Peetrus kuulutas jumalasõna Väike-Aasias, tegutsedes põhiliselt Antiookias. Hiljem läks ta Rooma, kus asutas arvatavasti esimese kristlaste koguduse. Pärimuse järgi tegi Peetrus Roomas oma tööd kakskümmend viis aastat, kuni teda süüdistati keisri lemmiku äranõidumises. Oma järgijate palvete peale nõustus ta linnast põgenema, kuid teel ilmus talle Jeesus. Peetrus küsis: "Issand, kuhu sa lähed?", mille peale Jeesus vastas: "Rooma, et mind uuesti risti löödaks": seda taevaseks märgiks pidades läks Peetrus Rooma tagasi, kus ta kinni võeti ja vangi pandi. Teda piitsutati ja löödi lõpuks pea alaspidi risti. Seda tehti tema enda soovi kohaselt, sest ta ei pidanud end vääriliseks surema samamoodi kui Kristus. Püha Peetruse haud asub Püha Peetri kiriku kupli ja peaaltari vahelises maa-aluses krüptis, kus hoitakse ka tema reliikviaid Paavstluse traditsioonis peetakse Peetrust esimeseks paavstiks, kuid see on hilisem tuletus.
Et tunda tuleb sisse minna. See on midagi totaalselt teistsugust, kui Prantsuse pargis, kus juba esimestel sammudel lüüakse vaataja jalust ning nii kordub see pidevalt pargis olemise jooksul, kuni vaataja on sunnitud võimu ülevuse ees alla vanduma. Inglise park valmistab isegi esmapilgul pettumuse, sest magusat kurbust, igavikku ning lõputut mõtiskelu tõotavad kirjeldused on kütnud meeled üles ning alateadlikult oled ettevalmistunud millekski taevaseks ... Ja siis hoopis esmapilgul näed tervituseks lambaid, lõputut rohumaad ja puudesalusid, mille vahel kõrguvad hallid, hallikaspruunid või punakaspruunid, portikustega või vastuoksa teravate katusejoontega ,,Baskerville Hallid". Mis selles siis ikka nii erilist on... Ent siis hakkad piki serpentiini laskuma, sihtkohaks Rotund, mille veepeegeldus puude vahelt paistab, põigates korraks sisse walled gardenisse, kus tellisseinte
poolt 5.saj. Sisuliselt muutus inimeste maailmavaade peale antiiki seoses kristluse levimisega. Nii võibki öelda, et keskaeg algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki. Kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine, maistest rõõmudest loobumine – ka kunstis kujunes askeetlik iluideaal. Kultuur koondus kirikute ja kloostrite juurde, kogu professionaalne kunst pühendati Jumalale. Keskaeg on väga pikk ja kunstis stiililiselt väga kirju aeg, mida võib kunsti seisukohalt jaotada järgmiselt: Varajane keskaeg – kuni 10.saj. Romaani periood - 10.-12. saj. Gooti periood - 12.-14.saj.
Võib öelda, et keskaeg sai algas seoses kristliku maailmavaate kujunemisega. Inimeste mõttemaailma muutis uus suhe Jumalasse. Kui antiikajal olid Jumalad justkui idealiseeritud inimesed, kes nautisid maiseid rõõme ning eksisid nagu inimesedki, siis kristlik Jumal oli kõikvõimas ideaalkuju. Inimese elu jaguneb lühikeseks maapealseks ja sellele järgnevaks igavesesks eluks. Maine elu olevat vaid lühike katseaeg. Maapealset elu võeti kui ettevalmistust taevaseks paradiisiks. Ideaaliks sai paastumine ja palvetamine ning maistest rõõmudest loobumine. kuulumine mingisse kollektiivi kas siis külaühiskonda, perekonda, kogudusse, seisusesse, ametialasesse ühendusse pakkus turvalisust, see oli üheks eelduseks nii suure vaimulikkonna kujunemisele. Keskaja uskliku raske elu (8- 14 saj.) Kuna maapealne elu oli inimese füüsiliste ja moraalsete jõudude katsetamine, tulenesid ka asketismi, halastuse ideed ja kannatuse õilistamine siit
Maailmakord püsib harmoonilisena seni, kuni Yin ja Yang teineteist täiendades toimivad õiges vahekorras. Nii nagu loodus, on ka inimene kahest printsiibist sõltuv. Harmoonilises inimeses toimivad Yin ja Yang võrdse jõuga. Sellises inimeses valitseb Dao. Dao mõiste on kogu Hiina filosoofilise mõtlemise keskmeks. Dao tähendab sõnasõnalt “tee”, kuid avaramas mõttes ka tegutsemisviisi, elu seadust ja üleilmset seadust. Yin`i ja Yang`i koostegutsemist nimetatakse Taevaseks teeks. Inimese ülesanne on õigesti tegutsedes viia “oma tee” kooskõlla ”Taevase teega”.Hiinlaste vanas õpetuses maailmakõiksusest liituvad looduse Dao ja inimese Dao lahutamatult ühte. Õpetusse Yin`ist ja Yang`ist on segunenud konfutsianismi kui ka taoismi. Selle seisukohti on rakendatud praktikas muuhulgas astronoomia, geograafia, ajaloo ja eelkõige akupunktuuri probleemide lahendamisel. Iidse rahvausundi olemuslik osa on animism, usk vaimudesse ja deemonitesse.
Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos: Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem; Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus Globaliseerumine- maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess Sellega kaasnevad muutused majanduses ja poliitikas: Uus majandusareng Elektroonilise konteksti areng Kommunistliku süsteemi lagunemine Rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemisviisid Valitsustevaheline koostöö
Traditsiooniline kaubanduslik (traditsioonilised kauplemis- ja rahalised vahetustehingud). Domineerimistüübid - Religiooni (protestantismi) ja kapitalismi arengu omavaheline seos – Sidus varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid (uskumuste ja väärtuste süsteem). Vara kogumine ja re(investeerimine) koos askeetliku eluviisiga. Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märg jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Kirjandus: Swedberg, R. (2007) Principles of Economic Sociology, ptk 1 ja 2 (vastavalt nimetatud autoritele), lk 105-106 Giddens, A. (2009) Sociology, ptk 1 ja 3 4. Loeng – Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus • Põhimõisted: globaliseerumine (sh sellega kaasnevad muutused majanduses ja poliitikas) – maailma „kokkutõmbumine“, samaaegselt kasvava vastatikuse sõltuvusega indiviidide, sotsiaalsete gruppide ja
Weber, põhiidee) - Institutsionaalsed eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Protestantlik eetika - varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem: − Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks; − Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Hilismodernne ühiskond (A.Giddens) - Hilismodernne ühiskond – pidev enesemääratluse (identiteedi) rekonstrueerimine (R. Jenkins, A. Giddens), pidevalt ja asünkroonselt muutuvas sotsiaalses kontekstis Ühiskonna refleksiivsus - Regulaarne teadmiste kogumine ja kasutamine ühiskonnaelu organiseerimiseks ja muutmiseks, nii institutsionaalsel kui individuaalsel tasandil;
Kogu universum on elu, tema substants ei saa kaduda. Kuigi tuleb oma olemasolu vorm loovutada teistele, võib-olla koguni parematele vormidele, on inimene kadumatu oma olemuse poolest (Salumaa, 1995, lk 49). 3.3 Pico della Mirandola (1470–1533) Pico della Mirandola rõhutas inimese vaba ja keskset positsiooni. Tema käsitluses on Jumal loonud inimese keskpunktiks, et vaadata enda ümber kõike, mida maailmas on. Keskpunkt tähendab suuna puudumist. Inimene pole loodud ei taevaseks ega maiseks olevuseks, ei surelikuks ega surematuks. Endale saab vormi valida. (Delius, et al., 2007, lk 31). 3.4 René Descartes (1596–1650) Prantsuse filosoofi Descartes´i arvates on inimese hing kehaga tihedalt seotud. Elav keha ja keha, milles on hing on erinevad. Loomadele hinge ei omistanud. Ta väitis, et 10 hing on surematu, aga kui keha sureb, siis laguneb keha ja hinge seos. Hinge lahkumine
Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim: – Varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja väärtuste süsteem; – Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); – Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; – Materiaalne ja kutsetöö - alane edu koos kasinusega - märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. Globaliseerumine, riskiühiskond, jätkusuutlikkus Globaliseerumine – (üleilmastumine), maailmaulatuslikke sotsiaalseid suhteid ja nende vastastikust sõltuvust intensiivistav protsess. Poliitilised muutused: •NL-stiilis kommunistliku süsteemi lagunemine •rahvusvahelised ja regionaalsed valitsemisviisid (nt ÜRO, EL) •valitsustevaheline koostöö (nt International Telecommunication Union) ja
*M.Weber Protestantlik eetika ja kapitalismi vaim Institutsionaalsed eeltingimused: ratsionaalne riik, teadus, õigus, tööturg jne Religioossete väärtuste olulisus kapitalismi kujunemisel (protestantism, puritaanlus, kalvinism); Protestantlik eetika - varaseid kapitalistlikke kaupmehi ja tööstureid iseloomustanud uskumuste ja Väärtuste süsteem: Materiaalne ja kutsetöö -alane edu koos kasinusega märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks; Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga *Fordistlik ja postfordistlik majandus- FORDISM (ca 20 saj algus kuni 1970-teni): Fordistlik-keinsistlik majandus: mass-tootmise ja tarbimise suur kasv, riiklik sekkumine ja majandusliku elu reguleerimine. Masstootmine ja mass-tarbimine,,konveierliin" (1908, Henry Ford), suhteline stabiilsus töösuhetes (AÜd), Standardiseeritud süsteem jäikus; töösuhetes madal usaldustase
Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Vara kogumine ja (re)investeerimine koos askeetliku eluviisiga; Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest Materiaalne ja kutsetöö-alane edu koos kasinusega – märk jumalikust ettemääratusest taevaseks eluks. taevaseks eluks. 5. Giddens ja Beck: 10. Giddens ja Beck: kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus, kaasaegse ühiskonna põhijooned: refleksiivsus, individualiseerumine, aja ja ruumi lahutatus,
hilisematest aastasadadest. Koguneti kokkulepitud ajal ühise palvuse pidamiseks, pöörduti abiandjate poole loitsusõnadega, sest oli tarvis, et vihm ega rahe ei rikuks põldu, et kari kosuks ja oleks metsakiskjate eest kaitstud, et tuli ei laastaks hooneid ja karta poleks vaenuvägesid. Nende kaugete aegade kajastus püsib vaimolendeid märkivates nimetustes, nagu metsavaim, metsahoidja, viljavaim, vetevana, koldehaldjas; taevaseks jumaluseks oli ilmajumalus või piksejumalus. Rahvapärased nimetused, nagu Taevataat, Vanaisa, Taevaisa sisaldavad endas kujutlust nii loodusjumalustest kui ristiusu jumalast. Enne kalendrikuupäevi toimus ajaarvamine loodusemärkide ja -rütmide järgi. Pandi tähele, et odrakülviks sobib pihlaka õitsemise aeg, linakülvi ajaks toominga õitsemise aeg. Tööde alguse ja lõpu juurde kuulusid maagilised toimingud, ühised palvepöördumised üleloomulike vaimolendite poole
Pronkskirja たい aegadest on seestumispaigast ja altarist moodustatud piltm˜oisteline ‘inimhulk’ 隊. ちんれつ 〔説文〕seletab yin–yang teooria kohaselt: musttuhande asja jaotusrida 列, yang やう てん いん 昜(陽) asjad muutuvad taevaseks 天, yin (陰) asjad maaks 地. 〔説文〕kasutab そうせい a¨ ra 地 ja m¨arkide u¨ hist algh¨aa¨ likut 双声, rivi t¨ahendust aga 地 m¨argil ei leia. 議類 参考 ⇒価 ⇒ 池 議類 参考
annaabi.ee 
