Kultuur kahe maailmasõja vahelisel perioodil. (19181940) 9. Klass Kultuuri rahastati riigieelarvest ja Kultuurkapitali vahendusel Talurahvakultuurist kasvas moodne euroopalik kõrgkultuur 1925. aastast hakkas kehtima vähemusrahvuste kultuurautonoomia Haridus · 6-klassiline koolikohustus · Tugev alus kutseharidusele · Uued eestikeelsed õpikud · Suur tähelepanu eestikeelsel kõrgharidusel · Koolid: Kõrgem Kunstikool Pallas, Eesti Vabariigi Tartu Ülikool · Kõrgem Kunstikool Pallas Teadus Tartu Ülikool (rajati 1632. a) Tallina Tehnika Ülikool Eesti Teaduste Akadeemia(asutati 1938.a)
Kultuurielu Eestis kahe maailmasõja vahelisel ajal Maailmasõdade vahel toimus kultuurielus palju suuri muutusi. Talurahvakultuurist arenes välja moodne kõrgkultuur. Sellele aitas kaasa riigipoolne toetus kirjanikele, kunstnikele ja teistele. Tänu sellele rikastus rahvakultuur ja kaasaegsus. Suured muutused tegi läbi hariduselu. Kuna Eestis polnud enam vene võimu, siis kaotati Eestis venekeelne õpe. Varasema haridussüsteemi asemele loodi ühtluskool. Haridustaseme tõstmiseks kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele
rahvusasjade juhtimiseks. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus 1925a. Seadus tunnistas rahvusvähemusteks kõik rahvusgrupid(üle3000) Kultuuromaval oli õigus asutada,ülal pidada,juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja kultuuriasutusi (teatrid,raamatukogud ja kirjastused). Seda pidasid vajalikuks sakslased ja juudid. Kultuurielu üldisi arengujooni: omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne kultuurielu, mille käigus kasvas varasemast eest talurahvakultuurist välja moderne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kõrgkultuuri kujunemist soodustasid ka omariiklusperioodil loodud haritlaste kutseliidud, Eesti Kirjanike Liit, Eesti Kujutavate Kunstnike Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit.Laienesid kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineeritud saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu kultuurielu ahatusse voolusängi. 1920oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade
rahvusvähemusteks sakslased, venelased ja rootslased ning kõik teised rahvusgrupid, kelle arv ületas 3000 piiri. Kõigil sellistel rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuuromavalitsuse asutused esindusorganina kultuurinõukogu ja täidesaatva instantsina kultuurivalitsus. Kultuuromavalitsustel oli õigus asutada, ülal pidada, juhtida ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi (teatrid, raamatukogud, kirjastused jm). Omariiklusaastatel kasvas varasemast eesti talurahvakultuurist välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Järsku suurenes muusikute, näitlejate, kirjanike ja kunstnike arv. Tegutsesid haritlaste kutseliidud nagu Eesti Kirjanikkude Liit, Eesti Kujutavate Kunstide Keskühing, Eesti Näitlejate Liit, Eesti Õpetajate Liit. Tegutsesid kultuurikontaktid teiste riikidega. Selleks loodud organisatsioonid olid Eesti-Ungari Selts, Prantsuse Instituut ja Eesti-Rootsi Ühing. Kunstis levisid nooremate seas uued suunad nagu ekspressionism ja
1872 aastal uuele kirjaviisile üleminekuga, mida kasutame ka tänapäevani meie. Carl Robert Jakobson oli radikaalsema suuna juht. Ta nõudis Eesti Postimehes kooliolude paranemist ja oli liigse usuõpetuse vastu. 1868 pidas Vanemuises kõne valguse-, pimeduse ja koiduajast. Jakobson andis Eesti talupoegadele teaduslike talupidamisjuhiseid, selle teema kohaselt andis ta välja mitu erinevat raamatut. Eestlased tahtsid liikuda talurahvakultuurist haritlaste kultuuriks, mille edendamiseks loodi palju organisatsioone. Pika nõudmise peale õnnestus Jakobsonil saada luba oma ajalehe asutamiseks. 1878 aastal hakkas ilmuma "Sakala", mis sai kiiresti kõige populaarsemaks leheks. Jakobson arvustas lehes teravalt mõisnike ja kirikuõpetajaid, ta oli piisavalt julge, et sel teemal kõnelda. Jakobson lootis väga Vene valitsusele, tahtes, et baltisakslaste privileegid tühistatakse ja eestlaste õigused taastatakse
1920. Aastatel ei kammitsenud riik millegagi loomevabadust. Kultuuriautonoomia Venelastel ja saksastel oli õigus ametiasutustest kasutada oma riigikeelt. 1925.a võeti vastu Rahvusvähemuste kultuuriomavalitsuse seadus. Kultuuriomavalitsuse loomine oli vabatahtlik, olenedes ainuüksi rahvusvähemuste soovist. Kultuuriautonoomia rahvusvähemustele õigustas ennast täielikult. Rahvuslikud konfliktid olid Eesti Vabariigis tundmatud. Kultuurielu üldisi arengujooni Talurahvakultuurist arenes välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Iseseisvusaastatel laienesid märgatavalt kultuurikontaktid. 1920.a. oli Eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine vananenud tõekspidamistest ja põhimõtetest ning julge eksperimenteerimine. Eesti kirjanduselus valitses 1920.a. luule. Muusikaelu rikastus omariiklusaastail nii uute sümfooniliste suurvormide kui ka kammermuusika ning koori- ja soololauludega
paljud asutused alguse: nt. Eesti Rahva Muuseum. Peale selle jagati preemiaid ja auhindu loovisiksustele(nt kirjanikele). Kultuuriisikud said töötada vabalt ja kontrollimatult, sest keegi ei survestanud neid piiridega. Kõigile rahvusvähemustele tagati õigus emakeelsele haridusele. Venelased ja sakslased kasutasid ametiasutustes oma emakeelt. Alustati näitegruppide ja laulukooride tegevust. Rahvusvähemuste kultuuromavalitsuse seadus võeti Riigikogus vastu 1925.aastal. Eesti talurahvakultuurist kasvas välja kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. Kasvas loomeinimeste tegevus, mida soodustasid loodud haritlaste kutseliidud. Laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning vabaneti saksa ja vene mõjudest. 1920.aastate algul oli Eesti kultuurielu kirev, palju suundi, uued tõekspidamised, julgus. Tekkis uusrealism, mis tõrjus kõik varasema kõrvale. Kirjanduses oli valdav luule, muusikas sümfooniliste suurvormide paljusus, teatrielus uued teatrid, kunstielus uued kunstihooned
Miks: 1840. aastal tabas Eesti- ja Liivimaad näljahäda ja viljaikaldus. Levisid kuuldused, et Venemaal jagatakse kõigile soovijatele tasuta maad. Tõusis usk keisrisse ja kümned tuhanded inimesed pöördusid keisri usku. Hakati ka massiliselt välja rändama ja Venemaale tekkisid lausa eestlaste kogukonnad, millest mõni on säilinud isegi tänaseni. 10. Vaimuelu näiteid baltisaksa kultuurist ja eesti talurahvakultuurist, 1802 Tartu ülikooli taasavamine 1.Tartu Ülikooli taasavamine Tartusse hakkas kokku tulema palju haritlasi nii läänest kui ka idast. Ülikooli hakkasid sisse saama ka üksikud eestlased. 2.Tarto maa rahwa Näddali-Leht Hakati välja andma esimest eestikeelset(Tartu murdes) lehte, mis oli arusaadav kogu rahvale. 3.Avati valla- ja kihekonnakoolid Inimesed õppisid lugema, kirjutama ja arvutama. Lisaks sellele õpiti tundma ka kirjandust, muusikat jne.
Omariiklusaastate suurimaks saavutuseks oli kultuurielu kiire edenemine. Riik aitas kultuuri arengule teadlikult kaasa. Tänu laienenud väliskontaktdele asendusid senised ühikülgsed saksa ja vene kultuurimõjud inglise, prantsuse, skandinaavia ja soome-ugri mõjudega. Aktiivselt tegutsesid mitmed kultuurisuhtlust korraltdavad organisatsioonid, tutvustades eesti kultuurisaavutusi välismaal ning väliskultuuri Eestis. Senisest talurahvakultuurist kasvas maailasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Samas ei toonud aga kõrgkultuuri areng kaasa traditsioonilise rahvakultuuri hääbumist. Vastupidi, rahvakultuurgi rikastus ja kaasajastus. Linnades ja maal kujunesid tihe rahvamajade võrk, tegutsesid mitmesugused seltsid, ühingud, ringid, populaarsed olid näitemängud ja korraldati muusikapäevi. Eesti kultuuri edendamise kõrval toetas riik ka Eestis elavate
riigijuhid Eesti kultuuri edendamise kõrval toetada ka nende kultuuri.Kõigil rahvusgruppidel oli õigus kutsuda ellu oma kultuurvalitsuse asutused. Kultuuromavalitsusel oli õigus osutada ,ülal pidada ja kontrollida emakeelseid koole ja teisi kultuuriasutusi.(rahvusvähemuste kultuuriom.seadus võeti Riigikogus.vastu 1925a.) Kultuuri üldisi arengujooni-Omariiklusaastatel oli iseloomulik intensive kultuurielu,mille käigus kasvas eesti talurahvakultuurist välja euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur.Suurenes kirjanike,kunstnike jne arv.Kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti kaasajastamine ja laiendamine,mille tänulsai võimalikuks emakeelne haridus algkoolist korgkoolini.Iseseisvusaastail laienesidkultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjust.Paljudes Euroopa linnades toimusid eesti kunstinäitused ning siinsete teatrite ja kooride külalisesinemised. 1920.a
maarahvas pikkadeks sajanditeks võõraste mõjuvõimu alla. Teine märkimisväärne ajajärk ulatus 16.sajandisse: reformatsioon, mis pani aluse kirjakeele tekkele ja kultuuri edenemisele. Kolmas periood on 19.sajand teine pool, mil meie traditsioonilisest talurahvaühiskonnast hakkas ajapikku kujunema uuemaaegne ühiskond. Mina käsitlen oma referaadis enamasti esimese ja teise nimetatud ajajärgu mõjutusi. Siinkohal toon välja, et tollaaegsest talurahvakultuurist on üsnagi vähe teada ning talupoegade elu kirjeldus 16-17.sajandil on suuresti kirja pandud väheste allikate ja oletuste põhjal. Eesti rahvakultuur 1500-1700 Taust Pärast muistse vabadusvõitluse lüüasaamist jagasid võitjad Eesti alad omavahel. Eestis moodustus neli väikest feodaalriiki, mille eesotsas olid maahärrad: · Taanile läks Harju-Viru (Põha-Eesti)- maahärraks Taani kuningas
asutus, raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, nitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvhememuste kultuuriautonoomia seadus veti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse jrgi olid rahvusvhemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv letas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik krgprofessionaalne rahvuskultuur. 6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mjudest. 7. 1920nadetel valitses luule, mjutas kige rohkem Siuru rhm. 6) Eesti II Maailmasja ajal - Teine Maailmasda ja sellega seonduvad sndmused Eestis : 1. MRP (Molotov-Robbentopi pakt) - 23. augustil 1939. kirjutasid Nukogude Liit ja Saksamaa Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Selle pakti salajase lisaprotokolli alusel jagati omavahel Ida-Euroopa, Nukogude Liidu alla lksid
raha laekus alkoholi- ja tubakaaktsiisist ning lõbystusasutuste maksustamisest. Oli 6 sihtkapitali: kirjandus, näitekunst, helikunst, kujutav kunst, ajakirjandus, kehakultuur. 3.Valistus finantseeris andekamaid teadlaseid. 4. Rahvusvähememuste kultuuriautonoomia seadus võeti Riigikogus vastu 1925. aastal. Seaduse järgi olid rahvusvähemused: sakslased, venelased, rootslased ning teised rahvusgrupid kelle arv ületas 3000 piiri. 5. Varasemast Eesti talurahvakultuurist arenes moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur. 6. Eesti kultuur vabanes saksa ja vene mõjudest. 7. 1920nadetel valitses luule, mõjutas kõige rohkem Siuru rühm. 6) Eesti II Maailmasõja ajal - · Teine Maailmasõda ja sellega seonduvad sündmused Eestis : 1. MRP (Molotov-Robbentopi pakt) - 23. augustil 1939. kirjutasid Nõukogude Liit ja Saksamaa Moskvas alla mittekallaletungi lepingule. Selle pakti salajase
kultuuriasutusi *Kultuurautonoomia andmine Eesti rahvusvähemustele täitis täielikult oma ülesande *See tugevdas Eesti mainet maailma avalikkuse silmis, kuna Eesti oli kahe maailmasõja vahel ainu Euroopa riik, kus rahvusvähemustele kindlustati sedavõrd suured õigused Kultuurielu üldisi arengujooni *Omariiklusaastatele oli iseloomulik erakordselt intensiivne kuluurielu, mille käigus kasvas varasemast eesti talurahvakultuurist välja moodne euroopalik kõrgprofessionaalne rahvuskultuur *kultuuri professionaliseerumisele aitas kaasa eesti keele kaasajastamine ja selle kasutamisvaldkonna laiendamine *Iseseisvusaastail laienesid märgatavalt kultuurikontaktid ning eesti kultuur vabanes seni domineerinud saksa ja vene mõjudest, mis olid surunud kogu kultuurielu suhteliselt ahtasse voolusängi *1920. aastate algul oli eesti kultuurielu kirev, seda iseloomustas suundade paljusus, lahtiütlemine
perioodil). 3. Milline reform pani aluse põhiharidusele, milline kõrgharidusele? Põhiharidusele kehtestati 6-klassiline koolikohustus. Kõrghariduse aluseks avasid Ülikoolid oma uksed. 4. Kuidas arendati rahvusteadusi? Tutvustati saavutusi ja riike, rahvusvaheliste sidemete avardamine. Pöörati tähelepanu eesti keelele, kirjandusele, rahvaluulele ja ajaloole. Töövihik 1. Leia väite tõestuseks iga valdkonna kohta 1 näide. Väide: Senisest talurahvakultuurist kasvas maailmasõdade vahel välja moodne euroopalik kõrgkultuur. Valdkond: Näide: Rahvaharidus 6 klassiline haridus (kohustuslik) Kõrgharidus Tallina Tehnika Ülikool Teadus Teaduste Akadeemia, Tartu Ü. Kirjandus ’’Mikumardi’’;’’Valevorst’’ Rahvaluule Heiti Talvik, Betti Alver (Arbujad) Klassikaline Ooper ’’Vikerlased’’ muusika
Selle ajastu nimeks sai vaikiv ajastu, sest demokraatia asendus aristokraatiaga ja meedial kästi kõigest vaikida. Riigijuhid lasid oma soovide järgi koostada uue põhiseaduse, sest nad rikkusid vana põhiseadust korduvalt. 1937. aastal loodi põhiseadusega presidendi ametikoht, kelleks sai Konstantin Päts. Moodustatud uus Riigikogu oli presidendile ja valitsusele kuulekas. Eesti Vabariigi kultuuri üldiseloomustus. Hariduse areng. Kultuurielu hakkas kiirelt arenema. Talurahvakultuurist kasvas välja euroopalik kõrgkultuur. Haridus: Venekeelne õppetöö asendus eestikeelsega. Üleminek ühelt kooliastmelt teisele muudeti sujuvaks, ühtlustati õppekavad. Kehtestati 6-klassiline õppekohustus, laiendati koolivõrku, rajati uusi moodsaid koolimaju, trükiti eestikeelseid õpikuid, pandi tugev alus kutseharidusele. Suurt tähelepanu pöörati eestikeelsele kõrgharidusele. Loodi uusi koole(Tartu
annaabi.ee 
