· Vanaisa aadlisuguvõsast · Dumas' isa läks oma isaga tülli ja võttis naise perekonnanime · Dumas' isa oli Napoleoni armees kindral · Kolmas laps · Raske majanduslik olukord · Dumas Pariisis jurist Orleans'i hertsogi juures · Läks teatrisse · Tuntus draamakirjanikuna Pere- ja eraelu · Poeg A. Dumas noorem, abieluväline tütar · 1840 abielu näitlejanna Ida Ferrier'ga · Naistelemb · Maetud Pariisi koos teiste kirjanduse suurkujudega (Rousseau, Hugo, Voltaire) Loometöö · Loetuim prantsuse kirjanik maailmas · Teater, draamakirjanik · Ajaloolised seiklusromaanid "Krahv Monte-Cristo "Kolm musketäri" 1844 "Kakskümmend aastat hiljem" · Sõber ja rivaal Victor Hugo Loometöö · 1832. a koolera epideemia · Dumas reis Euroopas: Austria, Holland, Hispaania, Saksamaa, Inglismaa, Põhja-Aafrika · Reisiraamatud, -päevikud
Albrecht Dürer Detsember 2017 Albrecht Dürer 21. mai 1471 Nürnberg 6. aprill 1528 Nürnberg saksa maalikunstnik ja graafik, renessansskunsti suurmeister Suhtles palju ka Itaalia kunsti suurkujudega, sh Raphael, Giovanni Bellini ja Leonardo da Vinci. (käis Itaalias 1494 ja 1505) 23-aastaselt, 7. juulil 1494 abiellus Agnes Freyga. Sellest abielust ei sündinud lapsi. Mitmeid aastaid kannatas Dürer palaviku ja minestushoogude käes, tal kahtlustati malaariat. Õppis algselt kullassepaks, kui otsustas hiljem minna Michael Wolgemuti õpipoisiks. Vend Hans oli samuti kunstnik (peres 14-18 last) Looming
rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Ning mitmed Köleri parimad pildidki kujutavad Eesti talurahva elu. Kunstnik suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti SuureJaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Köler võõrastele oma, omadele võõras Köleri puhul tekib ikka ja jälle üks ärevusesegust küsimus. Kas ta ikka oli Eesti kunstnik? Olnuks Köler vene akadeemilise maalikooli või ükskõik millise muu loomeprogrammi säravamaid esindajaid, ei saanuks ta olla see müütiline eesti kunstnik. Eesti kunstis on Köler üksiklane. Ta pidi ühtaegu looma konteksti,
rõhutas ta korduvalt, et on eestlane. Sellega teadvustas ta võimuladvikule ikka ja jälle eestlaste olemasolu. Ning mitmed Köleri parimad pildidki kujutavad Eesti talurahva elu. Kunstnik suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti SuureJaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Köler võõrastele oma, omadele võõras Köleri puhul tekib ikka ja jälle üks ärevusesegust küsimus. Kas ta ikka oli Eesti kunstnik? Olnuks Köler vene akadeemilise maalikooli või ükskõik millise muu loomeprogrammi säravamaid esindajaid, ei saanuks ta olla see müütiline eesti kunstnik. Eesti kunstis on Köler üksiklane. Ta pidi ühtaegu looma konteksti,
enne Nõukogude aega ning liigub ajaloos edasi. Igas peatükis keskendub nimitegelane mingi ajaloolise sündmuse kirjeldamisele tema vaatepunktist. Suur osa raamatus kirjeldatud sündmusi on tugevalt ülepaisutatud ning esitletud humoorikas toonis, kuid kõigele on aluseks mõni tõeline ajalooline sündmus. Teoses kirjeldatakse Molotovi-Ripentropi pakti sõlmimist, kui ka seda, milline oli metsavendade elu metsas. Teoses külastab nimitegelane ka põrgut, kus ta kohtub mitmete Eesti suurkujudega. 2. Teose koht autori loomingus (lühiülevaade autorist; mida on teose kohta öelnud autor ise, mida on öelnud arvustajad) Teos on autori üks esimesi ilmunud teoseid. Raamatut on arvustajate poolt rohkelt kiidetud. 3. Teose probleemistik ja ideestik (Too välja teose peaidee ja 3–4 probleemi teosest) Teose peaideeks on Eesti olukord Nõukogude okupatsiooni ajal ning nimitegelase püüe taastada iseseisev Eesti Vabariik. Teosest käis läbi palju probleeme ning enamik neist
Pascal pärineb perekonnast, mille teisedki liikmed on prantsuse kirjandusse või ajalukku oma jälje jätnud. Tema isa Étienne Pascal pidas Auvergne'i maksuringkonna valitava kuningliku nõuniku ametit. Ema Antoinette Bégon suri, kui Blaise oli kolmeaastane . Varakult tutvus Pascal oma isa haritud sõpradega. Eelkõige oma maksuametnikust isa abistamiseks konstrueeris Pascal liitmismasina. Ühe sellise saatis ta näidisena Rootsi kuningannale Kristiinale. Pascal pidas kirjavahetust selliste suurkujudega nagu Descartes ja Fermat. Pascali panus matemaatikasse ja füüsikasse on märkimisväärne (Pascali teoreem projektiivses geomeetrias, Pascali seadus hüdrostaatikas jne.). Matemaatika kõrval pühendus ta teoloogia uurimisele ja meditatsioonile. Juba 10-aastasena pani Pascal kirja "Traktaadi helidest", sest täiskasvanute vastused teda ei rahuldanud, ja ta pidas vajalikuks nähtust iseseisvalt uurida. Kui Pascal 12-aastaselt raamatute abita geomeetriaalaseid saavutusi üles näitas
Esimese armastuse muusika vastu sai ta oma hoidjalt. 10 a. alustab süvaõpet muusikas ja keelte alal. (prantsuse ja itaalia) Lisaks hakkab õppima üldaineid. G muusikaline andekus ilmneb õige pea. Perekond otsustab kolida Peterburi, et Mihhail saaks muusikuna kooliteed jätkata. Tuntud pedakoogide käe all edenesid õpingud jõudsalt. Eriti märkimisväärselt klaverimängu osas. Tihti esineb esinduslikes perekondades aga tihti ka sõprade kitsamas ringis. Tutvub Vene kirjanduse suurkujudega (Puskin, Krõlov, Gogol, Gribojedov) Nende tekstidele on kirjutatud enamus tema kuulsatest romanssidest. Sõidab itaaliasse. Tunnustatakse, kui väljapaistvat pianisti, aga keegi ei ütle tema kohta head sõna heliloojana. Kontserditelt ammutab ta inspiratsiooni oma tulevaseks loominguks. Itaalias valmib kavand ooperile "ivan sussanin." Kui ta venemaale tagasi jõuab, valmib esikooper. See ooper toob kaasa Vene klassikalise heliloomingu sünni
Ta lõi luulet loomise pärast, eneseväljenduseks, ning sellest sündis puhas kunst. Juhan Liivi luule on lahknev olles samal ajal absoluutselt tüüpiline ja eesti kirjandusele omane, ent teisalt täiesti erakordne ja kordumatu. Liivi peetakse üheks austatumaks ja armastatumaks eesti luulekujuks. Sarnaselt Koidulale, oli Liiv murrangulise muutuse tooja eesti luulesse. Koidula oli rahva ja eesti luule ärataja. Liiv oli selle edasiviija. Mõlema poeedi puhul on tegu asendamatute suurkujudega, kelleta oleks eesti luule tundmatuseni erinev. Nad olid äärmiselt austatud juba oma eluajal. Nende loomingu rada oli kohati sarnane, kulmineerudes elu lõpuaastatega, kui nad andsid edasistele põlvedele ülesande oma luulet edasi viia (ühel puhul tahtlikult, teisel tahtmatult). Nad on jätnud eesti luulesse kustutamatu jälje ja sõnumi. Leides vastuse küsimusele, kas kaks nii erinevat isiksust võivad olla milleski ka sarnased nii Lydia
sattusid kriitikute ja uurijate ette. Ent ometi saavutas Köler tunnustuse oma loominguliste võimete õitsengul ja kaasaegsed rääkisid temast lugupidamisega. Johann Köleri maalistiil on väga akadeemiline ja realistlik. Maalid on enamasti tohututes suurustes. Maali sisud on selgesti arusaadavad ja selletõttu ei pea vaevama oma aju, proovides nende sisu välja nuputada. Selle asemel võib rahulikult silmal lasta puhata nende perfektsete maalide peal. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Meie päevil võib ta olulisemaid töid näha Eesti Kunstimuuseumis. Teosed: Autoportree. Õli. 1859 "Tütarlaps allikal" "Eeva granaatõunaga" "Ketraja" ("Katkenud lõng") "Truu valvur". Õli. 1878 "Ärkamine nõidusunest" "Hiiu naised kaevul" Tallinna Kaarli kiriku apsiidimaal ,,Tulge minu juurde kõik, kes teie vaevatud ja koormatud olete, mina tahan teile hingamist saata." al fresco. 1879
Jakobson'i, M. Veske, K. A. Hermann'i jt. kultuuritegelaste kõrval ka J. Köler. 6 Mälestus Kölerist Kunstnik suri 22. aprillil 1899. aastal. Tema põrm toodi Peterburist kodumaale ja maeti Suure-Jaani kalmistule oma vanemate kõrvale, kelle eest oli ta hoolitsenud kogu nende eluaja. Matmispaika tähistab skulptor A.Adamsoni hauasammas. Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. Talle on püstistatud mälestussammas Viljandis (1976.a. mil tähistati rahvusliku maalikunsti rajaja 150. sünniaastapäeva, skulptor E.Viies). 5.juunil 1992.a. moodustati Johann Köleri Fond, et koguda raha ja korrastada J.Köleri sünnikoht ning teised tema elu ja tegevusega seotud paigad. 2001.a. oli Eesti Kunstimuuseumis Toompeal
õpetajaks järgnevatele põlvedele. Selle perioodi heliloojate looming muutus taas keerulisemaks, mõistusepärasemaks - kadus selge side tekstiga; meloodiate ,,hingamine" muutus lõpmatuks arenduseks. Ohtralt kasutati kaanonit tema kõikides variantides (vähi-, peegel-, vähipeegelkaanon). Kirjutati samades zanrites, kuid esikoht ilmaliku laulu käest libises moteti ja missa kätte. III põlvkond, tegevusaeg 1490-1520. Ajaliselt langeb kokku kõrgrenessansi suurkujudega kunstis: Raffael, Leonardo. Selle põlvkonna loomingus arenesid renessanssmuusika jooned täiuslikkuseni - lähtuti muusika kuulatavusest - kergema jälgimise/kuulamise huvides tekkis lihtne akordika, järjest olulisemaks muutub harmoonia. Muusikas püütakse väljendada tundeid. Tähtsaimaks heliloojaks Josquin Desprez. Seoses nooditrüki tehnika leiutamisega 15.-16.saj. vahetusel, ilmus suur osa tema motette, missasid ja ilmalikke laule trükis juba tema eluajal. Teedrajav oli Josquin
järgnevatele põlvedele. Selle perioodi heliloojate looming muutus taas keerulisemaks, mõistusepärasemaks - kadus selge side tekstiga; meloodiate ,,hingamine" muutus lõpmatuks arenduseks. Ohtralt kasutati kaanonit tema kõikides variantides (vähi-, peegel-, vähipeegelkaanon). Kirjutati samades zanrites, kuid esikoht ilmaliku laulu käest läks moteti ja missa kätte. III põlvkond 1490-1520. Ajaliselt langeb kokku kõrgrenessansi suurkujudega kunstis: Raffael, Leonardo. Selle põlvkonna loomingus arenesid renessanssmuusika jooned täiuslikkuseni - lähtuti muusika kuulatavusest - kergema jälgimise/kuulamise huvides tekkis lihtne akordika, järjest olulisemaks muutub harmoonia. Muusikas püütakse väljendada tundeid. Tähtsaimaks heliloojaks Josquin Desprez. Seoses nooditrüki tehnika leiutamisega 15.-16.saj. vahetusel, ilmus suur osa tema motette, missasid ja ilmalikke laule trükis juba tema eluajal
Maalis rohkesti Itaalia maastikke ja rahvatüüpe.Akadeemikunimetuse sai Köler Peterburi Kunstide Akadeemialt 1861.a., pärast seda, kui oli Roomas näitusele esitanud Cesese kiriku altarimaali teisendi ,,Kristus ristil". Kodumaistel teemadel on tehtud "Kunstniku sünnipaik", eesti neiu kujutis "Ketraja". Ühiskondlikult tähtsad olid 1864.a. maalitud F.R.Kreutzwaldi portree ja feodalismivastane allegooriline kompositsioon ,,Ärkamine nõidusunest". Nagu kahjuks sageli ikka suurkujudega juhtub, sai Köleri looming tõeliselt kuulsaks siis, kui kunstnik ise enam elus ei olnud. 13. Kes rajas Eesti rahvusliku skulptuuri? Näited August Weizenberg rajas Eesti rahvusliku skulptuuri. Peetakse veel lisaks rajajaks Amandus Adamsoni. Weizenbergi teosed "Koit", "Hämarik"(mõlemad marmorist), "Linda"(marmor ja pronks). Käsitles rahvusromantilist ainest, loonud ka portreid, hauamonumente. Eelistas valget carrara marmorit
Ning ka antud töös arutleb ta tegelikult kaasaegsete probleemide üle, teeb seda aga nii, et kaasab filosoofia ajaloo suurkujud enda vestluspartnereiks. Järelikult on filosoofia ajalool tema hinnangul ka kaasaegsete asjade üle mõtisklejale midagi olulist ütelda. Ja see ongi filosoofia ajaloo puhul peamine – mitte pelgalt meelde jätta, mida keegi kunagi on ütelnud, vaid mõtelda koos inimmõtte suurkujudega iseenda kaasaja aktuaalsete probleemide üle. Et ja kuidas see võimalik on, võibki demonstreerida osutatud tekst. Lihtsustades võiks ütelda, et Popperi filosofeerimist ajendasid kaks revolutsiooni, mida inimkond kahekümnenda sajandi esimesel poolel läbi elas. Esimeseks neist oli revolutsioon loodusteadustes. 19. sajandi lõpus paistis, et loodusteadus, millele oli aluse rajanud Newtoni füüsika, on enam-vähem lõplikult valmis. Veel mõni üksik fundamentaalset tähendust omav
Kuuekümnendatel avaldatud tööd paistavad silma subjektiivsuse ning spontaansuse poolest, hiljem, eriti üheksakümnendatel, saab temast objektiivsust taotlev irooniline kõrvaltvaataja. Kui kuuekümnendatel-seitmekümnendate alguses tegeleb ta eelkõige isikupsühholoogiaga (Võlg, Tühirand), siis seitsmekümnendate lõpus pöördub ta üldiste identiteediküsimuste ning kultuuri kriisi probleemide juurde (Sügisball). Kõrvutades teda maailmakirjanduse suurkujudega, leiame ühisjooni Remarque'i kirjutamisviisiga - meeltemuljed ning alateadvuslikud tungid on segatud labaste ning igapäevaste stseenidega. Just meeleline maailm on see, mis viib tema teoseid edasi, väline sündmustik on tihti absurdne või parodeeriv (agathachristie'lik Mõrv hotellis, thomasmann'ilik Via regia). "Via regia tervikuna on Undi isikliku afektiivse struktuuri esitus... kus erisugused tegelased esindavad "ise" eri poolusi, impulsse või võimalusi,"
kurbadele tunnetele. Teispoolsuses on tal jälle võimalik kohtuda armsamaga. Romaan: ,,Ofterdingen". Talt on ka pärit fragmendid, mõttepäevik. Germaine de Stail üks esimesi autoreid, kelle puhul võib Prantsusmaal rääkida romantismist. Pani teoreetilised vaated kirja 1813. 2. nov 9. nov Friedrich Hölderlin(1770-1843). Elu lõpu veetis vaimuhaiglas. Pärit silmapaistmatust vaesest perekonnast. Läks õppima 5a teoloogiat Tübingeni ülikooli. Maksti stipendinumi. Õppis omaaja suurkujudega, Schelling ja Hegel. Seal õppis ka Hegel. 1795 läks Jenasse ülikooli. Hakkas tööle kuvernöörina ehk eraõpetajana. Kaupmees Gontat ja abikaasa Suzetta, tekkis lähedus naisega. Kaupmees kihutas Hölderlini välja. Esimene loominguline kimp: ,,Tübingeni hümnid." Tugevad Schilleri mõjud, kasutab retoorilist-filosoofilist paatost. Kirjutatud prantsuse revolutsiooni ajal ja selle mõju all. Kui muud luuletajad püüdsid eemalduda
väga satiirilised. Oli üks suuremaid luuletajaid, kuulus õukonda, ka tema vanemad olid kõrgaadlikud. Jaan Undisk on kirjutanud teose näidendi "Quevedo", seda on lõpuks otsustatud ka lavastada, mis räägib Quevedo konfliktist tollase peaministriga Felipe IV valitsuse all. Tema teosed on väga mitmeplaanilised, ei ole ühtki kindlat teemat või zanri. Borges, kes on tuntud lühiproosaga, räägib Quevedost ning võrdleb teda Shakespeare'i ja teiste suurkujudega. 1620ndatel avaldatud proosateoseid on Quevedol. Kroteski on palju tema loomingus. Luule on väga mitmeplaaniline. Tõsisem pool on täiesti olemas, kuid pole suur. Nt surmateemaline luule. Eksistesnsialistide kauge eelkäija. Elu ise on suremine. Vastandite kokkuviimine, elu ja surm. Mängulikkus, kontseptism (mõistemäng, vaimumäng). "Elu on suremise elav jada"; "Jääb armastus teispool surma". On ka lüürilist luulet. Kuid siiski kõige suurem loominguosa on satiiriline
5) Kirjelda rühma tegevust väljaande valmimisel 6) Mida eluks vajalikku õppisid? VI. Hindamine Toimub projektitöö sisehindamine. Kuna töö on pikaajaline ja mahukas, on õpilaste hindamiseks mitmeid võimalusi. Näiteks hinne esinemise eest pressikonverentsil, hinne artikli koostamise eest, hinne õpetaja projektitöö aruande eest. 4. Kokkuvõtteks Lisaks eluks vajalike praktiliste oskuste omandamisele tutvuti projektitöö käigus paljude suurkujudega. Seega, pikem projektitöö on huvitav ja arendav kogemus nii õpilasele kui ka aineõpetajale. Projektitöö ,,Juhtumi uuring Paluküla talispordikeskuse näitel" 1. Korralduslikud andmed Osalejate arv: kogu klass rühmadeks jaotatuna Orienteeruv kestus: ligikaudu 4 akadeemilist tundi Tehnilised vahendid: laserprojektor, mikrofon, videokaamera, diktofon 2. Eemärgid, õppesisu ja -tegevus Arendatavad pädevused: väärtuspädevus, suhtluspädevus, sotsiaalne pädevus, õpipädevus,
annaabi.ee 
