hetsuke ehk 3-7 cm skulptuurid Van Gogh kujutab jaapani kunsti jubeda kollase värviga (liiga ülepaisutatud) Jaapani kalligraafias levis vabam spontaansem ja mänglevam kiri samuraid jaapani rüütlid Hokusai kunstnik 36 Fuji vaadet (kavatses 100) Leigh, Yoko Ono mõned tööd valgele paberile jne. Vana-Ameerika kunst Tunnused: reljeefid madalad; (joonistustena, et lihtsustada); verejanuline kunst; ratas puudub; sõlmkiri; rohkem painutatud geomeetrilised kujundid (moodustub väga põhjalik muster); järskude treppidega astmikpüramiidid; kujutati inimesi ja loomi; piltkiri raiuti kivisse või maaliti; seinad templites kaetud olenditega, kelles on inimese ja loomade tunnuseid; tähtsad olid väljakud, kus peeti rituaalseid pallimänge; ka stseene võitlusest ja sõjavangide ohverdamisest; figuurid maaliti telliskivipunase värviga; väga hoolikalt tehti nägu, keha oli
eliitkoolid ülikutele, koolis olnud, haridust said vaid eliitkoolid ülikutele, koolis käimine kohustuslik preestrid käimine kohustuslik · Laps läks kooli pärast · Laps läks kooli umbes 7-aastaselt puberteeti · Piktograafiline, piltidest · Hieroglüüfiline, osaliselt · Kiri puudus, nn. sõlmkiri defineerimata · Eriti kõrgelt oli arenenud · Eriti kõrgelt oli arenenud · Eriti kõrgelt oli arenenud meditsiin teadsid astronoomia siiani suurepärased inimese anatoomiast maailma täpseim maanteed koos rohkem kui nende kalender, arhitektuur postiteenusega ja
Tsivilisatsiooni U 1200 eKr Mehhiko lahe U 1000 eKr Yucatani 12. saj Lõuna-Ameerika algus lõunarannikul, madalikul poolsaarel läänerannikul ja Andide ja Mehhiko kiltmaa mägismaal piirialal Kiri Ei tundnud arvatavasti hieroglüüfkiri Sõlmkiri (quipu) Linnad Väiksed, u 1000 elanikku, Linnad koondusid Linnad olid müüridega linna keskel püramiidtemplite ümber, kaitstud püramiidkujuline tempel, linnades olid kuningate põlluharijad wlasid residentsid ja külades, linnad olid templikompleksid, neid poliitilised ja usulised ümbritsesid elukvartalid ja
rituaalsete esemete valmistamiseks Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud Inkade rajatud tee Andides Sacsayhuamani kindluse müür Cuzcos Macchu Picchu varemed Amfiteater Cuzcos Inkade sõlmkiri - kipu Kasutatud Kirjandus http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/ameerika/index.htm (21:45) 09.05.2010 http://www.physic.ut.ee/~andi/inka.html (21:47) 09.05.2010 http://www.lost-civilizations.net/mayan-art.html (21:49) 09.05.2010
tsivilisatsiooni äärealal. XV sajandil rajasid nende kuningad aga paari sugupõlve jooksul seniolematult ulatusliku suurriigi. Erinevalt Kesk-Ameerika indiaani riikidest oli inkade impeerium ehk Nelja Ilmakaare Riik, hierarhiliselt korraldatud absoluutne monarhia. Riigivõim kontrollis üksikasjadeni alamate elu ja tegevust. Kui võrrelda Kesk-Ameerika indiaani riikide ja inkade kirja siis indiaani riikides kirjutati enamasti savi või kivi tahvlitele aga inkade impeeriumis eksisteeris sõlmkiri. 4. Maiade ja asteekide religioonis mängis muistsest ajast peale tähtsat rolli ohverdamine. Kusjuures toodi ka inimohvreid. Selleks, et jumalad maailmakorda hoiaks, tuli neid toita. Mida enam jumalatelt oodati, seda enam väärtuslikum pidi ohver olema. Seetõttu ohverdati inimesi jumalate nimel olulistel puhkudel: templite rajamisel, tähtsamatel pidustustel ja muidugi ka seoses surma või sõjaga. Linnriikidevahelised sõjad võisid olla osalt ajendatud tarvidusest hankida sõjavange
Inkade impeerium ehk Nelja ilmakaare riik oli absoluutne monarhia. Riik kontrollis alamate elu täielikult. Piiramatu võimuga kuningat peeti jumala järeltuijaks, kõik temaga seaotud oli püha. Peale surma pärandas ta oma riigi pojale , kui riiki hakkasid juhtima sugulased. Riik jagunes 4 suureks piirkonnaks. Kogu maa kuulus riigile ja templitele. Lihtrahvas pidi täitma töökohustusi. Võeti kasutusele sõlmkiri, köiele järjestiku tehtud sõlmi loeti. Kõik noored mehed olid allutatud sõjaväe kohustusele. Riik ehitas teedevõrgu. Tagas hea kaubavahetuse. Ratasveokeid ei olnud neil.Inkad vallutati 1532-1538 hispaanlaste poolt. Kuid Ketšua rahvas elab siiamaani ja kasutab oma murdeid.
· Kutsekoolid lihtrahvale, · Lihtrahvale koole ei olnud, · Kutsekoolid lihtrahvale, eliitkoolid ülikutele, koolis haridust said vaid preestrid eliitkoolid ülikutele, koolis käimine kohustuslik käimine kohustuslik · Laps läks kooli pärast · Laps läks kooli umbes 7-aastaselt puberteeti · Piktograafiline, piltidest · Hieroglüüfiline, osaliselt · Kiri puudus, nn. sõlmkiri defineerimata · Eriti kõrgelt oli arenenud · Eriti kõrgelt oli arenenud · Eriti kõrgelt oli arenenud meditsiin teadsid inimese astronoomia siiani suurepärased maanteed anatoomiast rohkem kui maailma täpseim kalender, koos postiteenusega ja nende kolleegid Euroopas, arhitektuur ehitasid suuri arhitektuur hiiglasuured
tasemel kirjutatud või esitatud teksti. Kirjanduse liigid Kirjanduse liigitamisel võidakse aluseks võtta mitmeid aspekte. Keele ja kirja järgi Kirjandus kui tekst on alati fikseeritud mingis kirjas. Sõltuvalt sellest, millist kirja on kasutatud, liigitatakse kirjandus foneetilisi või piktograafilisi märke kasutavaks kirjanduseks, pildilist materjali kasutavaks kirjanduseks (pildiraamatud, piltromaanid jmt) ning muid kirju (noodikiri, sõlmkiri vms) kasutavaks kirjanduseks. Kuivõrd igasugune kirjandus on alati kirjutatud mingi rahva või kultuuri kasutatavas keeles, siis selle põhjal liigitatakse kirjandusi rahvuskirjandusteks: eesti kirjandus, saksa kirjandus jne. Kirjutaja rahvus ja keel ei pruugi alati kokku langeda. Sellisel puhul eristatakse omaette rahvus- või keelegruppide kirjandust: näiteks soome rootsikeelset kirjandust, ameerika hispaaniakeelset kirjandust jne.
Inkade pealinna Cuzco kohal kõrgub siiani Sacsayhuamani kindlus, mille kolmekordses müüris leidub nii 12-nurkne kui ka 300-tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu. Macchu Picchu Amfiteater Cuzcos Inkade sõlmkiri - kipu varemed Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud, sest 1530-1532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult
Hispaanlased vallutasid riigi Inkad Umbes 1200 kuni 1700 keskpaik Peruu aladel Piiramatu võimuga kuningas Kihistumine: jagunes neljaks, valitsejad olid ülikute seast 1) kuningas 2) päris inkad 3) inkade segaverelised järeltulijad 4) alistunud rahvad Tegevusalad: põlluharimine, ehitasid losse, templeid, teid ja korrastasid neid Mitu jumalat, ohverdamine, päikesepidustus Sõlmkiri, õppimine põhines mälul, kutsekoolid Rajasid linnasid kõrgmägedesse, ei kasutanud sideainet, sillutatud teed Hispaanlase vallutasid riigi 20. Iseloomustada muinas-Aafrika kultuure: Aksum 1-7saj pKr Põhja-Etioopia Geesi keel Suured ehitajad: Kivisteelid, teplid, plaeed Etioopia 12-15 saj Ida-Aafrika Keskus oli Lalibela linn Ehitasid kaljukirikuid Koostasid elulugusid, kroonikaid ja kirjutasid raamatu
või krokodilliga. Legendaarset esivanemat tähistab vihmametsade suurim kiskja- jaaguar. Vana- Ameerika rahvaste kultuses olid tähtsad vereohvrite rituaalid, samuti kosmoloogia. Nii astmikpüramiidid, kui ka staadionid olid usulise tähendusega. ( Vaga, V. 1999. Üldine kunstiajalugu, lk 867. Tallinn: Koolibri) 2.4.ARENGUTASE: Vana-Ameerika oli enne ,,avastamist" kultuuriliselt heal tasemel- tunti kirja (olmeekide ja maajade hieroglüüf- ja inkade sõlmkiri), ka oli nende kalender täpsem kui Euroopas samal ajal. Samuti osati osavalt töödelda metalle, ühendada vaske hõbeda ja kullaga (inkad). Siiski oli ka puudujääke- ei osatud võlvida (vaid pseudovõlvid), ei tuntud raha ega ratast. Vana- Ameerika tsivilisatsioonide kunstis leidub vägagi üllatavaid sarnasusi Egiptuse ja Mesopotaamia kultuuridega. Näiteks ehitati nii Kesk-Ameerikas kui Andides püramiide, mida küll enamasti templite alustena ja väga harva hauakambritena kasutati
ladina, slaavi), 2)logograafiline (märk ja sõna, nt hiina). Silpi tähistatava märgiga kirjad e silpkirjad (nt korea, etioopia, brahmsi). Jaapani kiri on nende kirjasüsteemide kooskasutus (kanji hiina märkide laen; hiraganat kasutatakse grammatiliste üksuste kirjutamiseks) ja katakanat selliste võõrsõnade kirjapanemiseks, millele kanji märke pole. Mõlemad on silpkirjad. Jaapani keeles kasutatakse mõnee lühendite kirjapanekuks ka ladina tähti. Inkade kipud e sõlmkiri on küll kiri, kuid ei koosne graafilistest sümbolitest. Tänapäeval on keelel 2 avaldumisvormi: suuline kõne ja kirjalik tekst, keel avaldub nii kõnes ku ikirjas. Uurida saab suulist kõne või kirjalikku teksti. Nende põhjal saab teha järeldusi keele kui süsteemi kohta. Keele põhiline avaldumisvorm on kõne, mis on kirjast vanem. Osa kirja liike ongi kõne jäädvustamise vahendid. Kõnes avaldub keele üksteisele järgnevate häälikute jada
nii 12nurkne kui ka 300tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu. Macchu Picchu varemed Inkade sõlmkiri kipu Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud, sest 15301532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks.
nii 12nurkne kui ka 300tonnine kivi. Cuzco vallutanud hispaanlased ei uskunud kuidagi, et metslastest indiaanlased millegi nii võimsa ehitamisega toime on tulnud ja pidasid ehitist deemonite kätetööks. Cuzco kõrval on teiseks tähtsamaks inkade ehitusmälestiseks üsna hästi ajahambale vastu pidanud Macchu Picchu. Macchu Picchu varemed Inkade sõlmkiri kipu Hoolimata kõrgest kultuuritasemest ei tuntud Andide kultuurides ei ratast, raha ega kirja. Siiski kasutasid inkad tähtsate sõnumite edastamiseks ja arvepidamiseks omapärast sõlmkirja. Metallidest tunti vaske, hõbedat ja kulda, mida enamalt jaolt kasutati ehete ja rituaalsete esemete valmistamiseks. Inkade kullasepakunstist on väga vähe säilinud, sest 15301532 inkade riigi purustanud hispaanlased ainult kulda ihkasid ja sulatasid kunstiteosed halastamatult kangideks.
karjakasvatust ega ka loomset transporti (seega ka mitte künnipõllundust). Ka metalli kasutus oli mõlemas piirkonnas suhteliselt sekundaarne. Metalle küll kasutati (vaske ja pronksi) kuid sellel polnud olulist majanduslikku ega sõjanduslikku mõju (st metallurgiat ei rakendatud eriti tootmises, tehti aga uhkeid ehteid). Seega jäävad antud tsivilisatsioonid paljuski neoliitilisteks. Kiri oli küll olemas (maajade juba ammu, asteekidel oli piltkiri, inkadel sõlmkiri) aga hispaanlased olid oma hävitustöös väga põhjalikud. Peamiselt teame nende riikide kohta hispaania preestrite kirja pandud pärimuste ja jutustuste kaudu. Ameerika tsivilisatsioonide poliitiline ajalugu on seega meile teada vaid 15. sajandist, varasema ajaloo kohta on vaid arheoloogilised andmed. Andide tsivilisatsioonid Andides hakkavad tsivilisatsioonid juba umbes 3 aastatuhandel eKr. Seal eristub kaks piirkonda.
Kui inimene jõudis ikka, kus ta enam teha ei jõudnud või haigeks jäi, siis ta sai kogukonna pensionit. (Korjasid täisid!) Teatud vanuses pidid mees-naine abielluma. Süsteem, mis pidi toimima, oli plaanimajandus, toimus ka kontroll selle üle. Inkade riigis polnud graafilist kirja! Oli sõlmkiri - Quipu/Kipu- >> Neil võis olla harunööre, nende sisse tehti sõlmesid, olulised olid sõlmed, kuju, värv. Oli efektiivne süsteem, toimis suurepäraselt. Totalitaarne riik inkade riik. (Qin Shi Huangdi)...???? Inkade riik kujunes välja lõplikus faasis, kõige totalitaarsem aeg oli 1471-1525, muutus aina totalitaarsemaks. Heas korras teedevõrk, kiire sidepidamine, köitest punutud sillad üle kuristike,
Seda nimetatakse reebuse põhimõtteks. Oluline areng algas siis, kui häälikuliselt sarnaseid sõnu hakati kujutama samade märkidega. REEBUS! pildil on midagi varjus, siis tuleb teine pilt ja tuleb välja, et see on hoopis teine. http://www.folklore.ee/Reebus/ Kirja lugu vt http://www.kansalliskirjasto.fi/extra/verkkonayttelyt/kirjaimistot/kh_sukupuu.html Inkade kipud nn sõlmkiri on küll kiri, aga ei koosne graafilistest sümbilitest. Kujunemislugu: piltkiri -> mõistekiri -> silpkiri -> häälikkiri · Kaasaegsed tähtkirjad on lähtunud piltkirjast e piktograafiast; · Vahe-etapp mõistekiri (mõistemärgid); · Mõjutas: -fonetisatsioon (sõna märk hakkas tähistama ka teist samakülalist sõna vm keeleüksust, reebus); · Tekkis silpkiri; · Tekkis häälikkiri. Kipud ja vampumid Phaistose ketas
jõudes tahtmatult koomilise tulemuseni. Näiteks: Meie hinge vari on nagu silmade peegel, mille põhja ei näe. (Õpilaskirjandist.) Kerberos kreeka mütoloogias kolmepealine madusabaga koer, kes valvas allilma väravat. Kerberos laskis kõik allmaailma sisse, kuid välja ei lubanud kedagi. kild vt lendsõna. kimäär kreeka mütoloogias tuld sülgav koletis. Kimääri kujutatakse lõvina, kellel on seljas kitse pea ning sabaks madu. kipu vanade inkade sõlmkiri. See valmistati jämedast nöörist, mille külge seoti eri pikkuse ja värviga peenemaid nöörikesi, millest igal oli oma tähendus, näiteks must märkis surma ja hädaohtu, punane sõda, valge rahu või õnne. kiri keele üks esinemiskuju; kiri täidab ühiskondliku mälu rolli, selle abil saab säilitada informatsiooni ajas ning kanda edasi ruumis. Maailmas kasutatakse erinevaid kirjasüsteeme, näiteks hieroglüüfkiri, ladina kiri jt.
annaabi.ee 
