Ventilaatorid Ventilaator on elektriseade, mis on ette nähtud gaaside teisaldamiseks (puhumiseks või imemiseks). Neid kasutatakse ruumide tuulutamiseks - ventileerimiseks, õhu puhumiseks ahjudesse, kuivatus- ja jahutus- seadmetes, kliimaseadmetes, kodutehnikas jms. Vajaliku gaasi liikumist kutsub esile pöörlev tööratas, millel paiknevad labad. Ventilaatori valik teostatakse tavaliselt gaasi vooluhulga ja tekitatava rõhuvahe alusel. Tekkiva rõhuvahe alusel võib ventilaatorid liigitada Madalrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe jääb alla 720Pa Keskrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe jääb vahemikku 720-3600Pa Kõrgrõhuventilaatorid - tekkiv rõhuvahe on üle 3600Pa Ehituslikult jägunevad ventilaatorid aga järgmiselt:
kasvab 2, surve 4 ja vajalik võimsus 8 korda. Küdsimus 10. Tsentrifugaalpump: tööpõhimõte, imemisvõime, telje- ja radiaalsuunaline jõud, nende mõju ja tasakaalustamise võimalused. 25 Tsentrifugaalpumbad kuuluvad dünaamiliste pumpade klassi , kus mehaaniline energia ajamilt (näit. elektrimootor) antakse labade kaudu keskkonnale, mis pannakse pöörlema ümber tööratta telje . Pumba tööratas annab pöörlevale pumbatavale keskkonnale kiiruse (kineetilise energia v2/2g). Pumbas muudetakse keskkonna kineetiline energia vedeliku potensiaalseks energiaks (p/ g). Bernoulli võrrandist on teada, et voolav vedeliku erienergia E = z + p/ g + v2/2g , kus z on potentsiaalne asendi-erienergia, p/ g potentsiaalne erienergia vedeliku rõhust, v2/2g - on kineetiline energia ( v - on voolu keskmine kiirus ristlõikes).
Elektrivoolugeneraatori töö seisneb juba eespool mainitud mehaanilise energia muundamises elektrienergiaks. Mähisega raam pannakse magnetväljas pöörlema ja sellega ühendatud juhis tekib induktsioonivool. Pöörlevas mähises tekib vool, sest mähise küljed lõikavad magnetvälja jõujooni. Generaatori pöörlev osa pannakse tööle näitkes auru-, tuule-, hüdroturbiini või sisepõlemismootori abil. Turbiin on jõumasin, mille pöörlev tööratas muudab voolava aine energia mehaaniliseks pöörliikumiseks. Suurtes elektrijaamades töötavad suured generaatorid, mille võimsus on üle miljoni kilovati. Näide Eestis asuvast hüdroelektrijaamast on näiteks Kunda hüdroelektrijaam. Hüdroelektrijaam töötab vee potensiaalse energia kasutamise põhimõttel e vee potensiaalne energia muundatakse elektrienergiaks. Hüdroelektrijaamad rajatakse suurtele jõgelede. Ehitatakse paisud ning
PUMBAD SKA PÄÄSTEKOOL PUMP ON SEADE VEDELIKE LIIKUMAPANEMISEKS, TÕSTMISEKS MADALAMALT TASEMELT KÕRGEMALE JA EDASITOIMETAMISEKS MÖÖDA VOOLIKULIINE. PUMP MUUDAB ENERGIAALLIKA ENERGIA LIIKUVA VEDELIKUJOA ENERGIAKS LIIGITUS KASUTUSALA TÖÖPÕHIMÕTE VÄLJASTATAV RÕHK KASUTUSALALT JAGUNEVAD SURVEPUMBAD VAAKUMPUMBAD TÖÖPÕHIMÕTTELT JAGUNEVAD MAHTPUMBAD kannavad vedelikke imipoolelt survepoolele mahuannuste kaupa kolbpumbad membraanpumbad DÜNAAMILISED PUMBAD avaldavad vedelikele pidevat survet labapumbad (tsentrifugaal-ja propellerpump; jugapump) Tsentrifugaalpumba tööpõhimõõte Pumba tööratta kiirel pöörlemisel tekib tsentrifugaaljõud, mille mõjul vesi liigub ratta keskelt äärte poole ja paiskub tööratast ümbritsevasse spiraalkambrisse Tööratta keskel tekib vaakum ja imivoolikust tungib sinna vesi veepinnale veevõtukohas mõjuva õhurõhu toimel. Selleks, et vo...
See tähendab, et käivitamisel peaks pumba survetoru siiber olema kinni. Sel juhul on vaja juhtida survetoru siibrit. Tegelikult on kolm võimalust: · pump käivitatakse avatud siibriga (enamasti siis kui pole hüdraulilise löögi ohtu) · pumba käivitamisega koos hakatakse avama ka siibrit · pump käivitatakse, kontrollitakse, et survetorus on tekkinud surve ja siis avatakse siiber 1 tööratas 2 töörattalaba 3 spiraalkamber 4 imitoru 5 põhjaklapp 6 imikurn 7 difuusor
Põhjaklapi hermeetilisust. Mittehermeetiline põhjaklapp põhjustab vee tagasivoolu kaevu või reservuaari. Asendage põhjaklapp uuega. Pumba mootor töötab, kuid veesurve on madal või puudub üldse. Umbes 95% juhtudest pole probleem ebakvaliteetses pumbas. Sagedasemad põhjused on mittehermeetiline imemistoru (pump tõmbab õhku), süsteemi mittetäielik õhutamine peale paigaldamist, kõrvaliste osade sattumine imemistorusse või pumpa (ummistunud või lõhutud tööratas või imemisejektor), ummistunud põhjaklapi sõel või filter pumba imemispoolel, kinnikiilunud põhjaklapp, liiga pikk imemismaa või liiga suur imemissügavus, pumba jäämine “kuivale” või põhjaklapi asumine liiga veepinna lähedal, liiga väikese diameetriga imemistoru, imemistoru külmumine. Kontrollige: Kas imemistoru on hermeetiline, kas kõik liitmikud on korralikult kinni ja ei tilgu; Kas pumbakorpusel olevast õhutusniplist tuleb õhku;
võimsusega vähemalt 5 MW – väikejaamadeks. Jaamu võimsusega alla 5 MW nimetatakse minijaamadeks, võimsusega alla 0,5 MW – mikrojaamadeks. Eestis on seega ainult mini- jamikrohüdrojaamu. 20. Hüdroturbiinid (liigitus, ehitus, tööpõhimõte) Hüdroturbiinid on jõumasinad, mis muudavad vee energia turbiini pöörleva võlli mehhaaniliseks energiaks. • Veeenergia muutmise viisi järgi jagatakse turbiinid 2-te gruppi: – reaktiivturbiinid – tööratas on alati üleni vees, kus rõhk suurem atmosfäärsest rõhust. Sellele mõjub nii vee potentsiaalne kui kineetiline energia, mis turbiini käivitab. – aktiivturbiinid – asuvad alati õhus ja selle töörattale suunatakse vastavast düüsist väljuv veejuga. Nim ka koppturbiinideks. • Enamlevinud kasutuses on reaktiivturbiinid. Sõltuvalt reaktiivenergia tööratta ehitusest liigitatakse: – pöördlabaturbiinid – radiaal-aksiaalturbiinid
PROPELLERPUMBAD Propellerid valmistatakse pronksist või roostevabaterasest. Pumba kasutegur on 75-80 % Üldjuhul arendavad nad väga suurt jõudlust ja väikest rõhku. Q= 0,1- 30 m/ s ja p= 8- 12 m.vee sammast. Laeva sõukruvi on ka propellerpump. Propellerpumpa võib vaadelda kui torusse asetatud laeva sõukruvi. Propellerpumbad on eriti suure eripöörlemissagedusega labapumbad. Tööratas on kolme kuni kuue labaga propeller Suure läbimõõduga rummu külge on kinnitatud labad. Tööratta taga asub labadega juhtaparaat,mille ülesandeks on vältida pumba telje suunas liikuva vee kruvijoonelist liikumist.Pumba töötamisel tekib suur teljesuunaline jõud,mille vatuvõtmiseks tuleb kasutada tugilaagri PROPELLERPUMBAD Propellerpumbal puudub kuiva ülesimemise omadus.
varustatakse fikseerimisvaiadega 4 ujuvaluse paigalhoidmiseks. Seadme põhiosad on pinnasepump, imitoru, imitoru juhtimissüsteem ja pulbitorustik, mille kaldale juhtimiseks ja veepinnal hoidmiseks kasutatakse pontoone. Töö põhineb vee uhtuval toimel ja kandval toimel. Pump tekitab veevoolu, mis eraldab põhjast pinnase. Pinnasepump on konsoolitüüpi tsentrifugaalpump, millega teisaldatakse pinnase ja vee segu torusid mööda. Erinevus veepumbast seisneb järgnevas: korpus ja tööratas on arvestatud ka tükkide läbilaskmiseks, pumbakorpuses on luugid puhastamiseks, korpuse kulumiste vältimiseks on sellel sees poltidega kinnitatud soomusplaadid, kasutegur on väiksem. 10. Laserid drenaazimasinatel ja tasandajatel, laserid sisetöödel. Lasereid kasutatakse tasandamis- ja planeerimismasinate ja drenaaziekskavaatorite juhtimiseks. See on laienenud ka ükskopp-ekskavaatoriteke, mis võimaldab teha tööd täpsemalt ja kiiremini
tekitavad sissevoolutorus hõrenduse, mis võimaldab võtta vett6-7 meetrit madalamalt. Kuid need pumbad on rasked oma ehituselt. Klapid nõuavad pidevat hooldamist ja ei võimalda pumbata tahkete aineosakestega ega prügist vett. Kasutatakse trümmisüsteemides ja puhastuspumpadena tankerite lastisüsteemides, seal kus on vaja suurt imevat võimet. Tsentrifugaalpump teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil. Teokujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas. Sissejooksu-toru siseneb kere tsentrisse, väljavoolutoru on ääres (perifeerias). Kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist perifeeria poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhu all väljavoolutorusse. Tsentris tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa. Suurema rõhu saamiseks tehakse tsentrifugaalpump mitmeastmeliseks. Need pumbad on suure tootlikkusega ja küllalt väikeste mõõtmetega. Neid saab käitada elektrimootori või auruturbiiniga ilma reduktorita
hõrenduse, mis võimaldab võtta vett6-7 meetrit madalamalt. Kuid need pumbad on rasked oma ehituselt. Klapid nõuavad pidevat hooldamist ja ei võimalda pumbata tahkete aineosakestega ega prügist vett. Kasutatakse trümmisüsteemides ja puhastuspumpadena tankerite lastisüsteemides, seal kus on vaja suurt imevat võimet. Tsentrifugaalpump teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil. Teokujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas. Sissejooksu-toru siseneb kere tsentrisse, väljavoolutoru on ääres (perifeerias). Kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist perifeeria poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhu all väljavoolutorusse. Tsentris tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa. Suurema rõhu saamiseks tehakse tsentrifugaalpump mitmeastmeliseks. Need pumbad on suure tootlikkusega ja küllalt väikeste mõõtmetega. Neid saab käitada elektrimootori või auruturbiiniga ilma reduktorita
tekitavad sissevoolutorus hõrenduse, mis võimaldab võtta vett6-7 meetrit madalamalt. Kuid need pumbad on rasked oma ehituselt. Klapid nõuavad pidevat hooldamist ja ei võimalda pumbata tahkete aineosakestega ega prügist vett. Kasutatakse trümmisüsteemides ja puhastuspumpadena tankerite lastisüsteemides, seal kus on vaja suurt imevat võimet. Tsentrifugaalpump teisaldab vedelikku kiiresti pöörleva ratta labade abil. Teokujulises keres on võllile paigutatud kõverdatud labadega tööratas. Sissejooksu-toru siseneb kere tsentrisse, väljavoolutoru on ääres (perifeerias). Kiiresti pööreldes heidavad labad vee tsentrist perifeeria poole ja mööda spiraalkanalit satub see rõhu all väljavoolutorusse. Tsentris tekkiv hõrendus tagab täiendava vedeliku imemise pumpa. Suurema rõhu saamiseks tehakse tsentrifugaalpump mitmeastmeliseks. Need pumbad on suure tootlikkusega ja küllalt väikeste mõõtmetega. Neid saab käitada elektrimootori või auruturbiiniga ilma reduktorita
Jahutusvee ja õli temperatuuride kontroller 22 Jahutussüsteemi mereveepump: Mark Hamworthy CGD250 V48 BAN Tüüp üheastmeline vertikaalne tsentrifugaalpump Arv 3 Kaal 275kg Tootlikkus 510m3/h Pöörate arv 1475p/min Võimsus 40kW Pumba kere on valmistatud pronksist, tööratas NiAl lisanditega pronksist ja võll roostevabast terasest AISI 329. Pumba võlli tihendina kasutatakse mehhaanilist tihendit. Jahutussüsteemi madalatemperatuurilise jahutusvee pump: Tüüp üheastmeline horisontaalne tsentrifugaalpump Arv 4 Tootlikkus 112m3/h Pöörate arv 1440p/min Võimsus 9,1kW Konstruktsioonilt on tegemist samasuguse pumbaga nagu mereveepump,
12,00 9,17 55,86 222,99 13,00 8,46 62,19 246,85 3.2 Mootori prototüübi jahutuspumba koostejoonis Mark Desmi NSL200-330/B Tüüp vertikaalne tsentrifugaalpump Arv 3 Kaal 275kg Tootlikkus 600m3/h Pöörate arv 1450 p/min Võimsus 45KW Pumba kere on valmistatud pronksist, tööratas NiAl lisanditega pronksist ja võll roostevabast terasest AISI 329. Pumba võlli tihendina kasutatakse mehhaanilist tihendit.
Pinnasepumpa kasutatakse ka eraldi pinnase teisaldamiseks karjäärist paigalduskohta. Seadmed on paigaldatud ujuvalusele, mis varustatakse fikseerimisvaiadega ujuvaluse paigalhoidmiseks. Seadme põhiosad on pinnasepump, imitoru, imitoru juhtimissüsteem ja pulbitorustik, mille kaldale juhtimiseks ja veepinnal hoidmiseks kasutatakse pontoone. Töö põhineb vee uhtuval toimel ja kandval toimel. Pump tekitab veevoolu, mis eraldab põhjast pinnase. Imitoru kaudu liigub see pumba korpusesse, kus tööratas paiskab pulbi edasi survetorustikku. Viimane on veekogu osas pontoonidel ujuv, kaldal toetub maapinnale. Pinnasepump on konsooltüüpi tsentrifugaalpump, millega teisaldatakse pinnase ja vee segu (pulp) torusid mööda. Erinevus veepumbast seisneb järgnevas: korpus ja tööratas on arvestatud ka tükkide läbilaskmiseks, pumbakorpuses on luugid puhastamiseks, korpuse kulumise vältimiseks on sellel sees poltidega kinnitatavad soomusplaadid, kasutegur on väiksem
väiksem on pumba karakteristik. Mida väiksem on tõstekõrgus, seda suurem on vooluhulk! Iga pump ei sobi kõigile torustikele. Pumba valik Reovee jaoks · Suure läbivooluavaga pumbad (,,Free passage") ühiskanalisatsioonipumpla korral olgu pumba läbivooluava või suurim tahkise suurus vähem 60-80 mm. · Purustiga pumbad jahvatab tükid väiksemaks. · Kasuta võret enne pumpa Eramu väilepumplas vaba läbivooluava 30-60mm või purustiga või lõikuriga tööratas. Kodumajapidamistel üldiselt pumbad, mis jahvatavad prahi tükkideks. Jahvatamiseks kasutatakse jahvatuspead või terava servaga töörattaid. Reovesi on küllaltki agressiivne ning sisaldab igast kraami! Kõige süütumad asjad on nt WC- paber, kuid võib leida ka happeid/aluseid. Pumpad tänapäeval on sukelduvad, st on reovee sees. Väiksemaid pumpasid suudab reoveest ka üks mees välja tõsta, kuid selleks on tavaliselt ette nähtud ketid jms. Pumplad!
kõige sagedamini tanki. Võimalik on ka torujuhtmetest väljuva gaasi juhtimine mastitippu. 8.12. Lastipumbad Survestamata tankidega gaasiveolaevadel kasutatakse lastimiseks ja lossimiseks tsentrifugaalpumpasid, mis jagunevad süva- (deepwell pumps) ja sukelpumpadeks 37 (submerged pumps). Süvapumba tööratta käitab pika võlli abil elektrimootor, mis asub tekil. Sukelpumba tööratas ja mootor moodustavad ühtse terviku ning on paigutatud samasse korpusesse. Süvapumpasid kasutatakse põhiliselt LPG-gaasiveolaevadel. Vahelaagreid jahutab väljapumbatav veeldatud gaas. Lasti väljapumpavaid tiivikuid on 2 kuni 3. Sõltuvalt tiivikute arvust on tegemist kahe- või kolmeastmelise pumbaga. Veeldatud gaasi väljatungimist kohas, kus võll läbib survetoru, takistab kahekordne määritav mehaaniline tihend
pumpavad vett kõrgemal asuvasse veekogusse, võimsuse puudujäägi korral võrgus aga kasutatakse ülespumbatud vee energiat. Hüdroakumulatsioonijaamades kasutatakse reverseeritavaid pump-turbiine. Joonis 7.74. Kaplan`i turbiin koos Joonis 7.75. Pelton`i e generaatoriga koppturbiin Joonis 7.76. Francis'e turbiini põhimõtteline skeem 1 spiraalkamber; 2 juhtlabad; 3 tööratas. 7.3 Tuulegeneraatorid Tänapäeva energeetikas on üha suurema populaarsuse saavutanud tuuleturbiinid, milles tuule kineetiline energia muundatakse mehaaniliseks pöörlemisenergiaks ja antakse edasi elektrigeneraatorile. Tuuleturbiinid võivad olla: · horisontaalse võlliga ja enamasti kolme, mõnikord ka kahe labaga propeller- turbiinid; · vertikaalse võlliga Darriuse turbiinid;
madalam helikiirusest, siis levib müra nii surve- kui imemistorustiku kaudu. Müra võib levida ka hoone konstruktsioonide kaudu (hoone piirded, ventkambri seinad). Olulisemad müra vähendamise abinõud: · Ruumid, mille müratase on rangelt piiratud peavad jääma ventilatsioonisõlmest kaugemale. · Ventilatsioonisõlmede seinad peavad olema helineelavad. · Aerodünaamilise müra leviku tõkestamiseks kasutatakse mürasummuteid. · Ventilaatori tööratas peab olema hoolikalt balansseeritud. · Ventilatsiooniseadmete paigaldamiseks kasutada vibroaluseid ja elastseid vahetükke. · Tuleb piirata õhu liikumiskiirust torustikus ja ventilaatori tööratta ringkiirust. Ringkiirus ei tohiks ületada soovitatavat maksimumi. 7.6 Ventilatsiooni soojustagastite liigid ja protsessi kirjeldused. Soojaenergia säästlikuks kasutamiseks on võetud kasutusele soojatagastid, mis võtavad soojust väljapuhke
annaabi.ee 
