toorainena kasutada kõrgema sordi piima ning selle separeerimisel saadud rõõska koort ja lõssi. Piimas esinevad maitsevead võimenduvad koores, kuna lõhna- ja maitsevigu põhjustavad ühendid on põhiliselt seotud piima rasvafaasiga. Kohvikoor: Kohvikoor on 10%-line rõõsk koor. Seda saadakse piima separeerimisel ehk lahustamisel. Vahukoor: Vahukoor on vahustatud ehk vahuks töödeldud rõõsk koor. Vahustamisel muutub koor tahkemaks. Vahukooreks võidakse nimetada ka vahustamiseks mõeldud, kuid veel vahustamata koort. Üle 30% rasvasisaldusega koort on võimalik vahustada, sest selles olevad rasvamolekulid hoiavad kinni õhumulle. Piima taoliseks tahkemaks massiks vahustada ei saa. Kui koort vahustada liiga kaua, muutub vaht võiks ja petiks. Vahustamiseks võidakse kasutada visplit, purki, šeikerit, miksrit, köögikombaini. Vahukoor muudetakse tihti suhkruga magusaks,
Toiduainedinimtoiduks mõeldud taimsed/loomsed ained Toitainedtoiduainete koostisosad, mida organism kasutab kudede ülesehitamiseks ja uuendamiseks ning mille lõplikul lõhestamisel vabaneb energia. Seedekulglatoidu liikumise tee (suu, neel,söögitoru,magu, peensool,jämesool,pärak). . Pärakväljuvad tahked toidujäägid. ). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi See See Seedenä Seede En dek dita äre nõre sü ulgl v üm a toita osa ine SUU Süsi Süljenää Sülg A vesi rmed mü kud laa s MA Valg Maonäär Maom Pe GU ud med ahl psi in PEE Ras Kõhunää Sapp, lip NSO vad, re, soole aa OL valg maksanä nõre, s ud, äre,soole Kõhun
· maks: puhastab verd mittevajalikest ainetest, toitainete varupaik, sünteesitakse vajalikke ühendeid, osaleb vananenud erütrotsüütide lagundamises · seedimine lõpeb, lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina verre või lümfi · Soole seinad kurrulised, väljasopistised ehk soolehatud, millesse siseneb veresoon, mis hargneb võrdustikuks ja seal on ka lümfisooned Jämesool: · kiudained ei seedu, muudavad toitkördi tahkemaks ja soodustavad selle edasiliikumist · seedimist ei toimu · vesi imendub pidevalt vereringesse, soolesisaldis muutub tahkemaks · tahked jäägid eemaldatakse päraku kaudu · bakterid toituvad mittevajalikest seedumata jääkidest, varustavad organismi vitamiinidega ja aitavad vältida tõvestavate bakterite kinnitumist soolestiku seinale ERITUSELUNDID: Kopsud: süsihappegaasi ja veeauru eemaldamine
eraldub veemolekul. Rasva oksüdatsiooni käigus liitub hapnikuaatom süsinikuahelaga ning lõppkokkuvõttes tekivad aldehüüdid ja ketoonid. Rasvade hüdrogeenimine on nende küllastamine vesinikuaatomitega, et muuta nende sulamistemperatuuri kõrgemaks. Toimub 160 – 170 ºC juures ja katalüsaatori juuresolekul. Saab toimuda ainult küllastumata rasvhapete kaudu, sest neis sisalduvad kaksiksidemed. Kaksiksidemete arvu vähenemisega muutuvad rasvad tahkemaks. Mida sügavam on hüdrogeenimine, seda vähem tekib transrasvhappeid [ α-linoleenhape – C18:3 (Ω-3 RH) Linoolhape – C18:2 (Ω-6 RH) Oleiinhape C18:1 Steariinhape C18:0. ] Rasvade ümberesterifitseerimine on reaktsioon, mille käigus rasvhapped paigutuvad ümber erinevate triatsüülglütseroolide või ühe triatsüülglütserooli piires erinevate positsioonide vahel 80 – 90 ºC juures, kasutades katalüsaatoreid nt. Zn, Al, Ni. Eesmärgiks taas õlide tahkemaks muutmine
Suu toidu peenestamine ja segamine süljega, algab süsivesikute seedimine. neeltakistatakse toidu liikumine hingetorusse. Söögitorutoidupala juhtimine makku lihaste kokkutõmmete abil. Magutoidu mahuti, hakkavad seedima valgud, toit segatakse maonõrega, temperatuur ühtlustub, hävitatakse haigustekitajad. Peensooltoidu lõplik seedimine(rasvad, valgud, süsivesikud). Jämesool seedimist enam ei toimu ja toidujäägid muutuvad tahkemaks, imendub vesi. Pärakväljuvad tahked toidujäägid. Sünteesireaktsiooni iseloomustab: toimub organismile vajalike ainete tootmine, vajavad energiat, keemilise sideme teke, toimub organismile omaste ainete süntees. Lõhustumisreaktsiooni iseloomustab: Ained lõhustuvad, keemiline side lõhutakse, ained muudetakse lihtsamateks ühenditeks, eraldub energia. Seedekulgla osa Seeditav toitaine Seedenääre Seedenõre Ensüüm
Vaik moodustub vaigukäikudes Okaspuude pikad torukujulised vaigukäigud on vooderdatud lamedate näärmerakkudega. Vaigukäigud kujunevad rakkude eemaldumisel üksteisest ning paiknevad puidus nii horisontaalselt kui ka vertikaalselt, moodustades ühendatud käigustiku. Näärmerakud sünteesivad ja eritavad vedelamat vaiku ehk nn. vaikmahla, mis koguneb vaigukäiku. See on omapärase lõhnaga vedelik, mis vedelate osiste lendumisel muutub õhu käes tahkemaks. Vaigu liikumise käikudes tagab võimas, 10- 20-atmosfäärine surve. Vaigu plekid Plastikult saadakse ära toiduõliga, sobib ka margariin. Rasvaine lahustab vaigu. Pärast tuleb siis Fairyga rasvaplekid eemaldada. Kasutatud kirjandus: http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vana http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/EL/vana http://www.perekool.ee/index.php?id=43743&cla http://herba.folklore.ee/?menu=haiguse&hid=54
Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kui kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jääb jämesoolde ainult tahked toidujäägid, mida organism enam ei kasuta. Need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. 2
Nüüdseks on võileivas leiduv tärklis muutunud glükoosiks, valkudest on saanud aminohapped. Rasvad on lahustunud aga glütserooliks ja rasvhapeteks. Süsivesikud, valgus, vitamiinid ja mineraalained imenduvad nüüd läbi hattude verre, rasvade koostisained aga lümfisoontesse. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu. Jämesoole sisaldis on esialgu poolvedel, kui kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jääb jämesoolde ainult tahked toidujäägid, mida organism enam ei kasuta. Need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. 2
leotatud saiaga. Võib lisada ka kala siserasva. Massile lisatakse munad, sulatatud rasvaine ja maitseained ning segatakse hästi läbi. 2. Kalast knellmass 1 kg hakitud kala kohta 1 dl koort ja 1 munavalge. maitsestamiseks: sool 20 g valge pipar 2 g riivitud sidrunikoor 10 g tehno: Nahata kalafilee aetakse 2 korda läbi hakkmasina ja asetatakse külmikusse jahutama (külmikus hoidmine muudab kalarasvad veidi tahkemaks ning mass ei ole siis liiga vedel) Mass peab olema enne segamist täiesti mahajahtunud! Massi hulka segatakse pidevalt munavalged, rõõsk koor ja maitseained nin mass klopitakse vahtu. 13. Milliseid pooltooteid valmistatakse kalahakkmassist? * Kalakotlette, kalapikkpoisse, kalapalle, kalahakkpalle, kalafrikadelle, kalarulle, kalaterriinid, kalatimbaleid. 14. Kuidas kalu suitsutatakse? Kalu suitsetatakse kas külmas või kuumas suitsus. Külma suitsu
Peensoole seinte lainetustaoline kokkutõmbamine segab ja tõukab toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja lõhustumissaadused imenduvad läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imendumispinna suurendamiseks on soole seinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad ka soolehatud. Need annavad soolele sametise välimuse. Peensooles jõuab seedimine lõpule. Jämesool *Sisaldis on poolvedel, kuid kuna vesi imendub pidevalt tagasi, muutub toidumass üha tahkemaks. Lõpuks jäävad jämesoolde vaid tahked toidujäägid mida organism ei kasuta, need eemaldatakse mõne aja pärast päraku kaudu. Maks *Asetseb mao kõrval paremal pool ülakõhus. *Toodab sappi- ei sisalda seedeensüüme, kuid ta muudab rasvad hõlpsamini seeditavaks. *Maksa küljes paikneb sapipõis-seal võivad tekkida ka sapikivid, mis põhjustavad valusid ja takistavad sapi liikumist. *Maks puhastab verd mittevajalikest ainetest
toidumassi edasi. Peensooles jõuab seedimine lõpule ja saadused imenduva läbi sooleseina kas verre või lümfi. Imnedumispinna suurendamiseks on soole siseseinad kurrulised. Peensoole sisepinda suurendavad soolehatud, mis annavad soolele sametise välimuse. Seedimata toidujäägid liiguvad jämesoolde, kus seedimist enam ei toimu. Peensoole jämesooleks ülemineku kohas paikneb kotikujuline pimesool. Jämesoole sisaldis on algul poolvedel, kuid vee tagasiimendumise tõttu muutub tahkemaks. Tahked toidujäägid eraldatakse päraku kaudu. Jämesooles on väga palju baktereid, kes toituvad seedimata jääkidest. Nad varustavad meie organismi osade vitamiinidega ja aitavad vältida halbade bakterite kinnitumist soolestiku seintele. Kõhulahtisus tekib kui vee tagasiimendumine on häiritud. Kui kõhulahtisust on liiga palju siis organism kaotab palju vett ja mineraalaineid. Kõhukinnisuse puhul on seedimata jäägid organismi liiga kaua ja võivad põhjustada haigusi. See tekib, kui
Keedetud ja küpsetatud kartulid. Kartulipüreed. Toorsalatit. Munad. 12. Nimeta kalast valmistatavaid hakkmasse ja kuidas neid valmistatakse? Harilik hakkmass, kasutatakse vähe peenluid sisaldavaid kalu. Nahata kalafileed aetakse läbi hakkmasina koos piimas, vees vüi koores leotatud saiaga. Massile lisatakse munad, sulatatud rasvaine ja maitseained ning segatakse hästi läbi.Knellmass- nahata kalafilee aetakse 2 korda läbi hakkmasina ja asetatakse külmusse jahtuma(rasvad muutuvad tahkemaks) Segatakse munavalged, rõõsk koor ja maitseained ning mass klopitakse vahtu. 13. Milliseid pooltooteid valmistatakse kalahakkmassist? Kalakotletid, kalafrikadellid, kalapallid, kalapikkpoisid, kalarullid 15. Nimeta 5 eestimaist kala: Räim, silk, ahven, Forell, Latikas 14. Kuidas kalu suitsutatakse. Suitsutatakse kas külmas või kuumas suitsus. Aeg sõltub kala liigist ja võib olla mõnest minutist kuni mõne päevani. Kalad soolatakse ja lastakse tund aega seista
+3. Missugused taimsed ained on rögalahtistava toimega (3 tähsamat ainerühma)? Limaained e limad, alkaloidid, saponiinid. +4. Kinnistava toimega ained a)missugustel taimsetel ainetel on kinnistav toime b) missugusesse sekundaarainete rühma need toimeained kuuluvad c)millel nende kinnistav toime baseerub? a) Parkainetel ehk taniinidel b) Polüfenoolide rühma polümeersed polüfenoolid c) Toimivad jämesooles, seostudes valkudega annavad sademeid, mõjuvad kinnistavalt (soolesisu muutub tahkemaks). 5. Kaks peamist rohttaime, mis sisaldavad K-vitamiini ja on seetõttu kasutusel verejooksu peatava vahenendina. a) taimede nimetus eesti keeles b)nimetus ladina keeles c)mis on droogiks? Urtica dioica kõrvenõges, urticae folium. Capsella bursa pastoris - Hiirekõrv , ...................... Viburnum opulus lodjapuu, viburni cortex. Zea mays mais, maydis stigmata et stylii. 6. Pladerjan a) taime nimetus ladina kees b) mis on droogiks c) droogi spetsiifiline farmakoloogiline
aegkonda. Varasemat aega Maa ajaloos (4,6 miljardit - 4 miljardit), mille kohta pole kivimis ühtegi fakti, nimetatakse hadaikumi ajastuks. See on ajavahemik, mille kohta meil pole otseseid geoloogilisi fakte, vaid mille kohta saame teha vaid oletusi teoreetiliste mudelite põhjal. Praegu arvavad teadlased, et Maa on tekkinud u. 4,6 miljardit aastat tagasi kosmilise tolmu ("tähetolmu") osakeste tõmbumisel üksteise külge. Alguses oli Maa vedelas olekus ning muutus järk-järgult tahkemaks. Pöörlemise hoo sai Maa kaasa ilmselt juba varem ümber ühise masskeskme (keskkoha) tiirelnud osakestelt, mis hiljem Maa moodustasid. Maa varajase ajalooga seoses on 1990ndail populaarsust võitnud ka hüpotees, mille kohaselt Kuu on tekkinud suure taevakeha kokkupõrkel proto-Maaga, mille tagajärjel osa veel mitte tahke Maa materjali arvel moodustus Kuu. Selline võimas katastroof võis mõjutada ka Maa esialgset pöörlemismomenti. Mis mõjutab Maa pöörlemist?
Tekib veel kiudainete lõhustamisel võihapet ja võihapet kasutab jämesoole limaskest ise ära energia saamiseks (töötab oma ,,kütuse" peal). Jämesoole bakterite ensüümid lõhustavad ka veel jämesoolde jõudnud valkude jääkaineid ja nende bakterite mõjul jämesooles tekivad mürgised ained - indool, skatool (annavad roojale iseloomuliku lõhna). Jämesooles imendub tagasi suur osa sinna peensoolest jõudnud veest. Jämesoole sisaldis muutub tahkemaks võrreldes sellega, mis sulgurlihaselt tuleb. Mida kauem jämesooles need jääkained on, seda tahkemaks ta muutub. Tavaline vee kogus ööpäevas, mis roojaga väljutatakse on 100-150 ml, mis jääb rooja alles, pärast seda kui suurem osa vett on tagasi imendunud. Iseloomuliku tumepruuni värvuse annavad siis sapipigmendid (vt. ülevalt poolt). Inimese ööpäevaseks kiudainete vajaduseks loetakse umbes 25 grammi (puhtalt kiudaineid)
seda põhjusel, et sinna suubuvad olulised seedenõred - maksa- ja kõhunäärmenõre. Peensooles muudetakse toit lõplikult imenduvaks, mille järel see imendub e. absorbeerub kas vere- või lümfisoontesse. Peensoole sisepind on hattudega kaetud ja nii tekib 200 - 300 m² suurune toimepind. 1.7. Seedimata toidujäägid liiguvad peensoolest jämesoolde. Seal seedimist enam ei toimu, küll aga pidev vee tagasi imendumine verre. Seedimata toidumass muutub seetõttu üha tahkemaks. Kui vee tagasiimendumine on häiritud, tekib kõhulahtisus. Pikaajaline kõhulahtisus on ohtlik, sest organism kaotab palju vett ja eluks vajalikke mineraalaineid. Tervisele on ebasoodne ka kõhukinnisus. See häda tabab neid inimesi, kes söövad liiga vähe taimesaadusi (saavad liiga vähe kiudaineid). Kõhukinnisuse puhul peetuvad jääkained organismis liiga kaua ja võivad põhjustada mitmeid haigusi. Seedekanalis on rohkesti mikroobe ja muidki väikeorganisme
soolelihaste talitlushäire. 11. Kirjelda funktsionaalse kõhukinnisuse patogeneesimehhanismi. Kõhukinnisuse korral on soolestiku lihaste funktsioon loid ja see aeglustab roojamasside liikumist läbi soolestiku. Kui soole liikuvus on pidurdatud, siis võib ka roojamise tung olla pärsitud. Rooja aeglasel liikumisel jämesooles imendub sellest veelgi vedelikku läbi jämesoole seina ja roojamass muutub tahkemaks, mõnikord soolespasmide tõttu ka pabulakujuliseks. 12. Mida nimetatakse rooja retensiooniks? Defekatsiooni sageduse langus (roojamine kaks või vähem kordi nädalas) on kestnud viimased kolm-neli kuud. Muutused on rooja kontsistentsisja roojamist võidakse vältida. 13. Mis on enkoprees? Enkoprees avaldub tahtlikus või tahtmatus rooja eritamises. Psüühika või soolefunktsiooni häire põhjusel. Soolefunktsiooni häirena esineb enkoprees
denatureerunud valgu sade soojendamisel roosast tumepunaseni. Milloni reaktiin on toksiline ka korrodeeriv. Töö käik · Valan katseklaasi 1 ml munavalgu lahust · Teise katseklaasi 1 ml zelatiini lahust · Lisan mõlemasse katseklaasi 5 tilka Milloni reaktiivi · Soojendan reaktsioonisegu 50 kraadini Munavalgule Milloni lahuse lisamisel tekib valge sültjas sade, valk denatureerub. Kuumutamisel aga värvub valge sültjas sade roosakaks ning muutub tahkemaks. Seega on munavalgus türosiini. Zelatiinile Milloni reaktiivi lisamisel ei juhtu mitte midagi valk ei denatureeru. 1.1.4 Sulfhüdrüüli- e tioolireaktsioon Positiivne reaktsioon näitab tsüsteiini (Cys) esinemist valgust. Tsüsteiini radikaalis esineb tiool e sulfhüdrüülrühm (- SH). See allub kergelt leeliselisele hüdrolüüsile, andes sulfiidioone, mis Pb2+ - ioonide juuresolekul moodustavad musta või tumepruuni sademe (PbS)
Elektrolüüdid Toote valikuid on väga palju. ·Hivepect Pro - Dieetsööt elektrolüütide ja vedeliku tasakaalu stabiliseerimiseks vasikatele, põrsastele ning lammastele. Hoiab kõhulahtisuse korral organismi vedelikutasakaalu. Elektrolüütidega (sooladega) preparaat loomadele sisaldab glükoosi ja maltodekstriini, mis tõhustavad vedeliku imendumist ning annavad energiat. Sisaldab ka soolestiku tegevust tõhustavat ja vedelaid väljaheiteid tahkemaks muutvat pektiini ning soolestiku mikrobioloogilist tasakaalu säilitavat patenditud preparaati ProGut®. Toodet võib segada vedelsööda või vee hulka või annustada koos jõusöödaga. ·Unilyt elektrolüüt 25kg - Söödalisand vasikatele, mis stabiliseerib vee ja elektrolüütide tasakaalu. ·No ja nii edasi * 100 Vasikate kõhulahtisus · Kõhulahtisust põdevad vasikad võivad vedelikukaotuse tõttu päevas kaotada 510% kehamassist
süsinikdioksiid (CO2) ja metaan. Tekib veel kiudainete lõhustamisel võihapet ja võihapet kasutab jämesoole limaskest ise ära energia saamiseks (töötab oma ,,kütuse" peal). Jämesoole bakterite ensüümid lõhustavad ka veel jämesoolde jõudnud valkude jääkaineid ja nende bakterite mõjul jämesooles tekivad mürgised ained - indool, skatool (annavad roojale iseloomuliku lõhna). Jämesooles imendub tagasi suur osa sinna peensoolest jõudnud veest. Jämesoole sisaldis muutub tahkemaks võrreldes sellega, mis sulgurlihaselt tuleb. Mida kauem jämesooles need jääkained on, seda tahkemaks ta muutub. Tavaline vee kogus ööpäevas, mis roojaga väljutatakse on 100-150 ml, mis jääb rooja alles, pärast seda kui suurem osa vett on tagasi imendunud. Iseloomuliku tumepruuni värvuse annavad siis sapipigmendid (vt. ülevalt poolt). Inimese ööpäevaseks kiudainete vajaduseks loetakse umbes 25 grammi (puhtalt kiudaineid).
6. Nimeta vähemalt 5 kalarooga Eestimaistest kaladest. Kirjelda vähemalt 2. roa valmistamist Kilu, räim, ahven, angerjas, lest, vikerforell, lõhe, latikas, haug · Kalapallid 4-5 cm läbimõõduga pallikesed, mida valmistatakse 2-3 tk ühe portsjoni jaoks. Valmistatakse knellmass- nahata kalafilee aetakse 2 korda läbi hakklihamasinast ning asetatakse külmikusse jahtuma kuna külmikus hoidmine muudab kalarasvad tahkemaks ning mass ei ole siis liiga vedel. Mass peab olema täiesti maha jahtunud, massi hulka segatakse pidevalt segades munavalged, rõõsk koor ja maitseained ning mass klopitakse vahtu. · Praetud kala võib praadida portsjon tükkidena, tervelt (mass alla 300 g) , fileetükkidena või tervete fileedena. Praetakse rasvas nii paneeritult kui ka naturaalselt. Paneeritud kalad maitsestatakse enne paneerimist, naturaalsed
annaabi.ee 
