Aasaöölane aasaöölane öölased liblikalised Rohe-tondihobu tondihobu tondihobulased kiililised Kuningkiil Anax Imperator tondihobulased kiililised Jõesilm silm silmlased silmulised Angerjas angerjas angerlased angerjalised Lest lest lestlased lestalised Haug haug hauglased haugilised Meriforell lõhe lõhelased lõhelised Ahven ahven ahvenlased ahvenalised Luts luts lutslased tursalised Viidikas viidikas karpkalalased karpkalalised alamliik: Balti kilu liik: Euroopa kilu kilu heeringlased heeringalised alamliik: Räim liik:
: , , , . / AASTAAJAD- TAVALISELT PIDEVALT MÕNIKORD HARVA TIHTI, SAGELI MITTE KUNAGI ILMATEADE ON OODATA PILVISUS KOHATI SADEMED SELGINEMINE TUUL TUGEVNEB TUUL VAIBUB PUHUMA KÕRGRÕHKKOND MADALRÕHKKOND , PÜSIMA VAHELDUV SUUND KANA VARBLANE VÄHK HUNT LAMMAS JÄNES / HOBUNE TRUU USTAV TUGEV NÕRK ÕIGLANE ARG TARK KAVAL RUMAL HIRMUS : METSKITS PÕDER JÄNES KARU METSSIGA ORAV ILVES REBANE : SIIG LEST ANGERJAS LÕHE HAUG AHVEN SÄRG RÄIM KILU : HARKAS VARES KURVITS RABAKANA HANI TEDER ÖÖKULL PÄÄSUKE ÖÖBIK LÕOKE
70% lülijalgsetest Ordoviitsium Ordoviitsium 488 443 mln a.t. Soe kliima Mereelustiku mitmekesistumine Lubjakivi ja põlevkivi settimine Ordoviitsium Iseloomulikud: Käsijalgsed Korallid Sammalloomad Peajalgsed (-11m) Meriliiliad Vetikad maismaale Selgroogsete eellased Lõuatud kalad Ordoviitsium Ordoviitsium Lõpuosas suur massväljasuremine Merest 100 perekonda Üle poole sammal- ja käsijalgsetest loomadest Silur 443 416 mln a.t. Silur Elustik sarnane Ordoviitsiumi omaga Korallriffide moodustumine Primitiivsed eostaimed maismaal + lülijalgsed Saaremaa leiud http://palaeos.com/paleozoic/silurian/siluria n.htm
Lampetra fluviatilis Lampetra Petromyzontidae Petromyzontiformes Petromyzontida Chordata Animalia Kalad Latikas Latikas Karpkalalased Karpkalalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Abramis brama Abramis Cyprinidae Cypriniformes Actinopterygii Chordata Animalia Harilik ahven Ahven Ahvenlased Ahvenalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Harilik haug Haug Hauglased Haugilised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Harilik koger Koger Karpkalalased Karpkalalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Koha Koha Ahvenlased Ahvenalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad Lest Lest Lestlased Lestalised Kiiruimsed Keelikloomad Loomad
Geo kontrolltöö parasvöötme metsad, rohtla Okasmetsad: Okaspuude kohastumised: igihaljas, okkad takistavad aurumist, koonusekujuline et lumi libiseks maha, pikk ja sirge tüvi et saaks rohkem päikesevalgust, paks ja tihe koor kaitsevad pakase eest. Heletaiga: valgusrikas, kliima mandriline, külm ja kuiv, kasvavad peamiselt mänd ja lehis, pumad ja samblikud. Tumetaiga: tihe, varjuküllane, pime, paks mets, kliima merelisem, soojem ja niiskem, peamiselt kasvavad kuusk, nulg, tsuuga ja seedermänd, puhmad ja samblad. Mandriline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud suur aastane õhutemperatuuri amplituud ja väike aastane sademete hulk. Mereline kliima on kliimatüüp, millele on iseloomulikud väikesed ööpäevased ja aastased õhutemperatuuride amplituudid, kõrge suhteline niiskus, suur pilvisus ja aastane sademete hulk. Lühikese suve ja õhukeste väheviljakate muldade tõttu ei ole seal eriti tulus elada, seega on see hõreda asutusega. Parasvöötme sega-
P010 09/01/15 Karu Lääne mänd 1 Hunt P010 09/01/15 Karu Lääne mänd 2 Hunt P011 11/01/15 Lepp Viljandi kuusk 1 Karu P011 11/01/15 Lepp Viljandi vaher 3 Jänes P012 12/01/15 Lepik Paide küte 1 Jänes P013 13/01/15 Vares Rapla küte 2 Jänes P013 13/01/15 Vares Rapla küte 1 Jänes P013 13/01/15 Vares Rapla tamm 1 Jänes P014 14/01/15 Kask Pärnu mänd 1 Siil P014 14/01/15 Kask Pärnu saar 1 Siil P015 16/01/15 Varblane Harju haab 3 Hunt
Vaher pähklipuu Näsinpuu Verev Kontpuu Harilik Türnpuu SAGADI MÕISA PARK LOOMASTIK LINNUD imetajad muud putukad paigalinnud rändlinnud puu otsas maa peal maa all kasulikud kahjulikud Kodutuvi Ööbik Nahkhiir Siil Hiir Sipelgad inimesele Sinitihane Suitsupääsuk Orav Meemesilased Puuk Koduvarblane e Lepatriinu Sääsed
Okasmetsad Natukene külm talv. Vett tuleb võttes kaasa vajalikke suvehaljas lehis. Siin-seal on ka lehtpuid karvaga kiskjad kes peavad jahti põhjapolaarjoonest aasta läbi. orgaanilisi aineid. See on (kask, haab). Tume taiga(kuusk, nulg). taimtoidulistele loomadele. Linnud allpool. On enamasti leetumine. Heletaiga(mänd, lehis). Näide: mänd, toituvad käbide seemnetest. Näide: sisealadel. kuusk, ebatsuuga, pohl, põdrasamblik, karu, hunt, soobel, siidisaba, põder,
taimed Taimestik on väga värvikirev; põhilised taimed: viigipuu, bambus, mangroovtaimed, eebenipuu, kakaopuu, hevea, liaanid. 5. Mullastik ferralliitmullad - suure raua sisaldusega, punase värvusega mullad, sisaldavad vähe huumust ja on liigniisked. 6. Loomastik erksavärvilised, liigirikas; põhilised loomad: ahvid, maod, kaimanid, jaaguar, kahepaiksed, sisalikud, linnud. 7. Inimesed Tegelevad loomade küttimisega, kalastamise, metsaandide korjamisega. Kehakatteid ja eluaseme jaoks materjali saadakse puude lehtedest, okstest ja võrsetest. Seal, kus ma on sobilik harimiseks, haritakse maad. Riietutakse õhukeselt. SAVANN 1. Kliimavööde lähisekvatoriaalne kliimavööde 2. Kliima 2 aastaaega: niiske ja kuiv aastaaeg Temperatuur aastaringselt ühtlaselt kõrge. Sademeid suvel palju, talvel vähe 3
muskusveised ·Puuraukude ümbruses on naftaga reostunud järved ja jõed, hukkuvad kalad ja linnud. ·Põdrakarjamaid jääb vähemaks nii ülekarjatamise kui ka keskkonna üldise reostumise tõttu. Parasvöötme Levib peamiselt Suvi on jahe ja niiske, talv külm
LOODUSLIK LEVIK KLIIMA MULLAST TAIMED LOOMAD INIMESE VÖÖND TEMP.OC SADEMED IK TEGEVUSED 1. Jäävöönd Arktika Talvel 20 (- 100-150mm Pinnas Samblad, Plankton, sinivaal, Tsuktsid, 30) külmunud, samblikud, morsk, hülged, eskimod, Antarktika Suvel 5(0) <100mm igikelts, vetikad kotikud, jääkaru, neenetsid, Talvel -60(- polaarmagun polaarrebane, jakuudid, saamid 70) polaarhunt
Nimi Kliima Muld Taimed Loomad Inimene Muu Vihmamets niiske, palav, ferralliitmuld, suured õied, anakonda, küttimine, konkurents, epifüüt(õhujuured), ekvatoriaalne, toitainetevaene lehed, viigi-, aara, jaaguar, korilus, saprofüüt(seened), +23 kuni +27C kakao-, gorilla, tapiir alepõllundus, parasiittaimed, kautsukipuu väärispuit mangroov(juured vees) Savann 2 aastaaega ferralliitmuld kõrrelised, sebra, aafrika karjakasvatus, kohvipuu, puuvill, ananass niiske ja kuiv, ahvileivapuu elevant, lõvi, pällundus, kultuurtaimed sajab suvel , akaatsia, koaala, hüään pildistam
kroonlehed petal leht/lehed leaf vars shaft nartsiss daffodil tulp column nelk clove võõrasema stepmother põllulilled forest flower lumikelluke snow drop märtsikelluke spring snowflake meelespea myosotis nurmenukk primula võilill dandelion kullerkupp trollius ülane anemone sinilill hepatica piibeleht lily of the valley moon poppy rukkilill cornflower karikakar daisy ristikhein trefoil lehtpuu leafy tree okaspuu conifer okas pine oks twist puutüvi drunk puukoor bark kadakas juniper kask betula tamm dam mänd pine kuusk bir vaher map
Taimestik on kõik taimed kokku. Taimkate on taimekoosluste kogus (mets, niit). Põhikliimavöötmetes on aasta läbi üks õhumass (polaarne e. arktiline, parasvööde, troopiline, ekvatoriaalne). Vahekliimavöötmetes on pool aastat üks, pool aastat teine õhumass (lähispolaarne, lähistroopiline, lähisekvatoriaalne. Poolustelt ekvaatorini tekivad erinevad taimkattetüübid, sest taimed on kahastunud erinevate ilmastikutingimustega. Loodusvööndis levib vastavalt kliimale, mullale, pinna ehitusele ja veestikule iseloomulik taimkattetüüp. Muld on maakoore pindmine kobe kiht. Mullatekke tegurid on kivimite murenemine, taimed ja mikroorganismid. Jäävöönd: Gröönimaa, Antarktis, Arktika O. saared; polaarne kliimavööde, külm, kuiv, alla 0º, kõrgrõhkkonnad, polaaröö ja päev; muld laiguti ja väga õhuke; samblad, samblikud; plankton, vaalad, hülged, morsad, albatrossid, PP jääkaru, LP pingviin; Inimesi ple. Mandrijää on väheliikuv jääkate. Mandriliustik on li
Ekvatoriaalne vihmamets: 0-5pl ll; aafrika indoneesia ekvatoriaalne kv. S: 28-29 ; T 27-28 ; Sajab 2000-3000mm, aasta läbi. Ferralliitmullad->keemiline murenemisne rauda palju, vähe huumust.mitu puuderinnet.Taimed: palmid epifüüdid orhideed hevea tamm mahagon liaanid.Loomad: gara orangutang laiskloomad leopart maod gorilla jaaguar kapibaara. Inimesed: hõre asutus korilus küttimine, loodusrahvad,metsade ja maavarade väljavedu, traditsiooniline eluviis. Probleemid: puidu nõudlus, vihmametsade vähenemine, kliima soojenemine, väljasurevad loomad. SAVANN 10-20 pl, ll. Austraalia kuuba. Kv: lähisekvatoriaalne. S:28, T 24. sajab 300-1000 mm suvel e. vihmaperioodil. Ferralliit mullad. Vt.ülal.moodustub lateriitkiht, kuivad mullad. Punamullad. Kõrrelised taimed: pudelpuu, ahvileiva puu, baobab, ananass kohvipuu, kaktused, piimalillelised, tubakas, aurakaaria, akaatsiad. Loomad: marabu,ninasarvik, kaelkirjak, lõvid,elevandid, simpans, nandu, koaala, puuma, emu, pühvel, gepard, seb
TARTU ÜLIKOOLI NARVA KOLLEDŽ ÜHISKONNATEADUSTE LEKTORAAT Irina Kisseljova KELA 2 KODULOO ÕPIMAPP Laste vanus: 5-7 aastat LOOMAD JA LINNUD Juhendaja lektor Maret Vihman NARVA 2015 SÕNASTIK LOOM - ЖИВОТНОЕ LIND - ПТИЦА METSLOOM – ЛЕСНОЕ ЖИВОТНОЕ KODULOOM - ДОМАШНЕЕ ЖИВОТНОЕ RÄNDLIND – ПЕРЕЛЕТНАЯ ПТИЦА PAIGALIND – ОСЕДЛАЯ ПТИЦА TALVEUNI – ЗИМНЯЯ СПЯЧКА SIIL - ЁЖ ORAV - БЕЛКА REBANE - ЛИСА KARU - МЕДВЕДЬ PÕDER – ЛОСЬ METSKITS - КОСУЛЯ HUNT - ВОЛК JÄNES - ЗАЯЦ
Kõige rohkem loomi elab metsas, kuna seal on rohkem pesitsusvõimalusi, kaitset ja toitu. Loomad elavad metsas nii puuvõrades kui maapinnal. Loomariigi võib jagada kaheks suureks rühmaks: selgrootuteks ja selgroogseteks. Sellise jaotuse võttis XVIII saj. lõpul kasutusele prantsuse loodusteadlane (J. B. Lamarck). Eestis on üle 135 600 liigi selgrootuid, enamik neist putukad ja umbes 350 liiki selgroogseid loomi. Selgroogsed loomad saab jagada viide rühma: kalad, kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad. Kahepaiksed, roomajad, linnud ja imetajad moodustavad igaüks omaette süstemaatilise üksuse - klassi. Kalade klassi aga eraldi ei ole: sellesse rühma kuuluvad erinevate süstemaatiliste üksuste veelise eluviisiga selgroogsed. Selgroogsed: Linnud, Inetajad, Kalad, Kahepaiksed, Roomajad. Kalad elavad üksnes veekeskkonnas. Kahepaiksed tegutsevad põhiliselt maismaal, kuid paljunemiseks vajavad nad veekogu
metsamullas omapärane mullaelustik. Metsa asustab iseloomulik metsakooslus, ta on omapärane *ökosüsteem. Lähestikku paiknevad puud kasvavad lagedal olevaist liigikaaslastest erinevaiks: metsapuul on kitsam võra ning sirgem ja saledam tüvi, mis kiiremini vabaneb alumistest okstest. Metsakooslusse kuuluvad ka põõsad, kääbuspõõsad, rohttaimed, samblad, samblikud, seened ( parasiitseened jt.), putukad (kahjurid ja kasurid), linnud (metsvint, musträhn, kägu) ja imetajad (põder, jänes, rebane, metskits, orav jt.). Metsad jaotatakse segametsadeks, okasmetsadeks, lehtmetsadeks. Tamm kui püha puu Eesti metsas. Väga palju aastaid tagasi oli Eestis tamme enamusega lehtmetsi arvatavasti kolm korda rohkem kui okasmetsi. Tõenäoliselt kasvas tamm suurte jõgede ääres, loo-aladel kui ka madalamatel rannamaadel. Looduslikud tammemetsad on üsna mitme "korrusega": sageli kasvab
0,02 12 riigi pindalast (%) Rannajoon (km) 314 600 11 0 Suurimad sadamalinnad Helsinki, Vaasa, Naantali, - Hanko, Kotka, Turku 11 Mereandide eksport Vikerforell, siig, haug, Säga, tilaapia, suitsutatud heeringas, kilu 11 makrell 12 Mereandide import Lõhe, makrell, tursk 11 - Eeldused vesiviljeluseks head 11
haavad, pihlakad jt. • Põõsaid ja rohttaimi kasvab okasmetsades vähe, metsaalune on kaetud tavaliselt paksu samblavaibaga, palju kasvab igihaljaid puhmaid (кустарнички)(mustikas, pohl, sinikas jt.). LOOMASTIK • Okasmetsades on levinud järgmised loomad : karu, hunt, rebane, jänes, ilves, nugis, orav, põder, ahm, soobel, ondatra, saarmas, metssiga, metskits, kärp, grisli, kodiaki karu, hirv, skunk, merilõvi, hüljes, merisaarmas; • LINNUD: tihane, vint, laanepüü, käbilind, puukoristaja, kassikakk, metsis, teder, hani, part Okasmetsa loomad on paksu karvkattega Okasmetsa ökosüsteem INIMTEGEVUS • Ehitus- ja paberpuidu tootmine, • Jahindus (охота), kalapüük • Tselluloosi tootmine( производство) • Maavarade kaevandamine (добыча): nafta ja maagaasi, maakide(руда ) kaevandamine ja vedu • Puidu varumine ja niiskes paraskliimas ka
Loodusvöönd Kliimavöönd Paiknemine Mullastik Taimestik Loomastik Inimtegevus Keskkonnaprob. Jäävöönd Polaarne Pooluste Puudub Seened, Jääkaru, Polaar jaamad, Liustike sulamine, (Jää - ja ümber (igi-jää ja vetikad, pingviin, maavarade osooniaugud, Külmakõrbed) lumi) samblikud, hülged, kaevandamine, reostus bakterid veelinnud, küttimine vaalad, morsk Tundrad Lähis Põhja igikelts Samblad, Lumekakk, Põhjapõtrade Reostus, heitgaasid arktiline poolusel madalad lumepüü, kasvatus, ja veed,
Rakendus "Arvutite müük" Ülesanne 3 Tabelid Tallinna Tehnikaülikool Informaatikainstituut Töö Tabelid Üliõpilane Õppejõud Kristina Murtazin vutite müük" nikaülikool kainstituut Õppemärkmik Õpperühm Sisukord Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Puidu müük. Variandid Töötajad. Üldine nimekiri Rakendus "Puidu müük". Puidu hinnad Rakendus "Funktsiooni uurimine".Ülesande püstitus Funktsioonide variandid Karakteristikute variandid Variandid Hinnad Tööötajad Rakendus "Puidu müük". Ülesande püstitus Koostada rakendus, mis võimaldab teha puidu müümise arvestust. Rakenduse andmemudel on toodud skeemil. Rakenduses kasutada nimesid!!! Müüjate andmed eraldada eraldi töölehele tabelisse M_töötajad vastavalt variandile (kolm valda) tabelist Töötajad, kasutades arend
Nad kasvavad laia ribana Aasias, Euroopas ja Põhja-Ameerikas. Puud ja enamik teisi taimi metsas alluvad aastarütmile. Kevadel kasvavad uued lehed, suvel taimed õitsevad ja neil tekivad uued lehepungad, sügisel valmivad seemned. Aastarütmile allub ka metsloomade elu. Parasvöötme loomastik on suhteliselt vaene, valdavalt on paikse eluviisiga metsaloomad, vähem on avamaastikuloomi. Osa loomi veedab talve talveunes. Okaspuumetsade tüüpilised loomad ja linnud on pruunkaru, põder, ilves, orav, ahm, valgejänes, kobras, laanepüü, musträhn, mänsak, käbilind. Segametsade loomastik on sarnane okasmetsade loomastikuga. Lehtmetsade levinumad loomad on Euroopas metskits, hirv, metsnugis, halljänes. Põhja-Ameerikas lisandub neile skunk ja pesu- karu, Aasias kaeluskaru, vesihirv, vöötorav, ussuuri tiiger, amuuri roninastik. Parasvöötme metsas elab ning toitub palju loomi. Neil kõigil on oma territoorium,
EKVATORIAALNE VIHMAMETS: Kliimavööde: ekvatoriaalne Kliima: palav ja niiske, aastaaegu ei saa eristada, temp. Suvel kõrgem kui talvel, keskmine temp. +25C, keskmine sademete hulk aastas 2000mm. Riigid: Brasiilia, Indoneesia, Libeeria. Mullad: ferralliitmullad Taimed: kolm rinnet: 1)30-40m, väiksed lehed, vihmavarjukujuline võra 2)20-30m, suuremad lehed, varju- ja niiskuslembelised 3)lehepuru, rohttaimestik puudub, kõik on kaetudd epifüütidega. Tüüpilised taimed: kakaopuu, hiidbambus, viigipuu, amasoonase viktooria, mangroov taimed, kautsukipuu. Loomad:mitmekesisus Tüüpilised loomad: aara(papagoi), gorilla, tõmmukaiman, kapibaara, jaaguar, anakonda, taapir. Inimeste tegevusalad: küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, maaviljelus. SAVANN: Kliimavööde: lähisekvatoriaalne Kliima: kaks aastaaega (niiske, kuiv), Temp. Talvel madalam, kui suvel, talvel sajab vähem. Riigid: Austraalia, India, Venezuela, Keenia. Mullad: fe
arvestades taigavööndi suurust. • Iseloomulikumad asukad on Kobras paksu karvkattega kiskjad Jänes (pruunkaru, hunt), kes jahivad suuri ja väikesi taimetoidulisi imetajaid. • Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri Grisli puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa- Nugis alade veerežiimi. • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad Ondantra Põder Soobel Ahm Reban e Saarma s Linnud Käbilind Laanepüü Kassikak k Vint Punajalg- Tilder Tihane Inimtegevus
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad …. … esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane … on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on lai saba, nad ?
Eesti imetajad Eestis on 65 liiki imetajaid. Kas sa tunned neid? Ava http://bio.edu.ee/loomad/Imetajad/imetajalist11.htm ja tutvu välimuse ja kohastumustega. Püüa täita tabel ja nimetada võimalikult palju erinevaid imetajate liike Millised Eesti Nimeta liigid Vasta küsimustel imetajad .... ... esinevad 1.metskits 2.halljänes Miks arvukad? Eestis kõige 3.metssiga 4.pruunkaru Neil on palju süüa, Eesti kliima sobib neile, neil pole palju vaenlasi arvukamalt? 5.põder 6.rebane ... on seotud 1.ondatra 2.saarmas Nimeta nende kohatumusi vee- siseveekogudega 3. kobras eluga? Näiteks kopral on lai saba, nad ?
Loomad Hunt • Liigivaene arvestades taigavööndi suurust. • Iseloomulikumad asukad on paksu karvkattega kiskjad Kobras (pruunkaru, hunt) Jänes • Veekogude ääres elavad koprad, kes langetavad suuri puid, paisutavad jõgesid ja muudavad ühtlasi suurte maa-alade Grisli veerežiimi. Nugis • Linnud taigavööndis toituvad käbide seemnetest (v.a. röövlinnud), enamik rändlinde on putuktoidulised. Loomad Ondantra Põder Soobel Ahm Reban e Saarma s Linnud Käbilind Laanepüü Kassikak k Vint Punajalg- Tilder Tihane Inimtegevus • Ehitus- ja pabetpuidu tootmine ;
2. Kliima: Lähispolaarne kliimavööde. Esineb polaarpäev ja polaaröö. Talv on pikk ja karm. Suvi pehmem. Vähe sademeid, langevad uduvihmana enamjaolt. Tugevad tuuled ja lumetuisud. 3. Mullastik: Igikelts, vähe viljakad ja liig niisked 4. Taimestik: Kidur. Esindatud samblad, samblikud, ja rohurinne kohati vähe metsarinnet. Kanarbik, kääbuskask, pajupõõsad, kidur mänd, tundrakask, siberi kuusk, lehis. 5. Loomastik: Polaarvöötme loomad ja linnud: põhjapõder, muskusveis, lumekakk, punakurk- kaur, lemming. 6. Inimtegevus: Põlisrahvad: eskimod, tsuktsid, neenetsid, jakuudid ja saamid. Mere ligidal kütitakse mereloomi ja kalu. Merest eemal tegeldakse põhjapõderade kasvatamisega. Rändava eluviisiga. Probleemid: Asulad on võtnud karjamaad oma alla. Rasked masinad vajutavad suvel pehmesse tundrapinnasesse jäljed, kuhu hakkab voolama pinnases olev vesi ja nii hävib ümbruskonna taimkate ja põdrad jäävad toituta. 7.Mõisted:
a -20, kuid on paiguti väga erinevad. soostunud. Kivimid murenevad polaarrebane, valgejänes. puhmastest ja püsikuist, mis suuri maavarade Sademeid aastas 150-400mm kiiresti. Suvel pesitsevad paljud talvel mattub lume alla. maardlaid. linnud: Haned, pardid, hakud, Esindatud Põõsastest: paju, Kaevanduste ja luiged ja teised. lepp, Puhmastest: vaevakask. tööstusasulate Marjadest: mustikas, pohl, rajamine paneb
Aastaaegu pole võimalik eristada. Sademeid langeb umbes 2000 mm. Taimestik : Vihmametsad on maailma liigirikkaimad. Taimed võivad ühtaegu nii õitseda kui vilju kanda. Kasvavad paljud sellised taimed, mida kasutame maitseainetena nt : kohv, kakao, vürtsid, piprad, kaneel, vanill. Mullastik : Ferralliitmullad. Vihmad uhuvad mulla ülaosast toitained välja. Vesi kannab toitained sügavamale mulda ja mulla ülaossa tekib leedehorisont. Mullas vähe huumust. Loomastik : Liigirikas. Linnud ja loomad on väga lärmakad. Loomad, linnud ja taimed on väga värvikirevad. Inimesed : Vaid seal kus mets ookeani rannikuni ulatub, elab rahvast rohkem. Loomade küttimine, kalastamine, metsaandide korjamine, algeline maaviljelus. Loomaliigid : jaaguar, gorilla, anakonda, taapir. Taimeliigid : viigipuu, hiidbambus, kakaopuu, mangroovtaimed. Savann Asend : 10. ja 20. laiuskraadide vahemikus. Kliima : Aastaaegu kaks niiske ja kuiv.
NIIT Võilill, rohi rohutirt tihane, mutt, jänes rebane METS Riritigu, mullakakand Kaelushiir, leevike Nugis, metskits-- Hunt ilves Rabapistrik, SOO Jõhvikad,mustikad Uruhiir,teder rebane Hunt,karu JÄRV Ränivetika õitsmed koorikloomad, teod Forell, latikas saarmas JÕGI Kiiljas jõekarv,liuskur Lepamaim haug Saarmas,jäälind Õunad,taimejäänuse AED d vihmauss,kärbes tihane,varblane kass Aastaajalisi muutused kooslustes: mets, niit, soo, veekogu, antropogeenne kooslus. RABA Kevad Märts: mäng raba- põldpüü, teder. Aprill: õitsema sookask,paju,hanevits. Mudatildri mängulaul
Nad söövad ära puidu selle osa, mida inimene puitmaterjalina kasutada ei saa. Nii võib arvata, et neist polegi kahju. Tegelikult on küll, sest kui üraskite vastseid ja nende labürinte on liiga palju, võib kogu puu ära kuivada. Kuusel on siiski ka mõned kasulikud kaaslased. Näiteks on juurte ümber põimunud seeneniidid, kes aitavad kuusel vett mullast kätte saada. Seepärast kohtabki oranzikirjut kuuseriisikat just kuuskede ümber. Kuusepuu tihedas võras pesitsevad paljud linnud, kes kõik toovad puule kasu kahjurputukate hävitamisega. Mõnel suurel kuuseoksal, tüve lähedal, võib asuda orava pesa. Kuuski kasutatakse Eestis tarbepuiduks. Ehitusmaterjalina on ta viletsam kui männipuit, sest selles on rohkesti oksakohti. Kuusepuit on pehme ning kerge ja hea kõlaga. Vanematel aegadel tehti temast seetõttu krappe lehmadele kaela ning lokulaudu. Tänapäevalgi on kuusepuit hinnatud muusikariistade valmistamisel, neist tehakse kannelde ja viiulite kõlalaudu
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
