Värvitu, kõva aine, mis kuumutamisel ~22000 muutub pehmeks Halliks . pulbriks. Hea soojusjuht, kuid elektrivoolu ei juhi Kollane, habras aine. Sulab 1130 C . Elektrivooli ei juhi . Läikiv ja pehme aine. Sulab 980 C. Hea elektrijuht . Värvitu, vees lahustuv aine. Sulab 8010 C. Tahkelt voolu ei juhi, kuid . vesilahus ja sulatis juhivad Värvitu,kõva kristall (lisandid võivad anda värvuse) Raskesti sulav Tahkelt . isolaator. Sulatise elektrolüüsil toodetakse üht metalli Sulab ~34000, kõva, hea elektrijuht . Sulab 390 , pehme, läikiv materjal
laetud ioonideks. · Aatomid mille väliskihil on 6 kuni 7 elektroni, liidavad kergesti elektrone ja muutuvad negatiivselt laetud ioonideks. · Tekivade ioonide ehitus sarnaneb väärisgaasi struktuurile · Kokku peab liidetud elektronide arv võrduma loovutatud elektronide arvuga. · Erinimeliselt laetud ioonid tõmbuvad elektrostaatiliselt. · Ioonilise sidemega ainete ehk iooniliste ainete kristallides molekule ei esine. Ioonilise sidemega ühendid ei koosne tahkelt molekulidest, vaid erinimeliselt laetud ioonidest, mis moodustavad ioonkristalli.
tõmbejõud. (sageli),tahkena rabe. Iooniline side Ionnid,ioonvõre Ioonide vahel on Tahke,rabe mida kõrgem erimärgiliste laengute on sulamis temp. Seda vaheline väiksem on vees tõmbejõud,mis on lahustuvus,tahkelt ei juhi tugev. elektrit sulatatult ja elektrilahuses juhib elektrivoolu, sulamis temp. Kõrge. Metalliline side Metall võre Aatomeid ja ioone Plastiline,hea elektri ja
nende solade vesilahustes hüdrolüüsi ei toimu.Leeliste ja nõrkade hapete soolade vesilahused on aga anioonide osalise hüdrolüüsi tõttu aluselise reaktsiooniga. Hüdrolüüs on seda tugevam, mida nõrgema happe soolaga on tegemist. · Tuntuim ja tähtsaim leelismetalli sool on naatriumkloriid ehk keedusool. Keemiatööstuses üks tähtsamaid tooraineid. Looduses leidub põhiliselt lahustunult merevees, soolajärvedes, tahkelt kivisoola lademetena. Merevee keedusoola sisaldus on umbes 3%. Täiskasvanud inimese ööpäevane soolavajadus on umbes 5g. Keedusoola kasutatakse toituainete säilitamisel ( soolamisel ). Talvel kasutatakse lumekoristamise hõlbustamiseks teedel. · Naatriumkarbonaat ehk soodat kasutatakse argielus laialdaselt. Tahkel kujul esineb ta tavaliselt kristallhüdraadina. Sooda on üks põhitoorained klaasi valmistamisel. · Kaaliumsoolad on omadustelt lähedased vastavatele naatriumsooladele
- +17)2)8)7) CL- (ioon):pr.-17:e-18;el kiht.-3.el paikneminekiht.- +17)2)8)7) 28.tahke,vedel,gaas. 29.Tahke olek, vedel olek, gaasiline olek. Tahkel on kindel kuju, osakesed ei saa liikuda, tugev side, paiknevad üksteise kõrval, ruumala. Vedelal olekus ei ole kindlat kuju, keskmine side, saavad liikud,keskmine side on nõrgem, ruumala. Gaasil ei ole kindlat kuju, ei ole kindlat ruumala, liiguvad määramata suunas, puudub side. 30.1)Näiteks õues sooja ilmaga sulab jää.Aine üleminek tahkelt vedelasse. 2)Aine muutub veelast tahkeks nt külmkapis sügavkülmas vesi jäätub. 3)Aine üleminek vedelast gaasilisse nt:Soojaga aurab järve pealt vett. 4)Aine üleminek gaasilisest vedelaks nt:saunas leili visates. 31.NT:kui mehed tõmbavad midagi.Väljub jõud mõõtühik 1N. Et mehanism saaks teha tööd vajab ta energiat-mõõtühik 1J. 32.Siis kui hapniku on piisvalt. 33.Siis kui hapniku pole piisavalt.Vingu gaas on inimestele ohtlik. 34. 35
serv värvuselt punakas. Mo puudus taimedes esineb seljuhul kui mullas Mo alla0,05mg. Esineb peamiselt Lõuna-Eestis. Mo võib olla mürgine. Mo üleküllust esineb taimedes , kui mullas Mo üle 5mg/kg mulla kohta. Lubiväetised soodustavad ja suurendavad taimede Mo tarvet. Mo omastamist pidurdavad Mn, Fe ja Al. Mo väetise liigid : a) Mo surerfosfaat Mo sisaldus 0,7%, 80-100kg/ha. b) Ammooniummolüptaat seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 200g/ha, tahkelt 1kg/ha. 8) Zn-taimetoitelemendina ja Zn- väetise liigid Zn on taimedele väga tähtis. Zn on taimedes ligikaudu 30fermendi koostises ja kuulub klorofülli ja kasvuregulaatorite koostisesse. Eriti tähtis on P omastamisel ja taimede hingamisel. Zn puudujäägi korral on taimede lehed kitsad. Normaalsest väiksemad, värvuselt kolakad. Puit taimedel leherosetid (kirss jne.). esineb nii karbonaatsetel kui leetmuldadel. Zn väetisi anda siis, kui mullas sisaldus alla 0,2%. Zn väetised :
• Sel puhul liigub seotud elektronpaar tervikuna suurema elektronegatiivsusega elemendi elektronkattesse ning moodustab negatiivselt laetud iooni Iooniline side • Elektronide loovutamise tagajärjel omandab üks aatom positiivse laengu (katioon) ja teine aatom negatiivse laengu (anioon) • Elektrilaengud tekivad elektronide ümberjaotumise tagajärjel, kuna üks aatom loovutab elektrone ja teine aatom võtab neid juurde Iooniline side • Tahkelt moodustavad ioonilise sidemega ained ioonivõrega kristalle • Erinimelised laengud tõmbuvad ja samanimelised tõukuvad, seega paigutuvad ioonid kristallvõresse nii, et iga iooni naabrid oleks vastupidise märgiga ja sama märgiga ioonid oleks üksteisest võimalikult kaugel Vesinikside • Vesinikside on nõrk keemiline side • Vesinikside on väga levinud biomolekulides Vesinikside • Esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel
Vesilahustes manganaadid(V) disproportsioneeruvad. Tekib manganaat(VI) ja MnO2) Manganaat(VI) esineb leelismetallide ja Ba sooladena, saadakse Mn(II)soolade või MnO2 sulatamisel ksüeeriva leelisseguga: 2MnO2 + 4KOH + O2 2K2MnO4 + 2H2O Kuumutamisel manganaadid(VI) lagunevad, aluselises keskkonnas on nad püsivad, vees ja happelises keskkonnas lagunevad. Manganaat(VII) ioon esineb leelis- ja leelismuldmetallide, ammooniumi-, Ag- ja Al-sooladena. Permanganaadid on tahkelt mustja värvusega kristallid, mis on vees reeglina vähe või mõõdukalt lahustuvad (v.a Ca- ja Ba-permanganaadid), kuid moodustavad sügavvioletse lahuse. Tahked permanganaadid on termiliselt ebapüsivad ja lagunevad väga aeglaselt isegi toatemperatuuril. Manganaadid(VII) on väga tugevad oksüdeerijad; mitmesuguste redutseerijate juuresolekul võivad manganaadid(VII) laguneda plahvatusega. Olulisim manganaat on kaaliumpermanganaat, KMnO4 on mõõdukalt veeslahustuv mustjasvioletne
Lubatud broomiaurude piirkontsentratsioon on 0,5 mg ühes kuupmeetris õhus. Broomi biotoimet on vähe uuritud, ent broomiühendeid (eriti K- ja Na-bromiide) kasutatakse näiteks kesknärvisüsteemis erutus- ja pidurdusprotsesside tasakaalustamiseks. Rahustava toime tõttu tarvitatakse neid ka ajukoore töö soodustamiseks ning hüsteeria ja unetuse puhul. 4) I2 ( Jood ) - mustjasvioletne metalse läikega kristalne aine, mis sublimeerub (läheb tahkelt gaasiks kergesti, muutudes lilladeks aurudeks) Leidumine ja saamine: Jood on looduses vähelevinud element. Vähesed joodi sisaldavad mineraalid on väga haruldased (joodarginiit AgI,lautariit Ca(IO3) 3). Mõningal määral leidub joodi merevees, kuid mõned mereorganismid nagu näiteks teatud vetikad, käsnad on võimelised oma organismi joodi kontsentreerima. Joodi avastas pruunvetkate tuhast prantsuse keemik Bernard Courtois 1811. aastal. Uuele
Termiliste protsesside all mõistetakse toiduainete mõjutamist soojusenergiaga kas otseselt või mõne soojuskandja (vesi, aur, suits) kaudu. Jahutamine ja külmutamine kuuluvad samuti termiliste protsesside hulka, kuid siin on tegemist produktis oleva soojuse ärajuhtimisega külmaagensi abil. Soojusvahetusprotsessidest võtab osa kolm soojuse ülekandumise viisi. Esimene on soojusjuhtivus, kus soojusenergia antakse ühelt tahkelt kehalt või vedelikult teisele üle kui nad on omavahel kontaktis. Näiteks piima või mahla pastöriseerimine plaatsoojusvahetis. Teiseks on konvektsioon, kus soojus antakse edasi liikuvate gaaside või vedeliku osakestega ruumi ühest otsast teise. Konvektsiooni tekitab vedelike või gaaside osakeste erinev tihedus. Materjali tihedus väheneb soojenedes ja suureneb jahtudes. Osakesed saavad soojusenergia puutudes kokku kuuma pinnaga
Seedetraktis toiduga omistatud nukleiinhapped hüdrolüüsitakse nukleotiidideks nukleaaside ja fosfodiesteraaside toimel. Nukleotidaasid ja nukleosidaasid vabastavad riboosi ja fosfaadid, mille tulemusena tekivad vabad lämmastikalused. Degradatsiooni lõpp-produkti, kusihappe, eritavad inimesed uriiniga, kuigi suurem osa lämmastikust väljub uurea kujul. Linnud, maismaa-roomajad ei tooda uureat ning eritavad lämmastiku ainult kusihappe kujul (tahkelt), mis aitab säästa vett. 4. Pürimidiinide biosüntees. Lähteühendid: karbamoüülfosfaat, aspartaat, 5-fosforibosüülpürofosfaat. Tsükkel sünteesitakse 6 astmega. Uridiinmonofosfaat (UMP) on aluseks ntks CTP sünteesiks. CTP süntees UTP-st. Amineerimine UTP pürimidiinringi 4. asendis. Eukarüootides pärineb aminorühm glutamiini amiidrühmast, + bakterites on allikaks NH4 . Pürimidiinide sünteesi regulatsioon
d, kons ervipurgid (17%), elektrotehnika s (10% ), tarbekaup a d e tootmis el (8%). Suur e m osa Alst kasutataks e sula mite kujul . Gallium: Avastas P.E.Lec o q de Boisbaudran 1875 sp ektraalanal üü siga . Ga heleh all sinaka läikeg a metall, ülikerg s ulav, peh m e ; Ei ole väga "helkiv" m etall: sulas oleku s pe e g el d a b tagasi ; 88% lang eva st valgus e st (tahkelt vähe m ) sellegip o ol e st ; kasutataks e eripe e glite valmista mis e k s (sula m etalli saab ; peale kanda isegi pintsliga). ; Ainus m etall, mida saab sulatada peo p e s al . Ga le on oman e allajahtumin e (sulab 30ºC juure s, kuid võib kuud e vältel püsida toate m p l ved elana ) . Ga sarnan e b 1) grafiidiga 2) kvartsiga 3) vee g a 1 ) jätab halli jälje pab erile . 3) ved el Ga tahke stu mi s el paisub (3,2% )
Sorbendile ehk liikumatule faasile kantakse uuritava ainete segu. Seejärel lastakse sorbendikihist läbi voolata liikuv faas. Iga aine sorbeerub vastavalt oma afiinsusele. Mida afiinsem on konkreetne aine liikumatu faasi suhtes, seda kauem on ta seotud liikumatu faasiga ja seega seda vähem liikuva faasiga.(peitub sorbendikihis). Peetunud molekulid ei l'he liikuva faasiga kaasa ega ei osale liikumises seni, kuni oile desorbeerunud tahkelt faasilt. Mida rohkem on aine seotud liikumatu faasiga, seda aeglasemalt see liigub. Mida kauem aine viibib liikuvas faasis, seda kiiremini läbib ta liikumatu faasi, ainete liikumiskiiruse kolonnis määrab otseselt ära liikuvas faasis viibitud aeg. Kromatografeerimise tingimuseks on teatav afiinsuse tasakaal liikumatu ja liikuva faasi vahel. Sorbeerumise intensiivsus sõltub kolmest asjast: polaarsus. Liikumatule faasile sorbeerumine oleneb aine, liikumatu faasi ja liikuva faasi polaarsusest
Seega saab see aatom, mis tõmbab paari enda poole negatiivse laengu ja teine aatom, mis ei tõmba paari enda poolt, positiivse laengu. Molekul jääb aga neutraalseks. Iooniline side moodustub erinevate laengutega ioonide vahel. Polaarne kovalentne side võib üle minna iooniliseks sidemeks keemiliste reaktsioonide käigus. Sel juhul liigub elektronpaar suurema elektronegatiivsusega aatomi elektronkattesse ja moodustab negatiivselt laetud iooni. Tahkelt moodustavad ioonilise sidemega ained ioonvõrega kristalle. Ioonid paiknevad kristallvõres nii, et iga iooni naabrid oleks vastupidise märgiga ja sama märgiga ioonid oleks üksteisest võimalikult kaugel. Vesinikside esineb vesinikku sisaldavate molekulide vahel. Vesinik peab olema ühendis fluori, hapniku või lämmastikuga. See on nõrk keemiline side. Levinud biomolekulides. Bioelemendid Bioelemendid on keemilised elemendid, mis on vajalikud elusorganismi talituseks. Olemus:
ainega (vaja u 100 pmol peptiidi). Aktiivsed ained eraldatakse fluorestseeruvuse alusel mikroskoobi all mehaaniliselt, eemaldatakse kandjalt ja sekveneeritakse. Mittepeptiididel o Individuaalne ühendi süntees ja tagging o Ühel kandjal paralleelselt kahe ühendi süntees: eesmärkühend ja kodeeriv märkühend igale etapile. o See nõuab tahkelt kandjalt olema kaks eristatavat linkerit. o Märkühendid võivad olla peptiidid, keemilised märgid või oligonukleotiidid. o Vabastamine kandjalt peab olema selektiivne. Kodeeritud plaadid polüpropõleenist tahke kandjaga Eraldi reagendiga töötlemine Lõigatakse kolmeks kolonniks -> komplekt, kus igast plaadist 1 kolonn (kokku 3 kolonnide komplekti). komplektide töötlemine kindla reagendiga
Kui enamasti, näiteks metallide puhul, on aine tihedus tahkes olekus suurem kui vedelas ehk dp/dT>0, siis vee puhul kehtib Clapeyron-Clausius ´e võrrand dp/dT<0. Jää tihedus on väiksem kui veel. 3 Kriitiline p 2 v t g Kolmikpunkt 1 T 1 madalal rõhul toimub otse üleminek tahkelt gaasilisse olekusse 2 Tavalise õhu korral toimub üleminek t-v-g, kus rõhu määrab Clapeyron-Clausius võrrand 3 kriitilisel rõhul ei teki eralduspinda vedeliku ja gaasi vahel. (nt H20 kriitiline p=4,58 mmHg)
AJALOO KONSPEKT 19141819 I maailmasõda Põhjused 1) Maailma lõhenemine Keskriigid (1882) Saksamaa, AustriaUngari, Itaalia(1915), Türgi, Bulgaaria jt (1907) Antant: Venemaa, Prantsusmaa, Inglismaa, Serbia, USA 2) Toorainekriis: · Üleminek tahkelt kütuselt (vedur aurulaev jne.) vedelkütusele (autod). Türgi naftaväljade hävitamine. 3) Kolooniate ümberjagamine, Saksamaa oli kolooniatest ilma jäänud. 4) Natsionalism = rahvuslus 5) Relvastuse areng Arutlus: ,,Linnastumise mõju (Eesti) sotsiaalmajandusliku ja kultuurilises arengus 20. sajandi algul" KULTUUR 19. SAJANDI LÕPUS JA 20. SAJANDI ALGUSES. 1. Haridus: 1870
serv värvuselt punakas. Mo puudus taimedes esineb seljuhul kui mullas Mo alla0,05mg. Esineb peamiselt Lõuna-Eestis. Mo võib olla mürgine. Mo üleküllust esineb taimedes , kui mullas Mo üle 5mg/kg mulla kohta. Lubiväetised soodustavad ja suurendavad taimede Mo tarvet. Mo omastamist pidurdavad Mn, Fe ja Al. Mo väetise liigid : a) Mo surerfosfaat Mo sisaldus 0,7%, 80-100kg/ha. b) Ammooniummolüptaat seemnete puuderdamiseks 100g/ha, vesilahusena 200g/ha, tahkelt 1kg/ha. 27) Zn-taimetoitelemendina ja Zn- väetise liigid Zn on taimedele väga tähtis. Zn on taimedes ligikaudu 30fermendi koostises ja kuulub klorofülli ja kasvuregulaatorite koostisesse. Eriti tähtis on P omastamisel ja taimede hingamisel. Zn puudujäägi korral on taimede lehed kitsad. Normaalsest väiksemad, värvuselt kolakad. Puit taimedel leherosetid (kirss jne.). esineb nii karbonaatsetel kui leetmuldadel. Zn väetisi anda siis, kui mullas sisaldus alla 0,2%. Zn väetised :
(kasutegur 80% – väga suur) - Ga lisand klaasimassis (Ga2O3 kujul) võimaldab saavutada kõrget murdumisnäitajat ja infrapunavalguse läbilaskvust Radioisotoopi 72Ga (poolestusaeg 14,2 tundi) kasutatakse luuvähi diagnostikas 3.4.1.2. Füüsikal. ja keemil. omadused Ga - helehall sinaka läikega metall, ülikergsulav, pehme Ei ole väga “helkiv” metall: sulas olekus peegeldab tagasi 88% langevast valgusest (tahkelt vähem) sellegipoolest kasutatakse eripeeglite valmistamiseks (sula metalli saab peale kanda isegi pintsliga). Ainus metall, mida saab sulatada peopesal (kuigi ka Cs ja Fr on madala sul-tº-ga) Ga-le on omane allajahtumine (sulab 30ºC juures, kuid võib kuude vältel püsida toatemp-l vedelana) Gallium on molekulvõrega lihtaine, mille võresõlmedes on nõrkade van der Waalsi jõududega
annaabi.ee 
