................................................................................6 1.1 Mehed.......................................................................................................................6 1.2 Naised.......................................................................................................................7 2. Kahevõistlus......................................................................................................................8 3. Suusahüpped......................................................................................................................9 1.1 Mehed.......................................................................................................................9 1.2 Naised......................................................................................................................10 Kasutatud kirjandus......................................................................................
Suusatamise võistlusalad Eliise ja Elsa Suusaspordi alla käivad suusatamisega seotud spordialad.Suusaspordi kodumaa on Skandinaavia. Võistlusspordi liike on kaks: niinimetatud põhja alad (murdmaasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus (suusahüpped + murdmaasuusatamine)) ning alpi alad (mäesuusatamine ettevalmistatud radadel). Põhja alad on olümpiamängude kavas olnud 1924. aasta taliolümpiamängudest saadik ning maailmameistrivõistlusi on peetud alates 1939. Mäesuusatamine on olümpiaala 1936. aasta taliolümpiamängudest saadik ning alates 1939. aastast on kahe aasta tagant peetud maailmameistrivõistlusi.
SUUSATAMINE Referaat Koostaja: Anna-Mari Ausa Juhendaja: Sirje Volmer Tallinn 2013 Sisukord Suusatamine....................................................................1 Murdmaasuusatamine.....................................................2 Mäesuusatamine.............................................................3 Laskesuusatamine...........................................................4 Suusahüpped...................................................................5 Kahevõistlus....................................................................6 Vigursuusatamine............................................................7 Kasutatud kirjandus.........................................................8 Suusatamine Suusatamine on traditsiooniline viis liikumiseks lumel vms libiseva kattega pinnasel. Suusatamiseks tarvitatakse sidemete abil jalgade külge kinnitatud
paaristõukeid ja vahesammuga paaristõukeid. Ehk vahelduvtõukeline ja paaristõukeline sõiduviis. See sõidustiil sobib sõitmiseks paksus lumes ja ettetehtud rajaga. UISUSTIIL ehk VABA Uisustiili sõitmine eeldab suhteliselt tiheda lumekihi olemasolu ning laia rada. Võistlusalad Murdmaasuusatamine Laskesuusatamine Kahevõistlus Mäesuusatamine Suusahüpped Lumelauasõit Vigursuusatamine Murdmaasuusatamine Murdmaasuusatamine on spordiala, milles võisteldakse suusatamises. Sõltuvalt võistluse iseloomust kasutatakse murdmaasuusatamises kas klassikalist või vabastiili. Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks erinevate omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk
Milano järel on Torino suuruselt neljas linn Itaalias ja teine Põhja-Itaalias. Torino elanike arv 2012. aasta lõpu seisuga on 872 091. Asustustihedus on keskmiselt 6691 inimest ruutkilomeetri kohta. Võistluspaikad nimed Bardonecchia (lumelauasõit, mäesuusatamine) Cesana-San Sicario (laske- ja mäesuusatamine) Cesana-Pariol (bobisõit, kelgutamine, skeleton) Pinerolo (jääkeegel) Pragelato (suusakahevõistlus, murdmaasuusatamine, suusahüpped) Sauze d'Oulx (vigursuusatamine) Sestriere (mäesuusatamine) Torino (jäähoki, ilu- ja kiiruisutamine) Alad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Vigursuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Kiiruisutamine Lühirajauisutamine Iluuisutamine Kelgutamine Bobisõit Skeleton Curling Jäähoki olümpiamängud Maskotid olid lumepall Nerve ja jääkuubik Gliz Medalid Logo Avatseremoonia
eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni
tagavaid võtteid. Mida kogenum suusataja on, seda järsematest, pikematest ja künklikematest nõlvadest ja seda kiiremini suudab ta laskuda. Mäesuusatamine Click to edit Master text styles Second level Third level Fourth level Fifth level Suusahüpped Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus üle 140 m ja rohkem). Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 78 kg) ning neil on 25 soont.
MAAILMAS Olümpiamängud said esimesteks rahvusvahelisteks suurvõistlusteks suusatamises . Seni olid skandinaavlased korraldanud Põhja mänge , kus oli kavas 30km ja 60km suusatamine . LASKESUUSATMINE Esimesena asusid starti laskesuusatajad ehk patrullsuusatajad , nagu neid tollel ajal nimetati . See peeti kuue võistkonna osavõtul demonstratsioonvõistlusena . Üllatavalt hästi sõitis Sveitsi meeskond , kes alustasid küll tagasihoidlikult , kuid lõpetasid suure edumaaga Soome ees . Kolmandaks tulnud Prantsusmaa kaotas 23 minutiga . 50 KM SUUSAMARATON Raja kõrguste vahe oli 1000m . Võtjateks oli algusest lõpuni loomulikult norralased ning nemad olid ka ainsad , kes läbisid raja ajaga alla 4 tunni . Oma esimese kulla võitis neil Thorleif Haug . Esimese kuue hulgas olid neli norralast ja kaks rootslast . Enamik soomlasi katkestas . Eelmisel päeval edukalt esinenud s...
........................................................8 2.2.5. Super-kombi......................................................................................................................8 3. Laskesuusatamine...........................................................................................................................10 3.1. Ajalugu....................................................................................................................................10 4. Suusahüpped...................................................................................................................................11 5. Kahevõistlus...................................................................................................................................12 5.1. Individuaalne kahevõistlus.....................................................................................................12 5.2. Meeskondlik kahevõistlus............................................
Vancouveri taliolümpiamängud Robert Rivik 02.03.2010 XXI taliolümpiamängud toimusid Kanadas, Vancouveri linnas 12. veebruarist 28. veebruarini 2010. Vancouveris võisteldi viieteistkümnel spordialal: bobisõit, curling, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped, vigursuusatamine. Võistlejaid oli 2622, kokku 92 riigist. Eestit esindas 30 sportlast. Enim medaleid võitnud riigid: 1. USA 37 2. Saksamaa 30 3. Kanada 26 Enim kuldmedaleid võitnud riik oli Kanada 14 Eesti parim sportlane olümpial: Kristina Smigun-Vähi võitis ainsana eestlastest medali hõbemedali 10 km vabatehnikasõidus Tänan tähelepanu eest!
Suusasaapad on klassikalise sammu sõitmiseks madalamad ja lubavad kanna- pöialiigesel rohkem liikuda kui uisusammu sõitmiseks tarvitavate saabaste puhul, mis toetavad liigest tugevalt külje pealt. Suusavahetusega sõidu puhul tarvitatakse universaalsaapaid. SUUSATAMISE MAAILMAMEISTRIVÕISTLUSED Rahvusvaheline Suusaföderatsioon korraldab põhja suusaaladel maailmameistrivõistluseid, kus võistlusaladeks on murdmaasuusatamine, suusahüpped ja suusakahevõistlus. Aastal 1925 tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, mis 1937. aastast hakkasid kandma ametlikult maailmameistrivõistluste nimetust. Ka varem peetud samalaadsed võistlused tunnistati tagantjärele maailmameistrivõistlusteks. Kuni 1939. aastani peeti murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlusi igal aastal. Taliolümpiamängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, 1956. aastal
Mäesuusatamine: Mäesuusatamine on harrastus ja spordiala, mis seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. Laskesuusatamine: Laskesuusatamine (ehk biatlon) on välja kasvanud sõjaväelisest patrullsuusatamisest. Laskesuusatamine on üks raskemaid kombineeritud spordialasid. Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. Suusahüpped: Suusahüpped on talispordiala, kus võisteldakse suusahüppemäelt suuskadega kõige kaugemale hüppamises. Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus 140 m ja rohkem). Kahevõistlus: Kahevõistlus on põhja suusaalade kahevõistlus, mis koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. Suusakahevõistlus sai alguse 1880. Aastatel Norrast. Vigursuusatamine:
orienteerumissuusatamist(võistlusmaa läbitakse kaardi ja kompassi abil ning kontrollpunktide asukohad tuleb märkida kaardile). Võisteldakse ka kahevõistluses(koosneb suusahüppeist ja 15km murdmaasuusatamisest), suusahüppeis ning hobuse või mootorratta slepis sõites(skijoring). Esimesed suusatamisvõistlused peeti 1767 Kristiaanias(Oslos). OMde kavas on suusatamine aastast 1924(murdmasuusatamine, suusahüpped ja kahevõistlus), 1936 lisandus mäesuusatamine, 1952 naiste murdmaasuusatamine, 1960 meeste laskesuusatamine ja 1992 naiste laskesuusatamine. Aastast 1925 Rahvusvahelise Suusaföderatsiooni (FIS) korraldatud meeste võistlused nimetati 1937 tagantjärele MM võistlusteks, naised võistlevad MM võistlustel murdmaasuusatamises aastast 1954. Esimesed Eesti meistrivõistlused peeti murdmaasuusatamises 1921(naistele
35.Maarika Võsu 36.Olga Aleksejeva Jalgpall: 37.Mart Poom 38.John Carew 39.Ashley Young Korvpall: 40.Rauno Pehka 41.Martin Müürsepp 42.Tanel Tein Käsipall: 43.Mait Patrail 44.Kristjan Muuga 45.Henri Sillaste Võrkpall: 46. Kristjan Kais 47.Rivo Vesik 48.Richard Schuilile Purjetamine: 49.Deniss Karpak 50.Matias Del Solarist 51. Tom Slingsby Murdmaasuusatamine: 52.Jaak Mae 53.Kaspar Kokk 54. Aivar Rehemaa Laskesuustamine: 55.Priit Narusk 56.Indrek Tobreluts 57.Kauri Kõiv Suusahüpped: 58.Mats Piho 59.Illimar Pärn 60.Matti Nykänen Kahevõistlus: 61.Hannu Manninen 62.Joni Kaitainenit 63.Petter Tande Lumelaud: 64.Ivar Kruusenberg 65.Martin Maltsar 66.Madis Bachmann Slaalom: 67.Adam Van Koeverden 68.Nathan Baggaley 69.Ian Wynne A) Viimased suveolüpiamängud toimusid 2004. aastal Ateenas- Kreekas ja viimased taliolümpiamängud 2006 a. Itaalias- Torinos. B) Aleksander Tammert ja kettaheide, Gert Kanter ja kettaheide , Andrus Värnik
Kaija Udras katkestas 30 km klassikastiilis ühisstardist 28 Kristina Smigun-Vähi 42. Tatjana Mannima Mäesuusatamine MEHED Slaalom Deyvid Oprja - katkestas Suurslaalom 66. Deyvid Oprja NAISED Slaalom 42. Tiiu Nurmberg OLÜMPIAALAD: Bobisõit Curling Iluuisutamine Jäähoki Kanada, Usa, Soome. Naised: Kanada, Rootsi, Usa. Kahevõistlus Kelgutamine Kiiruisutamine Laskesuusatamine Lumelauasõit Lühirajauisutamine Murdmaasuusatamine Mäesuusatamine Skeleton Suusahüpped Vigursuusatamine Koht Riik Kokku 1. Kanada 14 7 5 25 2. Saksamaa 10 13 7 30 3. USA 9 15 13 36 Sportane Riik Ala Kokku Marit Bjørgen Norra Murdmaasuusatamine 3 1 1 5
31. märtsil. Rahvusvaheline Olümpiakomitee (ROK) teeb koostööd: Rahvusvaheline Bobisõidu Föderatsioon IBTF Rahvusvaheline Curlingu Föderatsioon ICF Rahvusvaheline Jäähoki Föderatsioon IIHF Rahvusvaheline Kelguspordi Föderatsioon FIL Rahvusvaheline Suusaspordi Föderatsioon FIS Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit IBU Rahvusvaheline Uisuspordi Liit ISU Vancouveri võistlusalad Murdmaasuusatamine Kahevõistlus Suusahüpped Mäesuusatamine Lumelauasõit Laskesuusatamine Iluuisutamine ja jäätants Olümpiarõngad Punane Ameerika Must Aafrika Sinine Euroopa Roheline Austraalia Kollane Aasia Olümpialipp Esimene lipp valmistati 1913. aastal Pariisis Esimest korda heisati lipp 5. aprillil 1914 Aleksandrias Ametlikult heisati lipp esimest korda 1920 aastal suveolümpiamängudel Antverpenis.
Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Suusatamise maailmameistrivõistlused Rahvusvaheline Suusaföderatsioon korraldab põhja suusaaladel maailmameistrivõistluseid, kus võistlusaladeks on murdmaasuusatamine, suusahüpped ja suusakahevõistlus. Aastal 1925 tehti algust niinimetatud FIS-i meistrivõistlustega meestele, mis 1937. aastast hakkasid kandma ametlikult maailmameistrivõistluste nimetust. Ka varem peetud samalaadsed võistlused tunnistati tagantjärele maailmameistrivõistlusteks. Kuni 1939. aastani peeti murdmaasuusatamise maailmameistrivõistlusi igal aastal. Taliolümpiamängude aastail maailmameistrivõistlusi eraldi ei korraldatud, 1956. aastal võeti
........................................................................................................5 Laskesuusatamine................................................................................................................7 Murdmaasuusatamine..........................................................................................................8 Curling.................................................................................................................................8 Suusahüpped........................................................................................................................9 Kahevõistlus.........................................................................................................................9 Bobisõit................................................................................................................................9 Lumelauasõit..........................................................................................
Vancouveri Paraolümpiamängud toimuvad 12.-21. märtsini 2010. aastal. Vancouveri 2010. aasta taliolümpiamängudel võisteldakse järgmistel spordialadel: · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton (kelgutamise eriliik) · Suusahüpped · Vigursuusatamine Eesti sportlastest osalevad: · Iluuistamises: paarissõitjad Maria Sergejeva ja Ilja Glebov, naisüksiksõidus Jelena Glebova, jäätantsus Irina Stork ja Taavi Rand. · Mäesuusatamises: Tiiu Nurmberg ja Deyvid Oprja. · Laskesuusatamises: Eveli Saue, Roland Lessing, Kauri Kõiv, Indrek Tobreluts, Priit Viks, Martten Kaldvee, Sirli Hanni, Kadri Lehtla, Kristel Viigipuu.
Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Suusasaabas toetab jala külgede peal tugevalt liigeseid, peamiselt kanna- ja pöialiigeseid. Uisusammu sõitmiseks määritakse libisemismääret tervele suusale. (http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine ) 6. Võistlusalad 1. Murdmaasuusatamine 2. Mäesuusatamine 3. Laskesuusatamine 4. Suusahüpped 5. Kahevõistlus 6. Vigursuusatamine Kasutatud materjalid 1. http://liigume.ee/sinu-treener/programmid/suusatamine/ 2. http://et.wikipedia.org/wiki/Suusatamine
See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuusatamises laskmisega. Kahevõistlusühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, Alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi. Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasimootorpaat. Suusatamine arendab eesmärgikindlust.vastupidavust.
distsipliinist Kreeka-Rooma maadlusest ja vabamaadlusest, mis jagunevad omakorda kaalukategooriate järgi meestele 14 ja naistele 4 võistlusalaks. Suveolümpiamängude programmis on 26 ja taliolümpiamängude programmis 15 spordiala. Igas suveolümpiamängude programmis on olnud kergejõustik, ujumine, vehklemine ja iluvõimlemine ning igas taliolümpiamängude programmis murdmaasuusatamine, iluuisutamine, jäähoki, kahevõistlus, suusahüpped ja kiiruisutamine. Uued olümpiaspordialad, näiteks sulgpall, korvpall ja võrkpall, pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena ning said hiljem olümpiaspordiala staatuse. Mõned spordialad, milles võisteldi varematel olümpiamängudel, on praeguseks programmist välja jäetud. Olümpiaspordialade tegevust reguleerivad ROKi tunnustusega rahvusvahelised spordiföderatsioonid, kes tagavad oma spordiala ülemaailmse arengu. ROKi tunnustuse on
94) katkestas (61 võistlejat) 10 km klassikastiilis Katrin Smigun 13. koht (50 võistlejat) 30 km klassikastiilis (1:36:04.0) 24. koht (60 võistlejat) 15 km ühisstardist vabastiilis (42:25.6) 44. koht (61 võistlejat) 10 km klassikastiilis (31:10.2) Piret Niglas 53. koht (61 võistlejat) 10 km klassikastiilis (32:49.1) 56. koht (73 võistlejat) tagaajamisvõistluses Suusahüpped Jaan Jüris 54. koht (66 võistlejat) suusahüpetes (K120) 56. koht (60 võistlejat) suusahüpetes (K90) Salt Lake City, 2002 - Eesti Mehed Naised Kokku olümpiadelegatsiooni koosseis Iluuisutamine 1 0 1 Kahevõistlus 2 0 2 Laskesuusatamine 5 0 5 Murdmaasuusatamine 6 3 9
Võistlusalad 1. Murdmaasuusatamine- kasutatakse nii uisu- kui ka vabastiili. Suusatatakse tasasel pinnasel. 2. Mäesuusatamine- seisneb lumega kaetud küngastelt pikkade õhukeste suuskadega allalibisemises. 3. Laskesuusatamine- Sportlased võistlevad-suusatavad ettevalmistatud rajal, kaasas väikesekaliibriline vintpüss, ning peatuvad kaheks või neljaks laskmisseeriaks, püsti ja lamades. 4. Suusahüpped- võiteldakse kolmel erineval mäel. Iga sportlane sooritab kaks hüpet. Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 78 kg) ning neil on 25 soont 5. Kahevõistlus- koosneb suusahüpetest ja murdmaasuusatamisest. 6. Vigursuusatamine- segu mäesuusatamisest ja akrobaatikast. See sai spordialana alguse 1960. aastatel USA-s. 7. Lumelauasõit- harrastajad kinnitavad oma jalgade külge
3. Petter Northug Norra Murdmaasuusatamine 2 1 1 4 Lee Jung-su Lõuna-Korea Lühirajauisutamine 2 1 0 3 4. Magdalena Neuner Saksamaa Laskesuusatamine 2 1 0 3 Emil Hegle Svendsen Norra Laskesuusatamine 2 1 0 3 7. Martina Sáblíková Tsehhi Kiiruisutamine 2 0 1 3 8. Simon Ammann Sveits Suusahüpped 2 0 0 2 3 Charles Hamelin Kanada Lühirajauisutamine 2 0 0 2 Marcus Hellner Rootsi Murdmaasuusatamine 2 0 0 2 Maria Riesch Saksamaa Mäesuusatamine 2 0 0 2 Zhou Yang Hiina Lühirajauisutamine 2 0 0 2 13
Klassikalise ja vabastiili sõitmiseks tarvitatakse parimate tulemuste saavutamiseks eri omadustega suuski. Uisusuusk on lühem ja jäigem kui klassikalise sammu sõitmiseks mõeldud suusk. Klassikalise sammu sõitmise puhul määritakse suusa keskosale pidamismääret ja muule osale libisemismääret, uisusammu sõitmiseks määritakse libisemist tervele suusale. Võistlusalasid · Lumelauasõit · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Laskesuusatamine · Suusahüpped · Kahevõistlus · Vigursuusatamine Suusatamise positiivsed mõjud tervisespordis - suusatamine sobib igas vanuses - suusatamine koormab vähe liigeseid ja on seetõttu sobiv ülekaalulistele - suusatamine on justkui kogu keha treening, tugevdades nii ülajäsemeid, alajäsemeid, siseelundeid - suusatamisel on tugev toime energiasüsteemidele, sõltuvalt tempost kulutatakse 400 - 1000 kcal tunnis - suusatamine on sobiv ala perespordiks, ühisteks matkadeks ja reisideks
Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias. Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Olümpiamängude kavva võeti ala Squaw Valleys 1960. aastal. Suusahüpped Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus üle 140 m ja rohkem). Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240-255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 7-8 kg) ning neil on 2-5 soont
Nende olümpiamängudel esimest korda osalesid sellised riigid nagu Hongkong, Nepal, Tai, Kamerun Tadzikistan. Medalikomplekte jagati välja 78. Edukaim sportlane oli Ole Einar Bjørndalen Norra laskesuusataja (4 kuldmedalit). Edukaim riik oli Norra 13 kulda, 5 hõbedat ja 7 pronksi. Spordialad olid bobisõit, iluuisutamine, jäähoki, jääkeegel, kahevõistlus, kelgutamine, kiiruisutamine, laskesuusatamine, lumelauasõit, lühirajauisutamine, Murdmaasuusatamine, mäesuusatamine, skeleton, suusahüpped ja vigursuusatamine. Eestit esindas 19 sportlast. Eestlastest võidsid medalid Andrus Veerpalu (1 kuldmedal ja 1 hõbemedal) ja Jaak Mae (1 pronksmedal). Salt Lake City taliolümpiamängude maskotid olid Powder, Copper ja Coal. (2002. aasta taliolümpiamängud, 2012)11 Joonis 4. Maskotid Powder, Copper ja Coal (http://en.beijing2008.cn/spirit/symbols/mascots/n214068252.shtml) 3.4. Torino taliolümpiamängd Torino on Itaalia linn. Torinos toimusid 10. veebruarist 26. veebruarini aastal 2006
Pindamine on vajalik märja ja tiheda raja korral ja selleks kasutatakse floori sisaldavaid pindaineid. Järgnevad pindained parandavad libisemist kõigil suusaaladel: Start floorpulbrid SFR30, SFR75, SF30, SF10, BM7,N5 või N7 Start floortabletid SFR92, SFR99, BMR5, LF03 - Start floorvedelikud SFR300 Sprint, BMR9, N1 Murdmaasuusatamine: Floorpindainetega käsitletud tald takistab niiskuse imendumist määrdesse ja libisemine säilub pikematelgi distantsidel. Mäesuusatmine, suusahüpped ja lumelauasõit: Kiiruse poolt tekitatud märghõõre väheneb, seetõttu libisemine paraneb. Kõvendav pindamine Kui lumi on kõva ja eriti kulutav, ei suuda libisemismäärded ainuüksi moodustada piisavalt kõva ja kulumiskindlat pinda. Määrded kuluvad ja libisemine väheneb distantsi jooksul kui teravad 8 lumekristallid kraabivad pehmet määrdepinda, samas libisemist pidurdades. Probleem võimendub eriti kunstlumega, mis on eriti teravakristalliline ja kulutav
94) katkestas (61 võistlejat) 10 km klassikastiilis Katrin Smigun 13. koht (50 võistlejat) 30 km klassikastiilis (1:36:04.0) 24. koht (60 võistlejat) 15 km ühisstardist vabastiilis (42:25.6) 44. koht (61 võistlejat) 10 km klassikastiilis (31:10.2) Piret Niglas 53. koht (61 võistlejat) 10 km klassikastiilis (32:49.1) 56. koht (73 võistlejat) tagaajamisvõistluses Suusahüpped Jaan Jüris 54. koht (66 võistlejat) suusahüpetes (K120) 56. koht (60 Kasutatud kirjandus 1.http://et.wikipedia.org/wiki/Antiikol%C3%BCmpiam%C3%A4ngud#Hilisperiood 2.http://www.eok.ee/est/olympialiikumine/rahvusvaheline_olympialiikumine/ajalugu 3.http://www.eok.ee/organisatsioon/sekretariaat
paljudes maades, eriti külmema kliimaga riikides. Suusatamine on ka harrastus- ja võistlusspordiala. See on kõige populaarsem taliolümpiamängude spordiala. Suusatamist harrastatakse mitmes variandis, näiteks murdmaa-, mäe- ja vigursuusatamisena. Suusahüpetes on oluline mitte otseselt suuskadega laskumine, vaid sellele järgnev õhulend. Samuti kombineeritakse suusatamist teiste spordialadega, näiteks laskesuustamises laskmisega. Kahevõistlus ühendab suusahüpped ja murdmaasuusatamise, alpi kahevõistlus aga kaks mäesuusatamise ala: kiirlaskumise ja slaalomi.Kuna traditsiooniline suusatamine on võimalik ainult talvel, on sellele leiutatud suvised alternatiivid: rullsuusatamise puhul on suuskade all rullikud, veesuusatamine toimub aga veepinnal, kus suusatajat veab edasi mootorpaat. Levinumad sõidustiilid Klassikaline sõidustiil Klassikaline sõidustiil oli murdmaasuusatamise ainus stiil kuni 1980. aastateni.
Foto: Tairo Lutter Johan Talihärm Sünniaeg: 27.09.1994 Treener: Ilkka Luttunen, Indrek Tobreluts Klubi: Nõmme Spordiklubi M 4x 7,5 km teatesõit 23.02.2018 (osavõjaid: 18 võistkonda) Varusõitja Johan Talihärm Foto: Aldo Luud Suusahüpped Martti Nõmme Sünniaeg: 07.08.1993 Treener: Jaan Jüris Klubi: Andsumäe SK M normaalmägi 10.02.2018 (osavõtjaid 57) 47.koht, I voor: 84 m (punkte 73,8) M suur mägi 17.02.2018 (osavõtjaid 57) 43.koht, I voor: 124 m (punkte 89,1) Martti Nõmme Foto: Stanislav Moshkov Artti Aigro Sünniaeg: 29.08.1999 Treener: Silver Eljand, Hillar Hein
kaks naist ja kaks meest. Laskesuusatamine kuulus algselt 1958.aastast Rahvusvahelise Moodsa Viievõistluse Liitu (Union Internationale de Pentathlon Moderne UIPM). 1994. aastast moodustati oma Rahvusvaheline Laskesuusatamise Liit (International Biathlon Union IBU). IBU peakorter asub Salzburgis Austrias. Laskesuusatamise esimesed maailmameistrivõistlused toimusid 1958. aastal Saalfeldenis Austrias. Olümpiamängude kavva võeti ala Squaw Valleys 1960. aastal. Suusahüpped Suusahüpetes võisteldakse põhiliselt 3 mäel (trampliinil): keskmisel (hüppevõimsus ~90 m), suurel (hüppevõimsus ~120 m) ja lennumäel (hüppevõimsus üle 140 m ja rohkem). Iga sportlane sooritab 2 võistlushüpet, mille eest saadud punktid liidetakse. Punkte arvestatakse hüppe pikkuse ja stiili eest; viimast hindavad 5 kohtunikku. Hüppesuusad on murdmaasuuskadest pikemad (240-255 cm), laiemad ja raskemad (koos sidemetega 7-8 kg) ning neil on 2-5 soont
Treenitumad higistavad vähem Joomine intensiivsel vastupidavuskoormusel · Mao tühjenemine on aeglasem Vähem vedelikku imendub ja liigu verre · Seepärast soovitatakse 4 korda 150ml 200 ml tunnis · Kestval koormusel alustada joomisega juba 30.minutil Ennetamaks vedeliku puudust hiljem Intensiivsel koormusel suurem vedelikukaotus KIIRUSJÕU ALAD JA VEDELIK · Heitealad, hüppealad, jooks 100-400m, kümnevõistlus, mäesuusatamine, suusahüpped, tõstmine jm · Ühised reeglid vedeliku tarbimiseks puuduvad Absoluutne maht on erinev · Pausidega spordialad vaja vahepeal juua · Hallis kuiv õhk ja kõrge temperatuur Vaja enam juua Pausidel 500 1000ml Jook peab hästi imenduma · Kestval koormusel lisaks vedelikule vaja ka süsivesikuid, elektrolüüte · Vaja hea mao imendumine ja taluvusvõime Süsivesikute sisaldus üle 8% vähendab imendumisvõimet oluliselt · Coca cola sisaldus 11%
karakteristikute registreerimisel Sporditehnika kinemaatiline analüüs · Võimaldab võrrelda ühe spordiala erinevaid tehnikavariante · Võimaldab võrrelda erinevate sportlaste tehnika iseärasusi · Võimaldab selgitada tehnikavigu · Erilist osa etendab spordialadel, kus hinnatakse liigutuste esteetilisust, artistlikkust (sport- ja ilusvõimlemine, vettehüpped, iluuisutamine jt.) · Ka teistel spordialadel (tsüklilised alad, spordmängud, raskejõustik, suusahüpped jt.) võimaldab hinnata tehnikate efektiivsust ja ratsionaalsust Liigutustegevuse kinemaatiline analüüs meditsiinis võimaldab hinnata: · Patsientide motoorse puude suurust ja iseärasusi (täpsustada diagnoosi) · Rakendatud ravivõtete efektiivsust nii kliinilises meditsiinis (neuroloogias, traumatoloogias) kui ka taastusravis (füsioteraapias) · Proteeside kasutamise efektriivsus
saanud sportlastele antakse olümpiamedal,kas kuld -,hõbe -või pronksmedal.Olümpialiikumine on pannud proovile mitmes vallas:boikotid,dopingu kasutamine,korruptsiooniskandaalid ja terrorism. Kuulub 35 spordiala,30 distsipliini ja nelisada võistlusala. Suveolümpiamängudes on 26 ja taliolümpiamängudes 15 spordiala.Suveolümpiamängud on kergejõustik,ujumine,vehklemine ja iluvõimlemine. Taliolümpiamängud on murdmaasuusatamine,iluuisutamine,jäähoki,kahevõistlus,suusahüpped ja kiiruisutamine. Sulgpall,korvpall ja võrkpall pääsesid programmi kõigepealt näidisaladena,hiljem said olümpiaspordiala staatuse. Olümpialinnale antakse olümpiamängude korraldus 7-8 aastat enne mängude toimumist.Linn valitakse kahes etapis ja valikprotsess kestab kaks aastat. Kui võtta võrdlusesse Kreeka ja tänapäeva olümpiamängud,siis tänu aja edasi arenemisele on muutunud paljud asjad või on midagi juurde tulnud. Samaks on
aasta võrra nihkes. Erinevalt suveolümpiamängudest loendatakse taliolümpiamängude puhul mänge, mitte olümpiaade. Sõja tõttu ära jäänud mänge loendamisel ei arvestata. Tänapäeval kavva kuuluvad olümpiaalad · Bobisõit · Curling · Iluuisutamine · Jäähoki · Kahevõistlus · Kelgutamine · Kiiruisutamine · Laskesuusatamine · Lumelauasõit · Lühirajauisutamine · Murdmaasuusatamine · Mäesuusatamine · Skeleton · Suusahüpped · Vigursuusatamine 3.2 Maailmameistrivõistlused Kergejõustiku maailmameistrivõistlused on maailmameistrivõistlused kergejõustikus. IAAF-i asutamisel 1913. aastal otsustati lugeda IAAF-i maailmameistrivõistlusteks olümpiamängude kergejõustikuvõistlusi. 1970. aastatel oli IAAF muutuste lainel ja nii otsustati IAAF-i kongressil Puerto Ricos 1978 korraldada 1983. aastal esimesed maailmameistrivõistlused kergejõustikus.
annaabi.ee 
