Telefoni leiutamine Telefoni leiutas Alexander Graham Bell 7. Märtsil 1876 koos oma assistendi Thomas A. Watsoniga. Bell kavandas telfoni oma suvekodus Brantfrodis, Ontarios aga valmis tegi Bostonis, Massachusetts. Tema põhimõte oli ,,harmooniline telegraaf" mis seisnes selles, et mitu sõnumit saaksid liikuda mööda traati samaaegselt. Samal ajal tuli tal idee, et häält saab edastada elektrooniliselt. Esimesed sõnad mis läbi telefoni kõlasid olid:"Mr. Watson, come here, i want to see you!" ehk siis eesti keelde tõlgituna: ,,Mr. Watson, tule siia, ma tahan sind näha!" On kindlaks tehtud, et enne Belli leitas telefoni Antonio Meucci
Mustamäel 4toalises keskküttega korteris, mida jagab naise ja väikese pojaga · Toiduvarud soetab jaekauplusest. Sageli aga einetab väljas ja tarbib mehelikult lihatooteid · Vee ja energiasäästudest suurt ei hooli · Kui naine peale käib, paneb siiski pakendid olmejäätmetest eraldi, sh õlletaara · Rõivastuses domineerivad kvaliteet ja firmamärgid · Igapäevaselt liigub linnamaasturiga · Talvel puhkab soojal maal, suvel grillib suvekodus Jalajälg 8+ hektari ringis · Kolmekümnendates keskastmejuhist naine, kes elab pealinnalähedase valla uusasumis · Abielus, üks laps lasteaias, teine põhikoolis · Toidu ostab jaekaubandusest, armastab ka eksootilisi kööke. Töölõunad sageli restoranis · Peres 2 autot · Külastab ilusalonge ja tervisekeskusi · Riietuses eelistab tuntud brände ja vahetab garderoobi igal hooajal · Majapidamises leidub ohtralt tehnikat · Maja toimib elektriküttel
välja tänu selle abile ta põgenes aknast välja aga joostes ta saadi ikkagi kätte kus ta peksti oimetuks. 11.Mille leidis Karina keldrist? Karina leidis keldrist tema sarnase musta nahkkoti kus olid sees hunnik raha. 12.Kes oli Marius ja mis temaga juhtus? Marius oli sama ratastoolis mees kes oli antiikvariaadi poes, kui ta oli kääbuse talus ja ilma ratastoolita siis ta oli hea ja abivalmis aga kui nad olid suvekodus siis ta oli rahutu ja vahelduva tujuga.Kui tal oli kuradi käsiraamatu viimase peatükis pidi ta katuselt alla hüppa ,et lennata siis ta hüppaski aga suri. 13.Mille järgi tundis Karina Mariuse ära? Karina nägi et Mariuse pool kõrva on ära lõigatud nagu ratastoolimehel. 14.Mida räägib Kerli Karinale? Kerli ütles, et majal on kuri hing, mis hoiab selle elanikke vangis. Ta oli enne vennaga lastekodus olnud. See oli Pärdi kadunud õde Kerli. Kerli ütles, et ta uppus juba 7 a. tagasi
1968 Juhan Liiva preemia. Selle sisuks oli sugestiivne ja loitsuline värss, mis kuulutas inimese ja looduse üksolemist. Samal aastal astus ta ka Eesti Kirjanike Liidu liikmeks. 1969. aastal abiellus Jaan Kaplinski kirjaniku Tiia Toometiga, kes on samuti olnud 1994-2007 Tartu Mänguasjamuuseumi direktor. 1970. Aastatel elas Kaplinski Tallinnas ja töötas botaanikaaias, hiljem kolis ta Tartusse tagasi ja on elanud vaheldumisi linnas ning suvekodus Võrumaal. Aastal 1980 oli Kaplinski seotud kuulsa 40 kirja koostamisega, nimelt sõnastas ta kirja esimese versiooni. Eesti taasiseseisvumise algusaastatel tegutses Kaplinski poliitikuna ja kuulus Eesti Kongressi ning aastail 19921993 Eesti Vabariigi Riigikokku. Kuid ta loobus poliitikast ja on tegutsenud vabakutselise kirjanikuna. Praegu elab Jaan Kaplinski peamiselt oma maakodus Vana-Mutiku talus Põlvamaal. 2. Looming
Virginia Woolf Tuletorni juurde Postmodernistliku kallakuga Virginia Woolfi romaan ,,Tuletorni juurde" käsitleb põhiliselt ühe perekonna ja seda ümbritsevate inimeste hingeelu ja mõttemaailma I Maailmasõja eel. Perekond koos oma tuttavatega peatub Suurbritannia põhjaosas oma suvekodus, millest üle lahe asub majakas, mille kohalolu on pidevalt tajutav läbi terve teose. Woolfi teosed on feministliku kallakuga, ja seda on ka selle teose puhul väga selgelt näha. Tegelasi ei kujuta ta niivõrd ühtse perekonnana, kui üksikindiviididena, kelle isikupära ja olemus on tähtsamad, kui nende omavaheliste füüsiliste suhete täpne kujutamine või kasvõi välimuse kirjeldamine enne hingeelule tähelepanu pööramist, nagu sageli romaanides kombeks on.
Kirjandusteose analüüs ,,Tuletorni juurde" Virginia Woolf Tln 2005 1. Teose sisu lühikokkuvõte ,,Tuletorni juurde" on jaotatud kolme osasse. UKS lugu algab perekond Ramsay'ide suvekodus. See on suure perekonna maja, abikaasad oma kaheksa lapsega, nendel on pidevalt külalisi. Perepoeg James ootab homset päeva, et minna tuletorni, emamrs. Ramsay usub , et tuleb ilus ning nad saavad sõita, isa seevastu lükkab ümber homse mineku ning kinnitab, et ilm pole piisavalt selge reisi ettevõtmiseks. Seal peres jääb isa sõna alati peale. Maja üks külalistest Lily Briscoe, kes tegeleb maalimisega, ta maalib aias olevat Mrs. Ramsay'it ja Jamesi, kahjuks
.......................................................................................................................lk.5 Kasutatud kirjandus................................................................................................................ 1. Pierre Cardini Lapsepõlv 1 Pierre (Pietro, Piero) Cardin sündis 7. juuli 1922, vanemate suvekodus San Andrea da Barbaras Veneetsia lähedal, Itaalias. Vanemamad olid Prantsuse päritoluga. 1926, vanemad kolisid tagasi oma kodumaale, kus Cardin kasvas üles, tööstus linnas St Etienne et Loire Kagu-Prantsusmaal. Tema vanemad olid rikkad veini kaupmehed, kes soovisid, et pojast saaks arhitekt. Kaheksa aastaselt Cardin näitas oma võimeid ja sobivust moemaailmas, kujundades kleidid naabri lapse nukule. 1936, Cardin alustas õpingut Vichy`s Prantsusmaa
Nende aastate looming muutus järjest dramaatilisemaks. Vene intelligentsi meeleolu ja üleelamised määrasid paljude Tsaikovski teoste sisu. 4 Ooper Jevgeni Onegin A. Puskini samanimelisele värssromaanile loodud ,,Jevgeni Onegin" (1893) on meistriteoseks nii Tsaikovski kümne ooperi hulgas kui ka vene ooperiklassikas. Noor poeet Lenski on kihlatud rõõmsameelse Olgaga. Viibides pruudi suvekodus, tutvustab ta tulevasele ämmale ja Olga õele Tatjanale oma sõpra Oneginit. Unistav ja tagasihoidlik Tatjana armub elupõletajast Oneginisse, kuid mees suhtub neiu tunnetesse üleolevalt. Puskini värssromaan pakkus heliloojale inimlik-hingelisi elamusi ja võimsat emotsionaalset dramaturgiat, mida Tsaikovski oli uue ooperi kirjutamiseks otsinud. Melanhoolne, samas igatsev, kirglik ja armastusest pakatav ooper pakub imekauneid voolavaid meloodiaid, nauditavaid koorinumbreid ja
1914-1925 on kirjaniku loomingu kõrgaeg. Siis ilmus romaan "Felix Ormusson", mis oli kirjutatud vastukaaluks realistlikule romaanile. See on eesti kirjanduses esimene päevikromaan ja ehe impressionistlik teos. Romaan on lüüriline: olulised pole sündmused, vaid tegelaste tunde- ja mõttemaailm. Teategelane Felix on tüüpiline nooreestilik esteet, kellesse autor suhtub irooniaga. Felix saabub Pariisist võõra nime all. Ta on esteet, kirjanik ja poliitiline pagulane. Ta puhkab suvekodus Lõuna-Eestis. Seal on ka teisi suvitajaid. Felix jälgib neid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan. Tegelasteks on veel sõbra naine Helene ning selle noorem õde Marion. Helene kiindub Felixi, aga katteks hakkab oma õde kirjanikule kupeldama. Juttu tuleb revolutsionäärist Liisast, kes on Siberisse saadetud. Marion kaitseb Liisat ja teeb Feliksile märkuse. Feleks armub Marionisse, saab aga korvi. Felix lahkub, läheb Pariisi tagasi
Vanasse tall- tõllakuuri on paigutatud saun koos peoruumiga kuni 25 inimesele. Ajaloolist sisseseadet saab vaadelda vanas vesiveskis ja töötavas sepikojas. Paisjärvel aerutamise ja jalgrattamatkade kõrval saab ka lihtsalt jalutada maalilises ümbruses. 8 5. Kokkuvõte Eesti Sõjamuuseumi asukoht oli algselt erinev praegusest ning arutatakse asukoha muutmist, kuna Laidoneri suvekodus pole võimalik hoida suuri objekte - suurtükke, veokeid, soomukeid ja tanke. Ühe võimaliku asukohana tulevikus peetakse praegu silmas Patarei merekindlust ja mereäärset ala selle ümbruses. Viimsi Vabaõhumuuseumi põhiosa moodustab ajalooline Kingu rannatalu, mis on pärit 1820ndatest. Võrreldes Viimsi vabaõhumuuseumiga on Vihula mõis iidne, mõisa mainiti esmakordselt 1501. aastal. Vihula mõis asub keset Lahemaa rahvuspargi puutumata loodust, kus on väga maaliline
Gunnar hakkas teda sealt koju saatma. Ita maja vastas elas saatuse tahtel teatri elektrik, kes neid aknast nägi ja seejärel läks Ilmar Tammuri juurde kaebama. Tuli suur pahandus, kuna Ital oli tol ajal Draamateatri peanäitejuhi Tammuriga lähedased suhted. Aga kokku nad Gunnariga jäid ja olid koos lõpuni. Ita ja Gunnar puhkasid palju ja reisid mööda Eestit samuti palju. Nende suved Pärispeal, Gunnari suvekodus, olid helged. Nad võisid kahekesi tundide kaupa mööda metsi konnata. Mõnikord olid nad isegi pikemalt kahekesi Hiiumaal ja lihtsalt puhkasid. (4) Ita nendib, et tegi Gunnarile elu jooksul palju liiga, kuigi nad tülitsesid üldiselt harva. Ta on palju mõelnud, miks Gunnar ei tulnud tema juubelitele, vaid võttis kodus napsi. Talle hakkas tunduma, et võibolla olid need korrad, kus Gunnar tunnetas, et Ita on tugev näitleja ja on ikka veel tööl, kuid
Käsu Hans oma tuntud kaebelauluga on reaalne ajalooline isik. Ei temal ega "Viimse tervituse" ulmelisel üksiklasel ole enam midagi kaotada ega võita. Ka mitte kellegagi rääkida, sest ümber on tühjus. Need on katastroofi läbiteinud inimeste üksikkõned. Tonaalsus on samane stoiline rahu, mis saabub pärast meeleheidet. Esteet, literaat ja poliitiline pagulane Felix Ormusson on saabunud inkognito (tundmatuna, võõra nime all) Pariisist ja puhkab arstist sõbra idüllilises suvekodus Lõuna-Eestis. Ilutseb looduse keskel, mängib mõttekujutlustega, kuulab taluhääli, jälgib kaassuvitajaid ja kirjutab kõik üles oma päevikusse, mis ongi romaan minavormis päevikromaan. Kaassuvitajateks on sõber Johannese naine Jelen ja selle noorem õde Marion.Ilus Helena asub aega viivitamata kupeldama Ormussoni Marionile austajaks ja selle kattevarjus endale armukeseks.Ormusson on romaani esimeses pooles Helenest sisse võetud ega näe tema kavalat plaani mitte kohe läbi.
Eleanor oli kogemusteta abielunaine. Kuna Sara tahtis, et tema poja elu läheks suurepäraselt, nii tema karjäär poliitikuna kui ka tema abielu, siis käis ta tihti Eleanoril ja Franklinil külas. Alati tõi ta kaasa ka palju kingitusi oma lastelaste, mis vahete-vahel vihastas Eleanori. 8 ELU ENNE VALGET MAJA 1921. aastal viibisid Rooseveltid suvepuhkusel Kanadas New Brunswickis oma Campobello suvekodus, kus Franklin supeldes korraga tajus imelikke külmavärinaid. Järgmisel hommikul oli Franklinil kõrge palavik ning kõndides vedas ta oma vasakut jalga kergelt järele. Päev hiljem ei suutnud Franklin kumbagi jalga liigutada. Kohalekutsutud arst vaatas Franklini üle ning pani talle diagnoosiks defineerimatu lülisambakahjustuse. Arst soovitas mehele massaazi ning kirjutas välja suure arve 600 dollarile. Lõpuks tundis üks Bostoni spetsialist tegeliku
toimiv soojavee ringlussüsteem, mis juba ise vähendab tarbitava vee kulu, kuna jääb ära sooja vee ,,ootamisele" kulunud asjatu veehulk. Veetarbimise harjumused on sageli määravaimaks tegeliku veekulu kujunemisel. Suur on erinevus ka sõltuvalt vee kättesaadavusest. Kui suvekodus või matkal olles tarbime vaid paarkümmend liitrit 26 kaevuvett päevas, siis sooja kraanivee ja heade olmevõimaluste juures võib see kujuneda 10 - 20 korda suuremaks. Külma tarbevee säästmiseks tuleks alustada suurematest tarbijatest. Suured veeraiskajad on reeglina vanad WC-d. Esmalt nõuab nende veetiheduse kindlustamine pidevat hoolt ja hulgaliselt leidlikkust. Selle saavutamisel tuleks õigesti doseerida veekogust loputuskastis.
tundmata pannud mehele pankur Andermattile, et justkui tõstab perekonna finantsilist seisu, lihtsalt müüb oma ilusa noore tütre, saab selle eest raha, et ise elada oma seisuse kohast elu. On sõnakuulelik tütar oma isale. Esialgu pole selles abielus mitte midagi viga. Pole kunagi kedagi armastanud ja ei tule isegi sellist tunnet, et midagi oleks puudu. Sündmustik algab suvel, kui rikkad inimesed sõidavad suvekodudesse. Nõnda oma mehe suvekodus ja sinna tuleb tema vend oma kunstnikust sõbra Paul Bretignyga. Ja see noormees võlub Christiane nõnda, et elus on ikkagi midagi puudu. Mõlemad armuvad. Andermattil on sellest sügavalt ükskõik, sest tema teeb linnas raha, raha ja pangadus kõige olulisem. Päris hea meel, et vend tulnud külla, et ei peaks igavlema. Romaani võlu seisneb selles, et Maupassanti oskus kirjeldada seda armastust paralleelselt loodusega. Puhkeb siis, kui varasuvi. Küll aga juhtub
tundmata pannud mehele pankur Andermattile, et justkui tõstab perekonna finantsilist seisu, lihtsalt müüb oma ilusa noore tütre, saab selle eest raha, et ise elada oma seisuse kohast elu. On sõnakuulelik tütar oma isale. Esialgu pole selles abielus mitte midagi viga. Pole kunagi kedagi armastanud ja ei tule isegi sellist tunnet, et midagi oleks puudu. Sündmustik algab suvel, kui rikkad inimesed sõidavad suvekodudesse. Nõnda oma mehe suvekodus ja sinna tuleb tema vend oma kunstnikust sõbra Paul Bretignyga. Ja see noormees võlub Christiane nõnda, et elus on ikkagi midagi puudu. Mõlemad armuvad. Andermattil on sellest sügavalt ükskõik, sest tema teeb linnas raha, raha ja pangadus kõige olulisem. Päris hea meel, et vend tulnud külla, et ei peaks igavlema. Romaani võlu seisneb selles, et Maupassanti oskus kirjeldada seda armastust paralleelselt loodusega. Puhkeb siis, kui varasuvi
annaabi.ee 
