34 b 300 1 1 χ¿= = =1.023=1.0 Φ ¿ + √ Φ −0.75 ⋅ λ¿ 0.533+ √ 0.5332−0.75 ⋅0.3402 ´ 2 2 ¿ Φ¿ =0.5 [ 1+α ¿ ⋅ ( ´λ ¿ −0.4 )+ 0.75 ⋅ ´λ¿ ]=0.5 [ 1+0.34 ⋅ ( 0.34−0.4 ) +0.75 ⋅0.34 ]=¿ 0.533 ❑ 2 2 Kiivekandevõime f 355 M b , Rd= χ ¿ ⋅W pl , y ⋅ y =1.0 ⋅2562 ⋅103 ⋅ =909.5 kNm > M Ed =717 kNm γM1 1.0 5 6 Kiive kui tuul domineerib Ψ =1− paarisarv roove C1 =1.127 ;C 2=0.454 z g=−190 mm M cr =C1 ⋅ π 2 ⋅ E ⋅I z L2
Ristlõike lõikepindala: Lõikekandevõime: 5.11.2 Posti peas oleva toeribi ja posti seina vaheline keevisühendus Keevise arvutuslik nihketugevus: Valin a= 4mm Kandevõime on tagatud! 5.11.3 Toeribi ja tala seina vaheline keevisühendus Valin a= 4 mm, 19 Kandevõime on tagatud! 5.12 Katusekandja paindestabiilsuse kontroll 5.12.1 Katusetala kiivekandevõime Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonist KK1 (Omakaal + Lumekoormus): - Talal on ava piirkonnas ülemisel (surutud) vööl kolm külgtuge ja kaks väändejäika tuge. - Tala kiive pikkus L = 4,25 m Tala stabiilsuskontroll koormuskombinatsioonist KK2 (Omakaal + tõstev tuulekoormus): Arvutuslik koormus: Koondatud koormus: Talal on ava piirkonnas alumisel (surutud) vööl kaks külg- ja väändejäika tuge (tugedel), seega tala kiivepikkus L = 17,0 m
Selle tulemusena võib tala kaotada üldstabiilsuse. Seda nähtust nimetatakse kiiveks. Kui tala surutud vöö on külgsuunas piisavalt toetatud, kiiveoht puudub. Lisaks sellele puudub kiiveoht suletud ristlõikega taladel ruutristlõikega ja ümartorudel, samuti ristkülikristlõikega torudel, kui h/b < 3 (suurema suhte puhul tuleks kontrollida), aga ka keevitatud ristlõikega kastprofiilidel. Külgsuunas toetamata või mingi vahemaa tagant toetatud tala arvutuslik kiivekandevõime valemiga leitakse valemiga fy M b,Rd = LT W y , (6.10) M 1 kus - Wy = Wpl,y ristlõikeklassides 1 või 2; - Wy = Wel,y ristlõikeklassis 3; - Wy = Weff,y ristkõikeklassis 4; - LT kiivet arvestav kandevõime vähendustegur (kiivetegur). Kiivetegur LT leitakse varda kiivetingsaleduse LT põhjal.
Aw Aw ja Aw on seina pindala. Põikjõu ja väändemomendi üheaegsel mõjumisel tuleks plastse arvutusmudeli kohase lõikekandevõime määramisel väände mõju arvestamiseks vähendada kandevõimet. 4. Kiivele külgsuunas toetamata tala, mis on tugevama peatelje suhtes painutatud tuleks dimensioneerida nii, et arvutuslik paindemoment oleks väiksem kui arvutuslik kiivekandevõime. Talal, mille surutud vöö on külgsuunas piisavalt toetatud, kiiveoht puudub. (ruutristlõikega ja ümartorudel sealhulgas ka keevitatud ümartorudel ja ruudukujulise ristlõikega kastprofiilidel). Kiivekandevõime arvutamisel on oluline osa kiivet arvestaval kandevõime vähendusteguril ja vastupanimomendil, mis sõtlub ristlõikeklassist. 5. Horisontaalsiirde piirsuurust piirsuurused on esitatud rahvuslikus eripäras,
TERASKONSTRUKTSIOONID ABIMATERJAL 37/79 Georg Kodi TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL ehitiste projekteerimise instituut 7. PAINUTATUD VARRASTE STABIILSUS (KIIVE) Märkus: Suure väändejäikusega profiilidel (nt. toruprofiilidel) enamasti kiivet ei esine! Tala arvutuslik kiivekandevõime (väändepaindeline stabiilsuskadu): LT W y f y Mb.Rd = M1 Wy = Wpl,y - ristlõikeklassides 1 või 2 Wy = Wel,y - ristlõikeklassis 3 Wy = Weff,y - ristlõikeklassis 4 LT - kiivet arvestav kandevõime vähendustegur (kiivetegur) Indeks LT - Lateral Torsional buckling (väändepaindeline stabiilsuskadu).
annaabi.ee 
