Leidsid 33 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Taimerakk, Loomarakk". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
membraan, rakumembraan, rakukest, membraanid, ensüümid, ligniin, kloroplast, fotosüntees, varuaine, vakuoolid, pektiin, turgor, kaitsevad, tahkeid, immuun, taimerakk, plastiidid, lamellide, kromoplast, leukoplast, nendesse, varuained, põiekesed, pigment, klorofüll, tugifunktsioon, toestamine, kaitsefunktsioon, korkkude, lõved, korpmööda liiguvad rakus ained. Eristatakse kahte tüüpi tsütoplasme võrgustikke: 1. karedapinnaline: tuuma pinnal paiknevad ribosoomid, kus toimub valgu süntees. 2. siledapinnaline: toimub lipiidide (rasvade) ja sahhariidide (süsivesikute) süntees Tsütoplasma ülesanded: 1. toimub ainete liikumine 2. toimub erinevate ainete süntees RIBOSOOMID Ribosoomide ehitus: ribosoomidel puudub membraan. Koosnevad kahest alamüksusest: suurematest ja väiksematest. Ribosoomide ülesanded: 1. toimub valgu süntees LÜSOSOOMID Lüsosoomide ehitus: on ühekordse membraaniga ümbritsetud põiekesed. Sisaldavad ensüüme. Lüsosoomide ülesanne: lüsosoomides lagunevad rakus mittevajalikud orgaanilised ühendid. GOLGI KOMPLEKS Golgo kompleksi ehitus: koosneb üksteise kohal asetsevatest plaatjatest tsisternikestest, põiekestest ning neid ühendavatest kanalikestest
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevadtaimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistelpäristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe
Erald raku sisekesk väliskesk, kaitseb kahjulike mõjude eest ja ühend rakke omavah, toimub aine, energia ja info vahetusraku ja väliskesk vahel.. Ainete transport: 1)passiivne/2)aktiivne. 1)difusioon/osimoos(vesi,gaas,etanool).2) transportvalk- osal ainete transpordis, vajavad täiendavat energiat. Tsütoplasmavõrgustik - 1)sile ja 2)karedapinnaline- paiknevad sünteesivad organellid ribosoomid. 1)paiknevad ensüümid, mis osal lipiidide ja sahhariidide sünt. Kanduvad erin rakuosadesse. Ribosoomid - koos 2- osast. Mõlemad osad koos RNA ja valgu molekulidest. Kokkupanek rakutuumas olevates tuumakestes. Neis toimub valkude sünt. Ühe mRNA molekuliga seot ribosoomide kogumikke nim polüsoomideks. Lüsosoomid - 1 membraaniga ümbr põiekesed, lõhustatakse mitmeid aineid. Golgi kompleks - jõuab lõpule valkude töötl ning nende pakkimine sekreedipõitesse ja lüsosoomidesse.
· Närvikude-neuronid. Moodustavad pea-ja seljaaju. Rakkude mitmekesisus · Üherakulised organismid · Hulkraksed organismid · Üherakulisi rohkem · Väikseim organism- mükoplasma. · Looduses suurimad rakud on lindude munarebud. · Üherakulisel toimub aine-, energia- ja infovahetus rakumembraani vahendusel- raku välimemembraani pindala ja sisekeskkonnaruumala suhe on oluline. · Taimeraku kuju määrab rakukest. Päristuumne rakk · Eeltuumne-prokarüoot · Päristuumne- eukarüoot · Prokarüoodid- bakterid ( puudub piiritletud tuum, vähem organelle ja rakulisi struktuure ) · Eukarüoodid- protistid, taime-, seene- ja loomariik. · Tsütoplasma: koostisained: vesi, aminohapped, nukeliinhapped, shhariidid, valgud jms.- Seob rakuorganellid tervikuks. · Tuum- 2 membraani. Karüoplasma ( DNA , valgud, RNA ) . Mitu tuumakest
Taimedele on ainuomased plastiidide esinemine, lisaks arenevad taimerakkude tsütoplasmas suure vakuoolid, mis teistel päristuumetel organismidel puudub. enamik taimerakke on lisaks rakumembraanile ümbritetud tiheda rakukestega. Kesta põhiline koostisaine on tselluloos. lisaks sellele on keste ehituses mitmeid teisi biopolümeere(nt ligniin ja pektiin) ja muid keeruka ehitusega orgaanilisi ühendeid. Noore taimeraku kest on suure veesisaldusega, elastne ja õhuke. see võimaldab rakul kasvada ning kestaa läbivad arvukad poorid( tänu difusioonile ja osmoosile pääseb vesi läbi). raku vananedes kest pakseneb,veesisaldus langeb ja poorid ahenevad. mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävinevad. Rakukesta ülesanded- tugifunktsioon( nt sõnajalg, paljasseemne ja katteseemnetaimedel kuuluvad tugikoe
Kui rakk on liiga suur, siis ei saa aine,- ja energiavahetus nii hästi toimida. o Tooge näiteid hulkraksete kohta. Inimene, erinevad taimed, loomad jne. o Millise kujuga on bakterid? Valgusmikroskoobis näeme nii ümaraid, pulkjaid kui ka kruvikujulisi vorme. o Millest sõltub loomarakkude väliskuju? Koest, millest nad pärinevad. o Tooge näiteid rakkudest, millel on muutuv väliskuju. Amööb o Mis määrab taimerakkude kuju? Rakukest, mis on jäik. PÄRISTUUMNE RAKK · Tsütoplasma on pidevas liikumises ja seob kõik rakuorganellid ühtseks tervikuks. · Tsütoplasmas peamine koostisaine vesi, seal lahustunud anorgaanilised ja orgaanilised ained. Anorgaanilised ained tagavad püsiva pH · Tsütoplasmas aminohapped, nukleotiidid, moni-ja oligosahhariidid, orgaanilised happed jt. · Tuumaümbris koosneb kahest membraanist. Neis paiknevad poorid, mille kaudu toimub
Igas muna ja seemnerakus on 23 kromosoomi. Enamikul organismidel ongi sugurakkdues kaks korda vähem kromosoome, kui keharakkudes, st igast paarist üks kromosoom. Eukarüootsete rakkude kromosoomides on DNA seotud valkudega (histoonid). Need kaitsevad DNAd ning aitavad kromosoome jagunemise ajal kokku pakkida. Nukleosoomse fibrilli moodustab DNA, mis on keerdunud ümber histoonide molekulidest koosnevate kerakeste. 3.4 Rakumembraan Kõik rakud on ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine,energia ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest, need moodustavad kaks kihti. Valgu molekulid paiknevad aga hajusalt kas nende peal või vahel. Loomaraku membraanid sisaldavad alati ka kolesterooli. Tsütoplasmat läbib
sisekeskkonna rumala vaheline suhe peab olema suurem. (liiga väikse korral protsessid on häiritud) Suurem osa üherakulisi organisme on iseloomuliku väliskujuga. ° amööb on võimeline kuju muutma Hulkraksetes sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad. ° Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. ° Taimerakud on korrapärase väliskujuga, sest neid ümbritseb jäik rakukest. 1 3.3 Päristuumne rakk Rakud jagunevad kahte rühma ° Prokarüoodid e. eeltuumsed > bakterid puudub membraaniga piiritletud tuum ja raku sisemuses on tunduvalt vähem erinevaid organelle ja membraanseid skruktuure. ° Eukarüoodid e. päristuumsed > protistid > taimed > seened > loomad
mõni on sile, mõni on ümbritsetud limaskestaga. Üherakulised on iseloomuliku väliskujuga, nii et mikroskoobi all on kerge ära tunda, kellega on tegu. Üherakuliste alla kuuluvad bakterid, algloomad ja pärmseened. Hulkraksetel sõltub kuju sellest, millisest koest on nad pärit. Hulkraksete kuju on kooskõlas nende talitlusega. Hulkraksete alla kuuluvad inimesed, loomad jne. NB! Taime rakkudel on kindel korrapärane kuju sellepärast, et neid hoiab koos jäik rakukest. Päristuumnerakk Rakutuuma ehituse alusel jaotatakse rakud: · Eeltuumsed ehk prokarüoodid neil puudub piiritletud tuum. Esineb vähem organelle ja membraanseid struktuure. Nende suurus on 0,1 25 mikromeetrit. Sinna alla kuuluvad bakterid, sinikud, tsüaanobakterid ja aktinomütseedid. · Päristuumsed ehk eukarüoodid neil on tuum olemas. Need on ainuraksed ja hulkraksed organismid. Rakkude kuju on väga erinev. Suurus on 10 20
membraansete organellide esinemine, Golgi kompleks- membraanidest koosnev päristuumse raku organell. Selles jõuab lõpule valkude töötlemine ning nende pakkimine sekreedi põiekestesse ja lüsosoomidesse. homoloogine kromosoom-kromosoomid, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. hüüf-ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. karüoplasma-rakutuuma poolvedel sisu. kloroplast- membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees. Klorofülli sisaldav plastiid. klorofüll- taimerakkudes esinev roheline pigment, mis seob fotosünteesiks vajaliku valgusenergiat. Kuulub kloroplasti koostisesse. plastiid-membraanidest koosnev taimerakule omane organell.Pigmentide sisalduse alusel eristatakse kloro, kromo ja leukoplaste. plasmiid-bakterirakus esinev väike DNA rõngasmolekul, milles sisalduvad geenid on vajalikud kasvukeskkonna eripäraga seotud ensüümide sünteesiks.
Membraanides paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine sisse ja välja. Sealsed kromosoomid nähtavad vaid rakujagunemise ajal. Kromatiin ehk rakutuumas paiknevad lahtikeerdunud kromosoomid (DNA koos valkudega). Tuumake on piirkond, kus kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustumine. Rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Membraan koosneb fosfolipiididest ja valkudest. Loomarakkudele annab tugevust kolesterool. Ülesanded: Ainevahetus läbi membraani - passiivne transport: valgumolekulide vahel on kanalid, millest pääsevad läbi väikesed molekulid, peamiselt difusiooni ja osmoosi teel. Aktiivne transport toimub transportvalkude abil, mis juhib läbi kindlaid ühendeid ning milleks on vaja energiat makroenergilistest ühenditest (ATP). Transportvalgu molekulid muudavad oma kuju, et ainemolekul läbi pääseks
· Rakutuum on ümbritsetud kahe membraaniga · Tuuma kõrvaldamisega kaotab rakk jagunemisvõime, ainevahetus aeglustub ja mõne aja möödudes rakk hukkub · Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu(inimkeha raku tuumas üldjuhul 46 kromosoomi) · Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene(paarilised kromosoomid e. homoloogilised) Rakumembraan · Membraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel · Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest · Aktiivseks ainete transpordiks kulutab rakk energiat, passiivseks seda vaja ei ole · Membraani ehituses olevad transportvalgud osalevad ka ainete aktiivses transpordis · Lisaks tsansportvalkudele esineb rakumembraani ehituses mõningaid retseptorvalke
neuraalse regulatsiooni teel organismi ühtseks tervikuks, juhib elutegevust erutust. Sellest on moodustunud pea- ja seljaaju NB! Mõnes rakus võib olla ka mitutuuma (olenevalt raku aktiivsusest) – 2. Lihaskude – vöötlihaskude, silelihaskude (siseelundite kingloom ja vöötlihasrakk koostises) ja südamelihaskude. Pikliku kujuga, võib mõõtmetelt muutuda, närviimpulsi toimel 3. Rakumembraan 3. Sidekude – asuvad hajusalt, palju rakuvaheainet. Luukude, Ümbritseb kõiki rakke ja mitmeid rakuorganelle rasvkude ja veri. Ühendab elundite koostisesse kuuluvad koed Eraldab raku sisekeskonda väliskeskkonnast, kaitseb teda kahjulike tervikuks, ka kaitseülesanne mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel 4. Epiteelkude – rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval
organeid ja soodustab nendevahelist liikumist. Taimeraku kesta põhiline koostisosa on tselluloos. Noore taimeraku kest on küllalt suure veesisaldusega, suhteliselt õhuke ja elastne. Kesta läbivad arvukad poorid. Vesi ja selles lahustunud gaasid ning madalmolekulaarsed ühendid saavad difusiooni ja osmoosi teel kesta vabalt läbida, kuid suured makromolekulid sellest läbi ei pääse. Raku vananedes kest pakseneb kuni mõnekümne mikromeetrini, veesisaldus langeb, poorid ahenevad. Rakukest muutub ainetele üha raskemini läbitavaks, mõne aja möödudes raku tsütoplasma ja organellid hävivad. 2. VAKUOOLID: - membraaniga ümbritsetud põiekesed, mis sisaldavad mitmesuguseid varu- ja jääkaineid. Nad moodustuvad Golgi kompleksi põiekestest või tsütoplasmavõrgustikust. Seetõttu on nad lüsosüümide sarnased. Noortes taimerakkudes on mitu väikest vakuooli, vananedes tekib nen Ülesanded: eelkõige taimeraku veemahutid, mis sisaldavad ka mitmeid varuaineid
rakuorganellid ühtseks tervikuks 7. rakutuuma ehitus ja ülesanded- rakutuumas paiknevad poorid, mille kaudu toimub ainete liikumine. Tuumasisene plasma karüoplasma. Kromosoomid on tuuma kõige olulisemad osad, tuumas asuvad tuumakesed. Rakutuum reguleerib kõiki rakus toimuvaid protsesse 8. tuumakese ülesanded- kromosoomidelt toimub intensiivne rRNA süntees ja ribosoomide moodustamine 9. rakumembraani ehitus ja ülesanded- rakumembraan eraldab raku sisekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel, transpordib aineid, infovahetus väliskeskkonnaga. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest 10. tsütoplasmavõrgustiku tüübid ja nende ülesanded- siledapinnaline tsütoplasmavõrgustik: membraanidel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist( ja
ÕPIKUS LK. 49 ERINEVAD KOE TÜÜBID, LK.52 LOOMARAKK, LK. 54 RAKUTUUM, LK.56 RAKUMEMBRAAN, LK. 58 TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK, LK. 59 GOLGI KOMPLEKS, LK 61 MITOKONDER, LK. 63 TSENTROSOOM, LK. 64 TAIMERAKK PALUN PALUN PALUN KES SOOVIB HINDEKS 4 VÕI 5 SIIS VAADAKE JA ÕPPIGE NEED SELGEKS :) Rakuteooria kujunemine Robert Hook - valgusmikroskoobi leiutamine 17.saj. Keskpaik Antony van Leeuwenhoek üheläätseline mikroskoop, ainuraksete, bakterite ja seemnevedeliku uurimine 17.saj. teine pool K. E
Iga koe rakkude siseehitus ja väliskuju on kooskõlas nende talitlusega. Taimerakkude korrapärane väliskuju tuleneb neid ümbritsevast jäigast rakukestast. Loomarakus on olemas: Mikrotuubulid Päristuumses rakus esinevad valgulised torukesed, mis kuuluvad mõnede organellide (kääviniidid, vibur) koostisesse. Mitokonder Kahemembraanne päristuumse raku organell, milles viiakse lõpuni glükoosi lagundamine. Varustab rakku ATP molekulidega. Väline membraan on sile ja omab kaitsefunktsiooni, sisemine membraan on kurruline, harjakestega, et suurendada mitokondri sisepinda (suurem reaktsioonipind hingamisreaktsioonideks). · Varustab rakku energiaga (rakuhingamine) · Sisaldab tuumast eraldiseisvat DNAd (võime sõltumatult paljuneda) ja ribosoome (võime valke sünteesida) · Rakuga endosümbioos Mitokondrite arv suureneb treenides ning väheneb vananedes
* Mitokondritest * Raku tuumast ja selles asetsevast tuumakesest * Kareda- ja siledapinnalisest tsütoplasmavõrgustikust * Tsentrioolisest * Ribosoomidest * Tsenraalvakuoolist * Plastiididest Raku osad Rakumembraan Ümbritseb ja piiristab rakku säilitab kuju, hoiab ära tsütoplasma laialivalgumise. Koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. Membraan eraldab raku sisekeskkonna väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakku. Rakumembraani vahendusel toimub ainevahetus. Rakumembraani vahenusel toimub energiavahetus (energiarikkad ühendid (glüloos) pääsevad rakku, energia eraldumine soojuse kujul). Rakumembraani vahendusel toimub infovahetus raku ja väliskekskkonna vahel (molekul annab retseptorvalgulse infot, mille peale valk muudab oma kuju ja info jõuab organismini).
hukub. Enamasti on igas rakus üks tuum, erandina mõnes ka mitu. KUI PALJU ON RAKUS KROMOSOOME JA MISSUGUNE ON NENDE EHITUS? Kromosoomide arv ja kuju on ühe liigi piires enamasti muutumatu (nt inimese igas keharaku tuumas on üldjuhul 46 kromosoomi. Need võib mikroskoopilise sarnasuse alusel jagada 23 paariks. Paaris kromosoome nim. homogloogilisteks. Homoloogilised kromosoomid sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravad geenid. 1.4. RAKUMEMBRAAN Kõik rakud om ümbritsetud membraaniga. Membraan eraldab raku sesekeskkonda väliskeskkonnast, kaitseb seda kahjulike mõjutuste eest ja ühendab rakke omavahel. Rakumembraani vahendusel toimub aine-, energia- ja infovahetus raku ja väliskeskkonna vahel. MISSUGUSE EHITUSEGA ON RAKUMEMBRAAN? Rakumembraan koosneb põhiliselt fosfolipiididest ja valkudest. (Nende suhe membraani koostises on enamasti ühesugune). Peale selle sisaldavad loomaraku
Membraani ehituses on transportvalgud ning need osalevad ainete aktiivses transpordis. Rakuorganellid Tsütoplasmavõrgustiku moodustab membraanse ehitusega kanalikeste ja tsisternikeste süsteem. Võrgustik on seotud peale transpordile ka mitmete ainevahetuslike protsessidega. TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK siledapinnaline karedapinnaline Karedapinnalisel paiknevad valke sünteesivad organellid- ribosoomid. Siledapinnalisel paiknevad ensüümid, mis võtavad osa lipiidide ja sahhariidide sünteesist. Iga ribosoom on kaheosaline (koosnevad rRNA ja valgu molekulidest). Ribosoomi suurus on vahemikus 18 23 nm. Ühes rakus on ribosoome tuhandeid. Ribosoomid pannakse kokku rakutuumas olevates tuumakestes. Neis toimub valkude süntees. Polüsoom- ühe mRNA molekuliga seotud ribosoomide kogumikud. Golgi kompleks- seotud tsütoplasmavõrgustikuga. Avastati itaalia anatoomi Golgi poolt. Kompleks
a)23 kromosoomi b)26 kromosoomi c)46 kromosoomi d)48 kromosoomi 14. Kitiinist kest ümbritseb: a) loomarakku b) seenerakku c) taimerakku d) bakterirakku 15. Plasmiidi DNA molekulis on info: a) valkude sünteesiks b) lipiidide sünteesiks c) sahhariidide sünteesiks d) ATP sünteesiks 16. Antibiootikume sünteesivad põhiliselt: a) taimed b) loomad c) seened d) bakterid Täida lünk sobiva sõnaga! 17. Iga uus rakk saab alguse jagunemise teel. 18. Rakukest ümbritseb taime-, seene- ja bakterite rakke. 19. Tsütoskelett koosneb valgu molekulidest. 20. Rakkude ehitus ja talitlus on omavahel kooskõlas. 21. Seene läbipõimunud niidid moodustavad mütseeli. 22. Taimerakus esineb DNA lisaks kromosoomidele veel kloroplastide ja mitokondrite koostises. 23. Pagaripärmi kasutatakse taigna kergitamiseks, sest selle elutegevuse käigus eraldub ümbritsevasse keskkonda CO2 24
· Tuumakestes toimub ribosoomide moodustumine ja rRNA süntees. TSÜTOPLASMA · Poolvedel raku sisaldis. · Koosneb peamiselt veest, lahustunud orgaanilistest ja anorgaanilistest ainetest TSÜTOPLASMA TÄHTSUS: · Seob raku organellid ja tuuma ühtseks tervikuks ning kindlustab nende koostöö. · Tagab toitainete laialikandmise rakus. · On jääkainete eritumiskohaks. · Sisaldab varuaineid, ainevahetuse vaheprodukte, pigmente. RAKUMEMBRAAN · Rakumembraan ümbritseb kõiki rakke! TSÜTOPLASMAVÕRGUSTIK rakusisene ainete liikumine Siledapinnalise ER-i ülesanded: · Varusüsivesikute süntees (glükogeen). · Lipiidide süntees. · Bioaktiivsete ainete süntees (steroidhormoonid). · Kaltsiumioonide depoo lihasrakkudes. Karedapinnalise ER-i ülesanded: · Kanalitel paiknevad ribosoomid, kus toimub valgusüntees. RIBOSOOMID · Koosnevad suuremast ja väiksemast allüksusest, mis mõlemad sisaldavad rRNA-d
Paarilisi kromosoome nimetatakse homoloogilisteks kromosoomideks, mis sisaldavad samu pärilikke tunnuseid määravaid geene. Erandi moodustavad mehe suguhormoodi (tähistatakse X ja Y), need on erineva suurusega, samuti ei ole geenide sisalduselt homoloogilised. Näited erinevate liikide kromosoomide arvust: aedhernes/oder -14 kromosoomi, kaer 42, tomat24, kana 78, küülik 44, lammas 54... Kui inimese keharakkudes on 46 kromosoomi siis igas muna- ja seemnerakus on üksnes 23 kromosoomi. 6. Rakumembraan, ehitus, ülesanded. Kõik rakud on ümbritsetud rakumembraaniga. Membraan katab ja kaitseb rakku. Ühendab rakud omavahel ja raku membraan toimetab aine energia ja info vahetust. Rakumembraan koosneb põhiliselt valkudest (molekulid paiknevad hajusalt kas membraani vahel või peal) ja fosfolipiididest (moodustavad 2 kihti). Nende massi suhe on membraanide koostises enamasti ühesugune. Loomaraku membraanid sisaldavad alati kolesterooli, peale selle on nii taimse- kui loomarakus oligosahhariide
Rakumembraani ehitus Rakumembraanid on ehitatud lipiididest, sealjuures peamiselt fosfolipiididest, valkudest ja süsivesikutest. Kõigil neil molekulidel on omad ülesanded. 1. Vesikeskkonnas, mida raku sise- ja väliskeskkond on, moodustavad fosfolipiididide molekulid spontaanselt kahekihilise struktuuri. Hüdrofoobsed otsad hoiavad seejuures sissepoole ja hüdrofiilsed otsad väljapoole. Fosfolipiidne kahekihiline membraan on liikuv, painduv jne. Tegemist ei ole jäiga struktuuriga. Fosfolipiidid takistavad veeslahustuvate ainete sissepääsu rakkudesse ning väljapääsu ka. 2. Kolesterool on loomarakkude membraanide koostises kui struktuuri tugevdav molekul ning tekitab membraani koostises tasapinnalisi ja jäiku struktuure. 3. Valke, mis rakumembraani koostises on, on erinevaid ning neil on ka palju erinevaid ülesandeid. Valkude funktsioonid: a
Taimerakk, seened, bakterid. bakteritoksiin--mõnede bakterite poolt sünteesitav valguline mürkaine. biotehnoloogia--rakendusbioloogia haru, mis kasutab organismide elutegevusega seotud protsesse inimestele vajalike ainete tootmiseks. biotõrje--üht liiki isendite arvukuse piiramine teist liiki organismide abil. hüüf--ühest või mitmest rakust koosnev seeneniit. kloroplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles toimub fotosüntees (klorofülli sisaldav plastiid). kromoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, mis sisaldab kollaseid ja punaseid pigmente (karotinoide). Kuulub plastiide hulka. leukoplast--membraanidest koosnev taimeraku organell, milles pigmendid puuduvad. Kuulub plastiide hulka, sisaldab tihti varuaineid. mükotoksiin--mõnede seente poolt sünteesitav mürkaine. mütseel--hulkraksete seente keha moodustav seeneniitide (hüüfide) kogum.
Rakkude mitmekesisus Üldise ehitusplaani järgi saab eluslooduse jagada ainu- ja hulkrakseteks organismideks. Ainurakseid organisme on kordades rohkem kui hulkrakseid. Ainuraksed organismid: 1. On mikroskoopilised ja harilikult iseloomuliku väliskujuga (ümarad, pulkjad, kruvikujulised, kaetud ripsmetega, varustatud viburi(te)ga, siledad või limakapsliga). 2. Nende aine- ja energiavahetus toimub ühe rakumembraani kaudu. Ainurakne organism ei saa olla liiga suur, sest siis ei jõua membraan kõiki protsesse korralikult täita. 3. On bakterid, algloomad, pärmseened jt. Hulkraksetes organismides sõltub rakkude kuju ja ehitus sellest, millisest koest nad pärinevad (vt rakuteooria 3. põhiteesi). Kude on hulkrakses organismis sarnase ehituse ja talitlusega rakud koos rakuvaheainega. Loomorganismide ehituses on 4 põhilist koetüüpi: 1. Epiteelkoe rakud paiknevad tihedalt üksteise kõrval ja rakuvaheaine peaaegu puudub. Epiteelkude moodustab naha
Endoplasmaatiline retiikulum - + (tsütoplasma võrgustik) Ribosoomid + + Mitoos (raku jagunemisviis) - + Prokarüootidel puuduvad sisemised membraansüsteemid. Eukarüoodid RAKU ÜMBRIS koosneb membraanist (keskmine paksus 0,01mikromeetrit ja nähtamatu valgusmikroskoobiga) ja sellel paiknevast süsivesinikkihist. · Membraan koosneb valkudest, fosfolipiididest, mis paiknevad kaherealiselt, mille hüdrofiilsed glütserooli sisaldavad pead on väljaspool ja hüdrofoobsed rasvhappejäägid seeespool,( oligosahhariididest ning) kolesteroolist mis on vaid loomsetel rakkudel. Valgud ja kolesterool on hajusalt fosfolipiidide vahel, (oligosahhariidid aga välispinnal (retseptoorne funktsioon)). Osa rakumembraani
kohta miRNA – väikesed üheahelalised RNA molekulid, mis on pöördkomplementaarsed mingilt geenilt tekkinud mRNA järjestusega, Mõjutavad geeniekspressiooni translatsiooni tasemel - seondudes mRNA molekulile, põhjustavad mRNA translatsiooni represseerimist, miRNA võib olla seondunud mitme erineva mRNA-ga, sest seondumisel ei pea RNAd olema täielikult homoloogsed NB! miRNA on endogeense päritoluga, s.t., et organism sünteesib seda ise 9. DNA replikatsioon, selle käik, ensüümid, kõik muu. Dna helikaas lõikab ahela kaheks-> single nucleotide ensüümid liituvad ahelaga, hoiavad seda lahus -> polümeraas III ehitab uue ahela 5’-3’-> RNA primase paneb paika primeid lagging strandil 3’-5’-> polümeraas III ehitab sinna vahele uue ahela (Ogazaki fragmendid)-> polümeraas I asendab primerid DNA ahelaga-> DNA ligaas liidab fragmendid kokku DNA struktuurid: Primaarstruktuur- DNA lineaarseks ahelaks liitunud nukleotiidid
Rohelistes taimedes moodustub glükoos fotosünteesi tulemusena, loomorganismid saavad seda toidust. Fruktoos ehk puuviljasuhkur. II Polüsahhariidid on kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid (polümeerid), mille ehituslikeks lülideks (monomeerideks) on monosahhariidid. Neil on energeetiline ja ehituslik ülesanne. tärklis (varuaine, taimed). Fotosünteesi tulemusena sünteesivad taimed glükoosi. Glükoosivarud talletatakse taimede säilitusorganites. Kui fotosüntees pidurdub või lakkab, kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Selleks lagundatakse tärklis uuesti glükoosi molekulideks. Kartul tselluloos (ehitus, kaitse-taimed). Tselluloosi molekulid on ühinenud kimpudesse, mis omakorda moodustavad tselluloosikiude. Tselluloosi on rohkesti taimede tugikoe rakkude kestades ning see muudab varred tugevaks. Taimed ei saa ise tselluloosi energeetilisteks vajadusteks enam kasutada. Ka inimese seedeelundkonna ensüümid
2. Piiristav süsteem põhineb kestadel ja membraanil 3. Metaboolne süsteem põhineb ensüümidel ja kujutleb endast raku ainevahetust 4. Energeetiline, põhineb ATP-l Struktuurselt 2 rühma 1. Eeltuumsed - prokarüoodid Olulisemad erinevused on tuuma olemasolu puudumine Topeltmembraansed rakustruktuurid puuduvad Erinevus tsütoskleletis 2. Päristuumsed - eukarüoodid Bakterite ehitus Bakterid moodustavadki eeltuumsete rühma sinine - limakapsel roosa - rakukest roheline - rakumembraan, mille sopistused on mesosoomid punane - plasmiidid hall - varuained oranz - rõngaskromosoom must - gaasivakuool pruun - tsütoplasma (täidab kogu rakusisu) lilla- sektor ribosoomidega tumehall - viburid tumesinine - piilid 1. Limakapsel koosneb limast, esineb osadel bakteritel, esineb sõltuvalt keskkonnatingimustest, säilitab niiskust, seob rakke kolooniaks, aitab liikuda 2
Vesinik, OH rühm- tagavad PH taseme. - laenguga ioonid on anioonid J- kilpnäärme rakkudes PO4- makroergiliste molekulide moodustamisel. (ATP), liitlipiidides rakumembraani moodustamisel. 3.) Orgaanilised ained: Biomolekul- igasuguse orgaanilise aine molekul, mis on moodustunud organismi rakus elutegevuse tulemusena. Bioaktiivsed ained- biomolekulid, mis väga väikestes kogustes mõjutavad organismi talitlusi. Vitamiinid, hormoonid, ensüümid. Kõigi orgaaniliste ainete koostises on: vesinik, hapnik, süsinik +lämmastik, fosfor, väävel. Enamik orgaanilisi aineid on biopolümeerid ehk nende molekul koosneb paljudest elementidest ja rohketest keemilistest sidemetest. Sahhariidid ehk süsivesikud ehk suhkrud. Primaarsed orgaanilised ained. Suhkrud on organismi siseselt koheselt kasutatavad. Suhkruid sünteesitakse taimede poolt anorgaanilistest ainetest veest ja süsihappegaasist
glükoos+galaktoos-> laktoos(piimasuhkur) Polüsahhariidid- kõrgmolekulaarsed orgaanilised ühendid(polümeerid), mille ehituslikeks lülideks on monosahhariidid. Põhilised polüsahhariidid on tärklis, tselluloos ja glükogeen. (Fotosünteesi tulemusena tekkinud glükoosivarud säilitatakse tärklisena(tärklise molekulid sisaldavad erineval arvul monumeere. Kui fotosüntees pidurdub, siis kasutavad taimed energia saamiseks tärklist. Lagundavad tärklise glükoosi molekulideks.) Puudel(puitunud vars)-tselluloos. Loomadel säilitatakse glükoosivarud põhiliselt lihastes ja maksas loomse tärklise ehk glükogeeni molekulidena. Lipiidid- orgaaniliste ühendite klass, kuhu kuuluvad rasvad, õlid, vahad, steroidid (vees mittelahustuvad ühendid) organismide energiaallikaks. Rasvakiht on kasulik loomadel- talveunes pruunkaru kasutab nahaalust rasvakudet energia
* Fruktoos ehk puuvilja suhkur, puuviljades ja mees * Riboos ja desaksüriboos(DNA koostises), riboos nukleiinhapete RNA, ehitusülesanne II Oligosahhariidid * Koosnevad kahest-kolmest monosahhariidist * Maltoos ehk linnasesuhkur, koosneb kahest glükoosist * Laktoos, koosneb glükoosi ja galaktoosi molekulist (piimas) * Sahharoos, koosneb ühest glükoosist ja ühest fruktoosist III Polüsahhariidid ehk liitsuhkrud * Tärklis, taimedes energeetiline varuaine, meie seedesüsteemis laguneb tärklis glükoosiks * Tselluloos, tuhanded omavahel ühinenud glükoosi molekulid * Kitiin, lülijalgsete toeses ja seente rakukestas * Glükogeen, energiarikas varuaine loomadel, inimesel talletuv maksas ja lihastes Lipiidid - Koosnevad alkoholist ja rasvhappejäägist - On veest kergemad ja hüdrofoobsed - Ei lahustu vees - Lahustuvad orgaanilistes ainetes I Lipiidid ehk neutraalrasvad * Vedelad rasvad(taimsed õlid)
annaabi.ee 
