Mille põhjal eristatakse mulla horisonte? Eesti Geograafia CD Kamardumine · Orgaaniline aine, eeskätt huumus, ja koos sellega mineraalsed ühendid kogunevad mulla pindmisesse kihti (A horisont) · Kõige ulatuslikum A rohttaimedega alal. · Kamardumine ja koos sellega mulla taimejuurtega läbipõimumine toimub mingil B määral kõikides muldades. enim mustmuldades Mustmuld · Huumus tähendab ladina keeles maad või mulda. http://www2.klett.de/sixcms/list.php?page=miniinfothek&miniinfothek=Geographie+Infothek&article=Infoblatt+Schwarzerde
Bioloogia TÜNK MV 3 Bioloogia TÜNK MV 4 Bioloogia TÜNK MV 5 Bioloogia TÜNK MV 6 Bioloogia TÜNK MV SEENED ( 50 000 liiki) 1) KÜBARSEENED *mükoriisa ( seeneniidistik koos taimejuurtega) *sümbioos taimede juurtega ( osa taimi ilma seenjuureta elada ei saagi: kanarbik,käpalised,...) *seeneniidid ja "nõiaringid" *Söögiseened ja mürgised seened Väga head ja head, Väheväärtuslikud, Head, Head, Väga mürgised kupatada pole vaja süüakse kergelt leotada ja (surmavalt kupatamata
toitumistingimuste ja hea struktuuriga mullas areneb ka kultuurtaimede juurestik paremini ja taim kasvab kiiremini. Lopsakama ja jõulisema kasvuga kultuurtaim surub umbrohud alarindesse ning need ei suuda konkureerida kultuuridega kasvuruumi ja toitainete osas (E. Ilumäe 2004). Mõned näited umbrohtude kontrolli all hoidmise kohta Saksamaa ökotalust: (muld: rähkne) · Külvikorras kasvatatakse ristiku segu koos teiste heintaimedega, millega muld on kogu künnikihi ulatuses taimejuurtega täielikult läbi kasvanud; · Kaera ei külvata puhaskülvis, vaid segus valge, roosa vm ristikuga, mis kindlustab mulla korraliku läbi kasvanud juurtemassiga ja väldib umbrohtude kasvu; · Taliviljad külvatakse koos ristiku seguga. Lisatakse veel ka kiirekasvuliste liblikõieliste seemneid, mille jäänused kevadel, kasvu algul, kindlustavad teravilju lämmastikuga;
Kui auk on vooderdatud ning kruusaga täidetud, juhitakse sinna heitvesi. Kruusa vahel kasvavad taimed. Kuna materjali pind on heitveest üleval pool, siis on üsna ebatõenäoline, et võiks tekkida kontakt inimeste, loomade või putukatega. Heitvesi juhitakse märgalalt seadmesse. Käitlemine märgalal esineb, kui heitvesi liigub kruusast läbi. Kuna kruus ehk material on küllastatud, siis toimuvad aeroobsed protsessid vaid vee pinnal koosmõjus taimejuurtega. Taimeliigid nagu hundinui, iirised, kõrkjad on võimelised märgala keskkonnas ellu jääma ning loovad täna hapnikule aeroobseid tsoone, milles elab rikkalik bakteriaalne elu, kus esineb heitvee puhastamine. Kuigi märgalade süsteem on teistest biopuhastuse variantidest odavam, on sellel süsteemil ka miinuseid. Üheks suureks puuduseks on, et käitlemise efektiivsus sõltub ilmastikuoludest ning madalamatel temperatuuridel on käitlemine ebaefektiivsem.
4 Muistne Kreeka Juuksurikunst kõrgel tasemel, juuste kammimine oli kreeklastel omaette tseremoonia. Juuksurorjad pidid kiiresti kammima ja sättima juukseid arvestades harmoonia ja esteetika nõudeid. Kammimine, lokkimine ja juuste värvimine oli koolitatud orjade töö. Moes olid kuldkiharad. Värviti juukseid taimejuurtega, riisi, jahuga, kuldpulbriga. Lokiti juukseid metallpulgaga mida nimetati KALAMIS. Muistses Kreekas olid ESIMESED JUUKSURID KEDA KUTSUTI JUUKSETANGIDE JÄRGI KALAMISTRITEKS. Neid hinnati kõrgelt Sotsiaalne kuuluvus soengute järgi. Meeste juuksed olid lokitud ja langesid pikkadena seljale ja õlgadele. Jumal Zeusi soeng: lokitud salgud, mis langesid vertikaalsete ridadena Patsisoeng: algas kõrva tagant ja ümbritses kahe rõngana pead.
______________________________________________________________________ _____ 12. Seente tähtsus looduses ja inimese elus; Jäätmed kui keskkonnaprobleem. Võimalikud lahendused Looduse aineringes on seened bakterite kõrval asendamatud orgaanilise aine lagundajatena. Osa seeni aga elab taimedel ja loomadel, sealhulgas ka inimestel. Ühed neist on parasiidid ja põhjustavad haigusi. Teised seened elavad mitmesuguste organismidega sümbioosis : nad näiteks moodustavad taimejuurtega mükoriisa ja moodustavad koos vetikate või sinikutega samblikke. Inimesele on osa seeni kahjulikud, osa kasulikud, keda inimene on õppinud kasutama enda huvides. Mõningaid hallitusseeni kasvatatakse antibiootikumide tootmiseks. Neist tuntuim on pintselhallik, millest saadakse penitsiliini. Antibiootikume kasutatakse bakterhaiguste ravimiseks. Mitmete juustusortide valmistamisel kasutatakse hallitusseeni. Soojas ja
aine lagunemise saadusena. 6. Mullaprofiil – teada erinevaid mullahorisonte ja nende järjestust. Vihikust! 7. Iseloomusta lühidalt järgmisi muldades toimuvaid protsesse: kamardumine, leostumine, leetumine, turvastumine, gleistumine, sooldumine, ferralisatsioon Kamardumine-selle tulemusena tekib maapinna lähedale huumushorisont, kõige ulatuslikum rohttaimedega alal, eriti intensiivne parasvöötme rohtlates, koos kamardumisega toimub ka mulla taimejuurtega läbipõimumine kõikides muldades Leostumine-mineraalainete väljauhtumine mullast liikuva pinnasevee toimel, tühemad täituvad ülaltpoolt sisseuhutud ibe- ja tolmuosakestega Leetumine-käigus orgaanilise aine lagunemisel tekkivate hapete mõjul laguneb mulla mineraalosa lahustuvateks ühenditeks, mis mullas liikuvate vete toimel uhutakse ülemistest kihtidest alumistesse, esineb muldades, milles karbonaadid huumushappeid ei neutraliseeri,
Seejuures tekivad süsihappegaas ja alkohol. Eralduv süsihappegaas muudab taigna kobedaks. Alkohol aurustub ja aitab samuti kaasa taigna kerkimisele. 12. Seente tähtsus looduses ja inimese elus. Looduse aineringes on seened bakterite kõrval asendamatud orgaanilise aine lagundajatena. Osa seeni aga elab taimedel ja loomadel, sealhulgas ka inimestel. Ühed neis on parasiidid ja põhjustavad haigusi. Teised seened elavad mitmesuguste organismidega sümbioosis: nad näiteks moodustavad taimejuurtega mükoriisa ja moodustavad koos vetikate või sinikutega samblikke. Inimesele on osa seeni kahjulikud, osa kasulikud, keda inimene on õppinud kasutama enda huvides. 13. Samblike ehitus ja tähtsus looduses. Näiteid liikidest. Samblikud on omapärased maismaaorganismid. Nende keha on tallus nagu vetikatelgi, kuid samblikel koosneb see seeneniitide põimikust, mille vahel on rohevetikad või sinikud. Järelikult on ka samblikud üheks seente kooselu vormiks teiste organismidega
Need mügarbakterid seovad õhulämmastikku (tegu on troofilise mutualismiga). Nad toodavad õhulämmastikust ammoniaaki (N2 + 3H2 2NH3), kasutades selleks dinitrogeenreduktaasi ja nitrogenaasi, mida sünteesitakse nif geenidelt. Mügarbakteritega on sümbioosis enamus liblikõielisi taimi. Ainult 12% liblikõieliste liikidest on ilma mügrabakteriteta. Teine võimalus lämmastikku siduda on aktinoriisaga, mille moodustab bakter Frankia sp. koos taimejuurtega. Umbes 200 taimeliiki moodustavad aktinoriisat Rhamnales, Proteales, Rosales, Casuarinales, Myricales, Fagales, Ranunculales (nt porss ja lepp). Umbes 150 maismaa taimeliiki elavad sümbioosis sinivetikatega, mis asuvad lehetippudes või varres. Näited: läbi sambla-palm Weffia regia +epifüütne sammal+sinivetikas. Palmlehikulistel on juuremügarad sinivetikatega. Pleurozium schreberi ja Hylocomnium splendens- nende lehtedes on sinivetikad, mis seovad boreaalses metsas 20kg N/aha lämmastikku
kuni mitme meetrini. See jagatakse osadeks, vastavalt tekkele ja tähtsusele olulisemate mullaprotsesside ja funktsioonide reguleerijana. Osad: detriosfäär, risosfäär, porosfäär. Loomade tegevusega seotud sfäärid: drilosfäär, termitosfäär, mürmekosfäär jne. 26. Mullaelustik. Suuremad mulla elustikku kategooriad. Muld on asustatud mikroorganismide, seente ja selgrootutega, lisaks taimede juures ja seemned. Mullaorganismid on toitumisseoste kaudu seotud omavahel taimejuurtega, keskkonnaga. Mullaorganismide mitmekesisus on palju suurem kui üheski teises elukeskkonnas maakeral. Kogu mulla mitmekesisus on võrdne või suurem kui vihmametsas või korallriffil. 1g mullas elab rohkem organisme kui Maakeral on inimesi! Mullaelustiku moodustavad 40% bakterid. Seened ja vetikad 40%, vihmauslased 12%, muu makrofauna 5% ja mesofauna 3%. Mullaelustiku kategooriad on (keha suuruse poolest väikseimast suuremaks) mikrofloora ja
Põldhein 70 11. Struktuurse ja struktuuritu mulla tunnused (mullapind, künnikiht, üleminek, alumine kiht) Struktuurne muld: Üksikagregaadid selgesti märgatavad Mittemudastunud Mullapind Makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad Vihmausside väljaheited Erineva suurusega struktuuriagregaadid, poorne Muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud Ülakiht Eelmise aasta taimejäätmed on lagunenud Muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga Üleminek Järkjärguline üleminek Ei ole plaatjaid mullakihte Kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline- (tüüpiline liivmuldadele) Alumine või struktuuriagregaatidega muld kiht Ühtlane, sügav juurestatus
- põldhein 70% * 40 70% parandavad sügavamalt mulla struktuursust ~2 2.5 m tugevama juurekavaga Mullakaetus % Huumuse sisalduse % Struktuuragregaatide stabiilsus% Infiltratsioon % Struktuurse mulla tunnusteks on: 1) Mullapind: - üksikagregaadid selgesti märgatavad - mittemudastunud - makropoorid (vihmaussikäigud) selgesti märgatavad - vihmausside ekskremendid 2) Ülakiht: - erineva suurusega struktuuragregaadid, poorne - muld ühtlaselt peente taimejuurtega läbipõimunud - eelmise aasta taimejäänused on lagunenud - muld ühtlase hallikasmusta värviga ja iseloomuliku mullalõhnaga 3) Üleminek: - järk-järguline üleminek 4) Alumine kiht: - ei ole plaatjaid mullakihte - kobestunud (mitte tihenenud) üksikteraline (tüüpiline liivmuldadele) või struktuuragregaatidega muld 3 - ühtlane sügav juurestatus - arvukad vertikaalsed makropoorid (vihmaussikäigud)
sisaldab piisavalt õhuga täitunud tühikuid ehk poore. Mulla oluliseks osaks on mullaelustik: bakterid, seened ja mullafauna. Mullaelustik töötleb taimsed jäänused taimedele uuesti kasutuskõlblikku olekusse ning rikastab ja parandab mulda ka omaenese elutegevusega ja selle produktidega; lõpuks jäävad mulda ka nende kehad. Paraku on põhiosa taimede kasvatamisega kaasnevatest probleemidest seotud juurekeskkonna ehk kasvupinnasega. See, mis toimub taimejuurtega mullas, on meie pilgu eest varjatud ja seetõttu mõtleme taimede kasvuhäirete põhjuste otsimisel kasvupinnase headusele alles viimasena. Kui ei näe, ei ole ka probleemi! Siiski on praeguseks selge, et „maa-alused probleemid“ peegelduvad õige pea ka taimede maapealsete osade sanitaarses ja esteetilises seisundis. Eriti ohustatud taimegrupiks on puud, kuna nende kasvukoha mullas on toimunud aastakümnete jooksul suured muutused. Üha
annaabi.ee 
