1.aste 2. aste 3. aste 4. aste Selektiivne Kodeerimine ja Taastamine ja Info Indiviid Tajuprotsessi Reaktsioon tähelepanu lihtsustamine reageerimine talletamine tulemus Tajuja Taju ja Hoiakud Hoiakud Stereotüüp
1. Kuidas tekivad aistingud? Mille poolest erineb aisting tajust? Kirjeldage tajuprotsessi üldiseid seaduspärasusi ja etappe. Sensoorne kogemus e. aisting (sensation) - keskkonna üksikomaduste vahetu tunnetamine meeleorganite abil. Algab proksimaalsest stiimulist, mis muundatakse spetsialiseerunud retseptorite poolt närviimpulssideks, modifitseeritakse siis närvisüsteemi (NS) teistes osades, ning lõpuks tekib aisting Taju (perception) protsess, milles luuakse meeleorganitelt saadud andmete põhjal tervikpilt (nn `tajukujund') objektidest. 2
tajumulje loomine. Mis rolli täidab nägemistajus kahesuunaline (alt-üles ja ülalt-alla) töötlus? Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt · üksiktunnuste avastamine · seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. · Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassiftseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud objektiga identseks tunnistamine. · Seda tajuprotsessi käsitlust nimetatakse altpoolt (põhjast) ülespoole töötluseks. Seega tekib vormitaju selle lähenemise kohaselt elementidelt tervikule liikudes, mida mõnikord nimetatakse ka andmete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla: põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega. · Kõigepealt püstitatakse tervikstiimuli kohta nn. pertseptiivne hüpotees (Kas tajutav kujund pole mitte A - täht?).
alla töötlus! Altpoolt ülespoole: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt · üksiktunnuste avastamine · seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. · Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassiftseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud objektiga identseks tunnistamine. · Seda tajuprotsessi käsitlust nimetatakse altpoolt (põhjast) ülespoole töötluseks. Seega tekib vormitaju selle lähenemise kohaselt elementidelt tervikule liikudes, mida mõnikord nimetatakse ka andmete poolt juhitud protsessiks. Ülalt alla: põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega. · Kõigepealt püstitatakse tervikstiimuli kohta nn. pertseptiivne hüpotees (Kas tajutav kujund pole mitte A - täht?).
maailma tajumisega. Kunst on autonoomne, kuid selle vastuvõtmisel mõjutab inimest kunstiväline esteetika, sest sellega kaasneb esteetiline tung kaose asemel ihkame korda. Igatseme ilu, teadmata ise täpselt, mis see on, sest arusaamad ilust on erinevad. Me üritame ümbritsevat näha kunstniku silmadega. Kunst vajab mõistmiseks mitmekülgset tajumist. See eeldab teatavat küpsust, tundlikkust, isegi elutarkust. Nii lisandub tajuprotsessi igapäevasus, kultuurilised mõjud ja emotsionaalne seisund. Esteetika valgub laiali, ilu ja kunsti mõiste muutub ebaselgeks. Esteetika justkui kujundab trende. Tuleb paika panna piirid, sest meedia on hakanud looma uut reaalsust ja ilutrende. Tänases maailmas on esteetika juba kõikjale ulatuv, isegi politikasse majandusse, kaubandusse ning see mõjustab ka meie igapäevakäitumist. Tegelikult kui see on nii
Vanemad peavad mõtlema omavahelisele suhtlemisele, sest peavad olema lapsele eeskujuks. Ühiseid hetki tuleb teadlikult planeerida ja on loogiline, et peale sünnitust vajab naise seksuaalsuhtesse astumiseks aega. 31.Isikutaju. Mehhanismid, seaduspärasused isikutaju on protsess, mille käigus omistatakse kindlaid omadusi või eeldusi teisele inimesele. See on keeruline nähtus, sest tajutav mõjutab tajujat. Tajutav võib näidata ainult mõningaid külgi. Omadused mõjutavad tajuprotsessi. Etapid:Äratundmine- väliste tunnuste alusel esmamulje kujunemine. Üldmulje kujunemine- hinnanguline etapp, milles tajuja väärtustab enda jaoks teatud omadusi Sotsiaalsete tunnuste tajumine-rahvus,perekonnaseis, amet jne... Omavaheliste suhete prognoos- milliseks kujuneb suhe Meeldivus: Väidetavalt 20 % inimstest meeldib meile, meie meeldime ka 20% inimestele, 60%
(salvestamine) – alalhoidmine (säilitamine) – info ammutamine (meenutamine) ● Info kadumisel tajuväljast, hoitakse seda informatisooni alles – hilisemaks kasutamiseks (omane kõigile mälusüsteemidele). Tajuprotsess: Informatsiooni filtreerimine modaalsuste vahel ja modaalsuse siseselt, ressursside jagamine ja tähelepanu suunamine – kuuluvad töömälu funktsioonide hulka. Seega, töömälu saab käsitleda kui tajuprotsessi, tajukujundi teke sõltub töömälu ressursside suunamisest ja ka töömälu mahust. Tajumine võib ebaõnnestuda, kui töömälu on koormatud mõne teise ülesandega. Mõtlemisprotsess: Töömälus hoitakse aktiivsena seda info, mida on parajasti vaja mõtlemiseks või probleemi lahendamiseks. Töömälu sisu on mõtete sisuks. MILLE POOLEST REŽIIMID TEINETEISEST ERINEVAD? - Paljusid ülesandeid suudab
Vead tundmatute sümbolite tõlgendamisel: sümbolitest, mida ei osata seostada varasema kogemusega, võidakse valesti aru saada. Näiteks jäi reklaam Coca-Cola’t joovast jääkarust, millega püüti rõhutada jaheda joogi tähtsust, paljudele kagu-aasia riikide tarbijatest arusaamatuks, kuna looma päritolu ei teatud. Tulemusena tõlgendati seda kui jooki, mis “annab valged juuksed”. Taju objektiks võib olla ka inimene ise. Sellise tajuprotsessi tulemusena luuakse mina- pilt (self-concept). Mina-pilt näitab, mida inimene endast mõtleb ja kuidas ennast hindab. Eristatakse nelja mina-pildi varianti: tajutav mina-pilt (Milline ma enda arvates olen?), reaalne mina-pilt (Milline ma tegelikult olen?), peegelduse mina-pilt (Millisena ma võin 7 Inimesel eristatakse viit põhilist meeleorganit: nägemis-, kuulmis-, haistmis-, maitsmis- ja kompimismeel. 17 teistele näida
inimeste käitumist iseloomustada ja tõlgendada, kasutades iseloomu ja meelelaadiga seotud mõisteid. Oma käitumist eelistatakse selgitada ja kirjeldada situatiivsete teguritega. Töises tegevuses on seetõttu oht, et juhid kalduvad nii edu kui ka ebaõnnestumiste olukordades töötajate isiklikku panust üle hindama või neid hoopis liialt süüdistama, jättes situatiivsed tegurid oma hinnangutes kõrvale. Tajuja ei pruugi ise aru saada, millised tegurid tema tajuprotsessi mõjutavad. Teise isiku tajumisel kasutatakse järgnevaid lihtsustamise mehhanisme. 1) stereotüpiseerimine seisneb selles, et tajuja vaatleb üksikisikut kui mõne grupi liiget (näiteks: noor, naine, eestlane) ja eeldab, et grupi tunnuseid saab omistada indiviidile. Sotsiaalse grupi tunnus domineerib teiste tunnuste üle. Enim kasutatakse soo, tegevusala ja rahvusega seotud stereotüüpe. Stereotüübi rakendamine tähendab, et
Valivus on seotud tähelepanuga. Lisaks sellele on taju konstantne, sest kui ta seda ei oleks, kohtuksime igal sammul tajumistingimuste (kauguse, valgustuse, värvi, vaatenurga jm) muutudes uute, meile senitundmatute või tuntud, kuid moonutatud esemetega ning lakkaksime ära tundmast või oskamast kasutada seda, mida varem tundsime ja kasutasime. Väärtaju on ebaõige taju, mis kujutab objekte vaimusilmas teisiti, kui need on tegelikkuses. Tajuprotsesside mõtestamise koolkonnad Tajuprotsessi kui maailma tunnetamise esimest suhteliselt keerulist protessi on eri koolkondade poolt seletatud: eelkõige konstruktivstlik ja ökoloogiline koolkond. Konstruktivistid arvavad, et taju teeb sensoorsete andmete põhjalt järeldused ja saab aru, millega on tegu. Aju konstrueerib meile maailma, seostades seoseid ning kogemust. See on ratsionaalne ajuteooria. Selline lähenemine võib jääda aga
õpilane vastab küsimusele ainult siis, kui vastus on otseselt tekstis olemas, ei suuda aga täita mõttelünka. Oletame, et tekstis on lause Malle pani ukse kinni. Laps suudab vastata küsimusele ".Mida Malle tegi?", ei vasta aga küsimusele "Kuidas uks enne oli?" ("Ei tea, pole öeldud"). Selline vastus on funktsionaalse kirjaoskamatuse tunnus. Pedagoog peab aga alati arvestama võimalusega, et teksti tajumine võib katkeda igal tasandil, iga tajuprotsessi kuuluv operatsioon võib jääda viimaseks. Nii võib tajumine katkeda juba enne sõnade äratundmist, võib piirduda üksikute sõnadega, ainult lause tähendusega (mõtteni ei jõuta), seostamata lausetega jne. Teksti mõistmise strateegiad (T. A. van Dijki ja V Kintschi): Propositsioonistrateegia. Kujutab endast tegelikult lausetähenduste mõistmist. Nagu varem juba märgitud, otsitakse semantilisest mälust sõnatähendused ning seostatakse need lausemallides
· Vead tundmatute sümbolite tõlgendamisel: sümbolitest, mida ei osata seostada varasema kogemusega, võidakse valesti aru saada. Näiteks jäi reklaam Coca-Cola't joovast jääkarust, millega püüti rõhutada jaheda joogi tähtsust, paljudele tarbijatele Kagu-Aasias arusaamatuks, kuna looma päritolu ei teatud. Tulemusena tõlgendati seda kui jooki, mis "annab valged juuksed". Taju objektiks võib olla ka inimene ise. Sellise tajuprotsessi tulemusena luuakse mina-pilt (self concept). Mina-pilt näitab, mida inimene endast mõtleb ja kuidas ennast hindab. Eristatakse nelja mina-pildi varianti: tajutav mina-pilt (Milline ma enda arvates olen?), reaalne mina-pilt (Milline ma tegelikult olen?), peegelduse mina-pilt (Millisena ma võin teistele näida?) ja ideaalne mina pilt (Millisena ma tahaksin ennast näha?). Turundaja pakkumised ei tohi minna vastuollu tarbija tajutava mina-pildiga ja ta peaks oskama
) osadeks, millest tajupilt kokku pannakse. 2.5.3. Alt ülespoole ja ülalt alla töötlus (1) Altpoolt ülespoole toimuv töötlus Selfridge, Marr, Biederman jt: Visuaalselt tajutavas kujutises toimub kõigepealt üksiktunnuste avastamine ja seejärel neist tunnustest (elementidest) keerukamate vormide moodustamine. Lõpuks toimub stiimuli äratundmine ehk selle stiimuli klassiftseerimine teatud objektide klassi kuuluvaks või kunagi nähtud ja tuntud objektiga identseks tunnistamine. Seda tajuprotsessi käsitlust nimetatakse altpoolt (põhjast) ülespoole töötluseks. Seega tekib vormitaju selle lähenemise kohaselt elementidelt tervikule liikudes, mida mõnikord nimetatakse ka andmete poolt juhitud protsessiks. (2) Ülalt alla töötlus Ülalt alla töötluse põhimõttel (tervikult detailidele liikudes) on tegemist konteksti arvestamisega. Kõigepealt püstitatakse tervikstiimuli kohta nn. pertseptiivne hüpotees (Kas tajutav kujund pole mitte A - täht?)
annaabi.ee 
