alusta sellest. Oluline on, et saaksid kaameral ise määrata ava ja säriaega, ning et sa õpiksid neid kasutama. Avaarv (aperture) näitab seda, kui suur on objektiivis ava, millest valgus filmile või digikaamera puhul sensorile pääseb. Mida suurem on ava, seda rohkem valgust läbi tuleb. Avaarvud on tähistatud standardsete numbritega, nt f/2 kuni f/22, millest esimene viitab lahtisele ja teine kinnisele avale. Lisaks avale on säriaeg (exposure, shutter speed) teine oluline parameeter, mis pildi teket mõjutab. Vajutades kaamera päästikule, avaneb katik valguse läbi laskmiseks. Säriaeg on aeg, mille jooksul valgust filmile või sensorile lastakse. Nagu ava puhul, nii on ka säriajal teatud standardväärtused, nt 1/8000 sekundit kuni 1 sekund. Mida kiirem on aeg, mille jooksul katik avaneb, seda vähem valgust läbi pääseb. Ava ja säriaeg on omavahel tihedalt seotud
saada.Mida kõrgem on ISO tundlikkus(3600,6400...)seda vähem on valgust pildi tegemiseks vaja . Iga fotokaamera omanik saab määrata,missugust ISO tundlikkust pildistamisel kasutada.Kui seadistame kaameral kõrgema ISO tundlikkuse,hakkab pildi kvaliteet langema. 3. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Spordireziim lähtub eeldusest,et tegu on kiiresti liikuvate objektidega.Selleks on vajalik lühike säriaeg,mis tähendab suuremat ava ehk väiksemat teravussügavust.Kui on liialt hämar ja välisest valgusest ei piisa,on vaja välku teha. 4.Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Õues läheda maa peslt portree pildistamine,kui näos on väga tugevad varjud külgpaikesest ;sundvälk 5.Mida peab tegema, et pildistamisel jääks fotol esiplaanil olev objekt terav aga taust võimalikult hägune?
GUSTAV ADOLFI GÜMNAASIUM FOTOGRAAFIA Referaat Tallinn 2010 SISUKORD SISSEJUHATUS...................................................................................3 MIS ON FOTOGRAAFIA........................................................................4 FOTOGRAAFIA AJALUGU....................................................................5 ÕNNESTUNUD PILDI SAAMINE............................................................6 Säriaeg...........................................................................................7 Avaarv...........................................................................................8 ISO tundlikkus.................................................................................9 KOKKUVÕTE.....................................................................................10 KASUTATUD KIRJANDUS....................................................................11
osades ja on väga tundlik. Fotoaparaadil on objektiiv, mille kaudu levibki pilt (valgus) aparaati. Objektiivi saab kasutada ka pildi suumimiseks ja teravustamiseks muutes selle ava suurust. Objektiivi ees paiknevad läätsed. Läätsed on erineva efekti, värvi ja tundlikkusega. Objektiivi pikkus võib olla erinev ja sinna saab panna lisa läätsesid. Fotoaparaadi filmil on erinevad tundlikkused ja seda säriaja suhtes. Säriaeg on ajavahemik, mil fotoparaadi värvifilm paljastatakse läbi objektiivi valgusele. Erineva objektiivi avasuuruse kohta käib erinev säriaeg. Film ise asetseb väikese peeglikese taga, mis varjab filmi valguse eest, kuniks seda vaja. Valguse levimisel filmile tekib selle kujutis, antud juhul negatiiv. Filmi ilmutamine Tavaline ilmutamine (v.a. kiirilmutus) on üpriski pikk protsess ja ühe pildi ilmutamine käsitsi võtab aega 12-18 min., negatiivide stabiliseerimine kuni 20 min.,
Teravussügavus (ava järgi) Fookuse lukustamine BOKEH (1) • Bokeh on fookusest välja viidud valguspeegeldus (dof) • See on muinasjutuliine ja romantiline kunstiteos • Sõna "Boke`" pärineba Jaapani keelest ja see tähendab uduvinet või häguselt nähtavat objekti • Säti ava hästi suureks, fokusseeri käsitsi, kasuta võimalusel värvilisi filtreid BOKEH (2) • http://www.diyphotography.net/diy _create_your_own_bokeh Säri ja säriaeg • Exposure - valgushulga pääsemine sensorile (särituseks) • Shutter speed - aeg, mille jooksul pääseb valgus sensorile (säriajaks) Säri (lühike, 1) Säri (pikk, 2) Säri (pikk, 3) Säri (panning, 4) Alasäri Ülesäri Säri mõõtmine (1) • Hindav mõõtmine – matrix metering - Nikon, evaluative metering - Canon Säri mõõtmine (2) • Keskmestatud mõõtmine – center-weighted metering Säri mõõtmine (3) • Punktmõõtmine
Laserid meelelahutuses Liina, Artur, Mona, Kaisa 2015 Lasershowd Kasutatakse peamiselt värvilisi monokroomseid lasereid. Sai alguse 1970ndatel Sünkroonitakse muusikaga, kasutatakse tossu Murdumise- ja difraktsiooniefektid, peeglid RGB ehk “white light” Ohutusnõuded http://youtu.be/uDpojAGsthw?t=1m31s Visuaalkunst Valgusmaalid Fotograafia alaliik Kasutatakse mingisugust valgusallikat või lasereid objekti valgustamiseks pimeduses Pikk säriaeg (alates 15 sekundit) Gianclaudio di Cecco Laseritega valgustamine Alasti modellid Holograafia Holograafia on optikavaldkond Leiutaja - Dennis Gabor 1947. a. Hologramm - kolmemõõtmeline kujutis Hologramm - nagu “päris” ese Liikuvad ehk videohologrammid http://youtu.be/TGbrFmPBV0Y 3D-skannerid Kasutatakse 3D-printeritega koostöös Võrreldes modelleerimistarkvaradega tunduvalt kiirem Lennuaja 3D-skanner Aitäh tähelepanu eest!
..) seda vähem valgust on pildi tegemiseks vaja. Kvaliteetse kujutise saab kasutades madalat ISO tundlikkust. Sõltuvalt kaamerast on see tavaliselt kas 80, 100 või ka 200. Kui seadistada kaameral kõrgema ISO tundlikkuse, siis hakkab pildi kvaliteet langema. Mida nõrgemat signaali võimendada, seda rohkem hakkab see signaal sisaldama soovimatut informatsiooni müra. Kirjelda lühidalt, millised seaded valib kaamera kasutades ,,sportreziimi"? Sportreziimil on suur ava, lühike säriaeg ja vajadusel välk. Eeldus, et jäädvustada teravalt kiiresti liikuvaid objekte, selleks on vaja lühikest säriaega tavaliselt suurem ava e.väiksem teravussügavus. Millises olukorras võiks kasutada päevasel ajal päikeselises kohas välku? Koguaeg. Mida eredam on päike seda suuremaks muutub ka välklambi kasutamise vajadus. Välk täidab varjud ehk siis muudab need heledamaks. Varjuna võivad jääda silmad vms..
tiheduse järgi. Valgustundlikut valge valguse suhtes nimetatakse üldiseks (fotograafiliseks) valgustundlikuks, monokromaatilisekiirguse suhtes spektraaltundlikkuseks, värvilist (kollast, oranzi või punast) valgusfiltrit läbinud valguse suhtes efektiivseks. Pildistamisel on kõige tähtsam üldine valgustundlikkus, mida väljendab valgustundlikusarv (see on kantud ka fotomaterjali pakendile või passi). Selle järgi valitakse säritusparameetrid (säriaeg, diafragmaarv). Erialases kirjanduses nimetatakse üldist valgustundlikkust (vastavas kontekstis) sageli lihtsalt valgustundlikuks. 15 10. Ekspositsioon Ekspositsioon ehk säritus on valgustushulk, ainele mõjuva optilise kiirguse energia pinnatihedus. Särituse H väärtus sõltub valgustatusest E ja säriajast t, kui kogu säritamise kestel E=const, siis H=Et (üldjuhul H= E(t)dt).
Säriaega mõõdetakse sekundi murdosas või lausa sekundites. Sõltuvalt kaamerast on lõoge kiirem 15 säritusaeg näiteka 1/8000sek ja pikem 30sek. Murdosa sekundeid kuvavad kaamerad kahte moodi. Näiteks läbi pildiotsija kuvatakse murdosa täisnumbritega 60, siis LCD kuvab selle 1/60. Täissekundeid kuvatakse 1'', 2''...30''. Absoluutne säriaeg on ajavahemik, mille jooksul valgustundlik kiht saab samasuguse särituse kui absoluutse säriaja puhul, kuid eeldusel, et valguskiirte juurdepääsu fotomaterjalile saab avada ja sulgeda silmapilkselt. Efektiivne säriaeg on alati lühem kui absoluutne säriaeg; nende omavahelist suhet nimetatakse katiku optiliseks teguriks. Mida lühem on säriaeg, seda vähem on pildil liikumist. Pika säriaja juures võib pildistatav liikuda ning pildile jääb udune kujutis. 9
Valgustundlikut valge valguse suhtes nimetatakse üldiseks (fotograafiliseks) valgustundlikuks, monokromaatilisekiirguse suhtes spektraaltundlikkuseks, värvilist (kollast, oranzi või punast) valgusfiltrit läbinud valguse suhtes efektiivseks. Pildistamisel on kõige tähtsam üldine valgustundlikkus, mida väljendab valgustundlikusarv (see on kantud ka fotomaterjali pakendile või passi). Selle järgi valitakse säritusparameetrid (säriaeg, diafragmaarv). Erialases kirjanduses nimetatakse üldist valgustundlikkust (vastavas kontekstis) sageli lihtsalt valgustundlikuks. 15. Ekspositsioon Ekspositsioon ehk säritus on vajalik valgusenergia hulk, mis on nõutud konkreetse valgustundliku materjali konkreetsetes valgustingimustes valgustamiseks (mustvalge, värviline, digisensor jne). Seda materjali iseloomustab valgustundlikus. 25 kuni 6400 ASA (ka GOST ja DIN).
1600, 3200, 6400). Eksponomeeter mõõdab seda konkreetset valguse hulk konkreetsetes tingimustes. Eksponomeeter mõõdab langevat valgust - (objekti juures suuname kaamera poole) üldvalgus ja punktvalgus (peegeldav valgus, suuname objekti poole, pole täpne). Inimese silm kõige täpsem 1/1000, fotofilm 1/200, paber 1/50 tekivad kaod. Väiksema tundlikkusega annab edasi paremini toone, suuremaga on kontrastsem. 100 v 200 ASA on kõige paremad. Säriaeg on ajavahemik, mille kestel valguskiired mõjuvad fotomaterjali valgustundliku kihi mingile osale, andes talle vajaliku särituse. Säritus sõltub võtteobjekti valgustatusest, kasutatava fotomaterjali valgustundlikkusest ja objektiivi diafragmaarvust. Pildistamisel valgusfiltriga, mille tegud on q, tuleb ka säriaega suurendada q korda. Säriaja arvväärtus määratakse sellekohaste tabelite või särimõõdiku abil. Säritamisel ei kasva ega kahane
· 120 mm · 60 x 45 mm · 60 x 60 mm · 60 x 70 mm - on olemas tilt-shift, monorail ja ka SLR-kaameraid, kus see formaat on - kuna formaat on suurem, kannatab rohkem croppida (4x suurem kui 35mm); kannatab rohkem suurendada nii, et filmi tera esile ei tuleks - kas. kui pildikvaliteet loeb rohkem kui säriaeg - vajavad rohkem skilli, sest automaatika 90% juhtudel puudub - normaalobjektiiv 80mm - aeglasemad- säriajad on pikemad - teravussügavus on väiksem (suuremad fookuskaugused ju) - suuremad- vähem manööverdatavad, kallimad - vähem objektiivide ja kaamerate valikuid - suurem vabadus eri formaatide osas, võimalik kasutada eri "film backe"- saad
süütamist *1883: Marco Manenizza ehitab esimese peegelkaamera *1888: Georg Eastman leiutab koos Henry Reisenbach'iga läbipaistva tselluloidfilmi, mille kasutamiseks valmistatakse nime "Kodak" kandev kaamera. Kaamerasse mahtus 70mm laiust filmi kogunisti 100 võtte jaoks *1890: Firma Goertz asub valmistama kaameraid negatiiviformaadiga 9cm x 12cm. Kaamera oli varustatud vahetatava objektiiviga ja rulookatikuga, mille lühim säriaeg oli 1/1000 sec *1891: Momme Andersen (18571951) avastab paramiinofenooli ilmutusomadused, kasutusele võetav ilmuti on tuntud tänapäevani nimetusega "Rodinal" *1892: Firma Hauff patenteerib tänaseni kasutatavad ilmutusained, metooli, glütsiini ja amidooli *1894: Julius Scheiner defineerib fotomaterjali tundlikkuse, mida hakatakse väljendama scheineri kraadides *1897: Kaameraturule jõuab 6cm x 9cm filmiformaadiga, kokkulapatav lõõtskaamera "Kodak 1"
nad ülejäänutest. Järgmised numbrid tähistavad sekundi murdosi; nende puhul on märgtud ainult murru nimetaja ilma lugejata (näit.: 15=1/15 s). B tähistab pikka säriaega, mille puhul katik jääb avatuks seni, kuni päästik vabastatakse. Avaarvude ja säriaegade jaded on omavahelises sõltuvuses. Kui teatud motiivi puhul ei soovita säri muuta, siis diafragmaskaalat ühe jaotuse võrra teisele poole pöörama. Näiteks kui ava 8 ja säriaeg 1/125 s on sobivad, siis ava 11 ja aeg 1/60 s ning ava 5,6 ja aeg 1/250 s sobivad samuti. On olemas mitmeid katikud. Nüüdisaegsetel kaameratel kasutatakse põhiliselt kesk- või pilukatikut. Keskkatik asub objektiivi läätsede vahel või taga. Pilukatik asub vahetult filmi ees. Fotoalased mõisted Autoportree - foto, mille inimene on teinud iseenesest, kasutatakse aegvõtet. Kuid võib teha ka peegli abil
Kuna 19ndal sajandil maksis dagerrotüüp üsna vähe, sai alata portreefotograafia populaarsuse areng. Stuudioid avati üle kogu maailma suuremates linnades. Nende varaste tööde stiilis peegeldusid tehnilised raskused, mis olid seotud 30-sekundilise säriajaga. Pildistatavad olid tavaliselt asetatud nii, et taustaks oli lihtne riie ja valgustus tuli aknast või mujalt, nii et seda sai peeglitega peegeldada. Kui varustus sai täiendust, muutus säriaeg lühemaks ja fotograafil oli rohkem loomingulist vabadust, mis tõi kaasa uued stiilid portreefotograafiasse. 4 3. Minu kaamerad 3.1. Canon EOS 300D (Digital Rebel) Canon EOS 300D on maailma üks populaarsemaid digipeegelkaameraid. 6 miljoni piksliga kaameral üllatavalt hea pildikvaliteet, professionalsed võimalused, kiire autofookus, tundlik sensor, mis
Daguerre ristis leiutise oma nime järgi dagerrotüübiks ja jaanuaris 1839 teatati leiutisest Prantsuse Teaduste Akadeemias. Seda daatumit peetaksegi tihtipeale fotograafia sünniaastaks. Tehnika puudused seisnesid aga selles, et kasutatavad kemikaalid olid mürgised, kujutis oli väga õrn, seda sai näha vaid teatud nurga all ja peegelpildis ning fotosid ei olnud võimalik paljundada. Varajaste dagerrotüüpide puhul oli suureks nõrkuseks endiselt ka säriaeg: isegi päikesevalguse käes oli pilti vaja säritada umbes veerand tundi, mis muutis portreede tegemise üsna ebameeldivaks. Selleks, et saada inimestest selgeid fotosid, kasutati näiteks peatugesid või muid tuge pakkuvaid vahendeid. Antud viga parandati hiljem uute kemikaalide (bromiid, jood, kloriid) kasutusele võtmisega ja valgusjõulisema Petzvali objektiivi välja töötamisega. Uued tehnoloogiad võimaldasid dagerrotüüpi kasutades säriaega lühendada kuni 10 sekundini.
privileegidele rajatur valitsemissüsteem. 1906 Vene riigi I põhiseadus. EV põhiseadus: 1920 asutav kogu, 1934 rahvahääletusel,1938 Päts presidendiks,1992 rahvahääletusel. Ukaas: tsaarikorraldus, seadus. Nõukogude Liidu põhiseadused 1936, 1978 nõukogude konstitutsioon. 8. Audio-visuaalsed dokumendid Fotograafia sünniaasta 1839. Vanim foto Prantsusmaalt 1826 aastast (Niepce), säriaeg 8tundi. Originaal- negatiiv, millel saab tulemust muuta, Koopia- positiiv e. pilt.Kunstifotograafi jaoks negatiiv materjal kunsti jaoks, millest saab luua oma nägemuse. Dokumendina on originaal negatiiv. Johanne Pääsuke, esimene Eesti fotokunstnik. Esimene kasutuskõlblik fototehnika dagerrotüüp (1839) , L.J.M. Daguerre arendas edasi Niepce avastust. Filmikunst kasvas välja fotograafiast, leiutajad au on omistatud vendadele Louis ja Auguste Lumiere`idele. T. A
annaabi.ee 
