavas kliimas, kuid tänapäeval ülemaailma vägagi kuulsad. Mõned inimesed kannavad jalanõusid nagu aksessuaare kuid teistele on kingad nagu tarbeasjad, milleta hakkama ei saada. Conclusion Through centuries shoes have been neccesary things in people`s everyday lives. Shoes have been in various shapes, heel heights and colours. They were worn by men and women. Originally, there was no men or women shoes. As time goes by more men and women shoes were appeared. Over time higher leg shoes were made. The oldest and the first known shoes are sandals. They are very comfortable and very easy to make. Although they are wearable in
Esmalt on inimesel vaja loodusest kõiki neid asju muretseda, mida ta oma eesmärgi saavutamiseks kasutab. Saadud asjad peab ta looma ümber ja ta peab andma neile niisuguse kuju, et neid tarvitada saaks. Ta peab põllul vilja kasvatama, metsa raiuma ja mägedest maaki kaevandama. Inimene ei saa vilja, metsa ja maaki toorel kujul tarvitada, ta peab need muutma tarvitamiskõlblikuks tooteks. Vili tuleb jahuks jahvatada, palgid ja maagid töödelda, st. neist nõutavad tarbeasjad valmistada. Seda tooraine ümbertöötlust nimetataksegi tootmiseks, ehk töötlevaks tööstuseks. See on inimese majandusliku tegevuse üheks aluseks. Seni kui toodet või asja ei ole valmistatud, ei saa nimetatud vajadused mingil moel olla täidetud. 11.Tarbeasjade jaotamise põhitunnused. Inimese majanduslik tegevus ei saa aga ainult tarbeasjade valmistamisega leppida. See võiks ainult siis sündida, kui inimestel oleks võimalik kõiki neid asju , mida nad vajavad, ise endale valmistada
erilisest, keeldude ja tabudega seotud sakraalsest ruumist, kus on võimalikud kokkupuuted teispoolsuse ja tavapärasest erineva reaalsusega" (H. Valk, Lõuna- Eesti maakalmistuid: 1225- 1880 A.D., lk. 119). Enamuse külakalmistute leidudest Lõuna-Eestis moodustavad ehted (lihtsad ja odavast materjalist helmed, sõrmused, sõled, vahel ka käevõrud ja oimurõngad), väiksemad tööriistad, erinevad riietuse juurde kuuluvad osad, mündid, tarbeasjad (nõelu, tuleraudu jm.). Hauapanustel oli peamiselt funktsionaalne tähendus. Esemed olid mõeldud surnu vajaduste rahuldamiseks. Matmiskombed on nii kristlikud kui ka ristiusueelse taustaga (kuni 16. sajandini esineb üksikuid põletusmatuseid). Surnud maeti riietes, mida tõendavad näiteks riiete metallosad (pandlad, sõled). Surnud maeti keskajast alates pea lääne poole. Lõuna-Eesti külakalmistute kombestik on väga erinev samaaegse Euroopa ning Liivimaa kombestikust.
kahe x-ga. Lisaks toidukaupadele pakuvad ka erinevad kauplused tööstus ja -esmatarbekaupu.Suuremates poodides saab ka osta valmistoitu,mis teevad perenaiste elu lihtsamaks.Tänapäeval saab poest kõikke eluks vajalikku.Poodide missiooniks on luua ja hoida kliendi usaldust,kiiret teenindust. Võõreldes esimeste poodide rajamisega,siis olid nad väiksemad kui tänapäeva ketid.Mida aeg edasi arenes,sellega liikusid ka kaasa poodide kassaaparaadid ja muud vajalikud tarbeasjad. Prognoositakse,et majandus paraneb taas aastal 2010. Eratarbimine võib paraneda 2009. aasta teises pooles, kui alaneb inflatsioon ja tugevneb tarbijate kindlustunne. Investeerimise aktiivsuse taastumine on küsitav, positiivset efekti oodatakse tõukefondidega seotud avaliku sektori projektide elluviimisest. Tänu neile,kes on loonud kaubanduskeskuseid-on paljud töötud saanud omal töökohad. 26 Kasutatud materjal: http://www.maxima.ee/
10.2014 2 G. Raagmaa materjalidest 21. sajandi iseärasused 6nda Kondratjevi laine algus nüüd! Ressursse ei jätku! Materjalide ja energia tarbimine kasvab elanikkonna kasv! Loodusvarasid üha raskem kätte saada. · Tarbeasjad üha materjalimahukamad: hambahari `kaalub' ligikaudu 1,5 kg mobiiltelefon 75 kg kohvimasin 298 kg arvuti 1 500 kg · Veetarve kasvab: - 1 tass kohvi = 14 ämbrit vett http://www.ejkl.ee/content/files/Kriipsalu30112011.pdf 13.10.2014 3 13.10.2014 4
74% Ei tohtinud olla sõlmesid, vahel kasutati ühe siirderiituse riideid ka teises siirderiituses, näiteks matmine pulmarõivais. Kindlasti ei maeta surnut paljajalu, surnul peavad kingad jalas olema. Surnule kaasa pandavad asjad Surnule pannakse kaasa igasugu asju kaasa, varem on neid pandud küll rohkem, kuid ka praegu siiski pannakse esemeid kaasa. Need asjad võivad sageli olla väga väikesed asjad, igapäevased tarbeasjad, enda välimuse eest hoolitsemise asjad või raha (teerahaks, teises ilmas läheb vaja). Kaasa võidi panna raha, nõel ja niit, saunaviht, seep, peahari/kamm, taskurätik, viinapudel, piip ja tubakas. Seletusteks võib olla, et surnul on neid asju teises ilmas vaja, kaitse surnu eest, elavate õnne säilitamiseks. Kaitse- ja tõrjeriitused Loorits: võõrad surmajõud on vallutanud keha. Lapsed ja nõrgad ei tohi olla surivoodi
Pärast II maailmasõda on Jaapani paljud kunsnikud läindu akasa uuendustega. Tarbekunst Jaapani tarbekunst aga rikkalikult ja peenelt kaunistatud. XV sajandil tagasihoidlik ja lihtne hiinapärane keraamika sai rakendust jaapani teetseremooniatel. Rituaal pööras erilise tähelepanu nõude kujule ja dekoreerimistehnikatest sobiva valimisele. Jaapanlased lähtuvad põhimõttest, et kõik esemed, tööriistad ja tarbeasjad mõjutavad tugevalt kasutaja tunnetust, arengut ja üldist suhet ümbritsevaga. Kuldsed toone on kasutatud tagasihoidlikult. Kulda- hõbedat kombineeritakse kinaveri, pastelse, sügavrohelise või oranziga. Sellised nõud sümboliseerivad sügavust, delikaatsust ja õrnust. Samuti on tarbeesemeid savist, metalli paatinast ja puidust. Eseme kompositsioon lähtub materjalist, selle elastsusest, voogavusest, haprusest või jäikusest. 1920. 1930
sisse ning pealt kaetud okste ja rohumätastega. Teisal ehitati mammutiluudest või okstest karkass, millele laotati loomanahku või puukoort. Onni katusesse olid jäetud avad lõkkesuitsule. Onnid polnud kuigi korrapärased. Niisugustes onnides elas tavaliselt mitukümmend inimest, kes magasid lõkkeaseme ümber. Eluasemed ehitati tavaliselt veekogude äärde, jõgede ja järvede kaldale või mõne allika lähedusse. Siis veel puudusid veetorud ja inimestele oli vesi väga vajalik toiduks. Tarbeasjad. Terade ja juurikate hoidmiseks punusid inimesed vitsadest korve. Esimesed toidunõud õõnestati puust või vormiti savist. Algul valmistati savipotte ilma põletamata, sest savil on omadus vett kinni pidada. Savinõusse pandi tuliseid kive, et vett soojaks teha. Arvatavasti andis juhuslikult lõkkeasemesse jäänud, kõvakskuivanud savipott ürginimestele mõtte hakata teadlikult savinõusid põletama. Nii muutus savinõu vastupidavaks ning selles sai
,,Tead, mis me tegime," kuulutas ta nagu suurt imet. ,,Me mõõtsime riide pooleks, täiesti pooleks, minule ainult natukene rohkem, üsna natukene. Kumbki saame kaks särki. Oled nõus? Tuleb ilusasti välja! Sa muidugi ei usu? Aga tule ise vaata, tule aita!" Ja juba oligi värav haagist lahti, värav isegi pärani ning õde venna käes kinni, et vedada teda tagasi õue ja õuest aita, kus seisid ühes seinas silgu- ja lihatünnid, suur raiepakk ja seintel igasugused tarbeasjad, teises seinas üks väiksem, teine suurem kirst, mis kirjatud ja krägiseva kaanega. Selle viimase tõstiski Liine niisuguse hooga üles, et see ainult nagu röögatas, muud ei midagi, ja ise hakkas kärmesti venna silma ees riiet mõõtma. Võib-olla poleks Indrek lasknud seda sündida, aga avatud kirstust lõi talle vastu mingisugune eriline lõhn, mida ta oli tundnud ainult siin, ja see taltsutas ta vaimu ning lepitas meele silmapilkselt. Nõnda ta siis laskis