Tänapäeva eesti luuletaja luulekogu Vägistatud jäämägi ,,Sven Sildnik" Lugesin luulekogu ,,Vägistatud jäämägi" mis oli kirjutatud noore Eesti kirjaniku poolt hüünimega Kivisildnik. Raamatust jäi üsna neutraalne tunne, seetõttu oleks ka hinnand rohkem negatiivne. Kõige rohkem raamatu juures häiris ta stiil ja sügavmõttelised luuletused, millest oli tihti raske aru saada. Luuletaja stiil on vabavärsiline ja kohati ka ropp. Luuletuste sisu on väga sügavmõtteline ja tihti ka aru saamatu. Ta luuletused on realistlikud ja räägivad elust enesest
Mis see suurem on? Kui ma suudan mingit asja hästi teha, siis see ongi suurepärane. Siit küsimusest kumab tsipa läbi tänapäevane edukuseihalus. Kõige suurem asi ja tegelt ka kõige raskem on olla õnnelik. Kas oleks mõeldav, et elaksite Tallinnas? Kas ja mis motiveeriks sellist sammu tegema? olen elanud. Mõned kuud. Raske ütelda, ma ei näe praegu endal mingit kutsumust, mis laseks mu Tallinnasse tööle. Ja kui mul seal töökohta ei ole, mida kuradit ma veel sinna otsin? Ma saan praegugi küllalt Tallinnas käia. No mind motiveeris Tallinnas elama naine, kes sinna tööle läks,praegust sellist põhjust ka ei ole. Mis on teie lemmik raamat? Üks meeldejäävamaid on Vonneguti Laste ristisõda ehk Tapamaja korpus viis ja eriti see Tralfamadore planeet (sorri kui valesti kirjutasin), kus elasid väga huvitava ajatajuga tüübid, kes elasid eelkõige õnnelikes hetkedes. Olid kurvad ja katastroofilised hetked ka, aga neile nad lihtsalt ei pööranud tähelepanu
Ivanovi loomingus nt suhtutakse nii eesti kui vene kogukonda ühtlase distantsi või kriitikaga. Murrak eeskujude osas ja neutraalne seisukohavõtt. Viktoria Ladõnskaja „Lasnamäe valge laev“ – vaade sellele, kuidas vene kogukond muutus 90ndatel ja 00ndatel, kuidas katkesid nende kontaktid oma Venemaa sugulastega jne. Ilukirjanduse autoriteks on peamiselt 3: Igor Kotjuh, P.I. Filimonov ja Andrei Ivanov Kotjuh on kirjanik, kuid ka selle kirjanduse organiseerija. Luulekogu „Teises keeles“ , kus algul pikem proosa kirjandus ühest eesti venelase saatusest, analüütiline pilk kahe kultuuri piiril kasvamisest jm. veel luulekogud „Usaldusliin“ ning vene k „Eesti disain“. Kirjutab ta viiest teemast: väikelinna elu Võrus, suhted vastassooga, etno-kultuuriline enesemääramine, kirjandus ise ja filosoofia (suht üldinimlikud asjad, suhtub teemadesse üsna otsekoheselt ja tõsiselt).
Kongress ja Nikita Hruštšovi kõne – kritiseeris Stalini isikukultust. Ta jõuab aste astmelt võimule, ta on partei eesotsas ja hakkab riiki juhtima. See kõne annab selge suunise, et ühiskond peab kuidagi teises suunas liikuma (ei loobutud kommunistlikest ideaalidest). Positiivsed arengud hakkasid silma juba aasta paar varem, aga suuri järeldusi neidt aastal 54-55 teha ei saanud – viiekümnendate kaskpaigas hakkasid ka Siberist inimesed tagasi tulema. Enne parteikongressi näeme, kuidas tsensuuri töö hakkab 55nda aasta paiku muutuma – keelatud autorite nimekiri hakkas lühenema (kui keegi elav autor nimekirjast välja pääseb, pääseb ta ka trükki nt Tuglase teosed, Kesti Merilaas, Paul Viiding, August Sang jt). 1957-58 nn Pasternaki juhtum – Pasternak oli oma teose avaldanud läänes, mitte Nõukogude liidus ja oli saanud Nobeli preemia. See mudiugi oli väga paha
SISUKORD 1.SISSEJUHATUS 3 2.KIRJANIKU ELULUGU 4 3.KIRJANIKU LOOMING 4 4.KOKKUVÕTE 5 5.KASUTATUD KIRJANDUS 6 SISSEJUHATUS Koostasin referaadi Sven Kivisildnikust, mille eesmärk on uurida tema elulugu ja loomingut. Ta on tuntud ka kodanikunimega Sven Sildnik KIRJANIKU ELULUGU Sven Kivisildnik on sündinud 3.jaanuaril 1964 Rakveres. Kirjanikuametit pole ta pidanud kogu elu. 1993-1996 töötas ta ajakirjanikuna ajalehes Post ning on olnud koguni solist bändis nimega Whaw! Zaiks. Samuti on ta tõsisemalt tegelenud poliitikaga. (Vikipeedia, 2015) KIRJANIKU LOOMING Sven Kivisildniku raamatute hulka kuuluvad näiteks: „Märg Viktor“, „Dawa vita“ ja „Null tolerants“.(Vikipeedia, 2015) Kirjaniku kirjutamisstiili puhul on just kiidetud tema oskust pinget kasvatada ja kaasa haarama. Samuti on välja toodud tema innukust ja pühendumist oma loomingusse. („Sündmus koht“ lk 12) KOKKUVÕTE
............................................23 Sissejuhatus 2 Jaan Kaplinski sündis 22. jaanuaril 1941 Tartu naistekliinikus Toomemäel . Jaan Kaplinski on tänapäeva Eesti tuntumaid ja tõlgitumaid kirjanikke. Tema teoseid on tõlgitud inglise, rootsi, soome, prantsuse, heebrea, ungari, läti, leedu, islandi, taani, tsehhi jt keeltesse. Esimene luulekogu ,,Jäljed allikal" ilmus 1965 noorte autorite kassetis.1980. aastate lõpust hakkas Kaplinski avaldama oma luulele lähedast autobiograafilist proosat 3 Jaan Kaplinski eelkäijad Isa, Jerzy Kaplinski (1901 - 1944?) isa poolt esivanemad olid juudid ja legendide järgi oli keegi neist ka Bütsantsist pagend Laskarise soo esindaja. Isa ema, neiupõlvenimega Dziadulewicz põlvnes Poola tatarlastest, kellest üks 18. sajandi lõpul katoliku usku läks ja sai
lauses alati rõhutus positsioonis, nt Kas sa mu venda ka tunned? vrd rõhuliste vormidega Kas sina mu venda tunned? Kas sa minu venda ka tunned? Niisugustel ühesilbilistel asesõnavormidel, mis esinevad alati rõhutus positsioonis, puudub välde. b, d, g, p, t, k Sõna algul kirjutatakse eesti põlissõnades ja vanades kodunenud laensõnades (seega omasõnades) p, t, k, võõrsõnades on lähtekeele järgi b, d, g. Nt omasõnad puu, päev, tuul, tulema, kala, katsuma; pluus, piibel, taanlane, tohter, kindral, kips; aga võõrsõnad broiler, bioloogia, disain, dilemma, galaktika, geen. Võõrsõnade algul oleva b, d, g hääldus on ikkagi [p, t, k] nagu omasõnadeski. Sõna sees kirjutatakse helitute häälikute kõrval p, t, k: kopsik, vispel, peatselt, haistab, aktus, matkama, apteek, kaske, pehkima, nafta, baskiir. Seepärast on helitute häälikute järel liidepartikkel -ki, teiste, s
hakkab taanduma. Kogu kirjandus oli halvas seisukorras, erinevatel aladel oli erinev: võib öelda, et kõige hullem oli proosas, kus tekkisid aastad, kus uudisloomingut ei tulnud. Soodsam olukord draamakirjanduses. Esteetilisi fenomene aeg-ajalt vilksatab. Omaette küsimus, mis periood sula on. Mis aastast mis aastani. Selge alguspunkt: 1956. Kui oli range kontrolliga ühiskond, muutusteks vaja impulssi ülevalt, ei saanud kodanikualgatuse korras seda teha. Moskvast pidi tulema signaal, et asi hakkab minema teistmoodi. Tuli 56ndal aastal Nikita Hrustsovi kõnes NLKP 20. kongressil, hakkas levima laiemalt ja muutus avalikult kättesaadavaks kogu nõukogude rahvale. Tähelepanuväärne, sest H uue parteijuhina hakkab kritiseerima Stalini perioodi ja isikukultust. Selgub nüüd, et 40ndatel-50ndatel Nõukogude liidus vigu tehtud, seni seda pole öeldud. See, et H algatab
EESTI KEEL POSTMODERNISM Postmodernset (lad. K post- pärast/taga, modernus-nüüdisaegne) maailma iseloomustab veendumus, et teadmine ei pruugigi olla oma põhiolemuselt hea. Modernismi edendamine. Märgib ühtse ja universaalse maailmavaate ammendumist. Postmodernismi võidukäik massiteabeajastuga ( TV, raadio) Kolme omaduse olemasolul nimetatakse postmodernseks teoseks. Postmodernismi tunnused: 1.) Tõdede paljusus 2.) Kaos 3.) Emotsionaalsus 4.) Autoriteetide kummutamine 5.) Nihilism (kõige eitamine) 6.) Iroonia 7.) Urbanism 8.) Globaliseerumine 9.) Ebapüsivus 10.) Tehnoloogilisus 11.) Ühiskonna vabadus 12.) Elektilisus (erinevate ajastute kombineerimine) 13.) Ülim eesmärk demokraatia 14.) Eksperimenteerimine (kõik lubatud) 15.) Tolerantsus 16.) Seni kehtinud tõdede kummutamine Kirjanudusele iseloomulik: 1.) Aja ja ruumi piirid muudetavad
Mida peab autor tegema ja millega arvestama, et tema loodud teos jõuaks sihtgrupini? Selles töös annan ülevaate nendest tingimustest, millega eesti lastekirjanik peab muutuvas maailmas läbilöömiseks arvestama. Konkreetseks vaatlusobjektiks on lastekirjanik Heiki Vilep, kes on viie aastaga saavutanud kindla koha eesti lastekirjanduses. Töö põhieesmärgiks ongi näidata tundmatu tulija n-ö läbilöögimehhanismi ja analüüsida tema loomingut. Otsin vastust küsimusele, kas Vilepi edu peitub kommertsialiseerunud lastekirjandusmaailma reeglitega arvestamises või peitub temas tulevase lastekirjanduse klassiku sisulist potentsiaali. Käesolevas töös käsitlen seda osa lastekirjandusest, mis on teadlikult lapsele kirjutatud ning lapsepäraselt välja antud. See tähendab, et nii kirjanik, kunstnik kui ka kirjastaja arvestavad lugejana last, tema east ja elukogemusest tulenevat retseptsioonivõimet,
valimised ja poliitiline elu hakkab aegamööda stabiliseeruma. Eesti elu hakkab toimuma põhiseadusliku korra raames. Oluline on siin tähele panna, et toimub üleminek hoopis teistsugusele majandussüsteemile ehk turumajandusele. 1992 aasta juunis toimub rahareform. Kõik see toob kaasa nähtused nagu erastamine, panganduse areng, suurpõllumajanduse või kolhoosindue reformimine ja kolhooside ümberkujundamine. Tekivad ja arenevad väikeettevõtted, hakkab tulema välisinvestorite raha jne. Selle üleminekuaja mõtteliseks lõpp-punktiks võiks olla mõni 90ndate lõpuaasta. Siis on harjumine uute majandusreeglitega tasapisi lõpule jõudmas. Selliseid suuremaid ekstsesse poliitilises elus pärast 90ndate algust ei toimugi. Tekivad erakonnad, tasapisi need koonduvad ja poliitiline maastik koosneb kahest-kolmest suuremast ja kahest-kolmest väiksemast erakonnast. 90ndate lõpus võetakse kurss sellele, et Eesti kuuluks tulevikuls Euroopa Liitu ja NATOsse
Loksa 1. Keskkool ERKI- SVEN TÜÜR Referaat Koostaja: Kätlin Puusepp Juhendaja: Riina Paartalu Tammispea 2010 Sisukord Sisukord................................................................................................1 Sissejuhatus...........................................................................................2 Elulugu..................................................................................................3 Looming................................................................................................4 Kokkuvõte.............................................................................................6 Kasutatud kirjandus...............................................................................7 Sissejuhatus Hiiumaal, Kärdlas sündinud Erki- Sven Tüürist on saanud üks
L D S I V I K I ELULUGU Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Kivisildnik kodanikunimega Sven Sildnik Eesti kirjanik ja ajakirjanik ning luuletaja Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides- EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest ELULUGU Kuulunud kirjanduslikku rühmitusse Hirohall ja Tartu Noorte Autorite Koondisesse, samuti Eesti Kostabi $eltsi 2006–2009 oli ta Eesti Iseseisvuspartei peasekretär ja alates 2009. aastast on ta partei aseesimees Ansambli Whaw! Zaiks laulja Töötas 1993–1996 ajakirjanikuna ajalehes Post Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a TEOSED "Märg Viktor" (1989) "Eesti Nõukogude Kirjanike Liit 1981. aasta seisuga, olulist" (1990, avaldatud 1996 internetis) "Dawa vita" (1991) "Nagu härjale punane kärbseseen" (1996)
Alo Mattiisen (22. aprill 1961 Jõgeva 30. mai 1996 Tallinn) oli eesti helilooja. Alo Mattiisen sündis päiksepaistelisel laupäevasel kevadhommikul kell kolmveerand üheksa. Ta oli blond, kõhn, kuid terve poiss, kaalus 3100 grammi ja oli 51 cm pikk. Alo oli elava loomuga laps, laulma hakkas võrdselt rääkimisega. Tal oli väike mänguklaver, millega tagus rütmi ja laulis. Alguses hoidis teda vanaema, hiljem (1a. 2k.) läks lasteaeda. Lasteaias võttis kohanemine aega umbes 2-3 kuud, sest ta ei olnud seltsiv. Oli rohkem omaette. Talle meeldisid väga loomad. Suviti vanaema juures olek oli tema paradiis. Lugema õppis varakult ja ilma kõrvalise abita, kirjutamise sai selgeks vanaisa kõrval. Raskusi oli r või k tähe hääldamisega, kuid see viga parandati lasteaias.Kooli tahtis Alo väga minna ja ta tundis ennast seal suurepäraselt. Esimeseks õpetajaks oli õpetaja Ojamaa. Esimeseks pinginaabriks oli Antti Martensoo, hiljem Jüri Leesment. Jõgeva Laste Muusikakooli läks t
vormist. (Viimane oli kasutusel ka Eesti vene 11klassilise üldhariduskooli juurde. Eiseni koolides.) 1950.60. aastate vahetusel pikendati saavutusena tuleb mainida ka seda, et enamikus kogu Nõukogude Liidus koolikohustust Eesti koolides olid alates 1960. aastatest kaheksa aastani. 1970. aastail jõustus üldine kasutusel eesti autorite originaalõpikud, mitte kohustuslik keskharidus (11 aastat), mis üleliiduliste õpikute tõlked. Raskeks kaotuseks tähendas, et 8klassilise kooli järel võis õpilane eesti koolile oli aga paljude väikeste maakoolide valida kas 3klassi lise üldharidusliku sulgemine 1960.70. aastate vahetusel, mis ei
kirjanikku: 2 teineteisest lahknevat loominguperioodi (1. Alliksaar on tugevalt mõjutatud Arbujatest ja nii arbujalik, et isegi arbujad ise pole nii arbujad. Viib arbujad loogilise lõpuni või äärmuseni ning vaimsed väärtused tõstetakse esiplaanile. 2. periood on arbujate eitus barokne illusionist, programmiline avangardist, luule on paradoksist pillerkaar). ,,Olematus võiks ju ka olemata olla" (1968) ja ,,Luule" (1976) Rummo koostatud. Luulekogu ,,Päikesepillaja" (1997) kogutud käsikirjadest, peaaegu täielik A looming. Üks väheseid luuleraamatuid, mida sajandivahetusel saatis edu (A legend). Sel on suunav tähendus 60ndate situatsioonis, mil oli A tugev mõju teistele luuletajatele, kuid ka hiljem. A luule avaldamise katsed ebaõnnestuvad. Alliksaar on tunnustamata autor. Alustab uutmoodi kirjutamisviis, mis A 60ndate alguse loomingus põhineb
12.12 Elulugu Sündis 3.jaanuar 1964.a Rakveres Õppis tolleaegsetes Tartu kõrgkoolides EPA, ülikoolis ja teoloogiaakadeemias Täiendas end agronoomia, ajakirjanduse ja homileetika alal Õppis 12 aastat ja ei lõpetanud ühtegi nendest aladest 08.12.12 Elulugu Töötanud ajalehtede Vagabund, Kostabi ja Post toimetuses, samuti reklaaminduses Al. 1998.a ajalehes KesKus. Tartu NAKi liige Osalenud kirjandusrühmituses Hirohall ja Eesti Kostabi Seltsis Eesti Kirjanike Liigu liige 1998.a Iseseisvuspartei esimees Ansambli "Whaw! Zaiks" laulja 08.12.12 Luule algus "Hakkasin kirjutama keskkoolis, sest Rakvere 1. Keskkoolis olid omaloomingu päevad, kes käisid omaloomingu päeval kirjutamas ei pidanud tundides konutama, samadel põhjustel et hoida
2009 Referaat Erkki- Sven Tüür 2009 Sissejuhatus Erki-Sven Tüür on Arvo Pärdi kõrval üks maailmas enim esitatud eesti heliloojatest. Ta lõpetas Tallinna Konservatooriumi kompositsiooni erialal. Tüüri loomingut on autasustatud erinevate auhindadega. Näiteks II koht UNESCO heliloomingu rostrumil Pariisis 1995. aastal, Eesti Vabariigi kultuuripreemia 1997. aastal ja Balti Assamblee kunstipreemia 1998. aastal. Enamus Tüüri teoseid on plaadistatud ECM-i poolt. Elulugu (16.10.1959- ) Erki- Sven Tüür on sündinud Hiiumaal Kärdlas ja ta on seal ka kasvanud. Ta on lõpetanud Tallinna Muusikakooli flöödi eirialal, õppis ka mõnda aega löökpille ja kompositsiooni. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli ,,Ersa" mis muutus 1979. aastal ansambliks ,,In Spe". Tüür oli 1979- 1983 selle ansambli juht, erinevvate flöötide ja klahvpillide mängija ja helilooja. Tüür astus 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise t�
Isotamm, Jaan Kaplinski, Enn Vetemaa jpt. Neisse aastaisse jäid ka esimesed kontaktid kodu- ja väliseesti kirjandusringkondade vahel, eestlased esimesed Rootsi-külastused ja üksikute väliseestlaste reisid okupeeritud kodumaale. Tihedate sidemete tekkimist takistasid siiski ideoloogilised vastuolud, väliseestlaste üldine kommunismivaenulikkus ning Nõukogude luureorganite katsed kultuurisidemeid Läänest salajase info hankimiseks ära kasutada. Artur Alliksaare luulekogu "Olematus võiks ju ka olemata olla" ilmus postuumselt aastal 1968, poeedi eluajal levisid tema luuletused käsikirjaliselt ja autori esituses suuliselt. A.Alliksaar Olematus võiks ju ka olemata olla" A. Alliksaar Olematus on midagi, mida me tavaliselt tähele ei pane. Hakates aga täpsemalt asjade üle arutlema ja neid uurima, võib märgata, et väga paljud olevad nähtused on üsna sarnased olematusega. Nii võib tekkida küsimus, kas üldse ongi midagi päriselt olemas või oleme me
Haapsalu Wiedemanni Gümnaasium 11ü klass ERKKI-SVEN TÜÜR Referaat juhendaja:Karin Lükk Haapsalu 2009 Sisukord 1)Sissejuhatus................................................................................................................3 2)Elulugu.......................................................................................................................4 3)Looming.....................................................................................................................5 4)Orkestrimuusika.........................................................................................................6 5)Kammermuusika........................................................................................................7 6)Ooper "Wallenberg"...................................................................................................8 7)Teosed......................................................
Erkki-Sven Tüür Erkki-Sven Tüür sündis 16. oktoobril 1959. aastal Kärdlas. Ta on üks oma põlvkonna silmapaistvamaid,tuntumaid ja tunnustatumaid heliloojaid ja seda mitte ainult Eestis, vaid kogu maailmas. Erkki-Sven Tüür on omandanud muusikalise hariduse iseõppijana. Ta lõpetas 1980. aastal G. Otsa nimelise Tallinna Muusikakooli flöödi erialal aga ta on õppinud ka löökpille ja kompositsiooni. Juba varem oli Tüür seotud noorte rock-muusikaga. Aastal 1976 rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai aastal 1979 ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle ansambli juht,erinevate flöötide ja löökpillide mängija,laulja ja helilooja ning kirjutas ka suure osa ansambli repertuaarist. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna Konservatooriumisse. 1984. aastal lõpetas Tüür Tallinna konservatooriumis Jaan Räätsa kompositsiooniklassi, hiljem täiendas end veel eraviisiliselt Lepo Sumera juures nin
ÕPETAJARAAMAT laste töölehtede juurde 2006 Projektijuht: Urmo Reitav, Tartu Ülikooli Narva Kolled Koostajad: Liivi Aleksandridi, Irina Aru, Elviira Haukka, Ingrid Härm, Inguna Joandi, Margit Kaljuste, Natalja Lunjova, Lea Maiberg, Ülle Peedo, Margarita Raun, Maibi Rikker Toimetajad: Merit Hallap, Anu-Reet Hausenberg, Lydia Pihlak, Kristi Saarso Trükise koostamist ja väljaandmist on rahastanud Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutuse Haridusprogrammide Keskus Autoriõigus: Mitte-eestlaste Integratsiooni Sihtasutus ISBN AS Atlex Kivi 23 51009 Tartu Tel 734 9099 Faks 734 8915 e-post: [email protected] http://www.atlex.ee Tasuta jaotatav tiraa Õpetajaraamat SISUKORD Sisukord 3 Eessõna 6 1. Sissejuhatus
Kristiina Kahr Erkki-SvenTüür (16.10.1959) Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud Erkki-Sven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 1979-1983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi Jaan Räätsa klassi. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti- ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 1989-1992 õpetas Tüür Eesti Muusikaakadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta a
ErkkiSven Tüür (16.10.1959 Kärdla) Üks maailmas enim esitatud eesti heliloojaid. Elulugu. Hiiumaal Kärdlas sündinud ja kasvanud ErkkiSven Tüür on lõpetanud Tallinna muusikakooli flöödi erialal, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. 1976. aastal rajas ta rokkansambli "Esra", millest sai 1979. aastal ansambel "In Spe". Tüür oli aastatel 19791983 selle juht, erinevate flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja. Ansamblile "In Spe" kirjutatud lugudega astus Tüür 1980. aastal Tallinna konservatooriumi, kuigi vaimuliku perekonnast pärinemise tõttu tekkis tal muusikakõrgkooli saamisega algul probleeme. Pärast konservatooriumi lõpetamist 1984. aastal täiendas ta end aasta Lepo Sumera juures, 1991. aastal aga Karlsruhe Kunsti ja Meediakeskuses. Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Tüür Eesti Muusikaak
UNO SOOMERE ESTONIAN SYMPHONIC MUSIC. THE FIRST CENTURY 1896-1996. AN OVERVIEW With a Historical and Cultural Summary IN MEMORY OF THE GREAT ESTONIAN COMPOSERS CONTENTS ESTONIA AND THE ESTONIANS FOREWORD IN THE FOLD OF TSARIST RUSSIA. EMERGENCE AND FIRST STEPS ON THE CLASSICAL-ROMANTIC PATH. HISTORICAL INTRODUCTION I. MUSICAL LIFE IN TARTU AT THE TURN OF THE CENTURY. TRAILBLAZERS: ALEKSANDER LÄTE, RUDOLF TOBIAS, ARTUR KAPP. II. THE FIRST DECADE OF THE 20TH CENTURY. ARTUR LEMBA: THE BEGINNING OF ESTONIAN SYMPHONY AND OPERA. III. NEW DEVELOPMENTS IN CULTURAL AND MUSICAL LIFE: THE END OF THE TSARIST PERIOD. THE INDEPENDENT REPUBLIC OF ESTONIA: THE INTRODUCTION OF INNOVATIONS FROM WESTERN ART AND THE EVOLUTION OF NATIONALLY ORIENTED MUSICAL TRENDS. IV. THE TWENTIES. ARTUR KAPP: ROMANTICIST AND DRAMATIST. V. THE INFLUENCE OF NEW WESTERN MUSICAL TRENDS. HEINO ELLER: A PROGRAMME PAINTER.
Pisuhänd Eduard Vilde 1. Autor on oma teoses üritanud välje tuua vastandlikke inimloomusele omaseid käitumislaade, vastandades näiteks leebe Laura ja enesekindla Matilda. Põhirõhk on Piibelehel, Sandril ja Vestmanil. Sandri puhul on välja toodud ta silmakirjalikkus, Piibelehe puhul lihtsameelsus, hiljem aga kavalus. 2. Vilde poolt kasutatavad remarkides avaldub tihti tegelaste käitumine ja suhtumine. Väikesed zestid vihjavad tegelaskuju tundmustele. Näiteks on remarkidega esile toodud Laura alandlikkus ja abivalmidus oma õe Matilda ees, kui too talle kindaid, ridiküli toob ning ahju kohendab. 3. Vestman oli soliidse välimusega härrasmees, kes kandis peas kübarat ning käes hõbenupuga keppi. Ta oli tuntud ärimees, kelle jaoks oli tähtis vaid rahanduslik edu ja kuulsus. Ta oli praktiline ning materjalistliku ellusuhtumisega inimene. Tihti kippus ta teisi süüdistama, oli pealetükkiv, kriit
kultuuri ühendamist Postmodernism 1990.aastatel muutus postmodernistlik hoiak ja esteetika üldiseks Selle tulemusena levisid kirjanduses karnevalimeeleolu, lõbus mäng ja paroodia Üldisemaks said ka eksperimendid ja enneolematud vormide katsetused Ühendavaks tunnuseks murranguajale oli, et kõike oli korraga palju, kadunud oli senise kirjanduspildi ühtsus Murrangujärgne aeg Hakkas kuju leidma 1990.aastate teisel poolel Tekkisid uued noorte autorite rühmad (tegevus polnud nii väljakutsuv kui EKSi omal) Tartus hakkas tegutsema kirjandusrühmitus Erakkond (1996) Uuel kujul taastati NAK (Noorte Autorite Koondis, 1997) Rühmad Tallinas: TNT (Tallinna Noored Tegijad, 1998), Õigem Valem (1998) Uue aastatuhande alguses muutus aktiivsemaks ka noorte venekeelsete autorite tegevus Tartus loodi kakskeelne kirjandusrühmitus Tuulelohe (2003) Uuel aastatuhandel võis märgata, et kirjandusliku pöörde radikaalsemaid
bioloogia ja keemia õpetajana,tõlkinud palju teoseid, alustas luuletajana, romaanid on ilusa keelega ja kujutavad inimest kriisiseisundis, töötas ajakirjas vikerkaar, „Piiririik“ 1993 Emil tode mineall, „Printsess“1997, „Hind“ 1995, „Raadio“ 2003, „Paradiis“ 2009, „Mandala“ 2012, esseekogumik „Ainus armastus“ Jürgen Rooste- sündis 1979 a tallinnas, eesti luuletaja, lõpetas Tallinna pedagoogikaülikooli, töötas ajalehes sirp, oli Eesti instituudi soome filiaali juhataja, töötas maalehes, alates 2014 aastast vabakutseline, saanud betti Alveri debüüdiauhinna, Friedeberg tuglase novelliauhinna ja teisi. „Sonetid“ 1999, „Veri valla“ 2000, „Ilusaks inimeseks“ 2005, „Elutants“ 2013 koos Doris Karevaga, „Suur sume, suur tume“ 2014 Kivisildnik- 1964 Rakveres, on eesti kirjanik ja ajakirjanik, kuulunud Hirohalli ja Tartu
ErkkiSven Tüür Üks veidike vanem pilt Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Elulugu Sündis 1956. aastal Hiiumaal . On lõpetanud Tallinna muusikakooli, kus ta õppis flööti, samas õppis ta mõnda aega ka löökpille ja kompositsiooni. Teeb 1979. aastal ansambli "In Spe", kus ta on kuni 1983 selle juht, flöötide ja klahvpillide mängija, laulja ja helilooja Elulugu Ta on töötanud "Vanalinnastuudios" muusikaala juhatajana. Aastail 19891992 õpetas Eesti muusika akadeemias kompositsiooni, alates 1992. aastast on ta aga vabakutseline helilooja. Eesti heliloojate liidu liige alates 1985. 1991. aastal festivali "NYYD" üks asutajatest Looming On loonud 8 s�
- iroonia Mati Unt (1944-2005) - eesti kirjanik ja teatrilavastaja - „Öös on asju“ (1990) – kasutatatud läbivalt postmodernismi võtteid - „Sügisball“ (1979) – juba siin oli mõttelaadi, et kõik on juba varem öeldud 1990. aastate lõpp: uued rühmitused Hirohall Erakkond NAK (Noorte TNT (Tallinna Õigem Valem Autorite Noored Koondis) Tegijad) Kus? Tartu Tartu Tartu Tallinn Tallinn Liikmed Kauksi Ülle, Kristiina Ehin, Contra, Ivar Sild Kalju Kruusa, Sven Berk Vaher, Wimberg, Wimberg Jan Kaus, Fagira Kivisildnik, Mehis Aapo Ilves, D
meetodis. Postkoloniaalne lähenemine: läti, soome, juudi identiteedi kaudu mõtestada eesti kirjandust. Kõige rohkem manifeste kirjutas kirjandusteadlane ja kriitik Hasso Krull. ,,Väikese kirjanduse poolt". Suur kirjandus on Goethe, Shakespeare, Dante. Kirjandus on lugejast targem, sealt saab võtta eeskuju. Suur kirjandus juhib mõtlemist, sõrestikuks moraalisüsteem. Veidruste kontekstis töötamine annab märgatavalt rohkem vabadust (mängulisus, iroonia). Suurde kirjandusse hakkas tulema teistsuguseid kirjandusi. Väikese-suure kirjanduse opositsioon on seotud kaanoni küsimusega. Krull kutsub üles ümber mõtestama. ,,Kunst kunsti pärast. Teese" Wellesto infolehes. Luulemenetlus peaks seisnema luulekeele puhastamises kõigest kogemusel põhinevast, võimalikult jäägitus keskendumises ,,grammatilisele kujundile" ja rõhutatud hoolimatuses ,,leksikaalse komponendi" vastu. 4. Üldised muutused 90ndate luule poeetikas.
Richard Karming VOLKSWAGEN POLO JÕUÜLEKANNE REFERAAT Õppeaines: JÕUÜLEKANNE Transporditeaduskond Õpperühm: KAT-31 Juhendaja: lektor Sven Andresen Esitamiskuupäev: ................................... Üliõpilase allkiri: ................................... Õppejõu allkiri: ...................................... Tallinn 2015 SISUKORD SISSEJUHATUS........................................................................................................................3 1. MOOTORI ANDMED............................................................................................................4 2. JÕUÜLEKANDE SKEEM.....................................................................................................6 3. SIDUR.....................................................................................................................................8 4. SI
nende lindudega mängib eestlane indiaanlast ja indiaanlane eestlast need linnud lubavad vaid põlisrahvastel oma siniseid sulgi näppida meie eestlased ja indiaanlased tuleme kolmevärviliste koerte ja maa-aluste lindude maalt aga kuhu me läheme "Sügaval maa all elavad" on rahvuslik kaasaegne luuletus, mis on inspireeritud Eesti lipu värvidest, sinisest mustast ja valgest. Samuti kasutab ta oma luuletuses Eesti rahvuslikke sümboleid, nagu näiteks rukkilill ja pääsuke. Ehin püüab ühendada must sini-valge taeva ja musta mullapinna asukaid: mullased linnud, sügavsinised muttkotkad. Luuletuse alguses räägib ta eestlastest, kes peale puhtakspesemist löövad särama ehk neist saab siiski asja. Teine pool on eestlaste põlisrahvusest ja meie saatusest (Eestlasi on nimetatud poeetiliselt Euroopa indiaanlasteks, kellega Ehin meid ka võrdleb). Lõpu küsimus "aga kuhu me läheme?" on