võimu alla, püsima, kommunismi sõlmitakse levitamine, USA Pariisi lepped, poolt jälle SLV kommunismi leviku taasrelvastamine, tõkestamine Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 Ungari ülestõus Suessi kriis 1956- Berliini 1948- müür Kuuba 1962- NSVL paigutab oma NSVL, USA, Kuuba NSVL viib oma
Üle kogu riigi lõi Mussolini töötutest meestest oma partei relvajõud vormi järgi hakkas rahvas neid kutsuma mustsärklasteks. Mustsärklased võitlesid kommunistide mõju all oleva töölisliikumisega, kurjategijatega ning vandaalitsejatega. Kõik see jättis mulje, et just fashistid on korra peamiseks tagatiseks. Paljudes linnades (näiteks Bolognas) kasutatigi Mussolini mustsärklasi politseijõududena. 13)Iseloomusta Hitleri poliitilist programmi! Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versaille' lepingust loobumine. Ehitati uusi sõjatehaseid. Võimu tugisambaks oli SS-kaitsemalev,mida juhtis Heinrich Himmler. Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse. 14)Iseloomusta Mussolini poliitilist programmi! Taastada Itaalia positsioon maailmas, luua Rooma impeerium, hävitada kommuniste, teha itaalias tugev sõjaline riik 15)Iseloomusta Stalini poliitilist programmi! Levitada kommunismi, rajada NsVL tugev tööstusriik, likvideerida eraomand
Kõigele lisaks tundus äärmiselt ebaõiglasena ka see, et kogu vastutus I maailmasõja puhkemise pärast pandi saksa rahvale. Järelikult just see lepingu otsused olid põhjused II MS puhkemisele, milleks oli sakslaste soov kättemaksta selle ebaõigluse eest. Kui 1935. aasta märtsis pranslased teatasid, et nad kahekordistavad oma kutsealuste teenistuse aega, väitis Hitler, et see on ohtlik Saksamaa julgeolekule ja ta võtab endale õiguse suurendada ka Saksamaa sõjaväge. Algas taasrelvastamine. 16. märtsis 1935 kuulutas Hitler välja Saksa Wechrmachti loomise, mis koosnes kolmest väeliigist: maaväest, lennuväest ja mereväest. 1939. aastal ulatus Saksa sõjaväe 1,4 miljoni meheni. (ta oli nelja aastaga kasvanud 12 korda). Sama aasta augustis toimus Saksamaal salajaline mobilisatsioon ja 1. septembril 1939 oli Wechrmachtis umbes 4,3 miljonit meest. Saksamaal oli küll Versailles´ rahulepinguga keelatud nii suure sõjaväe omamine, kuid siiski ta tegi seda.
ainuvalitsusega · Vabadusi hakati piirama · Ssile allus riiklik salapolitsei Gestapo · Terrori ja hirmuvalitsusega saavutati parteile absoluutne · Teisitimõtlejaid jäitati,arreteeriti,paigutati kooduslaagritesse enamus · Eesmärgiks oli saksamaa kiire taasrelvastamine ning · 1933 võeti vastu seadus,millega parlament loobus võimust, Versailles lepingust loobumine Hitler sai erakorralised volitused,temast sai saksamaa diktaator. · Ehitati uusi sõjatehaseid,teid Hitleri Saksamaa: · Selle tulemusena õnnestus tööpuudus likvideerida ,elatustase
Saksamaaga 1938 või Tsehhoslovakkia hõivamine 1939. Lääneriigid olid sunnitud vastu astuma, et kaitsta demokraatiat natside eest. Natside agressiivsus lõpks viiski sõjani, kui Hitler alustas sõjategevust Poola vastu 1.septembil 1939.Minu meelest natside tegevus viis maailma II maailmasõjani, kuna nende radikaalne ideoloogia oli vastu võetamatu demokraatlikele lääneriikidele ning Saksamaa oli agressiooni algataja Euroopas. Hitleri üheks eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine, mis pidi riigi vabastama Versaille'i rahulepinust. Hakkati ehitma uusi sõjatehaseid ning sellega Hitler suutis peaaegu täielikult likvideerida tööpuuduse. Selline majanduse kasv sai olla ainult ajutine ja Hitler vajas selle säilitamiseks kiiret ja võidukat sõda. Natside poolitika oli sellega muutunud äärmiselt agresiivseks ja jultunuks. Ma leian, et kui lääneriigid oleksid sekkunud siis, kui oli näha, et
kiiresti maha ja Hitler saadeti vangi · Rasked majanduslikud olud suurendasid natside poolehoidu · 1933 sai Hitler valitsuse eesotsa kantsleriks · Kommunise rünnati ja piirati demokraatlikke vabadusi · 1933 kehtestati üheparteisüsteem · Totalitaarne valitsemine · Rassipuhtus: juutide tagakiusamine · SS ehk kaitsemalev · Gestapo ehk riiklik salapolitsei · Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles' rahulepingu ,,köidikutest" vabastamine · Agressiivne välispoliitika Kommunistlik diktatuur Venemaal · Venemaal kehtis 1918. aastast üheparteisüsteem · 1918-1922 Venemaa Nõukogude Föderatiivne Vabariik ehk Nõukogude Venemaa · 1922(-1991) võeti kasutusele nimetus Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liit NSVL · Uus majanduspoliitika 1921-1929: kindlad maksud, rahareform, ettevõtete tegevusvabadus, segamajandus
rassilise puhtuse tagamine, milleks kehtestati hulk inimeste eraelu kontrollivaid seadusi, seetõttu kiusati juute taga ja nad olid sunnitud põgenema. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja relsvastatud rühmitused, Hitleri võimusambaks oli SS, mida juhtis Hitleri läghim kaastööline Himmler, sellele allus ka riiklik salapolitsei ehk Gestapom teisitimõtlejad arreteeriti ja paigutati koonduslaagritesse. Hitleri eesmärkideks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles rahulepingu ,,köidikutest" vabastamine,ehitati uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Venemaa- kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgenenud verise kodusõjaga, üheparteisüsteem, kõik teised partied peale kommunistliku olid keelatud, võimuala laienedes kuulutati lisaks Venemaa Nõukogude Sotsialistlikule Föderatiivsele vabariigile välja Ukraina Nõukogude Sotsialistlik Vabariik, Valgevene nõukogude sotsialistlik vabariik ja Taga-
Põhjus: Korea oli lõhestatud, Põhja-Korea tahab liita kogu riiki oma võimu alla, kommunismi levitamine, USA poolt jälle kommunismi leviku tõkestamine Osapooled: USA ÜRO , Lõuna Korea Põhja-Korea, Hiina Tagajärg: suured inimkaotused, Koreade lõhestatus jääb püsima, pretsedent ÜRO sekkumise näol; Kaugemad tagajärjed: kardetakse analoogiliste stsenaariumide kordumist teiste lõhestatud riikide, nagu Saksamaa puhul sõlmitakse Pariisi lepped, SLV taasrelvastamine, 1949 oli loodud NATO, Saksamaa NATO liikmeks 1954, Idablokk loob oma sõjalise bloki VLO 1955 3. BERLIINI KRIIS 1958-1961 Põhjus: suur põgenikehulk idast läände Hrustsov nõuab, et Berliin muudetaks neutraalseks linnaks, lääneliitlased viigu oma väed ära. Tulemus: Berliini müüri ehitamine 1961.aasta 13.augustil, Lääne-Berliin kujuneb vaba maailma ja demokraatia sümboliks, Kennedy visiit Lääne-Berliini 1963; müür kujuneb külma sõja sümboliks. 4
iseseisvus (1962) o Eviani rahu alzeeria sõja lõpetamise leping o Leppimine saksamaaga o Tuumariik saadi omale aatomipomm o 1966 de Gaulle lahkub NATO sõjalisest organisatsioonist (kuigi jäi nato liikmeks) o 1968 üliõpilasrahutuste mahasurumine peale seda astus tagasi oma kohalt. Saksamaa liitvabariik o adenaueri valitsus aeg 1949-1963 o sasksamaa taasrelvastamine saksamaa sai oma armee o Hallsteini doktriin saksamaa ametlik välispoliitika, Selle alusel oli ainult 1 saksa riik SLV Saksamaa demokraatliku vabariigi mitte tunnustamine o 1961 Berliini kriis, valmis Berliini müür PROBLEEM läänesaksamaal tegutses RAF (punaarmee liikumine) see organisatsioon sai raha ida-saksamaa kaudu nõukogude raha. Nad tapsid inimesi jne Itaalia
) Eviani rahu b.i.1.b. Leppimine Saksamaaga b.i.1.c. Sai tuumariigiks b.i.1.d. 1966 lahkus NATO sõjalise org. Koossesisust, jäi NATO liikmeks b.i.1.e. 1968 üliõpilasrahutuste mahasurumine b.i.1.f. 1969 astus tagasi c. Saksamaa LV c.i. K. Adenauer (1949-1963) c.i.1. Taasrelvastamine c.i.2. Hallsteini doktriin (GER ametlik välispoliitika) c.i.2.a. Ainult 1 Saksa riik c.i.2.b. Ei tunnusta Saksa DV c.i.2.c. Ei suhtle ühegi riigiga, kes tunnustab Saksa DV (va NSVL) c.i.3. 1961 Berliini kriis (Berliini müür 13.08.1961) lõppeb 70ndatel c.ii
2. Rigi ülesanne: rassilise puhtuse tagamine kehtestati hulk eraelu kontrollivaid seadusi, aktiivne juutide tagakiusamine; 1935 piirati seadusega juutide poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi 3. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult Hitlerile alluvad relvastatud rühmitused. 4. Tugisambaks SS (kaitsemalev), jjuhtis Hitleri lähim kaastööline Heinrich Himmler allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo 5. Eesmärgiks SM kiire taasrelvastamine ja Versailles' rahulepingu köidikutest vabanemine roheksti uut sõjatehnikat, palju uusi teid, tööpuuduse likvideerimine ja elatustaseme tõus 6. Välispoliitika äärmiselt agressiivne, sest Hitler vajas võidukat sõda Autoritaarsed riigid 1. Demokraatia kriis, otsustati autoritaarse riigi kasuks ( üks esimesi euroopas oli Portugal kukutas 1926 vabariigi; 1932 Salazar diktatuur üle 35 aasta võimul) 2
- Kehtestati üheparteisüsteem (NSDAP) - Hitlerist sai füürer Hitleri Saksamaa Kaotati demokraatlikud vabadused, kehtestati riiklik meelsusjärelvalve. Majandust hakkas kontrollima riik ja loodi nelja- aasta plaanid. Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine, algas juutide tagakiusamine. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (kaitsemalev), mida juhtis Himmler ja salapolitsei ehk Gestapo. Hitleri eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versailles' rahulepingu katkestamine. Ehitati rohkelt uusi sõjatehaseid, rajati uusi teid. Tööpuudus likvideeriti peaaegu täielikult ning tõusis rahva elatustase. Kommunistlik diktatuur venemaal Olukord Venemaal pärast kodusõda. NL loomine Euroopas tulid diktaatorid võimule varjatud või mõõduka vägivalla abil.. Venemaal kehtestati kommunistlik diktatuur relvastatud riigipöörde ja sellele järgnenud kodusõjaga. 1918.a. kevadest kehtis Venemaal üheparteisüsteem
alla kehtestati nelja-aasta plaanid. Riigi ülesanne oli rassilise puhtuse tagamine (eraelu kontrollivad seadused). Algas juutide tagakiusamine, piirati õigusi. Riigis toimuvat kontrollis julgeolekuamet ja füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Võimu tugisambaks oli SS (Schutzstaffel) kaitsemalev, mida juhtis Heinrich Himmler. SS'ile allus riiklik salapolitsei Gestapo Teisitimõtlejaid jälitati, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse. Eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versailles' lepingust loobumine. Ehitati uusi sõjatehaseid, rajati teid. Selle tulemusena õnnestus tööpuudus likvideerida, elatustase tõusis. Selline majanduse kasv oli ajutine, vaja oli võidukat sõda. Inimsusevastased kuritööd Saksamaal Hukati Hitleri konkurentse ilma kohuta ja natsidele ebameeldivaid isikuid. Hakati taga kiusama juute. Rea seadustega eemaldati nad riigi-, teadus- ja õppeasutustest, piirati tunduvalt nende tegevust nii majanduses kui kultuuri vallas
· Paljud neist olid sunnitud Saksamaalt põgenema. Riigis toimuvat kontrollisid julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused. Hitleri võimu tugisambaks oli SS (Schutzstaffel e kaitsemalev), mida juhtis Hitleri lähim kaastööline Himmler. SS-le allus riiklik salapolitsei e Gestapo (Geheime Staatspolizei). Teisitimõtlejaid jälitati halastamatult, arreteeriti, paigutati koonduslaagritesse. Hitleri eesmärgiks oli Saksamaa kiire taasrelvastamine ning Versailles' rahulepingu "köidikutest" vabastamine. Ehitati rohkesti uusi sõjatehaseid, uusi teid. Tulemuseks => tööpuuduse likvideerimine, rahva elatustaseme tõus. Majanduslik areng oli vaid ajutine, mistõttu vajas Hitler kiiresti võidukat sõda. See muutis Hitleri välispoliitika algusest peale äärmiselt agressiivseks ning jultunuks. NSV Liit 20. - 30.-ndatel aastatel 1918 kehtis Venemaal üheparteisüsteem. 1922 ühendati Nõukogude Sotsialistlike Vabariikide Liiduks 1920
· Hitlerist sai Saksamaa diktaator ehk füürer HITLERI SAKSAMAA · Hitleri võimuletulek tähendas demokraatlike institutsioonide ja vabaduse kaotamist ning nende asemele tuli riiklik meelesusjärelvalve · Riigi ülesandeks sai rassilise puhtuse tagamine · Algas aktiivne juutide tagakiusamine · Hitleri võimu tugisambaks oli SS(kaitsemalev), mida juhtis kaastööline Heinrich Himmler · SS-ile allus riiklik salapolitsei ehk Gestapo · Hitleri eesmärk: Saksamaa kiire taasrelvastamine ja Versailles rahulepingu köidikutest vabastamine AUTORITAARSED RIIGID · Demokraatia kriis haaras ka väiksemaid riike · Demokraatia asendati autoritaarse valitsemismudeliga · Üks Euroopa esimesi autoritaarseid riike oli Portugal · 1926.a toimus sõjaväline pööre ka Poolas · 1935.a. loobus demokraatiast ka Leedu · Uue tõuke autoritaarsete süsteemide esiletõusuks andis ülemaailmne majanduskriis TEINE MAAILMASÕDA Teine maailmasõda
juhtidega, majandus riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu · riigi ülesanded: 1. rassilise puhtuse tagamine 2. inimeste eraelu kontrollivad seadused 3. juutide tagakiusamine, piirati nende poliitilisi, majanduslikke ja kodanikuõigusi · kontrollorganid: 1. julgeolekuamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused 2. võimu tugisambaks SS, juhtis Himmler 3. SS-ile allus salapolitsei e Gestapo · eesmärgiks Sm kiire taasrelvastamine ja Versailles' lepingust vabanemine: uued sõjatehased, uued teed--->tööpuuduse likvideerimine, elatustaseme tõus Autoritaarsed riigid: · esimesi Portugal: 1926 Gomes De Costa, 1932 peaminister Salazari, võimul üle 35 a · 1926 sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski · samal aastal Leedu, Smetona · 1924 Albaania, Ahmed Zogu · 1929 Jugoslaavia, kuningas Aleksander · 1932 Austria · 1934 Läti, Eesti, Bulgaaria
juhtidega, majandus riigi kontrolli alla, juhiti nelja-aasta plaanide kaudu riigi ülesanded: 1. rassilise puhtuse tagamine 2. inimeste eraelu kontrollivad seadused 3. juutide tagakiusamine, piirati nende poliitilisi majanduslikke ja kodanikuõigusi kontrollorganid: 1. julgeoluamet ja isiklikult füürerile alluvad relvastatud rühmitused 2. võimu tugisambaks SS, juhtis Himmler 3. SS-ile allus salapolitsei e Gestapo eesmärgiks Sm kiire taasrelvastamine ja Versailles' lepingust vabanemine: uued sõjatehased, uued teed--->tööpuuduse likvideerimine, elatustaseme tõus Autoritaarsed riigid: esimesi Portugal: 1926 Gomes De Costa, 1932 peaminister Salazari, võimul üle 35 a 1926 – sõjaväeline riigipööre Poolas, kindral Pilsudski samal aastal Leedu, Smetona 1924 – Albaania, Ahmed Zogu 1929 – Jugoslaavia, kuningas Aleksander 1932 – Austria 1934 – Läti, Eesti, Bulgaaria
annaabi.ee 
