Kasutati haua- ja mälestuskividel. Tekste kirjutati nii hästi vasakult paremale kui ka vastupidi. Kirjutati ka katkematult looklevas reas, kusjuures osa ruune paratamatult pea peal seisis. Skand. andsid oma pärimusi suuliste lugudeehk saagadena põlvest-põlve edasi.Kirja pandi need alles pärast ladina tähestiku kasutuselevõttu.Näiteks teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogiliste andmetele lisaks just Erik Punase saagast. Varasem Rootsi ajalugu on teada aga svealaste kuningasuguvõsast jutustava Ynglingerite saaga vahendusel.meieni jõudnud muistse põhjala eepos on tuntud kui "Vanem Edda", eristamaks seda 18.saj.Islandi lauliku Snorri Sturlusoni kommentaaridest, nn "Nooremast Eddast".Saksa kangelaseepos oli "nibelungide laul". Bütsants: Lä-Rooma alad langesid 6.saj.ks germaanlaste võimu alla. Ida-Ro. püsis keisrivõim kuni 15.saj., mil riigi pealinna Konstantinoopoli vallutasid türklased.Ida-Roomat hakati kutsuma Bütsantsiks. Bütsantslaseid nim
Punahabeline vanamees. Põlluharijate seas kõrgelt hinnatud. Frej rahu,jõukuse ja viljakuse jumal, pärines Vaanide perekonnast. Edendas taimekasvu kui ka loomade ja inimeste sigivust. Jumalaid austati annetuste ja ohvrite toomisega nii kodus kui ka pühapaikades. Saagad ja kangelaseepika Pärimusi anti suuliste lugude ehk saagadena edasi põlvest põlve alates XII sajandist. Erik Punase saaga retked Gröönimaale ja Ameerikasse. Ynglingerite saaga jutustab svealaste kuningavõsast. Vanem Edda põhjala eepos, peamine allikas Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta. Bütsants Keiser piiramatu võimuga valitseja Metropoliidid piirkondlikud kirikujuhid Senat - Konstantinoopoli aristokraatlik Ikoon pühapilt vanemate nõukogu Ikonoklastid ikoonipurustajad keiser Leon Teemad sõjaväeringkonnad III-ga.
Samuti kirjutas Jüütimaa saartest 2. sajandil elanud geograaf Ptolemaios oma teoses ,,Geographia" kolmest väikesest saarest nimega Fyn, Lolland ja Sjælland ning suuremast saarest nimega (Skandia). Tacitus kirjutas ,,Germaanlaste päritolust ja paiknemisest" goodidest, kes pärinesid Rootsi lõunaosas ja Gotlandilt ning mainis ka svealasi 1 ehk svioone (suiones), kes pärinevad Rootsist Uppsala ümbrusest. Tegemist on ka svealaste esmaminimsega lisaks Pliniuse ,,Loodusloole".2 Levinuim ja kuulsaim on aga arvamus, et Pytheas 4. sajandil mainis esmakordselt 3 tänaseid skandinaavlasi ja Skandinaaviat. Nimelt kirjutas ta Thulest, mille täpset asukohta pole siiani kindlaks määratud, kuid enamiku arvamuse kohaselt on selleks Skandinaavia poolsaar või Taani4; Lennart Meri on aga ,,Hõbevalges" avaladanud arvamust, et tegu võiks olla hoopis Eestiga.5
Viikingiajaks on loetud 800-1050 · Viikingite nimed: Läänes normannid, paganad, Inglis. Taanlased, Ida-Eur. Nim. neid varjaagideks. · Eri kihtide esidajad: talupojad, elukutselised, kuningad kes olid alla jäänud maa pooliitilise yhendamisega seotud võitlustes. · Tähtsad kaubalinnad: Jüüti ps. Hedeby, Rootsis Birka ja Helgön, hiljem Sigtuna. · Enne viikingiaega oli Skandin. Välja kujun. maakonnad oma alajaotustega ja moodustunud hõimude yhendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi oma kunn. Ka nende maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. · Sisevõitlustest annavad tunnistust linnused Laevad ja retked · Retkede laevad lahtised merepaadid. Lainete eest katisesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. · Mast nelinurkse purjega. Sai ka sõudes 40-60 meest. · Orienteeruti taevakehade järgi, kasutades ilmakaari, tuntud oli ka kristall mis näitas päikse asukoha pilvedes.
*600a. paiku Rootsis valitsenud kuningas Ingvar, kes olla Läänemaale rüüstama sõitnud, kuid seal lüüa saanud, laingus langenud ning sinna ka maetud. Skandinaavia saagadest võib lugedaet vallutati kõik Läänemere idakalda rahvad,kuid mingit tõesndust sellele ei leidu. *Pärast Ingvarit on viikingid Eestis korduvalt lüüa saanud. Nt olevat Eestis langenud Norra kuningapoeg Halfdan Valge. *Eestlased olevat osa võtnud poollegendaarsest Bravalla lahingust kahe rootsi hõimu vahel, svealaste ja gtalaste vahel 8 saj, eesti mereröövlid aga on vangistatud ja orjaks müünud Norra kuninganna Astridi ning tema poja Olafi. Kauged kaubateed ja Vana-Vene riigi teke *7-8.saj oli Lähis-Idas ja Vahemere lõunakallastel kuj võimas Araabia kalifaat, kuhu Skandinaaviast oli kõige otsem ja tollal kõige otstarbekam sõita mööda Ida-Euroopa lauskmaa veeteid, s.t mööda suuri jõgesid Dnepr ja Volga. *Tsuudidel oli Vana-Vene riigi tekke juures oma osa- nt nad aitasid Novgorodi
maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam Skandinaavia riik keskajal.) Norra ühendas esimesena kuningas Harald Kaunisjuus. Rootsis kaks ajaloolist piirkonda: svealaste maa Skandinaavia ps keskosas ja götalaste maa sellest lõunapool. 11. sajandi lõpus ühendas svealaste kuningas Olaf Sülekuningas mõlemad piirkonnad ühtseks riigiks. Viikingiretkedel õppisid skandinaavlased tundma ristiusku. Olid ju vastased enamasti juba ammu kristlased. Skandinaavlaste arvates tuli võõral maal edu saavutamiseks kindlustada endale sealse jumala toetus. Seetõttu lasid mitmed Lääne-Euroopasse siirdunud viikingid end ristida
3. Viikingiteks siirdusid ka kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitlustes. Erinevalt Lääne-Euroopast puudusid Skandinaavias hilise Rooma orjandusliku korra mõjutused ning ka Suur rahvasterändamine ei paisanud olemasolevat ühiskonnakorraldust segi. Palju on aardeleide, eriti kulda. Enne viikingiaega olid Skandinaavias välja kujunenud maakonnad ja moodustanud hõimude ühendused. Rootsi jagunes svealaste ja götalaste vahel. Viikingilaevad olid lahtised merepaadid. Lainete eest kaitsesid kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid. Laeval oli ka mast nelinurkse purjega, kuid laeva sai edasi viia ka sõudes. Orienteeruti taevakehade järgi, kasutati 16 ilmakaart. Aastaks 1071 olid normannid vallutanud Lõuna-Itaalia, tekkis Sitsiilia kuningriik. Skandinaavlaste usundis esines mitu kihistust. Tähtsal kohal loodusesemete austamine. Austati esinevanemate hingi
Linnakirjanduses domineerisid ilmalikud motiivid, tatris aga usu. b)Sandinaavlaste saagad ja kangelaseepika *skandinaavlased andsid oma pärimusi edasi suuliste lugude ehk saagadena.kirja pandi neid alles siis kui hakati skandinaavia tähestikku.Sellegi poolest on mitmed saagad meie jaoks hindamatu allikas skandinaavlaste varase ajaloo kohta.Nii teame retkedest Gröönimaale ja Ameerikasse arheoloogilistele andmetele lisaks just Erik Punase saagast.Varasem Rootsi ajalugu on meile teada svealaste kuningasuguvõsast jutustava Ynglingerite saga vahendusel.Meieni jõudnud muistse põhjala eepos on tuntud kui "Vanem Edda", eristamaks seda XII sajandi islandi lauliku Snorri Sturlusoni kommentaaridest, nn "Nooremast Eddast".Nad on kõige vanemad allikad Skandinaavia jumalate ja mütoloogia kohta.neist ilmub tihe seos kesk euroopa germaanlaste traditsioonidega. Pilet nr. 8 a) Keskaegse linna asukoht, areng, valitsemine, kaubandus ja käsitöö
põlve edasi. Üles hakati neid märkima 12 sajandil, peale ladinatähestiku kasutuselevõtmist. Saagad jutustasid jumalatest, hiidudest ning ka reaalsetest sündmustest, milles vale ja tõde siiski läbipõimunult olid. Sellegipoolest on need saagad oluline allikas skandinaavlaste ajaloo kohta. o Retkedest Ameerikasse ja Gröönimaale teame Erik Punase saagast. Varemast Rootsi ajaloost teame svealaste kuningasuguvõsast jutustavast Ynglingerite saagast. Muistne põhjala eepos on tuntud, kui ,,Vanem Edda", 13 sajandil lõi Islandi laulik Snorri Sturluson ,,Noorem Edda". Need on peamised allikad Skandinaavia jumalate ja müütide kohta, millel on tihe seos Kesk-Euroopa germaanlaste omadega. ,,Eddade" tuntuim lugu on germaanlastelt pärinenud Nibelungide / Niflungerite suguvõsa aardest ja
konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam Skandinaavia riik keskajal.) Norra ühendas esimesena kuningas Harald Kaunisjuus. Rootsis kaks ajaloolist piirkonda: svealaste maa Skandinaavia ps keskosas ja götalaste maa sellest lõunapool. 11. sajandi lõpus ühendas svealaste kuningas Olaf Sülekuningas mõlemad piirkonnad ühtseks riigiks. Ristiusustamine Viikingiretkedel õppisid skandinaavlased tundma ristiusku. Olid ju vastased enamasti juba ammu kristlased. Skandinaavlaste arvates tuli võõral maal edu saavutamiseks kindlustada endale sealse jumala toetus. Seetõttu lasid mitmed Lääne-Euroopasse siirdunud viikingid end ristida. Peagi võttis
võimsam konung ühendada ulatuslikke piirkondi ja kuulutada end terve maa valitsejaks. Nii tekkisid 9.-11. sajandil riigid eesotsas kuningatega. Taanis sai 9. sajandil maa ühendajaks kuningas Harald Sinihammas, kes laiendas riiki Norra arvel. Taani valitsejate võim üha kasvas. Knut Suur valitses ühtaegu nii Taanis, Norras kui Inglismaal. (Taanist sai kõige võimsam Skandinaavia riik keskajal.)Norra ühendas esimesena kuningas Harald Kaunisjuus. Rootsis kaks ajaloolist piirkonda: svealaste maa Skandinaavia ps keskosas ja götalaste maa sellest lõunapool. 11. sajandi lõpus ühendas svealaste kuningas Olaf Sülekuningas mõlemad piirkonnad ühtseks riigiks. Ristiusustamine: Viikingiretkedel õppisid skandinaavlased tundma ristiusku. Olid ju vastased enamasti juba ammu kristlased. Skandinaavlaste arvates tuli võõral maal edu saavutamiseks kindlustada endale sealse jumala toetus. Seetõttu lasid mitmed Lääne-Euroopasse siirdunud viikingid end ristida. Peagi võttis katoliku
3. Viikingiteks siirdusid ka kuningad, kes olid alla jäänud maa poliitilise ühendamisega seotud võitluses. Kuigi polnud feodaalkord veel välja kujunenud, oli varanduslik deiferentseerumine viikingiretkede tulemusel juba toimunud. Sellest annavad tunnistust arheoloogilised materjalid - Enne viikingiaega olid Skandinaavias välja kujunenud maakonnad oma alajaotusega ja moodustunud hõimude ühendused. Nii jagunes Rootsi svealaste ja götalaste vahel. Kummalgi hõimuliidul oma kuningas, samuti kõikidel maakondadel ja osalt nende jaotistelgi. - Toimunud sisevõitlustest annavad tunnistust linnused, mille ehitamise algus ulatub 5.-6. sajandisse. Säilinud on ka kindlustatud asulaid. LAEVAD JA RETKED - Retkedeks kasutatud viikingilaevad kujutasid endast tegelikult lahtisi merepaate. Lainete eest kaitsesid parraste kõrgenduseks pandud ümmargused kilbid
Kuninga kõrval kinnistub jarli tähtsus. Paljud jarlid olid pärit Östergötalandist ja nende suguvõsamõis oli Bjälbo. Hiljem kujuneb jarlidest uus dünastia ``folkungid``. Esimesi olulisi jarle on Folke Paks (1100. a.), kelle pojapojapoeg Birger on viimane jarl ja sisuliselt Rootsi valitseja kuni oma surmani 1266. a. Rootsi XI-XIII saj 1222. a suri viimane Sverker ja 1250. a. sureb viimane Erik. 1250. a. valitakse uus kuningas. Svealaste ja götalaste uueks kuningaks saab Birger jarli alaealine poeg Valdemar (ema oli Erikute suguvõsast). Birger jarl jätkab siiski sisuliselt kuni oma surmani riigi valitsemist. Rootsi XI-XIII saj Stockholmi asutamine 1250. a. Peale Birger jarli surma puhkeb vendade vahel tüli ja Valdemari asemel valitakse 1275. a. uueks kuningaks Valdemari vend Magnus. Folkungite ülestõus 1280. a. ja selle julm mahasuumine. Vandetõotusseadus troonivastased kuriteod ja trahvid.
Samal ajal hakkasid seal kujunema riigid. XI sajandil võtsid enamik vastu ristiusu. Taani jõudis esimesena oma riigi moodustamiseni. Selle riigi geograafiline asend soodustas tihedat läbikäimist teiste riikindega. Sellest kujunes ka kõige võimsam riik Skandinaavias. Üks võimsamaid kuningaid Taanis oli Voldemar II Võitja, kes oli seotud ka eestlaste ristiusustamisega ja talle kuulusid maad Põhja- Eestis. Rootsi riigi kujunemine käis pidevas võimuvõitluses götalaste ja svealaste vahel. Rootsi riik ühendati XIII sajandil peale nende kahe hõimuliidu võitlust. Rootsi kuningas Erich Püha ristiusustas soomlased ja liitis Soome alad Rootsi riigiga. Norra ristiusustati kõige hiljem ja riik moodustati ka kõige hiljem. Läbi keskaja oli Norra Taani võimu all. Põhja-Euroopas oli XIV sajandiks kujunenud kolm arvestatavat poliitlist jõudu: Põhja-Saksa vürstiriigid, Skandinaavia riigid ja Hansa Liit. Taani kuninga lese Margarete juhtimisel sõlmiti 1397
annaabi.ee 
