13. Mis on konsomee, nende valmistamine, serveerimine Konsomee on selge puljong see on hele puljong, kurnatud selitatud. Serveeritakse kõrvale antavate või puljongisse pandavate lisanditega. 14. Millest keedetakse supipuljongeid? Supipuljongeid keedetakse lihast. Võetakse sidekoe rikkamad ja kondisemad tükid nt. (kael, kintsu, rinnatükk, koot). 15. Püreesuppide valmistamine, serveerimine Püreesuppesuppe valmistatakse köögiviljadest ja seentest, tangainetest, lihast, kalast. Vedelikuna kasutatakse köögivilja heledat liha või kanapuljongit. Toiduained on peenestatud. Serveerimisel lisatakse selle koostises olevaid kuumtöödelduid köögiviljade, seente või teiste komponentide tükke. 16. Kastmete tähtsus. Kastmed on roa komponendid, mis muudavad road mahlasemaks, täiendavad maitset ja nende koostist suurendab toiteväärtust. 17. Nimeta põhikastmed Põhikastmed on: Serveerimistemperatuuri järgi: soojad kastmed, külmad kastmed
Munamass peaks muutuma teraliseks. · Munahüübed - valmistatakse vahetult enne serveerimist. Munasegu piima või veega, maitsestatud soola ja valge pipraga valatakse vormi ja keedetakse veevannil, kuni hüübimiseni või küpsetatakse ahjus 150-175*c juures. 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel · Hakkliha · Puljong 9. Kirjelda püreesuppide valmistamist (toorained, tehnoloogia, kasutamine) · Valmistatakse köögiviljadest, seentest, tangainetest, lihast, kalast ja meresaadustest. · Vedelikuks on puljong või vesi. · Püreesupid on mahedad supid, kus teravaid maitseaineid ei kasutata · Serveeritakse 65*c juures eelsoojendatud kausis, serveeritakse saia krutoonidega · Püreesupp saab nime põhi toiduaine järgi 10. Portsjontükilise liha praadimise reeglid. ·
Suupistete ja salatite maitse oleneb suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse. Traditsioonilises vene köögis nimetati vedelaid toite, mis olid valmistatud lihast, kalast, seentest, juurviljadest või marjadest, aga ka kaljast, piimast, petist või keefirist „esimeseks roaks“. Praadide valik vene köögis on erakordselt rikkalik – siin leidub mitmesuguseid kala- ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, samuti piima- ja jahutoite. Vene köögi iseärasuseks on loomade ja lindude valmistamine tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Looma-, sea- ja lambaliha, linde ja kalu keedetakse, hautatakse, praetakse või küpseatakse ahjus. Ka jahutoidud – pelmeenid, vareenikud ja makaronid on kogu Venemaal levinud. Kartuli-, seene- ja juurviljatoidud on aga igal ajal olnud vene köögis rohkesti esindatud.
Lisaks taimele pannakse herbaarlehele ka etikett leiuandmetega ja taime nimega. See on tavaliselt all paremas nurgas. Herbaarlehtede pakk peaks olema ühtlane, seega võiks mõnel lehel olla etikett ka vasakul pool või ülaservas. Herbaarium võib kuivatatult säilida aastasadu, kui seda hoida kuivas ruumis ja aeg-ajalt tõrjuda kahjurputukaid. Kuivi taimi armastavad süüa samad putukad, kes toituvad jahust ja tangainetest. Neist vabanemiseks kasutatakse sügavkülmutamist: herbaarlehtede pakk pannakse neljaks päevaks 30 ºC sügavkülma. See peaks hävitama ka putukate munad. Kindlasti ei suuda siinne lühike jutuke anda täielikku ülevaadet taimede kuivatamise kunstist. Huvilistel tuleks kasutada põhjalikumat kirjandust. Herbaariumi valmistamise juhendeid on eesti keeles ilmunud mitmeid: eraldi vihikuna ,,Taimekogud" Abiks Loodusevaatlejale sarjas
praadida tervelt. Praetakse mõlemalt poolt. 5. Kalarullid 7) Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Mune võib keeta koorega ja kooreta, praadida, gratineerida, võib teha erinevaid omlette. 8) Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel Nendest valmistatakse hakkliha 9) Kirjelda püreesuppide valmistamist(toorained, tehnoloogia, kasutamine) püreeritud suppe valmistatakse köögiviljadest, seentest, tangainetest, lihast, kalast ja meresaadustest. Need on mahedamaitselised supid, milles ei kasutata teravaid maitseaineid. Valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid, nimeandvad ained peaksid olema 25%. Supp keedetakse valmis ja püreestatakse. 10) Portsjontükilise liha praadimise reeglid Praetakse väheses rasvas või grillitakse. Praetakse mõlemalt küljelt, maitsestatakse praetud külge. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapubrit, maitsesooli, maitseainesegusi
praeahjus. Kalapallid- keedetakse väheses maitsestatud kalapuljongis. Paneeritult võib kalapalle praadida väheses või rohkes rasvas, küpsetada ahjus. Kalapikkpoiss Kalahakkpallid Kalatimbaleid. 7. Mune võib keeta koorega ja kooreta, praadida, gratineerida, võib teha erinevaid omlette. Serveeritakse iseseisva suupistena või lisandina suppide, putrude, liharoogate jt toitude juurde. 8. Nendest valmistatakse hakkliha. 9. Püreeritud suppe valmistatakse köögiviljadest, seentest, tangainetest, lihast, kalast ja meresaadustest. Need on mahedamaitselised supid, milles ei kasutata teravaid maitseaineid. Valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid, nimeandvad ained peaksid olema 25%. Supp keedetakse valmis ja püreestatakse. 10. Väheses rasvas või grillitakse. Maitseained raputatakse praetud poolele. Praetakse 10-20 min. 11. Vasikapraad- seljatükist, tagumisest reietükist. mMaitsestatud, vormitud. Eskalopp- fileest, seljatükist 1-1,5 cm paksused viilud
SUUREMAD KÜPSISED 10-15 MINUTIT VÄIKESED KUKLID , SAIAD 10 MINUTIT KRINGEL 45-60 MINUTIT RULLBISKVIIT 10-15 MINUTIT LEHTTAINATOOTED 20-25 MINUTIT SUURED PIRUKAD 40-50 MINUTIT KÖÖGIVILJA VORMITOIDUD 40 MINUTIT KOHUPIIMA VORMITOIDUD 30 MINUTIT TANGAINETEST VORMITOIDUD 40 MINUTIT KALA VORMITOIDUD 30-40 MINUTIT SEGAVORMITOIDUD 40 MINUTIT BRITA KOOK PÕHJAKS VAJAD: · 3 SUURT MUNAKOLLAST ( PARIMA TULEMUSE SAAD TALUMUNADEGA ) · 1 SUUR MUNA · 1 DL SUHKRUT · 150 G VÕID (82%, NÄITEKS VALIO , P RESIDENT , ALMA VÕI SAAREMAA VÕID) · 2,5 DL JAHU (NÄITEKS S UNNUNTAI ) · 1 TL VANILLISUHKRUT · 2 TL KÜPSETUSPULBRIT BESSEEKIHT:
Pesta ja leotada 3-4 t külmas vees, leovesi kasutada toiduvalmistamisel. Soolatud ja marineeritud seened Liialt soolased seened pestakse ja vajadusel leotatakse külmas vees. Marineeritud seened vaadatakse üle. Keedetud seenetoidud Seenekastmed Alus hele või valge põhikaste Puljong kuivatatud seentest Valmistamine tükeldatud seened kuumutada rasvaines, lisada hakitud sibul, lisada kuum kaste, maitsestada. Kasutamine kartulist ja tangainetest valmistatud toidud, hakklihatoidud Hõrgumaitsega seenekastet praetud liharoogade juurde. Seenepuding Vahustatud võile lisada rasvaines kuumutatud seened ja sibulad, munakollane, piim või seenepuljong, riivsai või jahu, maitseained. Viimasena segada vahustatud munavalge. Vesivannil kaanetatult 45-60 min. Vormist välja ja kohe serveerida Lisandiks hapukoorekastmed, keedetud ja praetud kartulid, toorsalatid. Praetud seenetoidud
Kirjelda vähemalt 2-he roa valmistamist. Suitsulest, vürtsikilu, räim tomatis, ahjukala 7. Kirjelda munatoitude valmistamise tehnoloogiat, kasutamine Omlett muna vahtu, lisan piima, maitsestan(sool pipar) Munapuder 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel Koot, jalad, rinnaliha tükid kasutatakse puljongite ja suppide valmistamisel 9. Kirjelda püreesüppide valmistamist ( toorained, tehnoloogia, kasutamine) Köögiviljadest, kanast, seentest, tangainetest, lihast, kalast- vedelikuna puljong, vesi , lisada võib veel koort, sulajuustu Serveerimise temperatuur on +65C, võib serveerida saia krutoonidega Keedan pehmeks, püreestan, maitsestan. Lisan veel mida vaja( sool pipar), serveerin eelsoojendatud talrdikule 10. Portsjonitükilise liha praadimise reeglid. 1. Kuum pann 2. Maitsestatakse peale praadimist 3. Keerata ainult üks kord 4. 1/3 panni peab jääma tühi 5. Võtan labidaga liha pannilt(mitte terariistaga) 11
Soojad suupisted on laialt levinud. Suupistete ja salatite maitse oleneb suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse. Traditsioonilises vene köögis nimetati vedelaid toite, mis olid valmistatud lihast, kalast, seentest, juurviljadest või marjadest, aga ka kaljast, piimast, petist või keefirist ,,esimeseks roaks". Praadide valik vene köögis on erakordselt rikkalik siin leidub mitmesuguseid kala- ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, samuti piima- ja jahutoite. Vene köögi iseärasuseks on loomade ja lindude valmistamine tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Looma-, sea- ja lambaliha, linde ja kalu keedetakse, hautatakse, praetakse või küpseatakse ahjus. Ka jahutoidud pelmeenid, vareenikud ja makaronid on kogu Venemaal levinud. Kartuli-, seene- ja juurviljatoidud on aga igal ajal olnud vene köögis rohkesti esindatud.
Kuumtöödeldud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 C ja lihasisaldusega mitte alla 50 %. (ibid) Liivrivorstid on keedetud, kupatatud või tooretest tapasaadustest valmistatud vorst, keedetud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 C. maksavorst – maksa sisaldav liivrivorst, maksasisaldus vähemalt 15 %. rupskivorst – keedetud tapasaadustest (rupskitest) valmistatud vorst kruubivorst – keedetud tangainetest peki, seakamara jm. lihatoorme lisamisel valmistatud vorst. (ibid) Veretooted: on keedetud tangainetest või jahust, toiduverest või verepreparaartidest peki, seakamara jms. lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt 72 C. verivorst – naturaal- või kunstkesta pritsitud veretoode. verikäkk – jahu sisaldav verivorst, mis on seotud nööriga, klambrite abil või muul
marjadest kissellide keetmisel. Tärklise dekstriinistumisel muutub dekstriinideks ja suhkruteks kuni 25% jahus sisalduvast tärklisest. Protsess algab temperatuuril 110C. Tekkinud dekstriinid annavad toodete pealmisele koorikule või kogu tootele iseloomuliku värvi ja maitse. Tärklise dekstriinistumine leiab aset ka kartulite ja paneeritud toodete praadimisel, jahutoodete küpsetamisel, jahu kuumutamisel (kastme valmistamiseks), makaronitoitude ja tangainetest toitude valmistamisel. Tärklise kliisterdumine toimub tärklise kuumutamisel vee juuresolekul. Tärkliseterade struktuur puruneb, terad paisuvad. Protsess algab temperatuuril 50-60C, kui tärkliseterade kest muutub vettläbilaskvaks ja vesi tungib teradesse. Edasisel kuumutamisel tärkliseterade maht suureneb kuni 10 korda. 100C juures tekib viskoosne lahus (nt kisselli keetmisel, putrude keetmisel jne). Väikese tärklisekoguse pikemal kuumutamisel lahuse viskoossus
7. Toiduvalmistamise alused 108 2 Toiduainete külm- ja kuumtöötlus 108 Toitude maitsestamise põhimõtted 113 Puljongid ja supid 117 Kastmed 126 Salatid ja võileivad 132 Tangainetest toidud, riisi- ja pastaroad 139 Munatoidud 143 Kalatoidud 147 Lihatoidud 162 Köögiviljatoidud ja -lisandid 174 Magustoidud 185 Kuumad ja külmad joogid 196 8
Ei kasutata teravaid maitseaineid. 11. Milliste lisanditega serveeritakse püreesuppe? Kuumtöödeltud köögiviljade, seente või teiste komponentide tükke, kurtoone. 12. Kuidas valmistatakse veloute-suppe? Veloute-supp = veloute- supipõhi(ehk hele põhikaste) + püreesupp(10-15% supile nimetust andvat toorainet) 13. Millistest toiduainetest valmistatakse piimasuppe? Köögiviljadest, makaronotooted, kala, tangained ja neist valmistatud klimpe. 14. Kuidas valmistatakse piimasuppe jämedatest tangainetest? Keedetakse väheses vees poolpehmeks, lisatakse seejärel piim ning supp keedetakse lõplikult valmis. 15. Millistest toiduainetest valmistatakse külmi suppe? Värsked köögiviljjad, keetetud või konserveeritud köögivilju ja teisi toiduaineid(nt keeduvorsti, sinki, keetetud munad ja külma keetetud liha või kala.) 16. Millega maitsestatakse külmi suppe? Soola, suhkruga, muskaat, basiilikut, punet, kurgiohtu jne. 17. Loetle ja kirjelda rahvusvaheliselt tuntud suppe.
Pudru sees hakitud sibul. Vedelaid ja tihked- 1 kilogrammist tangainest saab 4-5 kh tihket putru ja 5-6 kg vedelat putru. Vee või puljongiga putrusid keetes kuumutatakse vajalik kogus vedelikku keema, maitsestatakse soola ja suhkruga ning lisatakse ettevalmistatud tangaineid. Puder maitsestatakse soola ja suhkruga ning lisatakse ettevalmistatud tangaineid, puder keedetakse nõrgal kuumusel pidevalt põhjast üle segades pehmeks. Vee ja puljongiga keedetakse putrusid jämedatest tangainetest. Vee ja piima seguga putrusid keedetakse tangainet algul soola ja suhkruga maitsestatud vees, 5-10 minuti pärast lisatakse kuum piim. Puder keedetakse pidevalt põhjast üles segades valmis. Selliselt keedetakse putrusid riisi-, nisu-, odra- ja kaerakruupidest ja tangudest, sest need pehmenevad piimas tunduvalt aeglasemalt kui vees. Mannast ja helvestest putrusid keetes puistatakse need otse keevasse vedelikku seda pidevalt segades
viiner - kesta diameeter 1428 mm, keedetud ja/või nõrgalt suitsutatud peened vorstikesed; sardell väikesed vorstikesed, läbimõõt 2836 mm, keedetud ja/või nõrgalt suitsutatud; grillvorst maitsestatud vürtsikalt ja mõeldud tarvitamiseks küpsetatult, praetult, grillitult või muul viisil soojendatult; verivorst naturaal- või kunstkestas veretoode. Veretooted - keedetud tangainetest või jahust, toiduverest või verepreparaatidest peki, seakamara jms lihatoorme lisamisel valmistatud veretooted, mis on keedetud või küpsetatud tootesisese temperatuurini vähemalt 71 °C. Enim levinud on: · verivorst - traditsiooniline Eesti verivorst valmistatakse seaverest, odratangust, sealihast ja maitseainetest ning topitakse seasoolde. · Verikäkk - jahu ja verd sisaldav toode, mis on seotud nööriga, klambrite abil või muul viisil ja liigendatud
Vedelaid ja tihked- 1 kilogrammist tangainest saab 4-5 kh tihket putru ja 5-6 kg vedelat putru. Vee või puljongiga putrusid keetes kuumutatakse vajalik kogus vedelikku keema, maitsestatakse soola ja suhkruga ning lisatakse ettevalmistatud tangaineid. Puder maitsestatakse soola ja suhkruga ning lisatakse ettevalmistatud tangaineid, puder keedetakse nõrgal kuumusel pidevalt põhjast üle segades pehmeks. Vee ja puljongiga keedetakse putrusid jämedatest tangainetest. Vee ja piima seguga putrusid keedetakse tangainet algul soola ja suhkruga maitsestatud vees, 5-10 minuti pärast lisatakse kuum piim. Puder keedetakse pidevalt põhjast üles segades valmis. Selliselt keedetakse putrusid riisi-, nisu-, odra- ja kaerakruupidest ja tangudest, sest need pehmenevad piimas tunduvalt aeglasemalt kui vees. Mannast ja helvestest putrusid keetes puistatakse need otse keevasse vedelikku seda pidevalt segades
Suupistete ja salatite maitse oleneb suurel määral kastmetest, millega neid valmistatakse või üle valatakse. Traditsioonilises vene köögis nimetati vedelaid toite, mis olid valmistatud lihast, kalast, seentest, juurviljadest või marjadest, aga ka kaljast, piimast, petist või keefirist ,,esimeseks roaks". Praadide valik vene köögis on erakordselt rikkalik siin leidub mitmesuguseid kala ja liharoogi, toite tangainetest, seentest, juurviljadest ja munast, samuti piima ja jahutoite. Vene köögi iseärasuseks on loomade ja lindude valmistamine tervete lihakehadena või hästi suurte tükkidena. Looma, sea ja 107 lambaliha, linde ja kalu keedetakse, hautatakse, praetakse või küpseatakse ahjus. Ka jahutoidud pelmeenid, vareenikud ja makaronid on kogu Venemaal levinud. Kartuli, seene ja juurviljatoidud on aga igal ajal olnud vene köögis
annaabi.ee 
