Enne jõulu veristati nuumsiga, millest valmistati soola-ja pekiliha Sajandi algul kasutati palju naerist ja kaalikat, mis oli algul põhitoiduks, hiljem tuli juurde kartul Kasutati rukkileiba(sageli koos aganatega). Jämeda rukkileiva asemele on asunud tänapäeval peenleib Sajandi algul kasutati joogiks palju hapupiima ja taara. Kalja ja kasemahla ka kääritati Söödi palju soolatud pekist sealiha, silku. Valmistati ka tanguvorst ( erineb verivorstist, on heledam) Valmistati palju puskarit Argipäevadel oli talumehe laual kruubipuder hapupiima või koorega kartul, mille juurde anti kohupiima või soolasilku. Suurematel pühadel ka võid, liha ja munaputru Suurtaludes, kus pererahvas rahapunda nööre väga kõvasti kokku ei kiskunud, sõid sulased ja tüdrukud perega sama toitu Kitsi taluniku tööpere laual olid enamasti vaid leib, jahurokk ja soolasilk
Saaremaa valss peaks peas olema igal saarlasel ning ei ole võõras ka teistele eestlastele. Koidu laulu valisin sellepärast, et see on eestlastele nii hinge läinud ja mind ei jäta ka see laul külmaks. Instrumentidest tõin välja kaks pilli- parmupill ja torupill. Need valisin ainuüksi sellepärast, et need on väga eestlasliku ja kodumaise heliga. Eestit iseloomustavad maitsed(maitsmismeel) Sealiha Kama Tanguvorst, verivorst Sült Mulgikapsas Saaremaa vesi Miks ma just need maitsed välja tõin? Need toidud on minu jaoks väga maitsvad ja ma arvan, et paljudele teistelegi meeldivad need. Just need toidud on Eestis kujunenud traditsiooniks pühade ajal. Näiteks igal jõulul söödakse erivenates peredesseapraadi, verivorsti(tanguvorsti), mulgikapsast ja sülti. Kama on kujunenud Eestis rahvusmagustoiduks, mida peaks saama iga väliseestlane.
Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikkalik. Sealiha võis võtta voli järgi. Keskajal ja 19. sajandil söödi jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba. Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder. Olulised olid aga tanguvorstid: Põhja-Eestis ja saartel valged tanguvorstid, mujal verivorstid. Saartel valmistati makkide (valge tanguvorst) kõrval veripalle. Kala pakuti eeskätt rannaaladel ja vaesemates peredes. Jõululeiva kõrval valmistati ka eriline pätsike ehk nn jõuluorikas, küpsetati ka mõne muu looma kujuga leibu, mõnikord torgati jõululeiba viljakõrsi või jäeti auk küünla jaoks. Erilist jõulupätsi hoiti kogu pühade aja laual ja seejärel aidas või sahvris karjalaskepäevaks. Valmistati veel sepikut ja saia. 18. sajandi lõpust, 19. sajandist kuuluvad jõulude juurde
need toidud, kus on sees killuke keelatut), st asju, mis sisaldavad searasva või on tehtud seakontidest (näiteks zelatiini puhul tuleb paljudes toitudes jälgida, et seda ei oleks, kuna tihti tehakse seda seast) Keelatud on ka sellised tooted, kus on kasutatud taimsete rasvade asemel loomseid rasvu, kuna väga suure tõenäosusega on tegemist loomadega, mida moslem süüa ei tohiks (n: küpsised, juustud, tanguvorst jne). Islam keelab ka loomaliha, kelle tapmise juures pole Allah nime nimetatud või mõni muu nimi nimetatud on. Islamis õpetatakse õiget loomatapmise meetodit veri peab kehast täielikult välajavoolanud olema, kuna veri kannab endas suurema osa mürkaineid. Islam keelab süüa ka küünistega kiskjaid ja röövlinde. Moslem ei tohi juua mingit alkoholi ega tarbida muid uimastavaid ning sõltuvust tekitavaid aineid (narkootikumid,
Munavõi, kohupiim köömnetega, täidetud munad, kohupiim võiga, sõir Supid, pudrud Hapukapsasupp, kanaklimbisupp, piima-köögiviljasupp, piimasupp kruupidega, peedisupp, seenesupp(seene seljanka) Kruubipuder(oder,) kartulitükid – mulgi puder, poolvillane puder, tangupuder, kört – jahu puder, kartulipuder, hirsist – magus puder marjadega Liha toidud, kala Keedetud sealliha köögiviljadega, mulgikapsad, ühepajatoit, praetud liha, soolaliha, verivorst, tanguvorst, praetud ribiliha, küpsetatud seapea, hakklihakaste, maks Keedetud kala, ahjukala, suitsukala, silgud piima- või koorekastmes, kartulitel keedetud kuivatatud kala, haugipajaroog, silgu või räimevorm, soolatud kala Köögiviljatoidud Keedetud põlduba, herned, keedetud kartul, hautatud kaalikas, magus-hapud kapsad, ahjus küp. Kaalikad, köögiviljapudrud, hernest tehtud pikkpoiss, hernepasteet, kartulikotletid, porgand, põlduba, hernes
tehakse seda seast) Eestis on enamuse jogurtite paksendajaks zelatiin, samas võib leida maitsestatud hapupiimasid, mis ei ole zelatiiniga. Kui moslem soovib kindlasti jogurtit süüa, peaks ta tootja käest uurima, kas kasutatakse loomset või keemilist zelatiini. Keelatud on ka sellised tooted, kus on kasutatud taimsete rasvade asemel loomseid rasvu, kuna väga suure tõenäosusega on tegemist loomadega, mida moslem süüa ei tohiks (n: küpsised, juustud, tanguvorst jne). Islam keelab süüa ka küünistega kiskjaid ja röövlinde. Allah ütleb Püha Koraanis " Keelatud on teile laibad, veri ja sealiha ja see mille tapmise juures Allah nime pole lausutud, kägistatud, tapetud, hinge heitnud, torgatud ja kust metsloomad järanud on väljaarvatud selle, mille te ise olete tapnud. Kristlus katoliku kirik, luteri kirik, õigeusu kirik. Praeguseks on kristlus levinuim usund, umbes 2 miljardit inimest.
Toiduaine Kogus HOMMIKUSÖÖK 1. Mahl, õunatäismahl 1 klaas 2. Saiake, juustusaiake, pärmitaignast 100 grammi 3. Saiake, kaneelirull, pärmitaignast 1 tk 4. Küpsis, täidisega 10 tk LÕUNASÖÖK 1. Vorst, tanguvorst 150 grammi 2. Kissell, õuna 100 grammi 3. Kukkel, terakukkel 2 tk ÕHTUSÖÖK 1 keskmine 1. Praetud kartulid (toored), praetud õliga portsjon
viljapeaga. Täiendavat informatsiooni tsöliaakia kohta: http://www.tsoliaakia.ee Keelatud toiduained ja toidud: o Nisust, rukkist kaerst ja odrast tangud, helbed, kruubid, manna, jahu, leiva- ja saiatooted, pudrud, supid, jahuga paksendatud kastmed, tordid, koogid, küpsised, pirukad. o Riivsai, riivleib o Müsli o Pastatooted o Pelmeenid o Sardell, viiner, keeduvorst, tanguvorst, verivorst, suitsuvorst o Lihaknservid o Liha ja kalaroad milles jahu o Magusroad (oleneb retseptist) o Kodukali, pilsner, viljakoh o Kamasokolaad, batoonike, maiustused o Vahvliga jäätis, lagrits o Enamik paki ja purgisuppe o Valmiskastmed, milles jahu o Koogipulbrid Lubatud toiduained ja toidud:
õlust, kaljast, taarist huni hapurokani. Eriti armastatud olid oder tavanditoitude valmistamisel. [] Tanguputru pakuti pumades, ristsetel, matustel, katsikul nurganaisele, hingede käimise ajal esivanemate hingedele. Seda keedeti sõnnikuveo, lõikuse jt suuremate põllutööde lõppepudruks. Samuti pühapäeval ja omal ajal pühaks peetud neljapäeva eelõhtuteks laupäevaks ja kolmapäevaks. Odratoidud kuulusid ka mitmete kalendritähtpäevade juurde, nt tanguvorst oli kindel jõulutoit. [] Odrajahust küpsetati hapendamata karaskit, mille taigen segati peti, rõõsa või hapupiima kuid ka vere, verevorstide keemise leeme või supivedeliku sisse, mis tegi taigna kohevamaks. Jämedast nisujahust või odrajahust tehti õllepärmiga kergendatud sepikut. Mulgimaal oli sellele lähedane rõõsa piima või koore sisse tehtud taignast rõõsk, Kagu-Eestis vatsk, kuhu lisati ka lihatükke, seeni, tanguputru. Kõik need leivad olid aganaleivaga
armastatuimaid sööke. Odrajahust tehti käkke, küpsetati karaskit, ahjutule paistel paistekakke. Oder oli oluline ka jookide valmistamisel õllest ja kaljast või taarist kuni hapurokani. Tanguputru pakuti pulmadeks, ristsetel, matustel, viidi katsikule minnes nurganaisele (titepuder) ja suuremate põllutööde lõpepudruks, samuti pühapäeva ja omal ajal pühaks peetud neljapäeva eelõhtuteks. Ka kuulusid odratoidud mitme kalendritähtpäeva juurde, nt tanguvorst kui kindel jõulutoit. Kui hakati kasvatama talirukist, sai sellest üsna kiiresti tähtsaim toiduteravili. Peagi kodunes hapentatud tainast rukkileib. Leivatainas sõtkuti ja hapendati suures nõugusapõhjalises leivakünas. Hapendamiseks kasutati enamasti eelmisest leivast alal hoitid juuretist. Leivapätsid pandi ahju ja võeti sealt puust leivalabidaga. Vanemal ajal olid pätsid ümmargused ja suured, 19.saj lõpupoolel hakati tegema mõnevõrra väiksemaid ovaalseid pätse.
Vanaaegne toidulaud polnud 20. sajandiga võrreldes ülirikkalik. Sealiha võis võtta voli järgi. Keskajal ja 19. sajandil söödi jõuluks seapead, mida on toetanud ka sigade patrooni Antoniuse kultus. Mõnes peres olid laual ka seajalad ja koguni seasaba. Sinna juurde kuulusid hapukapsad, kartulid, naerid, kaalikad, soolaoad, või, harva ka tangupuder. Olulised olid aga tanguvorstid: Põhja-Eestis ja saartel valged tanguvorstid, mujal verivorstid. Saartel valmistati makkide (valge tanguvorst) kõrval veripalle. Kala pakuti eeskätt rannaaladel ja vaesemates peredes. Jõululeiva kõrval valmistati ka eriline pätsike ehk nn jõuluorikas, küpsetati ka mõne muu looma kujuga leibu, mõnikord torgati jõululeiba viljakõrsi või jäeti auk küünla jaoks. Erilist jõulupätsi hoiti kogu pühade aja laual ja seejärel aidas või sahvris karjalaskepäevaks. Valmistati veel sepikut ja saia. 18. sajandi lõpust, 19. sajandist
Salaami 432 21,2 38,1 0,55 79 0 0 0 8 0,5 0,78 0,38 0,27 6,6 0,15 0,75 0,68 0 5,6 1760 337 10 19 197 2 2,5 Tanguvorst 219 10,4 14 - 65 12,3 - - 6,2 0 0,29 0,13 0,1 3,3 0,12 1 0,5 0 2,7 720 - - - - - -
Laupäevavorst 228,5 956 64,5 9,3 18 6,73 3,99 Viinerid 245,1 1025,5 63 12 20,5 7,87 4,57 Grillvorst 262,9 1100,1 61,4 11,6 19,6 7,47 4,37 Poolsuitsuvorst "Tallinn" 376,4 1575,1 44,8 17,1 33,8 13,18 3,14 Salaami 432,2 1808,2 33,2 21,2 38,1 14,86 3,54 Tanguvorst 219,4 917,9 58 10,4 14 - - Sealihasült 86,1 360,2 80 15,6 2,5 0,81 0,53 Maks, sea 152,4 637,7 66 22 6 1,85 0,79 Maks, veise 140,6 588,4 67 19 6 2,01 0,97 Maks, keskmiselt 146,7 613,9 67 20,5 6 1,93 0,88
3 2 3 NIKKEL, µg 3 5 6 5 6 KROOM, µg 6 8 10 10 10 FLUOR, µg 20 20 6 9 7 JOOD, µg 9 2,5 8,3 8,3 10,7 SELEEN, µg 10 19,3 0,3 0,2 0,2 ALUMIINIUM, mg 0,2 0,4 Salaami Tanguvorst Sealihasült Maks, sea Maks, veise 432,2 219,4 86,1 ENERGIA, kcal 152,4 140,6 1808,2 917,9 360,2 ENERGIA, KJ 637,7 588,4 33,2 58 80 VESI, g 66 67 21,2 10,4 15,6 VALGUD, g 22 19 38,1 14 2,5 RASVAD, g 6 6 14,86 - 0,81 KTUD
Sült Sõir Marineeritud seened Marineeritud kõrvits, punapeet Hapukurk Kartulisalat Rosolje Soola seenesalat Soolaoad Supid Kalasupp Lihaklimbisupp Eestipärane hapukapsasupp Hernesupp Oasupp Piimasupid Külasupp või talupojasupp Põhiroad Keedetud sealiha köögiviljadega Lihapallid Mulgi kapsad Mulgi puder Sült Seapraad, hautatud hapukapsa ja ahjukartuliga Paneeritud sealiha Verivorst/ käkk Pikkpoiss Tanguvorst Praetud liha Ulukipraad Kalavorm Soolakala kartuliga Praetud kala 109 Ühepajatoit Köögiviljakotletid Seenekotletid Tangu või kruubipuder Magustoidud Värsked marjad Marja ja puuviljakompotid Magusad klimbid Marjasupid Marjakissellid Piimakissell Karamellkissell Paksud kissellid Bubert Lumepallisupp Marjavaht Kamavaht jõhvikakastmega Mannavaht marjadega või rukkijahu, odrajahu, leivavaht leivasupp Vahukoor lisanditega
annaabi.ee 
