süstemaatiliselt täiustada. 1.2Lihajõudlus Et liha on inimese tähtsamaid toiduaineid, siis on lihatoodangu suurendamine tähtis probleem kogu maailmas.Kõige rohkem toodetakse veise-ja sealiha, kuid kasutatakse ka lamba, linnu, kitse ja hobuse liha. Siga on neist kõige viljakam, varavalmiv, teistest loomadest paremini sööta kasutav ja suhteliselt kõige rohkem liha andev loom. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise, varavalmivuse, nuumavõime ja kvaliteedi järgi. Parim lihatootvus on spetsiaalsetel lihatõugudel. Lihajõudlusomaduste pärilikust on uuritud nii ristandite järgi kui ka 4 populatsioonigeneetiliste meetoditega. Eritõugude ristamise tulemused on näidanud, et enamik lihaomadusi päritakse järglastele vanemate vahepealsetena. Suur tähtsus on liinide ja isasloomade mõjul järglaste lihaomadustele. Geneetilised tegurid mõjutavad
jõudlus,aastajõudlus,eluajajõudlus.piimajõudlus- määratakse teatud ajavahemikul toodetud piima koguse järgi,kusjuures võetakse arvesse piima keemilist koostist ja toiteväärtust.Nuumajõudlus-lihaveiste ja sigade nuumajõudlust hinnatakse aretusfarmis või katsejaamas.hinnatakse massi- iivet,kasvukiirust,toitumust,kehamassi,söödaväärindustLih ajõudlus-hinnatakse tapa ehk rümbamassi,tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel.oleneb loomaliigist,toitumusest,vanusest,tõust ja sugupoolest. Jaguneb-nuumajõudlus ja lihajõudlus kitsamas mõttesLiha kvaliteedi hindamine-DFD liha-tume liha,kaasneb rida tehnol. ,majanduslikke ja organoleptilisi probleeme. PSE- hele liha,vesine pH on tähtis liha omadusMunajõudluse hindamine-hinnatakse munade arvu ja nende kogumassi(munamassi)järgi aastas linnu
Koduloomade füsioloogia). Lambatõugude zooloogiline klassivikatseerimine käib eelkõige sabakuju, saba pikkuse, ning rasva tallendumise alusel. Lambad jagunevad zooloogilise klassifikatsiooni alusel viite rühma: 1.) lühi-kitsasabalised 2) pika-kitsasabalised 3) lühi- rasvsabalised 4) pika- rasvasabalised ja 5) rasvõnnartõud (Lambakasvataja) Lammaste lihajõudlust hinnatakse lamba välimiku, tapaeelse elusmassi, toitumusastme, tapamassi ja tapasaagise põhjal. Tapajärgselt on olulised: tapamass, tapasaagis, rümba morfoloogiline ja keemiline koostis. Lihajõudluses on määrav ka tapaeelne lihakeha mass. Olulised on ka kulinaarsed ja dieetomadused (Lambakasvatus; pikk.ee). (Vaata viidet Kasutatud kirjanduse loetelust, lk 10) 3 1. Lambaliha tootmine Lambalihast peetakse eelkõige lugu, temas leiduvate asendamatute rasvhapete, valkude, küllastamata rasvhapete ning hea maitse poolest
piima keemilist koostist ja toiteväärtust. Piimatoodangut mõjutavad tegurid: 1) väliskeskkonna tegurid; 2) laktatsioonijärk. Piimajõudluse andmed on vajalikud: 1) tõuaretustöö korraldamiseks; 2) loomade tervise (eriti udara ja jalgade tervise) ja söötmise hindamiseks; 3) piimatootmise tasuvusest ülevaate saamiseks; 4) tulemuslikuks teaduslikuks uurimistööks; 5) Lihajõudlus Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. 11. Milliste näitajate kaudu hinnatakse piima ja lihajõudlust? Lehma piimajõudlust hinnatakse piimatoodangu, piima rasva ja valgusisalduse ning rasva ja valgutoodangu alusel. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass: kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomalt saadakse harilikult rohkem liha. Tapamass: lihakeha mass koos sisemise rasvaga.
ladestub looma kasvamise ajal kindlas järjestuses.Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. 32. Veiste realiseerimine lihaks ja lihajõudluse hindamine (EUROP hindamise olemus) Optimaalne aeg looma tappmiseks on siis kui hakkab vähenema söödavärindus ja suurenema tootmise omahind.Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel.Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi,tapamassi,tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel.Tapamisel saadavad produktid jagatakse kahte rühma. 33. Lihakeha morfoloogiline koostis ja lihakeha kvaliteedi hindamine Lihakeha üksikasjakul hindamisel arvutakse välja pehme liha ja luudemassi vahekord ning üksikute lihakehaosade osatähtsus lihakehas.Lihakeha morfoloogilist koostist määratakse ka kaudselt reie ümbermõõdu, kere pikkuse ja reie pikkuse järgi. 34. Liha kvaliteedi organoleptiline määramine.
looma kasvamise ajal kindlas järjestuses. 1) nahaalune rasv 2) lihastevaheline rasv. 3) lihastesisene rasv. 4) sisemine rasv. Liha kvaliteeti parandavad lihastevaheline rasvkude ja lihaskiudude vahel paiknevad rasvarakud. 32)Veiste realiseerimine lihaks- Veiste vastuvõtmisel lihatööstuses määratakse nende eluskaal ja hinnatakse nende toitumust välise vaatluse ja kompamise teel. Lihajõudluse hindamine ( EUROP hindamise olemus) - hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. 33)Lihakeha morfoloogiline koostis- määratakse kaudselt reie ümbermõõdu, kere pikkuse ja reie pikkuse järgi. Lihakeha kvaliteedi hindamine- lihakeha üksikasjalikul hindamisel arvutatakse välja pehme liha ja luudemassi vahekord ning üksikute lihakehaosade osatähtsus lihakehas. 34)Liha kvaliteedi organoleptiline määramine- degusteerimisel antakse lihale üldine hinnang. Hinnatakse liha õrnust (purunemine hammaste all), mahlakust (mälumisel ja
Lehmade piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1) 1. laktatsiooni 100 päeva toodang – see on vajalik, et saada võimalikult kiiresti informatsiooni pullide tütarde piimajõudluse kohta, mis omakorda on aluseks pulli aretusväärtuse hindamisel. 2) 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus – see arvutatakse kõikide lõppenud laktatsioonide kohta. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomadelt saadakse harilikult rohkem liha. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba mass on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata.
2) lihastevaheline rasv (kihtide või toppidena lihaste või lihaserühmade vahel), 3)lihastesisene rasv (ka marmorsuse rasv, sidekoes, lihaskiudude ja kimpude vahel) Rasvkoe osatähtsus looma kehas suureneb vanemas eas. Järsult suureneb rasvkoe ladestumine üle aastastel noorpullidel, kes seetõttu tuleks realiseerida lihaks 12 kuuselt. 32. Veiste realiseerimine lihaks ja lihajõudluse hindamine (EUROP hindamise olemus) Lihajõudlusel hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel saadavad subproduktid jaotatakse I ja II kategooria subproduktideks 33. Lihakeha morfoloogiline koostis ja lihakeha kvaliteedi hindamine. Hindamisel arvutatakse välja pehme liha ja luudemassi vahekord ning üksikute lihakehaosade osatähtsus lihakehas. Lihakeha morfoloogilist koostist määratakse ka kaudselt reie ümbermõõdu, kere pikkuse ja
Suurim kontrollpäeva toodang Eestis on 76,8 kg piima. Piimatoodangut mõjutab poegimisvahemik ja selle alaosade pikkus. Lehmal peaks poegimisvahemik olema 365 päeva ehk aasta. Laktatsiooniperioodi pikkus 305 päeva, kinnisperioodi pikkus 40-60 päeva. Lehmade piimajõudluse hindamisel võetakse aluseks järgmiste perioodide toodangud: 1. laktatsiooni 100 päeva toodang 305 päevaste või lühemalt lõppenud laktatsioonide piimajõudlus Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Suurema kehamassiga loomadelt saadakse rohkem liha. Kaalutakse. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba mass on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata. Tapasaagis on tapamass ja tapaeelse kehamass suhe protsentides.
edasi sabavoldile, puusanukile, landele, viimastele roietele ning kubemevoldile, seejärel rinnalülide ogajätketele, abaluu piirkonnale ja kaelalotile. Olenevalt toitumusest jaotatakse tapaveised EUROP hindamise süsteemi alusel kategooriatesse. Tapaveised, kes ei vasta standardis toodud kvaliteedinõuetele, loetakse mittestandardseteks (lahjadeks). LIHAJÕUDLUSE HINDAMINE hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehanassiga loomadelt saadakse harilikult rohkem liha. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba massi on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata
utt- piimatõud 500...700kg aga äärmisel juhul ka 1200kg mära- suurem piimakus raskeveo ehk külmaverelised tõud (3000.....6000kg) 42. Nuumajõudluse hindamine sigade ja lihaveiste nuumajõudlust hinnatakse katsejaamades või aretusfarmides: hinnatakse massi-iivet, kasvukiirust, toitumust, kehamassi, söödaväärinust (ainult katsejaamas), on lisandunud ultraheliaparaadiga elupuhune tailihasisalduse mõõtmine. 43. Lihajõudluse hindamine lihajõudlust hinnatakse: tapa ehk rümbamass, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. tapasaagis on tapakaalu suhe tapaeelse kehamassiga protsentides. oleneb loomaliigist, toitumusest, vanusest, tõust ja sugupoolest. 44. Liha kvaliteedi hindamine PSE-liha (pale kahvatu, soft pehme, exudative vesine); DFD-liha (dark tume, firm tuim, dry kuiv). PSE lihaga kaasneb rida tehnoloogilisi, majanduslikke ja organoleptilisi probleeme: elupuhused (sead on
minnakse edasi sabavoldile, puusanukile, landele, viimastele roietele ning kubemevoldile, seejärel rinnalülide ogajätketele, abaluu piirkonnale ja kaelalotile. Olenevalt toitumusest jaotatakse tapaveised EUROP hindamise süsteemi alusel kategooriatesse. Tapaveised, kes ei vasta standardis toodud kvaliteedinõuetele, loetakse mittestandardseteks (lahjadeks). LIHAJÕUDLUSE HINDAMINE hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehanassiga loomadelt saadakse harilikult rohkem liha. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Lihakeha ehk rümba massi on lihakeha kaal ilma sisemise rasvata.
aastalehmade arv. LIHAJÕUDLUS Liha sisaldab peaaegu kõiki inimesele vajalikke toitaineid, mistõttu seda peetakse täisväärtuslikuks toiduaineks. Liha toiteväärtus oleneb looma liigist, toitumusest ja liha keemilisest koostisest. Liha kalorsus sõltub kuivaine- ja rasvasisaldusest. Inimtoidu seisukohalt on oluline sobiv valgu ja rasva vahekord, mis noorveiste ja broilerite lihas on kõige parem. Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehamassiga loomalt saadakse harilikult rohkem liha. Kehamassi määramiseks kaalutakse loom tapa eel. Tapamass on lihakeha mass koos sisemise rasvaga. Veistel eraldatakse veri, nahk, pea, siseorganid, eesjalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Lihakeha massi hulka rasva massi ei arvata. Peekonsigadel kuulub tapamassi hulka ka pea, jalgade, naha ja ploomirasva mass.
puusanukile, landele, viimastele roietele ning kubemevoldile, seejärel rinnalülide ogajätketele, abaluu piirkonnale ja kaelalotile. Olenevalt toitumusest jaotatakse tapaveised kategooriatesse: Tapaveised, kes ei vasta standardis toodud kvaliteedinõuetele, loetakse mittestandardseteks (lahjadeks). 4.3. LIHAJÕUDLUSE HINDAMINE Lihajõudlust hinnatakse looma kehamassi, tapamassi, tapasaagise ja lihakeha kvaliteedi alusel. 51 VEISEKASVATUS Kehamass on kaudne lihajõudluse näitaja. Suurema kehanassiga loomadelt saadakse harilikult rohkem liha. Kehakaalu määramiseks kaalutakse loom tapa eel ettevõttes ja lihatööstuse vastuvõtupunktis. Tapmisel eraldatakse veistel veri, nahk, pea, siseorganid, esijalad kuni randmeteni ja tagajalad kandadeni. Järele jääb lihakeha ehk rümp
annaabi.ee 
