1 1. Arutle - kas mees- või naisisik avastas käärimise võlud...? Meesisik avastas kääritatud joogid oma laiskuse tõttu. 2. Sumerite õllesortiment? Tuntakse tavalist ja meeõlut. 3.Vana-Egiptuse õllepealinn oli? Babüloonia. 4. Kes ja kus kehtestas esimesena aktsiisi? Keiser Friedrich I (Barbarossa), Augsburgis. 5. Humala kasutamine algas? Aastal 768 pärinevad esimesed teated ka humala kasutuselevõtmisest. 6. Kas klooster ja õlu sobisid oma vahel kokku? Aja möödudes hakati kodusele pruulimisele kitsendusi tegema ning eesõiguse said kloostritele ja jõukamatele kaupmeestele. Eriti heaks peeti kloostriõlut. Paavst oli munkadele keelanud ära veini kasutamise, kuid õlle tarbimist ei mõjutanud ükski reegel. Sellest tulenevalt tegelesid kloostrid õlle tegemisega süsteemsemalt kui kodused majapidamised. Mungad panid oma kogemused kirja, mis oli aluseks kloostriõlle kvaliteedi pidevale tõusmisele. Samas oli munkadel hea ja kange õlle pruukimine ka ...
PARVEPOISID Selle novelli peategelased on Loki ja tema isa Silver Kudisiim (nad on vaesed ja alandlikud) ning Habahannese talu vana peremees ja tema tütar Mall (nad on rikkad, kõrgid ja uhked). Tegevuse asukoht on Mustjõgi ja selle ümbrus (okaspuumets, rabad, sood). Novellis ütleb jutustaja, et harva eksib sinna mõni kütt või rändaja, sest seal ei ole ei inimesi ega elamuid. Kohalikuks kevadiseks ,,suursündmuseks" on jääminekuajal kaugematest küladest ja linnadest tulevate parvetajate sõitmine hõisete saatel mööda jõge mere poole. Nii novell algabki kevadise jäämineku kirjeldusega. Tihtipeale käivad omavahel mitte suhtlevad Mall ja Loki jõe kallastel vaatamas, kas parvepoisse juba ei ole tulemas, seekord tulevad nad kuidagi eriti kaua aega. See aasta on veel iseäralik selle poolest, et parvepoisid ei tee peatust, neil paistab kiire olevat. Peatumiskoht on olnud jõukamate Habahanneste juures, kust n...
Tallinna Ülikool Ajaloo Instituut Ajaloo teaduskond Allan Tabri I aasta bakalaureuseõpe Vana-Kreeka ühiskondliku identiteedi kujunemine Essee Õppeaine: Ajalugu Õpetaja: Mait Kõiv Tallinn 2011-10-15 1 Iga ühiskonna tugitalaks on inimlike väärtuste ning ideede panus kogukondlikku korraldusse. Käitumismustritel, mis ilmnevad teatud sotsiaalses koosluses, on oma kujunemislugu. Keskkond ja väärtustesüsteem, millega indiviid suhestuma peab, määratakse ühiskondlike printsiipide alusel, mis hiljem kujundavad terve kogukonna iseloomuliku pale. Seega on Vana-Kreeka portree mõistmiseks, vaja aru saada tol ajastul elanud inimeste arenguprotsessi kulgemisest, s.t. pilgu heitmist nii Antiik- Kreeka meeste ...
1. Teose pealkiri, autor, teose zanr · ,,Rehepapp" · Andrus Kivirähk · romaan Mõtesta lahti teose pealkiri. Kas pealkiri annab mingi viite teose mõistmisele? Kõigepealt võiks mõelda üldse, kes või mis on rehepapp? Rehepapp on tark ja tubli mees, kes suudab teha oma tööd ja ajada oma asja. Rehepapp on Eesti muinasjuttude püsitegelane, kes tuleb oma nutikusega välja igast olukorrast. Tema loomuomadused on vana hea talupojatarkus ja praktiline meel. Pealkirja järgi võib arvata, et raamat räägib ühest talupojast (Rehepapist) ja tema tegemistest. 2. Teose tegevusaeg, sündmuskohad. · Tegevus toimub Eestimaal ühe kuu ( novembri) jooksul muistsel orjaajal. 3. Miljöö Ühel trööstitud maal, elab üks kummaline rahavas, kes usub ja loodab ikka paremat, kuigi neid ümbritseb aastaringselt üks lõputu november. Kas miljöö on realistlik või kujutluslik? Kuidas üm...
FILMIANALÜÜS ,,Kõrvalnähud" (originaalpealkiri Limitless) on 2011. aasta Ameerika Ühendriikide film, mille rezissööriks on Neil Burger. ,,Kõrvalnänud" on baseerub Alan Glynn'i romaanil "Tumedad väljad". Märgisüsteem, mida hakkan filmis analüüsima on võtteplaanid. Eddie Morra (Bradley Cooper) on kirjanik, kes elab New Yorgis ning töötab oma uue raamatu kallal juba üle kuue kuu, kuigi samas pole veel ühtegi lauset kirjutanud. Kui tema tüdruksõber Lindy (Abbie Cornish) ta maha jätab, arvab mees, et elu on läbi. Siis aga kohtab vana sõpra, kes tutvustab talle uut ravimit nimega NZT, mis aitab inimestel kasutada oma ajupotentsiaali täies mahus. Algus ,,Loomulikult olin paar valearvestust teinud," lausub Eddie filmi alguses, mis öeldakse pimeduses. Filmi avapauk saabub keskplaaniga, mis keskendub metallist uksele. Selleks, et põnevust tekitada ja anda teada, kui oluline see uks tegelikult on, järgneb lähiplaan ehk suurplaan. Sissejuhatuse jät...
Kunstiteose analüüs Ma valisin maali, mille autoriks on Rembrandt Harmensz van Rijn. Teose pealkiri on „Vana mees punases”. See on õlimaal suuruses 108x86 cm. Praegu asub see maal Peterburis Ermitaažis. Maalil „Vana mees punases” on kujutatud ühe vana mehe portreed. Maali taust paistab olevat süsimust ning maali keskel istub vana mees. Sellel vanal mehel on valgehallikas habe ning väikese mütsi alt ta peas paistavad välja lühikesed hallid juuksed. Habe on tal üsna tihe ning vutside otsad on suunatud ülespoole. Silma järgi ütleksin, et see vana mees on kuskil 70-90 aastat vana. Sellepärast, et tema nägu ja käed on väga kortsus. Ta istub toolil, kuid seda tooli pole palju näha. On ainult näha vasakpoolset käetuge, millele ta oma kätt toetab. Ta istub üpriski tavaliselt, jalad tunduvad maas olevat ning käed toetuvad tooli käetugede peale ning ta on oma sõrmed põimunud. Tema jalgu pole peaaegu ü...
Tähe seltskond Ükskord, mitte väga ammu oli üks pisikene küla (1-2). Küla tipus oli väike maja (2-3-4). Ja selles väikeses majas elas vana mees, ta oli seal väga üksik. Ühel Detsembri õhtul väike vana mees nägi langevat tähte (4-5), Oh kui imeline oleks, kui mul oleks üks tähekene seltsiks. Ütles väike vana mees. Ma lähen ja püüan ühe. Järgmisel hommikul ronis väike vana mees lähedal asuva mäe tippu (6-7). Ta ootas seal senikaua, kui päike läks looja ja kuu ning tähed tulid taevasse. Ta üritas tähtedeni upitada, kuid ta ei ulatunud. Oh kui imeline oleks, kui mul oleks üks tähekene seltsiks. Ütles väike vana mees. Ta jäi magama, tundes ennast kurvana. Ja järgmisel hommikul väike vana mees märkas, et seal kõrval on üks natukene suurem mägi ka. Ta ronis väikesest mäest alla (7-8) ja suuremast mäest ülesse (8-9). Ta ootas mäetipus, kuni päike läks looja, kuu tuli välja ja tähed hakkasid taevas säram...
Naiste ühiskondlik positsioon vanades kultuurides Naiste ühiskondlik positsioon oli vanades kultuurides erinev. Võrrelda saab Mesopotaamia, Vana-Egiptuse,Vana-Kreeka ja Vana-Rooma naiste positsioone, sest nende kohta on kõige rohkem infot. Ajavahemik on umbes 5000 aastad e.Kr kuni 30 aastat e.Kr. Kõigepealt räägin siis Mesopotaamia perekonna ja abielu kohta. Mesopotaamia oli väga meestekeskne ühiskond. Abielu põhines peigmehe ja pruudi isa vahel,milles pruut ise ei saanud eriti midagi kaasa rääkida.Mehel oli peaaegu piiramatu võim oma kodakondsete üle. Näiteks mees võis abielluda mitme naisega, aga abielus naisel ei tohtinud olla seksuaalsuhteid mitte kellegi teisega, kui oma abikaasaga. Kui naine seda rikkus ootas teda ja patustajat surmanuthlus. Aga abielumees võis oma naisele ka armu anda. Niisiis oli Mesopotaamia naistel ühiskonnas väike roll, sest mehed valitsesid neid. Vanas-Egiptuses oli naisel rohkem ...
Maali analüüs Pablo Ruiz Picasso '' The Old Quitarist / ''Vana kitarrimängija''. 1903. aastal. Õlimaal lõuendil. Tahvelmaal. Allegooriline maal (kurbust kehastab vanamees). Tagaplaanil tundub olevat kivist sein. Esiplaanil on vana ja kondine mees kitarriga. Mees on õnnetu. Tal on seljas räbalad riided ning istub rätsepistmes. Kuna teos on maailitud Picasso sinisel perioodil. Siis domineerivaks värviks on sinine. Lisaks võib leida ka hallikaid ja pruune toone. Tegemist on läbisegatud toonidega ehk murtud toonidega. Teose osad on kujutatud külmades toonides. Üldiselt valitseb külm koloriit. Kunstnik on rõhutanud meest koos kitarriga. Pintsli käsitlus on hästi peen ja viimistletud. Minu arvates on teose meeleolu külm ja kurb. Kuna kunstnik on maailinud selle sinisel perioodil. Sinine periood kirjeldab Picasso Hispaanias reisimist ja olemist, samuti ka tema...
Meisterdetektiiv Blomkvisti ohtlik elu Suurest juveeli röövist oli juba möödas terve aasta ning Anders ja Eva-Lotta kutsuvad Kallet taas osa võtma Rooside sõjast. See on neil iga aastane mäng mida nad mängivad. Rooside sõjast võtavad osa Sixten, Benka ja Jonte, nemad on punased roosid. Valged roosid on Anders, Eva-Lotta ja Kalle. Nad võitlesid selle üle kes saab enda valdusesse Suurmõmmiku. Suurmõmmik on kivist kuju. Eva-Lotta, Kalle ja Anders olid teel Preeriasse, sest seal pidi neil lossis toimuma võitlus Suurmõmmiku üle. Tee peal nägid nad politseinik Björki ja vana Greni kes rääkis "Jajah, lapsepõlve süütud muretud mängud, jajah...". Eva-Lotta rääkis neile, et vana Gren olevat liigkasuvõtja. Punased roosid viisid omaga kaasa Andersi, aga Kalle ja Eva-Lotta jäeti lossi tuppa luku taha. Peagi suutis Kalle oma osava mõtlemisega välja selgitada kuidas luku tagant välja pääseda ja saab teada kuhu punased roosid viis...
Ülesanded 1. Iseloomustage Santiagot. Santiago on vana kalur, kes elab üksinda mere lähedal hütikeses. Ta on üsna veider, nagu ta ise ütles «Ma olen üks imelik vana mees.», ta erineb teistest inimestest nii välimuse, kui ka iseloomu poolest. Ta sõltub teistest inimestest, eriti Manolinist, kes teda igati aitab ja tal silma peal hoiab. Samas sai vanamees üksinda hakkama suurte tegudega. Arusaadav on see, et Santiagol on olnud raske elu, see- eest on ta lihtne vana mees, kes püüab kala. Ta mõttekäigud on huvitavad, ta paneb tähele ja mõtleb asjadele, millele iga inimene ei oska tähelepanu pöörata. Ta arutab asjade üle ja mõtleb, kuidas asjad maailmas toimivad. Ta on väga lihtne ja tagasihoidlik mees. Lihtne on ka tema välimus, ta on vaene ning seetõttu kannab ta kulunud riideid, tema kätel on vanad armid. 2. Kas Santiago on traagiline karakter? Selgitage. Santiago on traagiline karakter. Ta riskis oma...
Vanamees ja meri Katariina Noormägi 10.klass 1. Vanamees püüdis üksinda Golfi hoovustes kala. Ta oli kõhetu, kortsus ja armiline- kogu tema välimus oli vana ja väsinud. Ta nahk oli parkunud ja kuiv, nagu õige meremehe nahk. Mööda tema kaela jooksid healoomulise kasvaja pruunid laigud. Vana mehe silmad olid aga elujõulised ja rõõmsad. Ta oli kalaõnneta juba üle neljakümne päeva. 2. Vanamees näeb unes Aafrikat- valgeid randu ja sügavsinist merd, kus ta poisipõlves käis. Ta ei näinud unes jõukatsumisi, naisi ega oma naist, sest ta oli juba vana ja igatses ainult Aafrikat, õnne ning rahu. 3. Vanamees ei söö hommikul, joob ainult kohvi ning sellest peab talle vähese söögiisu tõttu õhtuni piisama. 4. Meri ja naised on mõlemad tormilised, ettearvamatud ning samas ilusad. Meri meenutab talle naist, sest ta hoo...
Realistlik muinasjutt “Hingede öö” “Hingede öö” tegevustik algab linnas, kus minategelane otsib tänavatel tegevust, millega mõtteid vana-aasta õhtult ja oma üksinduselt eemale juhtida. Temas tekitavad jälestust rahvahulgad, inimeste ükskõiksus ja hoolimatus ning ta tunneb end isegi inimesi täis tänaval üksi. Rahvast täis tänavalt varju otsides siseneb mees varjulisse kõrvaltänavasse, kus justkui kutsub teda sisse astuma avatud uksega maja. Sealt saabki raamatu unenäoline tegevustik alguse. Mis olid minu jaoks köitvamad sümbolid ning kuidas mina teost mõistsin? Laias plaanis võttes saab raamatut lugeda kui kriitikat tollase kui ka tänapäevase maailma suhtes. Suur maja on killustunud fragmentideks, mille vahel mees uitab, kujutab tänapäevast maailma. Oleme kõik koos, kuid ometi nii eraldi ja üksinduses. Inimesed ei suuda raamatus omavahel suhelda, üksteist ei mõisteta ning arusaamatused ku...
Gabriel García Márquez ,,Väga pikkade tiibadega väga vana mees'' Analüüs Gabriel García Márquez sündis 6. märtsil 1927 Aracatacas. Ta on Colombia kirjanik ja publitsist, kes pälvis 1982. aastal Nobeli kirjandusauhinna. Tunnustuse, ja sealjuures ülemaailmse, leidis Garcia Marquez romaaniga ,,Sada aastat üksildust" (1967). Müüdi ja ajaloo seoste esiletoomine on Garcia Marquezi loomingus olulisel kohal. Tema teostes kajastub postmodernismi tunnuseid. Postmodernism on kirjanduslik ja kunstiline vool ning arhitektuurisuund. Üldisemalt võib postmodernismi pidada globaalseks kultuuriliseks hoiakuks, mis järgneb modernismi hoiakule edenemise mõttes või lihtsalt ajalises tähenduses. Mina valisin analüüsimiseks Gabriel Garcia Marquezi jutustuse ''Väga pikkade tiibadega väga vana mees''. See rääkis ühest vanast räsitud tiibadega mehest, kes oli tor...
Tartu Kutsehariduskeskus Kergtööstus ja kodu- ning iluteenindus **** **** **** ÄKSI KIHELKONNA RAHVARIIDED Referaat Juhendaja: *** *** Tartu 2017 SISUKORD ÄKSI KIHELKOND 2 ÄKSI NAISE RAHVARÕIVAD 3 Särk 3 Seelik 4 Vöö 4 Põll 5 Kampsun 5 Õlakatted 5 Pealisrõivad 6 Peakatted 6 Ehted 7 Aksessuaarid ...
,,Rehepapp" Andrus Kivirähk 1. Tegelased · Rehepapp Sander: Ta oli raamatu peategelane, kes oli umbes 70-aastane, pisut küürakas ja väga tark. Ta ei olnud selline nagu ülejäänud külaelanikud ehk tema ei varastanud eriti tihti. Rehepapp oli lesk ja tema ainus kaaslane oli vana kratt Joosep, kes oli talle väga ustav. · Vana kratt Joosep: Rehepapi ustav teener ja kaaslane, kelle mees oli leidnud kraavist mädanemas. Sander ravis Joosepi terveks ja sellest päevast peale on kratt olnud Sandrile nii ustav, et ei plaani isegi mehe tapmist. · Koera Kaarel: Mees, kes sai võitu halltõvest, kuid selleks pidi ta hakkama joodikuks. Iga jumala päeva veetis Kaarel kõrtsis viina kõrist alla libistades. · Koera Kaarli sulane Jaan: Tema rumalast eksimusest saab raamat alguse ning hiljem...
Inimeste ja looduse vahelised suhted Loodusel on suur mõju inimese üle. Santiago oli kange mees, kes enda halvast tervisest olenemata otsustas merele minna. Meri oli tema suurim sõber, kuid samas ka suurim vaenlane. Meri oli karm ja ootamatu, kuid meest see ei heidutanud, tal oli kindel eesmärk end tõestada ning näidata, et tema kalaõnn ei ole pöördunud. Selle tõestamiseks veetis ta päevi merel, triivides elu ja surma vahel. Meri oli Santiago vastu karm. Eluaegne kalapüügikogemus ning loodustarkused võimaldasid tal liikuda õiges suunas. Ta oskas ennustada ilma ja orkaanide tulekut ning teadis, et seal, kus on palju lendkalu, seal peab olema ka kuldmakrelle. Meri oli vanamehe teine kodu, tema toidulaud ja rahakott. Samas röövis see mehelt iga korraga üha enam elujõudu. Kalapüük mõjus mehe tervisele laastavalt, liinidega vigastas ta enda käsi, külmast ja liikumatusest läksid jäsemed krampi ning pidev näljatunne te...
Eluvesi Elas kord üks mees. Ta nägi välja nagu iga teine tavaline ilmakodanik, kuid sisimas teadis ta, et on väga-väga eriline. Ta oli juba 98 aastat elanud, kuid nägi välja endiselt 35. Mees teadis, et ta ei ole normaalne, kuid ta ei suutnud ka välja mõelda, mis ta vanust reguleerib. Ta oli proovinud kõike, mis tal kunagi pähe oli tulnud. Samuti oli ta surmasuus olnud lugematu arv kordi, kuid siiani püsis hing tal ikka visalt sees. Möödus 25 aastat. Mehel oli vanust 123 ning välja nägi ta nüüd nagu üks väärikas 60-aastane vanahärra, aga siiski polnud ta süda rahulik. Ta ei teadnud, miks ta nii vana on. Olles reisinud palju ning lõpetanud mitmeid prestiižseid ülikoole võiks arvata, et midagi ei ole saladuseks jäänud, kuid mida ei tea, seda ei tea. Paari aasta pärast oli mees juba väga mures. Ta tahtis ära surra ning selle maailmaga jumalaga jätta, kuid ta ahastusseks olid viimas...
Juliette`i Romeo de Ville Juliette istus avatud akna alla ja uuris lossi eesõu, kus käis sama vilgas elu nagu ikka. Mingi joobund mees vehkis platsi keskel oma nahast kotiga ja kisas arusaamatus keeles sõnu, mis rahvale tohutut nalja valmistas. Ka valvuritele pakkus too karglev objekt huvi oli ta ju nii emotsionaalne selle koti pärast. Juliette oli peaaegu kindel, et segaduse põhjustajaks oligi see väike räbaldunud kott mehe käes, suurus ehk keskmise granaatõunaga võrreldav. Samal hetkel koputati viisakalt uksele ja üks noor teenijanna astus sisse, tolmuhari ühes, pesuämber teises käes. "Cosquette, kas see olete teie?" küsis Juliette pilku vaatemängult pööramata. "Qui, Mademoiselle Juliette!" ütles tüdruk aralt ja hakkas raamaturiiulitelt tolmu pühkima. Peale minutilist vaikust söandas noor tüterlaps pärida: "Aga, kui tohib küsida, keda te seal uurite?" Juliette võpatas kergelt ja vaatas Cosquettet. "Uurin...keda? Ah ei! Cosquette, m...
,,Ava mu silmad" arvustus Filmi peategelaseks on Caesar (Eduardo Noriega), kes on enesekindel ja edukas mees. Tema sünnipäevapeol tutvustab sõber Pelajas teda Sofiaga (Penelope Cruz). Poisile meeldib naine ning otsustab temaga lähemalt tuttavaks saada, Pelajasele see idee ei meeldi, kuna tahaks tüdrukut endale. Caesari lähenemiskatseid saadab edu, algul Sofia küll tõrjub teda, kuid leebub ning õhtu lõpetavad tüdruku juures. Kui mees hommikul lahkub kohtub ta oma vana armastuse Nuriaga (Najwa Nimri), naine on armukade, et mees uuega kohtumas käib. Naine kutsub mehe autosse ning linnast välja sõites hakkab kihutama ja auto paiskub teelt välja. Nuria sureb avariis, kuid Caesaril saab ainult nägu kahjustada. Meest opereeritakse, kuid nägu näeb ikkagi jube välja ja ta ei suuda sellega leppida. Arstid pakkuvad talle lahenduseks maski, kuid see ettepanek Caesarile ei meeldi. Enamus aega veedab mees pärast õnnetu...
RENESSANSS-14.saj lõpp-17.saj algus kodumaa ajalugu ''Pluto röövib Prosephine''- habemega mees hoiab väikest naist, 15.saj- vararenessanss protestantide, katoliiklaste võitlus koer 16.saj-kõrgrenessass hea/halb, pimedus/valgus ''Püha Teresa ekstaas''- naine tapab noolega meest Kunstnikud: Leonardo da Vinci, Michelangelo, Rafael ''4 ratsanikku''- hobused, segapundar, taevas ingel, sõda Maalikunst ja arhitektuur tõusevad arhitektuuri kõrvale ''Püha Jüri võitlus lohega''- lohesabad Maalikunst võrdväärsena. ''Püha Jerome''- mees laua taga, lõvi maas Carava...
Jube õhtu Oli eelmise aasta järgmise kuu eelmise neljapäeva õhtu. Õues mõllas kõva torm ja tuul, sammuti puudus elekter. Väljas luusisid ringi neegrid ja karvased labdamehed. Üks tavaline mees kes oli täna üksi kodus vaatas taskulambi valgel telekat, ta ei saanud ise ka aru kuidas sest elektrit ju polnud, aga tal oli savi sest parajasti tuli ta lemmiksaade, see oli ,,Tweenie Põngerjad." Äkki kuuls mees köögist kolinat. Ta võttis taskulambi ja läks asja uurima. Jõudis siis kööki ja lõi oma varba kuskile vastu ära, ise karjus täiest kõrist: ,,Sa vana hoorapurikas!" Ta istus taburetile ja hakkas oma varvast paitama, samal ajal suunas ta taskulambi valguse sinna kus ta varba oli ära löönud. Seal lebas supipott. Mees mõtles et kust kurat see pott sinna sai kui äkki katkestas ta mõtted üks madalhääne sosin, mis ütles: ,,Tule siiiiiiiia!" Mees kargas püsti ja karjus: ,,Kes sa oled, näita end!" ,,Tule siii...
METSPART Näidend viies vaatuses (1884) Tegelased WERLE, suurärimees, vabrikuomanik jne GREGERS WERLE, tema poeg VANA EKDAL HJALMAR EKDAL, eelmise poeg, päevapiltnik GINA EKDAL, Hjalmari naine HEDVIG, nende tütar, 14-aastane PROUA SORBY, Werle majapidaja RELLING, arst MOLVIK, endine teoloog PETTERSEN, Werle teener GRABERG, raamatupidaja JANSEN, abiks võetud teener LIHAV ning KAHVATU HÄRRA HÕREDATE JUUSTEGA HÄRRA LÜHINÄGELIK HÄRRA KUUS HÄRRAT, Werle külalised Mitu abiteenrit Esimene vaatus toimub suurärimees Werle, neli järgmist päevapiltnik Ekdali juures. ESIMENE VAATUS Suurärimees Werle majas. Uhkelt ning mugavalt sisustatud kabinett, raamatukapid ja polsterdatud mööbel. Kroonlühtriteda valgustatud tuba. Ees vasakul kamin hõõguvate sütega ja kaugemal tagapool kahe poolega uks söögisaali. Werle teener Pettersen, livrees, ja abiteener Jensen, mustas frakis, kraamivad kabinetti. Suuremas toas käivad ringi kaks-kolm abiteenrit, korrastava...
Henrik Ibseni näidendid "Nukumaja" 1. Kesksed tegelased ja nendega seotud probleemid. Näidendi "Nukumaja" keskseteks tegelasteks on Nora ja Torvald Helmer, Kristine Linde ning juriskonsult Krogstad. Sissejuhatavas dialoogis loodakse pilt toredast idüllilisest abielupaarist, kes 8 õnneliku aasta jooksul on maailma rikastanud kolme ilusa inimlapsega. Naine allub kergelt mehe nõudmistele ning tahtmistele. Nende elu paistab lihtne ning muretu, Torvald saab pangadirektoriks ja ees ootavad imelised jõulud. Seejärel ilmub sündmustikku Linde, kes lisab palju vürtsi. Ta saab teada, et Nora oli kunagi laenanud raha Krogstadilt, kes oli ühtlasi Kristine kunagine armsam. Proua Helmer vajas raha, et saata oma mees Itaaliasse ravile, kuid tema abikaasa arvas, et raha pärines naise ise rahakotist. Olukorra muudab põnevaks juriskonsult, kes ähvardab Torvaldile kõik ära rääkida, kui Nora ei suuda teda...
Lugemiskontroll "Meie aja kangelane" M. Lervmontov 2) Mitu süzeed teoses on? Iseloomusta põgusalt. 1. Autor Maksim Maksimõts Kohtuvad Kaukaasia mägedes. Autor kuuleb esimest korda Petsorinist, kelle lugu äratab autoris uudishimu 2. Petsorin Bela Azamat Karagjoz Kazbits Karagjoz on Kazbitsi imeline hobune, kelle eest on Kazbits kõike nõus tegema. Azamat aga kiindus enneolematult hobusesse, muudkui mõtles teisele. Proovis poiss hobust osta, aga mees ei müünud. Petsorin tegi poisiga tehingu, et kui see toob talle oma õe Bela, teeb Petsorin sedasi, et poiss saab hobuse endale. Ja nii tehtigi Azamat varastas oma õe ja Petsorin sättis asjad sedasi, et poiss saaks hobuse varastada. Bela tõrgub algul, kuid hakkab hiljem Petsorinit armastama. Viimane tüdineb mõne aja möödudes tüdrukust ning varsti tuleb Kazbits, kes tüdruku...
Välja Ainult- nägema- samuti-o Rääkima- vanem- e Suruma- sellepärast- - tavaks- Zestikuleerim a- alati- lihtsalt- Teadma- tavaliselt- Meelde o jätma- näiteks- Teretama- tingimata- kutsuma- millal- kuiv- embama- märksa- vastama- tähtis- - täiesti- pöörduma kiiresti- kellegi poole- etikett- erinema- põsk-- suhtlema- inimene- üle minema- - tarvitama- tiitel- kehaosa- tervitama- riik- sugulane- end esitlema- käepigistus- ...
Eduar Vilde "Pisuhänd" 1. Mina arvan, et autori eitav suhtumine on Ludvig Sanderisse. Kuna ta oli nii kaval mees. Ei tahtnud midagi teha, aga tahtis väga palju saada. Sander tahtis raamatud kirjutada, aga tal ei tulnud see välja, ja tänu Tiit Piibelehele, kes talle selle valmis kirjutas, sai ta kuulsakas. Arvan, et pooldav suhtumine oli Tiit Piibelehesse, kuna ta oli minu arvates tark mees. Kuna ta kirjutas Sanderile Pisuhänna, siis ta tahtis, et Sander teda ka aitaks ja räägiks Vana Vestmaniga, sest ta tahtis abielluda tema tütrega, aga Sander ei olnud nõus sellega. 2. Autor on väga täpselt iseloomustanud tegelasi,nende harjumisi, mida nad teevad ja kuidas on nad riietatud. Nt:(Ludvig Sander- sigar suus, istub sohval, proua Matilde tema põlvedel), Piibeleht(Istub sohvale ja pistab taskust jutlemise jooksul taoti päevalilleseemneid suhu), Sander(Kargab püsti, küüned...
Kalevipoja sisukokkuvõte Põhjakotkas kandis Kalevi oma tiibadel Viru randa, kus mees sai maa esimeseks valitsejaks. Lesknaine leidis teel kõndides tedremuna ja kanapoja, kellest kasvasid kaks neidu: Salme ja Linda. Neidudel käis palju kosilasi, lõpuks võttis Salme endale kaasaks tähepoisi ning Linda Kalevi, kellega peeti ka pulmad. Vana Kalev suri oma tõvevoodis, öeldes naisele viimaste sõnadena, et riiki peab valitsema jääma üks poegadest. Sündis Kalevipoeg, kes näitas juba väiksest peast vägevuse märke. Paistis, et temast kasvab igati isavääriline mees. Kalevi pojad läksid metsa jahile ning tänu koertele püüdsid kinni karu. Soome tuuslar röövis Linda ning muutis ta kivikujuks. Noorem poeg käis ema otsimas, kuid ei leidnud. Vanemad pojad lootsid selgust saada unenägudest. Kalevipoeg ei andnud alla vaid hakkas Soome poole ujuma, et tuuslarile kätte maksta. Ühele saarele jõudes märkas Kalevipoeg ilu...
Kreutzwald ja vanasõnad Friedrich Reinhold Kreutzwald oli eesti kirjanik ja arst. Ta on kirjutanud mitmeid raamatuid näiteks:"Kalevipoeg", ,,Eesti-rahva ennemuistsed ja vanad laulud", ,,Lembitu" ja palju teisi lugusid ja raamatuid. Vanasõna on üks rahvaluule zanr mille tunnuseks on lühidus ,poeetilisus ja õpetlikkus.Kui hakkata sobitama Kreutzwaldi jutte ja vanasõnu siis need oleksid järgmised: ,,Põhja konn" see on Kreutwaldi laul, mille peategelane on härja kehaga,konna jalgadega, maosabaga suur elukas kelle keha oli kaetud soomustega, mis olid tugevad kui kivi ja raud. Selle jutu kohta sobiks vana sõna ,,Ülekohus ei seisa kaua kotis", sest Põhja konnast sai noormees jagu ning pärast seda sai põrgupiiga noormehest jagu. Vanasõna ,,hüva nõu on kallis" käib ,,Tark mees taskus" ja ,,Pilli-Tiidu" juttude kohta. Nendes juttudes olid nõustajateks kirp ja vana mees, kelle abiga said noormehed oma tahtmise ning s...
Vari Rohkem kui sajand tagasi elas üks perekond. See kõik algas kui Endoora ema oli suremas. Enne kui ta suri, lamas ta kolm päeva teadvusetult. Arstid arvasid, et ta on koomas. Enne kui suri ärkas ta üles, vaatas toas ringi, nägi oma tütart Endoorat ja ütles talle tasasel häälel: Minu kallis Endoora. Just nüüd ma oli taevas, inglid näitasid mulle kõike, mis mind ees ootab. Aga samuti nägin ma ka mis ootab sind. Mu vaene tütar, ükshaaval hakkad sa majast välja tassima kirste, ja nendes kirstudes on sinu lapsed, minu lapselapsed. Neid sõnu öeldes nuttis ta nagu ta pole ealesgi varem nutnud. Endoora oli oma ema sõnadest jahmunud, ta ei teadnud kuidas reageerida: kas see kõik oli mõttetus, ainult uni mida ema nägi, või oli see ettekuulutus inimeselt kes just oli taevas? Hirm oma laste kaotamise ees oli suurem kui kahtlused. "Ema" ütles Endoora "Ütle mulle mida ma peaksin tege...
1. ,,Aarete saar" 2. Robert Louis Stevenson 3 . 1883 ( ilmus aasta varem ka ajakirjas ) 4. Inglismaa 5. Loo kangelane ja jutustaja on 17-aastane poiss Jim Hawkins. Ta peab koos emaga Inglismaal kõledal Atlandi ookeani rannikul Admiral Benobow´ nimelist võõrastemaja. Kui seal palub ulualust vana merekaru Billy Bones, kellel on kaasas saladuslik ja suur meremehekast, muutub elu ärevaks. Tundub, et kapten peidab end kellegi eest, kartes peab ta päevad läbi pikksilmaga valvet, kas ei ole ehk võõraid lähenemas. Ta annab Jimile raha, et see tuleks kohe teatama, kui mõni pime või ühejalgne mees silmapiirile ilmub. Õhtuti istub Billy Bones nurgas, joob ja joriseb jubedat ja hirmu tekitavat piraatide laulu: "Surnukirstul viisteist meest - hoi-ras-saa ja pudel rummi!" Ühel päeval saabub tõepoolest pime kerjus. See on pime Pew, kes toob Billy Bonesile musta märgi, piraatide surmaotsuse.Nüüd ajab üks sündmus teist taga. Kapten saab rabanduse, a...
Odav Maja Üks vana naine ostis endale ühe vana maja. Ta ei mõistnud, miks maja nii suur on ja miks nii odav.Naine koristas igapäev seda maja ja pesi ja pühkis,ning tegi sellest isegi ühe väikse motelli kuhu inimesed vahetevahel sattusid.Aga ajapikku hakkas inimesi aina vähem ja vähem majja tulema. Kõik kartsid seda ja hoidsid sellest võimalikult kaugele. Põhjusega muidugi.Nimelt käis seal väikse linnakese koht üpriski palju inimesi, kuna see koht oli odav ja naine kena ja lahke. Kuid ühel päeval juhtus midagi väga väga imelikku. põrandale hakkasid tekkima inimeste näod, mis liikusid.Neid tekkis aina rohkem ja rohkem. Naine ei mõistnud miks!Ta pesi põrandaid iga päev isegi 2 3 korda päevas, aga nägusid tuli aina juurde.Naine mõtles siis, et värvib üõrandad üle, aga ka see ei aidanud. Lõpuks kolis naine sealt välja.Aga see ei andnud talle rahu, miks ikkagi niisuguseid asju seal majas juhtus. Ta otsustas järele uurida.Ja tuli välja et se...
IDENTITEEDIVARGUS Identiteedivargus Ühel päeval tuli Dr. Claus Hansbergi kabinetti teade, et toimus mõrv Pakeri tänaval. Ta ruttas kohale ,nägi laipa ja hakkas tegutsemaning mõrvariista otsima.Claus helistas kiirelt oma vennale ,Dr.Henrich Hansbergile. Vennas olid mõlemad saanud doktorikraadika Harvardi ülikoolis. Claus oli kohtuarst ja tema vend oli detektiiv. Claus viis surnukeha oma laborisse,kus ta teda hakkas lahkama ja uurima. T nägi,et ohvrile oli kaks korda terava asjaga selga löödud,arvatavasti noaga. Kui Claus oli kindlaks teinud mõrvarelva, helistas ta oma vennale. ''Henri,ohver on umbes 28-aastane meesisik,nime ma ei tea veel.'' ütles Claus. Henri vastas: ''Claus,vaata ta riiete taskusse ,seal peaks olema mingi dokument või midagi,mis viitab isiku identiteedile.'' ''Oota ,siin on rahakott,aga sees ei ole midagi. Ahaa,leidsin pintsakuvoodri vahelt salatasku,siin on kirjas Rootsi 14 B. Kas see on aadress või Rootsi linnadeva...
Geo kordamine Vanaaja geograafia 1) Vana egiptus - U 300 A. EKR TEKKIS EGIPTUSES RIIK NING SELLEGA TEKKIS HUVI NAABERPIIRKONDADE VASTU. HUVI VÄLJENDUS SÕJAS NING KAUBARETKEDES. LÄÄNE POOL- LIIBÜA LÕUNA POOL-NUUBIA foiniiklased- VANAAJA OSKUSLIKUMAD MERESÕITJAD JA ANDEKAD KAUPMEHED. MUSTA MERE JA VAHEMERE ÄÄRDE RAJATI KOLOONIAID, ASUMAID. ATLANDI OOKEANISSE JÕUTI KA NING ARVATAVASTI OLID NEMAD NEED KES AVASTASID KANAARI SAARED. PÕHJA MERES KAUBITSETI BRITTIDEGA. FOINIIKLASED LEIUTASID TÄNU OMA KAUBITSEMISELE KA ALGELISE TÄHESTIKU. Vana-india- VANA-INDIA TEKKIS INDUSE, GANGESE ÄÄRDE. KA INDIALASTEL ARENES KIIRESTI MÖÖDA VETT SÕIT NING OMA RETKEDEGA JÕUTI MÖÖDA ARAABIA MERD ARAABIA POOLSAARENI, SAUDI-ARAABIANI, PÄRSIA LAHTE NING MÖÖDA TIGRIST JA EUFRADI KUNI T.P. IRAAGINI. Vana-hiina SEALT ON PÄRIT KARTOGRAAFIA, MIS LEIUTATI SELLEKS, ET OMA HIIGLASLIKKU MAAD TUNDMA ÕPPIDA. HIINLASED OLID KA AINSAD, KES TEADSID SUURT SIID...
Maailm kahe maailmasõja vahel – D 1. Kes neist on mõjutanud maailma ajalugu peamiselt kahe maailmasõja vahelisel perioodil? Adolf Hitler – füürer, natside juht, alustas 2. MS, tema mõte oli anšluss Jossif Stalin – NSV diktaator, industrialiseerimine, kollektiviseerimine Franklin Roosevelt – Usa president, uus majanduspoliitika Vladimir Lenin – NSVL rajaja, enamlaste juht, maailma revolutsioon Benito Mussolini – Itaaliane duce, fašistide juht, võimul 1922, marss Rooma B. Miks elasid inimesed...? - Kuna oli levinud elamispinnapuudus, kas purunenud või.., kõik raha läks sõjavarustuse tootmiseks. Millel võis põhineda? - Stalin lubas töölistele rohkem ja palju, tehti ajupesu. Inimesed teadsid, et rahvas pole halba teinud ja kui Stalinile ustavad siis jäävad repressioonidest eemale. Stalinile oli isikukultus. Stalini komme - Kui Galinin oli peaminister siis Galinini naine oli vanglas. C. Mida tähendasid viisaastakud NSV Liidus? Milles sei...
TALLINNA TEENINDUSKOOL Geity Lande 031 PK RAIMOND KAUGVER Referaat Juhendaja: Annely Kallo Tallinn 2012 Geity Lande Referaat SISUKORD Sissejuhatus...........................................................................................................................3 Biograafia..............................................................................................................................4 Looming.................................................................................................................................4 Romaanid..............................................................................................................................5 Novelli- ja jutustuskogud....................................................
Egiptuse ja Kreeka perekonna ja abielu võrdlus. Perekond on lähedaste ja üksteisest sõltuvate isikute kooslus, kes jagavad teatud väärtusi, eesmärke, ressursse ja vastutust otsuste suhtes nagu ka kohustust üksteise suhtes. Definitsioon võib küll sama olla, kuid kas perekonna funktsioone täidetakse ühtemoodi? Egiptuses oli tavaline mehest ja naisest koosnev paarperekond. Valitsejate perekonnaelu oli veidi teistsugune, vaaraod pidasid kümneid naisi. Kreekas ei tarvitsenud abielupaar kuigi palju kokku puutuda, nii võis mees luua abieluväliseid suhteid. Aristokraatide elu kulges oma sookaaslaste seltsis, mis lõi soodsa pinnase meestevaheliseks sümpaatiaks. Homoseksuaalsust ehk pederastiat peeti täiesti normaalseks. Lihtrahva seas polnud see nii levinud, võimalik et seda peeti häb...
Kauka jumal Esimene vaatus 1. Räätsa talus aias Leena koristab. Anu ei talu, et perenaine koristab ja keelab tal. Leena koristab edasi ja võtab veel rohkem tööd endapeale. Anu läheb emale külla. Leena tahab seltsi. Piima vaja läbi ajada... leena ei taha, et ta läheks. Unistatakse Leena ja peremehe pulmast. Leena on nii usin, et Anu on kade ta üle. Anu tõotab, et on alati kohal, kui perenaine teda vajab. Kuuleb Märti(peremeest) tulemas ja paneb ajama. 2. Märdil on igav, enam viiulit ka ei taha mängida. Märt plaanib põldu vaatama minna aga Leena ei soovi, et neid kahekesi koos nähtaks. Tekib tüli. Märt mainis, et Leena tegi tast inimese aga nüüd ei tegele temaga. Leena ei taha Märdiga midagi enamat. Anu saabub. 3. Kanga kastmine. Anu ei lähe kuskile, kuigi Märt tahab teda ära ajada. Anu vihjab, et peremees tahab Leenat ja slp ta ongi siin. Leena ei usalda kedagi. Märt...
Raha ja inimesed kirjanduses ,,Mäeküla piimamees", ,,Kippari unerohi", ,,Kauka jumal", ,,Isa Goriot"; ,,Punane ja must". Väga paljudes raamatutes räägitakse eelkõige rahast ja selle mõjust inimestele. Selle mõju võib olla nii hea kui ka halb. Hea sellepoolest, et raha olemasolu muudab inimesed rõõmsaks ja heatahtlikuks ja halb sellepoolest, et raha mõjutab vägagi palju inimeste omavahelisi suhteid. Inimesed võivad muutuda ülbeteks ja upsakateks. Rahal on palju võimu. Eelpool mainitud viies raamatus oligi juttu rahast ja selle mõjust inimestele. Mõnigi raamat oli sarnane. Mäeküla piimamehe peategelane Tõnu Prillup oli vana mees, kes jäi leseks ja abiellus oma naise õega(Mariga). Mari tundis kohustust abielluda Tõnuga ja hakata oma õe lastele kasuemaks. Mäeküla mõisnikule Kremerile hakkab Mari meeldima ja ta teeb Prillupile ettepaneku vahetada Mari piimatalu vastu. Prillup oli alati tahtnud saada sam...
Andrus Kivirähk "Mees, kes teadis ussisõnu" http://pood.rahvaraamat.ee/Content/ProductImages/pro Click to edit Master text styles Second level ,,Mees, kes teadis Third level Fourth level ussisõnu" Fifth level Andrus Kivirähk (1970) õppis Tartu Ülikoolis ajakirjandust; töötab Eesti Päevalehes ja Raadio 2s; 2000. aastate üks menukaim kirjanik; võitnud 2 korda Eesti Kirjanduse aastapreemia; parima romaani autor "Rehepapp" , "Ivan Orava mälestused ", "Mees, kes teadis ussisõnu". Click icon to add picture Click icon to add picture Andrus Kivirähk http://www.estonianguild.co.uk/wp-content/uploads/ki Tegelased Leemet põhipeategelane, viimane mees, kes teadis ussisõnu; austab vanasid tavasid, kuid ei põgene ka uute eest, hooliv ja hea südamega, eneseki...
,,Musta mantliga mees" Eduard Vilde · Edvin Palmer lükkab juudi vette, enne rabab talt musta paki. Seda näeb peale musta mantliga mees. · Musta mantliga mees (Anton Meding, arst) veab uppunu veest välja. · Meding läheb ja teatab Palmerile, et teab tolle teost. · Palmer räägib oma raskest elust (võlgadest, priiskajast naisest ja raskest astast). Palmeril pole raha, et võlga maksta Leib Jochelile, kelle ta kärestikku tõukas. Seega otsustas ta veksli ära võtta ja mehe tappa. · Meding lubab mitte teatada mehe kuritööst, kui see omakorda lubab rajada Elvita mõisa juurde kooli ja leski ja töövõimetuid rahaliselt aidata. · Meding noomib krahvipreili Laurat, kes kaarikuga sõites kerjuspoisi jala murrab ja ei tee sellest väljagi. Laura solvub. · Meding räägib ka seda, et oli ise kunagi kerjus olnud, ning toitjaid tal polnud. Kasuisa ...
Kas meie identiteet on kadumas? Laura Kupp Kõik siin maailmas on isiksused, eraldiseisvad ja isemoodi mõtlevad indiviidid, ent üsna paljud inimesed tahavad sarnaneda oma iidolitega. Kellegagi, kes neile eeskuju annab. Ent on ka neid, kes suudavad jääda iseendaks. Kuid kes olen mina ja mida tähendab jääda iseendaks? Et sellele vastata, peame kõige pealt vaatama tegureid, mis inimest mõjutavad. Inimest mõjutab kõige rohkem ühiskond ehk inimesed tema ümber. Teatud ajastul kehtivad õigekspidamised, tõed ja uskumused, ent alati leidub ka neid, kellele eelpool loetletu korda ei lähe. Näiteks A. Kivirähu raamatus ,,Mees, kes teadis ussisõnu" oli mets juba raamatu alguses inimestest üsna tühjaks jäänud, sest kõik läksid külasse elama, ning mida enam raamatu lõpu poole, seda hõredamaks jäi mets inimestest, ja lõpuks jäi metsa ...
Arutlus - Kas parem oli Vana-Kreeka või Vana-Rooma ühiskonnakorraldus? On vaja teada saada kumb ühiskonnakorraldus oli parem, kas Vana-Rooma või Vana- Kreeka ning võrdlusteemadeks võtan 1)Seisused, 2)Perekond ja naiste-meeste vahelised suhted ja 3)Orjad. Mina tahaks nii ühes kui teises elada,aga kummas oleks parem, selle saan lõpuks teada. Ma panen iga lause(-te) järele +või- märgi, st. kas see on hea või halb. 1)Alguses oli mõlemas riigis aristokraatlik kord. (-) Vana-Kreekas muutus rahvakoosolek väga tähtsaks. Ning peale seda kujunes sellest välja demokraatlik kord. (+)Ateena kodanikkonna moodustasid kõik Atika täiskasvanud meessoost põliselanikud , sõltumata nende varanduslikust seisukorrast või tegevusalast.(+) Atika elanike orjastamine oli Soloni ajast alates seadusega keelatud. (+) Riigiametnikud, kohtunikud ja nõukogu liikmed said ameti ajal riigikassast väikest palka. See oli tähtis vaesematele kodanikele, kellel olnuks muidu ...
,,Alkeemik" Tegelased Santiago-poiss peategelane,lambakarjus Kaupmees-tüdruku isa Tüdruk-andaluusia neiu,pikkade ronkmustade juuste ja silmadega,ei oskand lugeda Vana naine-unenägude seletaja Melksiedek - vanamees, tarifa elanik, jutukas, nägi välja nagu araablane, sündinud Saalemis, Saalemi kuningas, oskab lugeda Araablane-petis,varas Baariomanik-abivalmis inimene Kristallikaupmees-mees,kes müüs mäe otsas asuvas poes kristalle Inglane-tahab kohtuda Alkeemikuga Alkeemik-mees ,kes aitab santiagol Oma Loo järgi elada. Ja kes suudabmuuta kõik metallid kullaks. Fatima-kõrbenaine,Santiago eluarmastus
ESIMENE NÄITUS 1.etendus AADU (traktori ees): Selle selfie koos maasturiga teen ma oma armsale Elsale. Näe, mineval nädalal oli ta mu pilti kommenteerinud armas oled. Peaks nüüd vana Priidu-onu ka mind armsaks ja lubaks mul Elsaga deitida. PRIIDU: (tuleb , tahab esiti Aadust mööda minna) AADU: (tõuseb üles ja teretab): Tsau Metsaonu PRIIDU:Tee läheb teie õuest läbi, muidu ei oleks ma siit tulnud. (Porisedes) Nagu oleks mul siia asja- teie mudasest õuest läbi käia. Au ainult ajate taga, aga sellele tähelepanu ei pööra, kuidas majapidamist korras hoida. Lähete ikka aasta-aastalt vaesemaks ja alatumaks. AADU: Onu ega see meie süü ei ole! Elektrihind tõsteti just paar kuud tagasi ja nüüd juba jälle. Bensiini hind on ju meeletult tõusnud, nüüd tõuseb jälle. Käin poes ja ei suuda uskuda-kui palju pappi läheb lihtsalt õllele-kohutav. PRIIDU: Bensiini hind kõrge, elektrihind kõrge. On siis vaja bemmiga ...
Kuritöö ja karistus kokkuvõte Peatükk 1 Kuumal ja leitsakulisel juulipäeval,Rodion Romanovits Raskolnikov, noor tudeng, määdub oma majaomanikust (nais), kellele ta on suures võlgades ja rändab sihitult vana ja häbiväärse pandimajapidaja juurde, Aljona Ivavnovna. Ta on ennast teistest võõrandanud. Tema väike kapituba, tema võlad ja rõhuv vaesus ajavad ta joonele, kus ta ei ole enam võimeline osalema tundides ja õpetama oma õpilasi. Teel pandimajapidaja juurde ei suuda ta uskuda, et ta on valmis jälestusväärseteks toiminguteks. Samuti taipab ta, et ta on segaduses osaliselt tänu sellele, et ta ei ole 2 päeva söönud. Vaatamata sellele, et ta oli nägus noormees ta riietus kaltsades ning keegi ei suutnud tema salajapärast käitumist. See ei olnud kaugel pandimajapidaja majast (täpselt 730 sammu). Saabumisel mõistab ta kui jälestusväärne tema tulevane käitumine on ning leiab oma plaanid olevat jälestusvää...
Kihnu õudus Elas kord Kihnus üks vana mees, kes oli karune nagu karu, karjus nagu loom, ja kõik kartsid teda. Kui ta kodus aia värava lahti tegi, kuulis terve küla, et karune on platsis. Olid kunagi väga ammu Kihnu-Ruhnu mängud ja need toimusid vana rahvamaja platsil, kus asus enne Kihnu laululava. Parasjagu oli käimas kuulitõuge, kui kõik kuulsid, et karune on tulemas. Enamus läks kohe koju, kuna tavaliselt olid karusel kaasas ka püss ja nuga. Kuid ükskord tuli tali ja karune mõtles, et peaks tooma endale pangega hülgeliha ja võttis teepeale toidumoonaks munad kaasa. Aga tuli välja, et karune lasi hülge maha enne, kui munad otsa said. Järgmisel päeval oli karune väga rõõmus ja soovis ka osaleda mängudel, kuna tal oli palju jõudu. Ta oli nimelt mereröövel. Ükskord ta narris kaubalaeva karile, kuna ta elas Uudismaal. Tollel ajal kui ta elas, oli Kihnu väiksem ja lagedam ...
Raimond Kaugver Koostaja: Mina Biograafia Kaugver sündis raamatupidaja perekonnas. Aastatel 19371943 õppis ta progümnaasiumis ja gümnaasiumis. 1943 põgenes ta Soome, kus astus 200. eesti jalaväerügementi. 19451949 oli sunnitöölaagris Vorkuta lähedal. Aastail 19501961 teenis leiba Tallinna Trammitrustis, hiljem töötas ka kaevuri, puhkekodu abidirektori ja teatri kirjandusala juhatajana. Aastast 1964 oli ta kutseline kirjanik. Oli Eesti Kongressi liige. Tema tütar Katrin Kaugver on tuntud tõlkija ja raamatukogutöötaja Looming Kaugver kirjutas Eesti Raadiole üle kahekümne kuuldemängu, millest mõnda mängitud ka välisriikide raadiotes. Tema romaane on tõlgitud vene, soome jt keeltesse. Romaanid Ø "Keskpäevavalgus" (1962) Ø "Igapäevane leib" (1964) Ø "Seitsmendas Läänes" (1965) Ø "Nelikümmend küün...
91. Naljakas karu-sõit Vanal ajal läinud üks talumees kahe hobusega metsa puid tooma. Ta jätnud ühe hobuse reega niikauaks puudest pisut eemale, et teise hobuse jaoks puid valmis raiuda ja koormat pääle laduda.Metsas kõndinud karu ja õiendanud oma asju. Ta leidnud hobuse tühja reega. Karul tulnud kohe himu hobuse selja künnapuid (seljasooni) välja kiskuma hakata. Roninud ree peale, et niiviisi hobusele ligemale saada ja oma näljahäda kustutada. Aga õnnetuseks ree põhi ei pidanud ja tema jalad vajusid varvade vahelt läbi. Sääl ta siis rabelnud ja kiskunud jalgu välja.Seda aga ei kannatanud hobune, vaid pistnud jooksu. Karu oleks küll nüüd ree päält maha hüpanud, aga ta vaene olnud nelja jalaga ree põhja varvade vahele kõvaste kinni vajunud ja jalad olnud ka maad vastu põlvedest saadik juba katki kistud. Hobune aga kihutanud ilma peatamata edasi, nõnda et lumi aga keend, ega annud sugugi aega vana isandale reelt maha ronida.Mees ei teadnu...
Robert Vaidlo Robert Vaidlo (1921-2004) oli eesti lastekirjanik ja ajakirjanik. Robert Vaidlo sündis Tartus haritlasperes. Põhihariduse omandas Tallinna Prantsuse Lütseumis. Enne Nõukogude armeesse mobiliseerimist 1941. aastal, õppis paar semestrit Tartu ülikoolis Pärast sõda töötas Robert Vaidlo Rahva Hääle ajakirjanikuna, lisaks tegi kaastöid ETVle, ajakirjale Looming ja ajalehele Kodumaa. Kessu ja Tripp Kessu on tavaline pikemat kasvu lühike plikatirts, kes kunagi midagi meeles ei pea, aga kõike väga hästi mäletab. Kessu on alati sõnakuulelik. Muidugi mitte neil kordadel, kui tal ema manitsused küll ühest kõrvast kenasti sisse lähevad, aga samas kogemata teise kõrva kaudu välja vupsavad, mida siiski alatihti ette tuleb.Tripp on punase-valgevöödilise tuttmütsi ja punase kostüümi ning võimatult keerdus ninaga sussides kloun. Ta esineb suures värvilises pildiraamatus tsirkusepildi peal. Tih...
annaabi.ee 
