· Päikesekiirguse hulk; · Õhu- ja mulla temperatuur; · Niiskus; · Vegetatsiooni perioodi pikkus. Vegetatsiooniperiood on aeg, mil ilmastik võimaldab taimede elu tegevuse. Enamikutele taimedele sobib perioodi pikkuseks vähemalt 90 päeva. Kultuuritaimedele sobivaim temperatuuri vahemik on +5...+10 C. Merelises kliimas on vegetatsiooni periood pikem kui mandrilises. Äärmuslikud tingimused mõjuvad taimekasvule negatiivselt. 3. Reljeef e. pinnamood mida lähemal ekvaatorile, seda kõrgemal mägedes saab põllumajandusega tegeleda. Põllumajandust mõjutavad majanduslikud tegurid: · Turu asukoht on eriti oluline kiirelt riknevate toiduainete puhul. Turu asukohta mõjutab transpordi kulusid ja seega toote hinda. · Tööjõud · Väetised arenenud maades on väetisi piisavalt, kuid arengumaades neid ei jätku. · Põllumajanduse poliitika
säilima klimaatilised tingimused (piisavalt sademeid ja päikesevalgust) kasvatama samu taimi monokultuurina. · Viljavaheldust peaks kasutama siis kui tekivad haigustekitajad või mullastiku tingimused halvenevad märgatavalt. TINGIMUSTE MUUTUSTE MÕJU KOOSLUSELE Inimfaktori mõju vähenemine: haigustekitajate levik, putukate suurem mõju taimedele, umbrohtude levik Kliima muutumine: liigsed sademed või liigne päikesevalgus (kuivus) ei mõju hästi taimekasvule Teiste kultuuride kasvatamine: pigem mõjub hästinäiteks punase ristiku kasvatamine kobestab mulda ning sissekündmisel suureneb orgaanilise aine hulk KOOSLUSE OSAKAAL EESTI LOODUSES Eestis kasvatatakse teravilja umbes 300 000 hektaril 50% haritavast maast, mis on u.10% Eestis kogupindalast Teraviljakasvatusega tegeletakse igas Eesti maakonnas ühtlased kasvutingimused Teraviljale leidub ostja igas maakonnas Seega on antud kooslusel oluline
õhusaastamine. · Rohtlad Laiuvad ulatuslikult tasastel aladel, kus aasta sademetehulk jääb 250 ja 750mm vahele. Loomadest on seal piisonid, preeriakoer, koiott, hüpik, suurtrapp, saiga. Naabervöönditeks on kõrbed ja poolkõrbed ning metsavöönd. Valdavalt kasvavad rohttaimed. Põhja-Ameerikas- preeria, Lõuna-Ameerikas- pampad, Ees-Aasias- pusta, Venemaal, Hiinas ja Mongoolias- stepp. Kliima on mandriline, talv on külm ja suvi palav, niiskusepuudus, olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee-erosioon. Muldadest on seal mustmullad. Taimedest on seal pujud, aruhein, salvei, veerpallid. Arenenud on maisikasvatus- maisivöönd(corn belt). Suvel on troopilised õhumassid ja passaadid ning talvel on parasvöötme õhumassid ja läänetuuled. Palju on puhmastaimi ja kõrrelisi. Keskkonnaprobleemiks on tolmutormid, tulekahjud, happevihmad. · Poolkõrbed ja kõrbed. Aastakeskmine sademetehulk on alla 250mm. Auramine on kiire ja ületab sademete hulga.
SISSEJUHATUS Päikesevalgus on alustala, tänu millele eksisteerib elu Maal meile harjumuspärasel kujul. Valgus on oluline kasvutegur ka taimedele. Antud uurmustöö eesmärgiks ongi välja selgitada valguse tähtsus taimede arengus. Töö esimeses osas on juttu üldisemalt murulaugust endast. Teoreetiline materjal on koostatud paljudelt internetilehekülgedelt kogutud materjalide põhjal. Töö teises osas on valguse ja teiste keskkonnategurite mõju taimekasvule uuritud katseliselt. -4- 1. MURULAUK Mis on murulauk? Murulauk (ladina k:Allium schoenoprasum) on sibultaim, mida kasutatakse toidu maitsetamiseks ja kaunistamiseks. 1.1 PÄRITOLU Murulauk pärineb lauguliste perekonnast, Aasiast ja Euroopast Murulauk on laia tsirkumpolaarse levikuga taim. Põhja ja Lääne-Eesti loopealseil ja
näiteks naha vananemine, melanoom ja nahavähk, neist viimased kaks, eriti melanoom on eluohtlik haigus, mille esinemissagedus kasvab üsna kiiresti (Veismann, Eerme, 2011). Teine inimestel ohus olev organ on silm. Päikesekiirgus võib esile kutsuda erinevate kae vormide, nagu vanadus- ja hall kae, tekke (Veismann, Eerme, 2011). Samuti võivad hõrenenud osoonikihi tõttu kahjustuda ka taimed ning meres leiduvad planktonid. Tugevam UV-kiirgus võib mõjuda taimekasvule pärssivalt, kuid samas on täheldatud ka vastupidist reaktsiooni (Veismann, Eerme, 2011). Teiste hulgas mõjutavad kiirgused ka viirusi ja nende aktiivsust. UV-B kiirgus käitub viiruste aktiivsust pärssivalt ning neid mutanteerivalt, mistõttu kujunevad ilmastikuga kohanenud viirused, sealhulgas epideemiat põhjustavad gripiviirused (Veismann, Eerme, 2011). 3.1. Montreali protokoll Tänu Antarktika kohale tekkiva osooniaugu avastamisega asuti tegutsema osoonikihi kaitseks
2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute maaviljelussüsteemi komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine j.t. ) tasemete kohta. 3.Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus. Siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta - kultuuride saagitase ja tootmise ökonoomiline tasand sõltuvad süsteemi üksikkomponentide kvaliteedist nende rakendamisel (viljavahelduse otstarbekus, väetiste kasutamise tehnoloogia põhjendatus, mullaharimise süsteemi kvaliteet ja ajastamine) 4. Optimumiseadus. - Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende
2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute maaviljelussüsteemi komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine j.t. ) tasemete kohta. 3.Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus. Siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta - kultuuride saagitase ja tootmise ökonoomiline tasand sõltuvad süsteemi üksikkomponentide kvaliteedist nende rakendamisel (viljavahelduse otstarbekus, väetiste kasutamise tehnoloogia põhjendatus, mullaharimise süsteemi kvaliteet ja ajastamine) 4. Optimumiseadus. - Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende
Kui veeorganismid surevad, lagundatakse nad lagundajate poolt, mis viib edaspidise hapniku taseme langemiseni. Orgaanilist tüüpi saaste võib tekkida, kui anorgaanilised saasteained nagu lämmastik ja fosfaadid akumuleeruvad vee-ökosüsteemide vahel. Nende toitainete kõrge tase võib põhjustada taimede ja vetikate vohamise. Kui taimed ja vetikad surevad, muutuvad nad orgaaniliseks materjaliks vees. Tohutu suure lagunemise käigus väheneb hapniku tase. Protsessi, milles kiirele taimekasvule järgneb lagundajate suurem aktiivsus ja suurenenud hapniku tarbimise tase, nimetatakse eutrofeerumiseks. Soojusreostus - soojusreostus võib tekkida, kui vett kasutatakse jahutusvedelikuna elektri- või tööstusettevõttes ja seejärel tagastatakse veekeskkonda kõrgemal 9 temperatuuril, kui see oli algselt. Soojusreostus võib kaasa tuua lahustunud hapniku taseme languse vees ning samal ajal suureneb ka bioloogiliste veeorganismide
Aspekti eristatakse õitsvate liikide järgi, kuid see on ainult arengurütmi erinevuste väline väljendus. Iga järgmine arenguaste ületab ka kasvult eelmised ja tõstab lehepinna uuele kõrgusele. Pika sooja suve (pakaseta periood kestab 3,5-6,5 kuud, efektiivsete temperatuuride summa 2800-3400º) ja sademete vähesuse tõttu (250-150 mm) tehib taiimedel niiskusevajak, mis suve lõpul muutub sageli põuaks. Nii kujuneb aasta vältel kaks taimekasvule ebasoodsat perioodi - talv ja suvi; mõlemad tingivad kohastumusi nende perioodide üleelamiseks. Kohalikud jõed on veevaesed, põhjaveed sügaval ja mineraliseerunud. Olulist mõju taimekasvule avaldab tuule- ja vee- erosioon, mis tugevneb eriti kultuuraladel, ning muldade sooldumine. Stepile kõige iseloomulikumad on kooslused kserofiilsetest tihedapuhmikulistest kõrrelistest; Euraasias on nendeks stepirohud (Stipa), stepi-aruhein (Festuca sulcata) ja sale haguhein (Koeleria gracilis).
ammooniumsoolad), loomad orgaaniliste ühenditena (valgud). Lämmastik jõuab tagasi mulda surnud taimede ja loomade kaudu ning loomade eritistena. Pinnases elavad bakterid muundavad ammoniaagi ja nitraadid uuesti atmosfääri vabanevaks lämmastikuks. Fosforiringe Fosforiringes puudub gaasiline faas. Normaalrõhul ja -temperatuuril on P tavaliselt vedelas olekus. Leidub fosforsoolade kujul (PO43-, HPO42-) vees, pinnases, mudades. Tavaliselt on mullas teda vähe ja ta on taimekasvule limiteerivaks faktoriks. Seetõttu kompenseeritakse seda fosforväetistega. Taime või looma lagunemisel satub fosfor pinnasesse tagasi. P vabaneb ka kivimite keemilisel murenemisel. Vee liikumisega kantakse ookeanidesse, kus settib. Seisuveekogudes sõltub fosfori hulk vee segunemisest, ookeanis tõusuhoovustest. Fosforiringe on väga aeglane. Väävliringe Väävliringe hõlmab nii atmosfäärilist kui sedimentaarset e. pinnases ja kivimites oleku faasi. Viimane kestab kaks ja
vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus. Miinimumseadus- taimede saagikuse määrab ära miinimumis olev taimekasvutegur. Toitainete tagastamise seadus- väetistega peab sama palju juurde andma toiteeelemente, kui me saagiga eemaldame. Viljavahelduse seadus- seda parem ja suurem on saak, mida õigemas järjekorras me kultuure järjestame. Kasvutegurite kompleks seadus- oluline on kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja –arengule, vähemoluline on ühe teguri maht, kogus ja mõju Idanemiskk mõju seadus- saagikus sõltub olulisel määral idanemiskk tingimustest. GMO – taim, mis on muudetud herbitsiidi suhtes vastupidavamaks 3. Maaviljelussüsteemid (tava, integreeritud, mahe) Tava- 85% maaviljeelusest on tava. Tootmisviis, mida iseloomustab rohke toodete ja muude tehnoloogiate kasutamine, eesmärgiks on efektiivsus ja tasuvuse suurendamine ning kultutuste vähendamine tooteühiku kohta.
Faasi lõpus (7...12 päeva möödumisel) kaotavad terad sideme pähikutega ja võivad variseda (kaer) või vihmaste ilmadega hakata idanema (rukis, nisu). Tekst: M. Paivel http://www.pikk.ee/print/true/valdkonnad/taimekasvatus/teraviljakasvatus/kasvufaasid TUTVUSTUS Teraviljakasvatuse edukus ei sõltu ainult sordi õnnestunud valikust, vaid selleks tuleb hästi tunda kohalikke mulla- ja kliimaolusid. Raamatus näidatakse ebasoodsate kliima- ja mullaolude mõju vähendamise võimalikkust taimekasvule külvikordade sisseseadmisega, otstarbekohase väetamisega, taimekaitsetööde tegemise ning tali- ja suviteraviljade üheaegse kasvatamisega ühes majandis. Kogumikus on rohkem tähelepanu osutatud mullastiku ja teravilja agrotehnika seostele, mullaharimise, väetamise ja taimekaitsetööde vastavusele keskkonnanõuetele, seemnekasvatuse, sordipaljunduse ja seemne sissetoomise reeglistiku tutvustamisele seoses euronõuete, sordiseaduse ja teiste antud hetkel kehtivate seadusandlike aktidega
Agrokliima Mõjutab Läänemeri, Atlandi ookean, Ida- Euroopa tasandik ja Põhja jäämeri. Meie territooriumil läheb mereline kliima üle mandriliseks, eriti kagu suunas. Suurte veekogude lähedus mõjutab temperatuure. Taimekasvule oluline soojusreziimi iseloomustab efektiivsed temperatuurid, selle all mõistame üle +5 kraadi temperatuure, siis taimed kasvavad ja arenevad. Aktiivsed temperatuurid- ööpäeva keskmised temperatuurid, mis ületavad 10 kraadi päevas. Muld- maakoore pindmine kobe kiht, mida aktiivselt kasutavad kõrgemad taimed ja mikroorganismid, mis muudetakse organismide ja nende laguproduktide poolt. Muld moodustub eri kivimitele, eestis: jää- ja pärast settekivimid, oluliseks muldi kujundavad
1 taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka teiste maaviljelussüsteemide komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine) jt tegurite puhul Eesti ,,madalaimaks tünnilauaks" on muld ja mullaharimine, viljavaheldus ja umbrohtumus 3) Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta 4) Optimumiseadus - suurimsaak saadatakse optimaalsel tasemel, nende vähenemise või suurenemisega kaasneb saagilangus 5) Toitainete tagastamise seadus saagikuse langemise vältimiseks on vajalik mulda tagastada toiteelemente sama palju või veidi rohkem kui saagiga eemaldame. Intensiivse maaviljeluse põhitees
2. Miinimumiseadus. - Taimede saagikuse määrab miinimumis olev taimekasvutegur. Taimed on võimelised kasutama miinimumis olevat kasvutegurit seda produktiivsemalt, mida rohkem on teisi taimekasvutegureid optimumis. Maksev on see ka üksikute maaviljelussüsteemi komponentide (külvikorrad, mullaharimine, väetamine j.t. ) tasemete kohta. 3.Taimekasvutegurite asendamatuse ja nende füsioloogilise samaväärsuse seadus. Siinjuures on oluline kõigi vajalike taimekasvutegurite toime taimekasvule ja arengule, vähemoluline ühe või teise teguri maht, kogus või mõjukestus. Antud seadus on kehtiv ka maaviljelussüsteemi komponentide kohta - kultuuride saagitase ja tootmise ökonoomiline tasand sõltuvad süsteemi üksikkomponentide kvaliteedist nende rakendamisel (viljavahelduse otstarbekus, väetiste kasutamise tehnoloogia põhjendatus, mullaharimise süsteemi kvaliteet ja ajastamine) 4. Optimumiseadus. - Suurim saak saadakse taimekasvutegurite optimaalsel tasemel, nende
annaabi.ee 
