Milliste elukutsete puhul on eduka tegevuse aluseks head soojusõpetusalased teadmised ja oskused? Andra Kirotaja 9.klass Paljudes elukutsete valdkondades on oluline tunda ja teada ühe või teise elemendi või keha omadusi. Tihti peale kuulub nende omaduste hulka mõisted nagu "soojuspaisumine", "sulamistemperatuur" jne. Niisiis on soojusõpetusalaste teadmiste olemasolu vajalik edukaks tegevuseks nii mõnelgi erialal. Toon järgnevalt mõned näited. Teedeinsener Teedeinsener projekteerib liiklussõlmi, teid, ja sildu ning korraldab nende ehitus-, teehoolde- ja remonditöid. Teedeinsener võib spetsialiseeruda maanteede ja tänavate, sildade ja viaduktide ning raudteede ehitusele või hooldele. Seejuures ongi oluline teada soojuspaisumise seaduspärasusi mingi kindla detaili juures objektil- olgu selleks siis paisumispilu silla ja teetammi vahel või raudtee rööbaste ja raudbetoonliiprite ko...
enamuses Platoni dialoogivormis kirjutatud teostes. Arvati, et Sokrates on kõige targem inimene, sest Delfi oraakel olevat nii väitnud. Sokrates arvas, et tema tarkus seisneb selles, et ta "teab, et ta midagi ei tea". Lisaks sõpradele oli Sokratesel ka vaenlasi, kes süüdistasid teda jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Platon Sokratese kuulsaim õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Aristoteles - vanakreeka filosoof, Platoni õpilane, Aleksander Suure õpetaja.Tähtsustas palju rohkem meelte rolli tunnetuses, mistõttu ta on lähedasem tänapäeva mõistes materialismile ja empirismile.
Platoni arvates, filosoofid on parimad polise valitsejad kuna nad ongi see keskmine haritud ja harimatu vahel. Nad on vaga sobivad, sest nendel kes on harimatud ei ole tahet ideaalse riigi tekkimiseks, teistel, kes on haritud puudub eesmärk. Valitsemisvorm peab olema selliseks, et rahvas oleks haritud, oleks ühtekuuluvustunne ja seadused oleksid õiglased. Filosoofid suudavad selleni jõuda. Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed. Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Platoni arvates oli tõeliselt olemas vaid see, mis ei tekki ega hävine. Ideed on muutumatud ja nad on igavesed. 4. Õige induktsiooni meetodi ehk Baconi kolme tabelite meetodi ülesanneks on asjade omaduste ja nende vahelist seose tunnetamine. Esimene, kohaloleva, tabel näitab juhtumid, mille puhul uuritav omadus on olemas
a.j, mil Ida-Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Teosed: Platon kirjutas oma teosed vestluste ehk dialoogidena eri filosoofide vahel. Neist on säilinud 34 dialoogi, ,,Sokratese kaitsekõne'' ja 13 kirja. Enamasti on teoste peategelaseks Sokrates, kelle suu läbi Platon oma seisukohti esitab. Neist paljud pärinesidki just tema õpetajalt Sokrateselt. Ideeõpetus: Platoni filosoofia tähtsaim osa on ideeõpetus. See väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed (eidos). Ideed olid selle õpetuse järgi midagi sellist, mis on ühine paljudele sarnastele asjadele. Näiteks on maailmas palju toole, kuid kusagil on üks ühine tooli idee. Kõik toolid mis olemas on meenutavad tooli ideed, kuid ükski neist pole nii täiuslik nagu idee ise. Tema arvates olid tõeliselt olemas vaid see, mis ei teki ega hävine. Tavalises (meelelises) maailmas toimuvad pidevalt igasugused muutused, seal pole midagi püsivat ega jäävat
Niisiis on subjektiivne elu täielikult sõltuv selle objektiivsetest väljendustest. Hermeneutika peab lugejat juhatama märgist märgini. Kirjanduslik hermeneutika on õpetus märkidest, mõistmine, märkide kaudu sõnumi mõistmine. Seega saame me kirjanduslikku hermeneutikat Diltheyle toetudes vaadelda kui semioloogiat, s.t. õpetusena, mis lugejat kirjalikult fikseeritud märgiseostes juhib ja teel hoiab. Meie tähelepanu on suunatud meeltega tajutavatele märkidele, mis on meie suhtes välised, objektiviseeritud. Nad on meie jaoks meeleliselt tajutav võõras olemine, eluväljendus, mida me üritame mõista. Just see võõrapärasus on see, mis meid mõista püüdmisele provotseerib, aga indiviidide kogemused ei tohi olla liialt erinevad, mingi ühisalus on mõistmiseks vajalik. Me näeme ühesuguseid värve; võõras kogemus ise saa kunagi olla nii võõras, et mõistmine ei oleks võimalik. Üldinimlik teeb võimalikuks ka kaugete aegade ja
Sokratesel oli vaenlasi, kes süüdistasid teda jumalate salgamises ja noorsoo rikkumises ning kohtus ta mõistetigi surma. Sokrates arvas, et surm on hinge kehast vabanemine või siis mittemillekski muutumine. Kumbki variant ei olnud tema jaoks hirmus. Platon- Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas Akadeemia. Õppetöö Akadeemias toimus kuni 529 m.a.j, mil Ida-Rooma keiser Justinianus ta sulges kui "paganliku võltstarkuse taimelava". Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda võiks selgitada Platoni nn koopamüüdi abil (mis Platoni sõnul selgitab küll hoopis harituse erinevust harimatusest): inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje.Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab kujundlikult öeldes näha ainult mõistusega
Fenomenoloogia Lugege läbi ÕIS-is olev pdf-fail ,,Fenomenoloogia" 1. Kuidas aitab fenomenoloogiline lähenemine paremini mõista tervishoiuga seotud küsimusi(tervis, haigus, kannatused, heaoleu jne)? Läbi fenomenoloogilise lähenemise abiga on võimalik mõista, mida tähendavad nt. sellised mõisted nagu haigus ja tervis, kannatus (nt kaotusvalu, lein) ja heaolu patsiendi või meditsiinitöötaja jaoks. Lisaks sellele püütakse sellega keskenduda tajutavatele fenomenidele (nähtustele). Kusjuures on ebaoluline, kas konkreetne nähtus ka ,,reaalselt" eksisteerib või on see olemas üksnes indiviidi teadvuses. 2. Miks on fenomenoloogilises uuringus oluline kasutada "epoché" meetodit? Epochés pannakse kõrvale argiarusaamad, -hinnangud ja -teadmised ning fenomene vaadeldakse uuesti värskelt, naiivselt, avatult puhta või transtsendentaalse ,,mina" vaatepunktist." Peale selle on selles protsessis oluline
" 7 4. PLATON Platon oli samuti üks tuntumaid vanakreeka filosoofe. Teda peetakse Sokratese õpilaseks ja Aristotele õpetajaks. Samuti omistatakse teda Lääne esimese kõrgkooli rajajaks. Ta elas Ateenas ja oli pärit aristokraatlikust perekonnast. Tema eluaastad olid 427-347 eKr. Platoni õpetus puudutas praktiliselt kõiki filosoofia valdkondi. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda võiks selgitada Platoni nii nimetatud koopamüüdi abil. Platoni sõnul selgitab see harituse erinevust harimatusest. Sisu põhineb sellel, et inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks ehk ideedeks. Viimased aga asuvad hoopis mujal ning inimesed näevad nende varje.
Motiivid ja vajadused määravad töödeldava info valiku ja põhjalikkuse Psüühiline tegevus on tervik! Kõik protsessid toimivad koos. Tunnetusprotsessid TAJU meelte vahendusel toimuv füüsikalise keskkonna varieeruvuse muundamine informatsiooniks ehk aktiivne sensoorse info tõlgendamise protsess MÄLU organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut MÕTLEMINE oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine TÄHELEPANU vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine KÕNE psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks Taju liigid Analüsaator ehk Tegelikkuse Taju objekt 4 modaalsus eksisteerimise vormid Nägemistaju Ruumitaju- kujuneb teiste Kõnetaju Kuulmistaju tajude põhjal Foneemitaju
Filosoofilise kaemuse, ilu ja harmoonia printsiibid on aluseks kogu antiikkultuurile. Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide, nii otsesed tsiteerijad kui ka analüüsijad. Platon Sokratese õpilane. Tema rajatud kuulus kool Platoni Akadeemia. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest seal pole mõistusega midagi tegemist, vaid tunnetega. Lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed, mille peegeldused või varjud need asjad on. Idee on omaette maailm, mida näeb mõistusega. Ideaalset riiki iseloomustab tarkus, õiglus, harmoonia ja vaoshoitus. 3 seisust: valitsejad kõige väärtuslikumad, sõjamehed ja käsitöölised. Kunst oli allutatud riigi huvidele, peab inimest kasvatama riigitruuks. Aristoteles Platoni õpilane. Kõik asjad on nähtavad, kunstil on jäljendav funktsioon. Mateeria on inimese keha, olemuseks, vormiks hing
Mõtlemise ja olemise kõrgem vorm. Eelsokraatikud olid Sokratese eelsed filosoofid vana-kreekas. Neil oli 2 käsitlust: filosoofiaajaloolaste ja tegevate filosoofide, nii otsesed tsiteerijad kui ka analüüsijad. Platon – Sokratese õpilane. Tema rajatud kuulus kool – Platoni Akadeemia. Kunst on mõistuse seisukohalt mõttetu, sest seal pole mõistusega midagi tegemist, vaid tunnetega. Lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed, mille peegeldused või varjud need asjad on. Idee on omaette maailm, mida näeb mõistusega. Ideaalset riiki iseloomustab tarkus, õiglus, harmoonia ja vaoshoitus. 3 seisust: valitsejad – kõige väärtuslikumad, sõjamehed ja käsitöölised. Kunst oli allutatud riigi huvidele, peab inimest kasvatama riigitruuks. Aristoteles – Platoni õpilane. Kõik asjad on nähtavad, kunstil on jäljendav funktsioon. Mateeria on inimese keha, olemuseks, vormiks hing
vabastatud, oleks ta Parmenidese esitatud vastuväidete vastu ratsionaalselt kaitstav. Kuid mislaadi vääraid eeldusi ta silmas peab ei täpsusta Platon ei“Philebos”`es ega üheski teises meieni jõudnud teoses. Mis puudutab aga “Parmenides”`es arendatud osavõtu-mõistega seotud kriitikat, siis põhineb see vaikivalt tehtud eeldusele, et osavõtt kujutab endast justkui midagi ruumilise sees-olemise taolist. Idee oleks justkui tort, mida lõikudeks jaotatakse ja meeleliselt tajutavatele asjadele sisse pistetakse. Selline kujutlus toob muidugi endaga kaasa paradokse. Kuid kas see on ainus võimalus mõtelda osavõtus-olemist? Tegelikult pakub Sokrates samas teoses välja ka teisi võimalusi seda mõistet lahtimõtestada, kuid nõustub viimaks Parmenidese mõjul siiski teiste, ideedeõpetuse jaoks hoopis ebasoodsamate ja kergemini kritiseeritavate tõlgitsustega. 11
Tänapäeval on nendes maades täiesti euroopalik lingvistika. 4. Kreeka filosoofide periood: Platon sõnade päritolust ja häälikusümbolismist; Aristoteles lause struktuurist, keele ja maailma vahekorrast, keeles peituvatest kategooriatest ja metafoorist; Aleksandria periood (Dionysios Thrax, Apollonius Dyscolus); TERMINID: Platon - 427-347 e.m.a. Platon oli Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel eidosed ehk ideed. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Häälikusümbolism - täht "r" on omistatud nt liikuvatele objektidele, "o" näitab nt ümarust Aristoteles - Aristoteles (384-322 e.m.a) oli Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Metafoor - on kõnekujund, troop, mille käigus kantakse ühe nähtuse või objekti omadused või tunnused
informatsiooniks ehk aktiivne sensoorne info tõlgendamise protsess. Taju paneb erinevate meelte kaudu vastu võetava info kokku. 2. Mälu organismi võime omandada, säilitada ja kasutada kogetut. Protsess ajus on keeruline. 3. Mõtlemine oma kogemuse ja tegevuse seesmine organiseerimine. Mõtlemisprotsess võimaldab vastu võtta tegutsemisotsuseid. 4. Tähelepanu vaimsete pingutuste kontsentreerumine tajutavatele ja mõttelistele sündmustele ehk töödeldava info valimine. Ei ole eraldi tunnetusprotsess, kuid käsitletakse eraldi seetõttu, et seda on võimalik eraldi suunata ja sellega tegeleda. 5. Kõne psüühiline aktiivsus keele kui märgisüsteemi kasutamisel suhtlemiseks ja tunnetustegevuseks. Ilma kõneta on raske mõelda, tajuda on võimalik. Tunnetusprotsessid on meil kõikidel olemas, kuid nende sees eritatakse veel omaette
kasutati. Platon-(427-347) Sokratese kõige kuulsam õpilane. Ta rajas kooli, mis sai nimeks Akadeemia. Platon on kuulus ka oma õpetusega ideaalsest riigist. Ideaalses riigis, jutustab Platon, peab olema kolm seisust: valitsejad, sõjamehed ja käsitöölised. Valitsejad on Platoni järgi kõlbelises mõttes kõige väärtuslikumad, sõjamehed natukene vähem väärtuslikud ja käsitöölised selles mõttes madalasordilised. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed. Aristoteles-(384-322) Platoni õpilane, omaaja entsüklopedist. Tema isa oli Makedoonia kuninga õukonnaarst ning temast endast sai mõne aasta vältel tulevase Makedoonia Aleksandri õpetaja. Aristoteles süstematiseeris peaaegu kõik oma aja teadmised ja pani aluse paljudele uutele teadusharudele. Aristotelese loogika oli 19. sajandi keskpaigani ainus läänemaine loogika.
filosoofiakooli Nessas, Metrodoros, Diogenes ja Anaxarchos. Meos, Indrek. Antiikfilosoofia. Tallinn : Koolibri, 2000. lk. 48 75 http://www.hot.ee/indrme/platon.htm http://www.hot.ee/indrme/aristote.htm Platon (427 347 eKr) oli põline ateenlane. Ta pärines aristokraatlikust perest. Algul oli tema õpetaja Kratylos (Herakleitose järgija), hiljem Sokrates. Ta rajas oma kuulsa kooli, mis sai nimeks Platoni Akadeemia. Platon väitis, et lisaks meeltega tajutavatele asjadele on olemas veel ideed, mille peegeldused või varjud need asjad on. Meelelise maailma ja ideede maailma vahekorda selgitas Platon nn koopamüüdi abil: inimesed elavad nagu koopas, kus nad näevad ainult varjusid seintel ning peavad neid tõelisteks asjadeks. Viimased (Platoni puhul: ideed) aga asuvad hoopis koopast väljas ning nende varje inimesed näevadki. Ideed moodustavad omaette maailma ning neid saab näha ainult mõistusega
annaabi.ee 
