Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Täitematerjali mõju betooniõpetus-Parandatud". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
jääk, fraktsioon, peenusmoodul, graafik, terastiku, proovikeha, segud, survetugevus, 2278, paindetugevus, liivad, segude, peenliiv, terastikulise, liivade, proovikehad, betoonisegu, purustav, 2145, 2201, tugevusnäitajad, 2022, tihedusele, eelkatsed, liivaga, proovikehade, 2235, 2225, 2275, 2299, 2300, tihedused, liival, esindatud, ehitusmaterjalidSeejärel segisti peatatakse ja segatakse käsitsi veega segunemata materjal. Segu segatakse täiendavalt 1 minuti jooksul. Kõik segamised teostatakse segisti aeglasel käigul. 1.5.4. Katsed tehakse võrdsel segu töödeldavusel - orienteeruvalt 135±5 mm (pärast 10 lööki standardsel raputuslaual). Et tagada etteantud töödeldavus tehakse eelkatsed segude veevajaduse (vajaliku vesitsementteguri) hindamiseks. 1.5.5. Mõlema liivaga valmistatakse segud vahekorras 1:3 ja 1:5. Etteantud töödeldavuse saavutamiseks vajaliku vesitsement-teguri leidmiseks tehakse eelkatsed, mille käigus muutes vee hulka segudes leitakse vesitsementteguri väärtused, mis võimaldavad etteantud töödeldavusega segude (125±5 mm) valmistamist. 1.6. Katsetulemused Proovikehad valmistati: 13.03.2012 Proovikehad katsetati: 10.04.2012 Tabel 1. Betoonisegu andmed. Segu
Valem 3: L = [ 1 (0L / L) ] * 100 % pL liiva tühiklikkus [%] 0L liiva puistetihedus [kg/m3] L liiva näiv tihedus [kg/m3] 3.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g , sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse (m8 ja m4) ning arvutatakse kruusaterade (4..8 mm) hulk liivas a4 ja a8 vastavalt valemitega (5) ja (6). Valem 4: a4 = (m4 / m) * 100 % Valem 5: a8 = (m8 / m) * 100 % m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4mm [g] m - kogu proovi mass [g] 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: a) Osajääk ai %-des sõelal i valemiga (7) Valem 6:
105-110º C 24 tundi. Liiva niiskusesisalduse valem on Antud valemis m- liiva mass loodusliku niiskuse puhul(g) ja m1 kuivatatud liiva mass(g) 4.5 Liiva terastikuline koostis Kaks kilo liiva sõelutakse sõeltel (sõela avad 8 ja 4 mm). Jäägid kaalutakse ära(m8 ja m4) ning arvutatakse välja kruusaterade hulk liivas(a8 ja a4). Kasutatakse järgmisi valemeid m4 m8 a 4= 100 ja a8 = 100 m m Antud valemites on m8- jääk sõelal, mille ava on 8 mm(g), m4 jääk sõelal, mille ava on 4 mm(g) ja m proovi mass(g). Järgmiseks tuleb 4 mm avaga sõelast sõelutus liivast 200 g liiva sõeluda läbi sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25; 0,125 mm. Sõelad pannakse üksteise otsa ja sõelutakse 5 minutit. Kaalutakse ära jäägid, mis sõeltele jäid. a) Osajääk ai %-des sõelal i: mi ai= 100 %
7.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 200g, mida sõeluti 5 minutit sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse valemitega (4,5,6,7) järgmised näitajad: a) Osajääk sõelal i: ai=mi/m*100 (4) ai osajääk [%] mi jääk sõelal i [g] m kogu proovi mass [g] b) Kogujääk Ai sõelal i: Ai=a4,0+......+ai (5) Ai kogujääk [%] c) Läbind liiv Li sõelal i: Li=100- Ai (6) Li läbinud liiv [%] d) Liiva peensusmoodul FM: FM=Ai/100 (7) FM liiva peensusmoodul
- liiva terade tihedus, [kg/m³] 7.4 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetakse proov 2000 g ja sõelutakse sõeltel avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hujlk liivas ja : (4) (5) kus jääk sõelal avaga 8 mm, g - jääk sõelal avaga 4 mm, g m proovi mass, g 3 Näide = 37,2 g = 35,4 g m = 2000 g Tabel 7.4.1 Kruusaterade hulk liivas Jääk sõelal Jääk sõelal Kruusaterade Kruusaterade Proovi avaga 8 mm avaga 4 mm hulk liivas a8, hulk liivas a4,
4.4. Terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõeluti sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaaluti (m8 ja m4) ning arvutati kruusaterade (4.....8 mm) hulk liivas a4 ja a8: m4 m8 a 4= × 100 a 8= ×100 m m Kus: m4 - jääk sõelal avaga 4 mm, (g) m8 - jääk sõelal avaga 8 mm, (g) m - proovi mass, (g) 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 ja ≥0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valiti 5 min. Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutati järgnevate läbimõõtudega sõelakomplekti: 0, 1.0, 2.0, 4.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm
Liiva niiskusesisaldus arvutati valemiga (4). Valem (4) m m1 W 100% m 1 W – liiva niiskusesisaldus [%] m – liiva mass niiskuse puhul [g] m1 – kuivatatud liiva mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.4. 6.5 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 200 g sõeluti sõelal avaga 10 ja 5 mm. Jääk sõelal kaaluti ning arvutati kruusaterade (>5 mm) hulk liivas valemiga (5). Valem (5) mi ai 100% m 3 ai – kruusaterade hulk liivas [%] mi – jääk sõelal avaga [g] m – proovi mass [g] Katsetulemused on toodud Tabelis 7.5.
4.2 Terastikulise koostise määramine Terastikulise koostise määramiseks liiva kuivatati 105-110 ºC juures 24 tundi. Sellest liivast võeti 2000g ja sõelutati sõelal avadega 8 ja 4 mm. Sõeltel jäänud liiva massid kaalutati ja arvutati kruusaterade hulga liivas järgmise valemiga: Valem 4.5.1 Kruusasisaldus liivas m4 a4 100 m - 4 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 a8 100 m - 8 mm kruusasisaldus liivas [%] m8 - jääk sõelal avaga 8 mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m - proovi mass [g] Liivahulga, mis läbis 4 mm sõela ava kasutati terastikulise koostise määramiseks. Sellest liiva hulgast võeti 200 g ja asetati sõelumisaparaadisse sõela avadega 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm ning sõelutati 5 minuti jooksul. Liivahulgad, mis jäid sõeltele kaalutati ning terastikulise koostise määrati järgmiste valemitega: Valem 4.5.2 Osajääk
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr: 4 2016/2017 Killustiku katsetamine Rühm: EAEI31 Alina Olivson 143099 Eneli Liisma Tallinn 2016 Töö eesmärk Killustiku puistetiheduse määramine Killustiku terade tiheduse ja veeimavuse määramine Tühiklikkuse arvutamine Terastiku koostise määramine Plaatjate ja nõeljate terade hulga määramine Tugevusmargi määramine Kasutatud töövahendid Kaal – täpsusega 0.1g – 1g, massi mõõtmiseks Nihik – nooniuse täpsusega 0.05cm ja 0.1cm, terade sobivuse hindamiseks Sõelakomplekt – avadega 1.0; 2.0; 4.0; 5.6; 8.0; 11.2; 16.0; 22.4; 31.5mm 10- ja 5- liitriline anum Hüdrauliline press- killustiku muljumiseks
Liiva tühiklikkus arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemiga (3) Valem 3. pL = [1 (0L / L)] * 100% pL liiva tühiklikkus [%], L - liiva terade tihedus [kg/m3], 0L liiva puistetihedus [kg/m3] 4.4 Liiva terastilikulise koostise määramine Liivast võetakse proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade (4...8 mm) hulk liivas valemitega (4). Valem 4. ai = (mi / m) * 100 [%] mi jääk sõelal i [g], m kogu proovi mass [g], ai osajääk sõelal i [%] 4 mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. sõelumissaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad a) osajääk valemi (4) järgi b) kogujääk valemiga 5. Ai = a4 +.......+ai [%] c) Läbind Li %-des sõelal i valemiga 6. Li = 100 - Ai [%]
1 370 250 2 270 370 250 2500 3 4 1544 Liiva tühiklikus ( ρ L= 1− ) 2500 ∗100=34,2 % Tabel 5-3 Kruusa osa määramine liivas Jääk Jääk Proovi 8mm 4mm mass sõelal sõelal Osajää Kruusa [g] [g] [g] k [g] [%] 2000 8,4 0,42 1,87 2000 29 1,45 Tabel 5-4 Liiva terastikuline koostis Läbitu d Sõela Jääk Osajää Kogujä protse Peensusmoo ava sõelal k äk nt dul
Liiva tühiklikkuse arvutatakse puistetiheduse ning näiva tiheduse põhjal valemist 3: (3) 40,5% Liiva terastikulise koostise määramine. Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõelutakse sõeltel sõela avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltelt kaalutakse ( ja ) ning arvutatakse kruusaterade ( 4...8mm) hulk liivas ja : = (4) = (5) kus jääk sõelal avaga 8 mm, g; jääk sõela avaga 4 mm, g; m- proovi mass, g. Tabel 3. Liiva terastikuline koostis. 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse 200 g proov, mida sõelutakse sõeltega, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Sõelumisaja pikkuseks valitakse 5 min. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse järgmised näitajad: a) Osajääk %-des sõelal i:
0L - liiva puistetihedus [kg/m3] L - liiva terade tihedus [kg/m3] 5.4 Liiva terastikulise koostise määramine Võetakse 2000g liiva, mis on eelnevalt kuivatatud ja sõelutakse sõelal avaga 8 ja 4 mm. Jäägid sõeltel kaalutakse ning arvutatakse kruusaterade hulk a4 ja a8 liivas. m4 m8 a4 = m * 100 (Valem 4) a8 = m * 100 (Valem 5) m8 - jääk sõelal avaga 8mm [g] m4 - jääk sõelal avaga 4 mm [g] m- proovi mass [g] 4-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaalutakse proov 200g, mida sõelutakse sõeltel, mille avad on 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125. Seejärel arvutatakse osajääk ai %-des sõelal i valem 6, kogujääk Ai %-des sõelal i valem 7, läbinud Li %-des sõelal i valem 8 ning liiva peensusmoodul FM valem 9. mi ai = m * 100 (Valem 6)
5.4 Liiva niiskusesisalduse määramine Katsetatavast liivast võeti proov, mida kaaluti enne ja pärast kuivatamist. Liiva niiskusesisaldus arvutati valemiga (4). W=(m-m1)/m1*100% (4) W liiva niiskusesisaldus [%] m liiva mass niiskuse puhul [g] m1 kuivatatud liiva mass [g] 5.5 Liiva terastikulise koostise määramine Kuivatatud liivast võetud proov 2000 g sõeluti sõelal avaga 5 mm. Jääk sõelal kaaluti ning arvutati kruusaterade (>5 mm) hulk liivas valemiga (5) a5=m5/m*100 (5) a5 kruusaterade hulk liivas [%] m5 jääk sõelal avaga 5 mm [g] m proovi mass [g] 5-mm avaga sõelast läbiläinud liivast kaaluti 200 g proov, mida sõeluti 5 minutit sõeltega, mille avad olid 4,0; 2,0; 1,0; 0,5; 0,25 ja 0,125 mm. Jäägid sõeltel kaaluti
määramine killustiku muljumiskindluse järgi. 2. Katsetatud materjalid Lubjakivikillustik kasutatakse betooni ja asfalti valmistamisel, täitematerjalidena teede ehitusel, mitmesugustel üldehitusalastel töödel. Liiv peentäitematerjal, mis on purdsete ja kasutatakse betooni, krohvi kui ka klaasi valmistamisel. 3. Kasutatud töövahendid Anumad liiva ja killustiku tõstmiseks vajalikud Sõelakomplekt killustiku terastiku koostise määramiseks kasutav seade, kus on mitmed erinevad sõelad vahepeal Mensuur huumusesisalduse leidmiseks Kolb killustiku tugevusmargi leidmiseks vajalik ese, et muljumist tekitada Nihik nõeljate ja plaatjate terade täpsemaks eraldamiseks 4. Katsemetoodikad 4.1. Puistetiheduse määramine killustikul Killustiku puistetiheduse määramiseks kasutati silindrikujulist anumat, mille kõrgus võrdub läbimõõduga ja ruumala 10 liitrit
1.EESMÄRK Killustiku puistetiheduse, terade tiheduse, terastiku koostise, tugevusmargi ja plaatjate ning nõeljate terade hulga määramine. 2.KATSETATAVAD EHITUSMATERJALID Katsetavaks ehitusmaterjaliks oli killustik. 3.KASUTATAVAD TÖÖVAHENDID Töös kasutati järgnevaid vahendeid: Elektrooniline kaal KERN CB12K2, mõõtepiirkond 12 kg, täpsus 0,2 g; nihik, täpsus 0,1 mm; sõelad; anum mahuga 10 liitrit; hüdrauliline press. 4.KILLUSTIKU LÄHTEMATERJALID JA SAAMINE Killustik on sõmer mehaaniline sete
S6 0,46 0,65 116 128 140 490 115 128 140 123 145 163 S7 0,44 0,95 123 144 162 491 123 143 160 Tabel 2 Tihedus, painde- ja survetugevus erineva plastifitsaatori sisalduse, löökide arvu ja vesitsementteguri korral Vesi- Mass Purustav jõud Paindetugevus Survetugevus Lisandi tsement- Tihedus Kesk- kesk- hulk Õhus Vees Paindel Survel Üksik Üksik
,./ TALLINNA TEHNIKAULIKO OL 2012t2013 'Liiva katsetamine Liis Viihejaus Tanel Tuisk Tallinn 17ll0l20l2 1. Eesmfirk Liiva puistetiheduse, niiiva tiheduse, tiihiklikkuse, terastikulise koostise ning huumusesisalduse miiiiramine. 2. Katsetatavad ehitusmaterjalid Liiv 3. Kasutatudtiidvahendid - l-liitrine silindriline ndu - Elektriline kaal - tiipsus 0,1 g - Sdelad - avaga 5 mm; 8 ja 4 mm; 4,0;2,0;1,0;0,5;0,25;0,125 mm - 500-ml mensuur; 250-ml mensuur - 250 ml vesi - 3Yo-line NaOH - Muld,lehed - Kaalumis- ja t6stmisn6ud 4. Looduslike liivade tekkimine ja koostis Liiv on peentiiitematerjal, mis on tekkinud mehaanilise settekivimina. Liiva keemiline koostis on jiirgmine, milles peamine on silikaatkomponent SiO2: SiO2 - 89,lYo RzOr -
katsetus ja arvutatakse keskmine kahest lähimast tulemusest. Killustiku veeimavus arvutatakse valemiga 5 Valem 5: Wk =100 * (m1 - m4 ) / m4 kus m1 küllastunud pindkuiva täitematerjali mass õhus, g; m4 kuiva täitematerjali mass õhus, g 3.2 Killustiku tühiklikkuse arvutamine Killustiku tühiklikkus leitakse järgmisest valemist: Valem 6: Pk = (1 ( OpK / OK)) * 100% Kus OpK killustiku puistetihedus, kg/m3 OK - killustiku terade tihedus, kg/m3 3.3 Killustiku terastiku koostise määramine Killustiku terastiku koostise määramiseks kasutatakse järgnevate läbimõõteudega sõelakomplekti: 1.0, 2.0, 5.6, 8.0, 11.2, 16, 22.4 ja 31.5 mm. Katsetatakva proovi kogus peab olema seda suurem, mida jämedam on killustik. Killustik, mille tera ülemine mõõde on 4, 8, 16, 31.5 ja enam mm, peab proovi vähim mass olema vastavalt 0.2, 0.6, 2.6, 10 ja 40 kg. Tera ülemine mõõde D määratakse sõelanalüüsi tulemuste põhjal
- kasutatava tsemendi liik ja aktiivsus (survetugevus), - kasutatavate täitematerjalide kvaliteedi hinnang (s.h. liiva ja killustiku puistetihedused ning absoluutsed tihedused, jämeda täitematerjali terasuuruse ülemine mõõde), - andmebaas vee kulu hindamiseks lähtuvalt betoonisegu nõutavast konsistentsist (töödel- davusest), kasutatava tsemendi liigist ja täitematerjalidest. 1.3. Betooni survetugevusklassi tagamiseks vajalik keskmine survetugevus. Vastavalt standardile EN 206-1 „BETOON. Osa 1: Spetsifitseerimine, toimivus, tootmine ja vastavus“ on normtugevuse tagamiseks vajalik tingimus (1. vastavuskriteerium): 1 Betooniõpetus EPM 0030 fcm ≥ fck + 1,48σ, kus valem nr 1 fcm – nõutav betooni keskmine survetugevus, N/mm2 fck – betooni normtugevus, N/mm2
w imm= , % Gkuiv Hügroskoopsus on materjali võime imada niiskust ümbritsevast õhust. Tasakaaluniiskus materjali niiskus, mis vastab ümbritseva keskkonna suhtelisele õhuniiskusele. Esitatakse sorptsioonigraafikutena. Puidu maksimaalne tasakaaluniiskus 100% õhuniiskuse juures on ligikaudu 30%. Mõnikord esitatakse niiskust ka kujul kg/m3. 3 Betoon kui ehitusmaterjal eelised ja puudused (märksõnad tihedus, soojusjuhtivus, survetugevus, paindetugevus, tuleohtlikkus) Betoon - põletamata tehiskivi - saadakse sideaine, täitematerjali ja vee segu kivinemisel. · Betoonisegu arvutatakse ja valmistatakse vastavalt soovitud omadustele ja tugevusklassile · Eesmärk valmistada betoonisegu minimaalse tsemendihulgaga ja vähima võimaliku maksumusega andes talle antud tingimustes vajalikud omadused. Sideaineks portlandtsement, tsemendi eriliigid, harvem lubisideaine, kips ja põlevkivituhk. 3.1 Betooni liigitus:
Katsekuubid katsetatakse 28 päeva vanuselt. Eelnevalt vaadatakse kuubid üle: märgitakse survepinnad, mõõdetakse, kaalutakse. Pärast neid protseduure katsetatakse katsekehi survele. Koormamise kiirus tuleb hoida stabiilsena vahemikus 0,6 0,2 [N/(mm 2·s)] kuni kuubi purunemiseni ning määratakse purustav jõud (njuutonites). Lähtuvalt purustavast jõust ja katsekeha ristlõike pindalast arvutatakse kivistunud betooni survetugevus N/mm 2. 1.4. Katseplaan Projekteeritakse 1 betoonisegu koostis. Betoonisegud valmistatakse kahe erineva tsemendiga: · Esimese betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEMI 42,5 N. Aluseks võetakse arvutuslik betoonisegu koostis. · Teise betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R. Aluseks võetakse arvutuslik betoonisegu koostis. · Kolmanda betooni valmistamisel kasutatakse tsementi CEM II/B-M (T-L) 42,5 R. Aluseks
1.2. Maarataksekuivatatudkatsekehade massidmotapsusga0,1 g. Katsekehadasetatakse vette,mi1letemperatuuron l8 kuni 28'C, nii et katsekehaaluminepind oleks 8-12 mm allpool veetasapinda.Katsekehasidhoitaksevees28 ddpiev4 siis voetakseveestvelja ja eemaldatakse niiske lapigaiileliigne vesi ning maardaksekohe veegaimmutatud katsekehade massm2gVeeimavusmahujirgi arvutataksevalemist kus m4 - proovikehamassveegaimmutatult,ma- proovikeha wk = ::-]'----:2 .100,1o/ol, masskuivatatult V - katsekeharuumala Tootepa*ii vimavusa1'!'utatakseku aritmeetilinekeskminenelja pmovikehaveeirnavusest Meie katsetasimeEPS-i veeimavustkahepmovikehaga"i'g XPS-i ilhe proovikehaga. Samutiei hoidnudme katsekehiveesmitte 28 pd-l4 vaid ? piteva.Seegaon meil mzs asemeltarvituselmz. veeimavusemiiEmmisehrlemlsed on toodudpunktis 5.2. Soojusisolatsioonimatedali paindefugeyusemaaramine 4
Esiteks kips kuivatatakse 40±2°C juures püsiva massini ning sellest kaalutakse proov 50 g. Seejärel kips sõelutakse. Sõelumist jätkatakse senikaua kuni 1 min jooksul ei läbi sõela rohkem kui 0,4 g kipsi. Sõelutakse veel 3 minutit, siis pühitakse sõelale sõela raami sisekülgedele jäänud kips. Sõelutakse edasi. Sõelumine loetakse lõpetatuks, kui käsitsi sõelumisel läbib 1 minuti jooksul sõela vähem kui 0,2 g materjali. Kaalutakse sõelale jäänud jääk täpsusega vähemalt 0,1 g. Jahvatuspeenust väljendab sõelale jäänud materjali hulk sõelumiseks võetud esialgsest massist. Tulemus antakse protsentides. Lõpptulemus antakse kahe katse aritmeetilise keskmisena täpsusega 0,1%. Tulemused on toodud tabelis 5.1. Jahvatuspeensuse määramise. 4.2. Kipsitaigna normaalkonsistentsi määramine Kipsitaigen on normaalkonsistentsis, kui väljavoolamisel Suttardi viskosimeetri silindrist selle ülestõstmisel moodustub koogike diameetriga 180 + 5 mm
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.3 2021 Kipssideainete katsetamine 1. Töö eesmärk Antud töö eesmärk on määrata kipsi jahvatuspeenus, kipstaigna normaalkonsistents ja tardumisajad ning tardunud kipsi proovikeha painde- ja survetugevus. 2. Kasutatud materjalid Töös kasutati ehituskipsi Baugips – tootja Knauf SIA. 3. Kasutatud vahendid Töös kasutati järgnevaid seadmeid/vahendeid: Elektrooniline kaal – täpsus 0,1g Vicat’ aparaat – täpsus 1 mm Hüdrauliline survepress purustava survejõu mõõtmiseks – täpsus 1kN Hüdrauliline survepress purustava paindejõu mõõtmiseks – täpsus 0,05kN Nihik – täpsus 0,2mm Stopper Sõelad eri tihedustega
normaalkonsistentse taigna saamiseks vajalik veehulk. Segu segatakse 60 sekundit ning seejärel valatakse vormidesse. Proovikehade tihendamiseks koputatakse vormi 5-6 korda vastu lauda. Peale tardumise algust lõigatakse vormi pind noaga tasaseks. Mitte vrem kui 120 minuti pärast kipsi ja vee segamise momendist alates katsetatakse nad paindele ja seejärel moodustunud poolprismad survele. Paindetugevuse määramisel asetatakse proovikeha paindeseadme tugedele selliselt, et küljed, mis vormis olid vertikaalsed, asetetseksid paindeseadme tugedel horisontaalselt. Paindetugevus arvutatakse valemiga Tulemused on toodud punktis 4.4.1 tabelis 1.3 Survetugevuse määramiseks kasutatakse paindekatsel tekkinud 6 poolikut proovikeha. Survetugevus määratakse kuivatuskapis 40 ± 5C kuivatatud ja toakuivadel proovikehadel. Poolikud proovikehad asetatakse külgpindadega spetsiaalsete terasest standardplaatide vahele,
tootmisohje meetoditele vastavuskriteeriumidele ja vastavuse hindamisele Antud standard rakendub vaid sellisele betoonile, mis ei sisalda pärast tihendamist liigset õhku. Ei rakendu: gaasibetoonile, vahtbetoonile, korebetoonile, alla 800 kg/m3 tihedusega betoonile, tulekindlale betoonile. 4. Betoonide normtugevuse mõiste, survetugevus- ja tihedusklassid Normtugevus: vaadeldavas betoonikoguses 95% tõenäosusega tagatud tugevuse väärtus Survetugevus: materjali võime taluda purunemata tekkivaid tõmbepingeid. Väljendatakse materjali purustava välisjõu kaudu. Survetugevusklassid: C8/10...C100/115(normsurvetugevuse põhjal; silinder(d=150, h=300)/kuup(150)) Kergbetooni survetugevusklassid: LC8/9...LC80/88 Tihedusklassid: kerg, normaal ja raskebetoon(0...2000...2600...) 5. Betoonide keskkonnaklassid (mõjurid ja tähistused), betoonide koostisele ja
Ka räbu leiab kasutamist ehit.mat. tootmisel. OMADUSED Kõrgahjust saadav malm sisaldab 93...95% rauda,2...4%süsinikku ja vähemal määral räni,mangaani,väävlit,fosforit jne.Kahjulikud lisandid on väävel ja fosfor-muudavad malmi väga hapraks.Malmid jagunevad 3-e alaliiki; 1.VALUMALMi nimet. Hallmalmiks.Tema murdepind on hall,mis on tingitud sellest,et kogu süsinik ei ole rauaga keemiliselt seotud.Valumalmi tõmbetugevus on ca200N/mm,paindetugevus ca 400N/mm, survetugevus ca 750 N/mm. Malmi Tõmbetugevus on survetugevusest 3...4 korda suurem ja seetõttu on malm habras metall ega saa teda kasutada kohtades,kus esineb suuri tõmbejõude või lööke. 2.TOORMALMi kasut peamiselt terase tootmiseks.Ta on heleda murdepinnaga ja nimet. teda ka valgeks malmiks.,sest et kogu malmis olev süsinik on rauaga keemiliselt ühinenud. 3.ERIMALMID On väga mitmesuguste omadustega ja leiavad ehitustehnikas vähe kasutust. 10.EHITUSTERASED Metallidest ehit.mat
lubatud ainult juhul, kui need enne järgmist tööoperatsiooni täielikult eemaldatakse või on tõestatud nende kahjutus. Pindadel, mille viimistlusele esitatakse erinõudeid, tohib hooldeaineid kasutada ainult siis, kui see on projektdokumen- tatsioonis lubatud. Tabel 4. Minimaalne hooldeperioodi kestus päevades sõltuvalt nõutavast normtugevusest 1) Minimaalne hooldeperiood, kui ettenähtud survetugevus hooldeperioodi lõpuks on 50% normtugevusest Minimaalne hooldeperiood päevades 1), 2) Betooni kivistumiskiirus 4), 5) Betooni pinna ( f cm 2 / f cm 28 ) = r temperatuur ( t ), oC kiire keskmine aeglane
sulemise, pragunemise ja tugevuse tunduva kaotuseta. -tulekindlad materjalid >1580 ºC (samott) - raskeltsulavad 1350...1580 ºC (ahjutellis) -kergelt sulavad <1350 ºC (harilik savitellis) 3. Ehitusmaterjalide mehaanilised omadused Tugevus materjalide võime taluda mitmesuguseid väliskoormisi. Ehitusmaterjalide tugevust kontrollitakse kõige sagedamini survele, tõmbele ja paindele Survetugevus kontrollitakse enamasti kuubi või silindrikujulise proovikehaga, mis surutakse jõuseadme abil puruks. Seade fikseerib purustava jõu suuruse (P või F ja mõõtühikuks N või kg) Rs=Purustav jõud/Ristlõike pindala Tõmme kontrollitakse suri deformatsioone omavaid materjale (metallid). Proovikeha on varda kujuline ja ta rebitakse pooleks. Rt=Purustav jõud/ ristlõike pind
nurgelised, nurgeliste vi ümardunud servadega vi ümardunud olenevalt tekkeviisist. Terade kujul on oluline tähtsus pinnase mehaanilistele omadustele. Saueosakesed on enamasti plaatja kujuga, harvem nõeljad. See tähendab, et saueosakestel on üks mõõtmetest teistest vähemalt suurusjärgu võrra erinev. Mõõtmete suhted sõltuvad savi mineroloogilisest koostisest (vt. tabel 2.2). 7 Tabel 2.1 Pinnaseosakeste nimetused 1. Fraktsioon 2. Alafraktsioon Osakeste suurus d mm Rahnud >200 Veerised 60 kuni 200 Kruusa jämeterad 20 kuni 60 Kruusaterad Kruusa keskterad 6 kuni 20 Kruusa peenterad 2 kuni 6
.............................................................. 25 4.1 Üldpõhimõtted ................................................................................................................ 25 4.2 Müürituse töötamine survele .......................................................................................... 25 4.3 Müüritise tugevus ........................................................................................................... 30 4.3.1 Müüritise survetugevus ........................................................................................... 30 4.3.2 Müürituse nihketugevus .......................................................................................... 31 4.3.3 Armeerimata müüritise normpaindetugevus ........................................................... 32 4.4 Müüritise deformatsiooniomadused ............................................................................... 33 4.4
e. savitellis, katusekivid. 2) Raskelt sulavad materjalid 1350 1580 C ahjutellis. 3) Tulekindlad materjalid, taluvad vähemalt 1580 C samottellised. Ainult keraamilised materjalid on tulekindlad. MEHAANILISED OMADUSED 1) TUGEVUSEKS nim. Materjali omadust taluda mitmesuguseid väliskoormisi ise purunemata. 1) Survetugevus 2) Tõmbetugevus 3) Paindetugevus 4) Nihketugevus (puit) (Viiakse läbi 3 katset) NB! PIIRTUGEVUS koormis, mis põhjustab materjali purunemise. (Katsetamisel leitakse kui suure koormise välja kannatab). 1. SURVETUGEVUS 2. TÕMBETUGEVUS 3. PAINDETUGEVUS Nt. Piirtugevused on tihedatel materjalidel enamjagu võrdsed.
annaabi.ee 
