Valgustusperiood. ,,Riik. See olen mina" - Louix XIV. Absolutism Venemaal Venemaal oli võimule tulnud Peeter I, tema eesmärgiks oli Venemaa muuta Lääne-Euroopa suurriikide sarnaseks. Akna raidumine Euroopasse. Selleks korraldas ta reise Euroopasse, värbas Euroopast spetsialiste (Lääne-Euroopast), käis Hollandis laevaehitust õppimas, ja oli veendunud, et see oli edukate revolutsioonide tagatis. Rajas Peterburi. Vabanemaks Moskva vanameelsusest rajas Peeter I uue pealinna. Peeter I kinnisidee oli väljapääs Läänemerele. Tähtsaim sõda, mis selle tarvis peeti oli Põhjasõda (1700-1721) sõja tulemusena saavutas väljapääsu Läänemerele ning Eesti läks Rootsi võimu alt Vene võimule. Peeter I aegsed reformid · Uus valitsemiskorraldus, 1721 muutus tsaari nimi keisriks, aitasid valitseda senat ja vastava ala kolleegiumid. · Uus seisuste süsteem (teenistusastmete tabel), selle tulemusena tekkis täiesti uus kiht, keda nim...
Miks Venemaa jaoks lõppes sõda mitte võidu vaid revolutsiooniga Venemaa jaoks lõppes Esimene maailmasõda kaotusega. Pärast kaotust eraldusid venemaast Eesti, Läti, Leedu, Poola, Soome. See oli väga suur kaotus Venemaa jaoks. Esimese maailmasõja ajal, täpsemalt 1917. aastal, puhkes Venemaal veebruarirevolutsioon. Veebruarirevolutsiooni alguseks oli mitmeid põhjuseid, mis juba alguse saanud kaugemast minevikust. Venemaal valitses tol ajal Nikolai II. Tema käes oli kogu võimutäius, valitsev poliitiline
Nendel üritustel kasutati juba massiliselt kevadel avalikult välja toodud rahvuslippe; lauldi paljusid varem keelatud rahvuslikke laule; toetati sõnavõttudes Gorbatsovi reformipoliitikat ning esimest korda kutsuti üles omariikluse taastamisele (NB! Selle ettepanekuga tuli välja EMS esimees Velliste 11. septembris toimus lauluväljakul "Eestimaa Laul" , kus osales rekordiliselt 300 000 osavõtjat. · 1988. aastal toimus laulva revolutsiooniga seotud mitmeid poliitilisi sündmusi: · 2. veebruaril tähistati Tartu rahu aastapäeva · 24. veebruaril tähistati Eesti Vabariigi aastapäeva · aprilli algul toimus loominguliste liitude ühispleenum. Seal · nõuti suuremaid õigusi rahvusteadustele · arutati rahvuskultuuri olukorda · avaldati rahulolematust Eesti NSV juhtkonnaga · Rahvas pooldas pleenumi seisukohti.
Kas Eesti riik sai 1939-1940 ise oma saatuse üle otsustada? Eesti riigi saatus otsustati 1939-1940. Kuivõrd sai Eesti riik ja rahvas oma saatuse üle otsustada? Toimusid ülemnõukogu valimised. Eesti rahvale ei antud valida ning teistmoodi kandidaate ülemnõukogu valimistele ei lubatud. Oli vaid üks valimisblokk, uutele võimudele kuulekas Eesti Töötava Rahva Liit. Vaikiv ajastu algas 1934. aasta riigipöördega, mille peamised korraldajad olid riigivanem Konstantin Päts ja kindral Johan Laidoner. Päts oli koondanud võimu oma kätte. Näiteks tema otsustas, et tuua baasid Eesti sisse.(valis ennast ise ka presidendiks) Eesti ei oleks saanud kuidagi oma saatuse üle otsustada, sest NL ja Saksamaa olid sõlminud MRP. Nad jaotasid Euroopa mõjusfäärideks. Selle tulemusena jäid Eesti alad nõukogude mõjuvõimu alla. NL viis 1939. aastal baasid sisse, mis kaitsesid läänerannikul ning mis tõttu Eesti oli juba seespoolt haavatav.(...
Sel ajal oli ka vilets majandus ja finantsolukord, riigi raha läks peamisel sõdimiseks, riigivõlgade tasumiseks ja õukonna ülal pidamiseks. Revolutsiooniga hävitati keskkaegne ühiskondlik süsteem ja pandi alus uutele õigunormidele ja väärtustele. Suurele Prantsuse revolutsioonile järgnes Napoleon'i ajastu aastil 1799 1814/1815 Noore keisri Napoleon Bonaparte edukate sõjakäikudega, mis toimus Euroopa riikide koalitsioonide vastu aastani 1815, levisid revolutsiooniga tekkinud nähtused ja normid kiiresti üle Euroopa. Need sündmused muutsid 19. sajandil oluliselt Euroopat ning mis avalduvad ka tänapäeval. Euroopa arengut mõjutas inim -ja kodanikuõiguste levik. Prantsusmaal võeti vastu Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste võrdõiguslikkusele ja vabadusele algul oli see vastumeelt paljudele, kuid hiljem eeskujuks paljudele teistele riikidele
Suur Prantsuse revolutsioon - kas uue ajajärgu algus maailma ajaloos? Mitte keegi ei saa täpselt ööelda, millal algas Uusaeg. Mõned ajaloolased väidavad, et Uusaeg algas Inglise revolutsiooniga, mis algas 1640 aastal, teised aga arvavad, et Uusaeg algas kui Christoph Kolumbus avas Ameerikat. On ka neid, kes ütlevad, et Uusaeg algas Suure Prantsuse Revolutsiooniga. Kuigi, kui mind küsida, siis ma arvan, et Uusaeg võis algata Prantuse Revolutsiooniga, aga teised sündmused on sama moodi tähtsad. Kui me räägime üldse Prantsuse Revolutsioonist, siis me peame tuletama meelde, millal see oli. Ta kestis 10 aastat, algas 1789 ja lõppes 1799 aastal
"Kuidas Prantsusmaa (1789-1815) mõjutas Euroopat ja maailma " Aastatel 17891799 toimus Prantsuse kodanlik revolutsioon ehk Suur Prantsuse revolutsioon. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 20. sajandi totalitaarsed reziimid kui ka 19. sajandi revolutsionäärid. Kukutati feodaalkord ning kuningavõim. Aastatel 1789-1815 toimunud teod andsid alust paljude põhjalike muutuste läbiviimiseks, sooviti uuendusi kaasa haarati sellesse kogu maailm. 14. juulil 1789 Bastille' vallutamine, selle kindlusvangla maatasa lõhkumine ning järgnenud massiliikumine suunas tavatinimeste mõttemaailma peagi eitama kõike, mis pärit varasemast minevikust
Prantsuse revolutsiooni positiivsed ja negatiivsed küljed Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon toimus 1789-1799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord . Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga. Suur Prantsuse revolutsioon sai alguse eesõigustatud seisuse (vaimulikud, aadlikud) ja rikaste kodanikke vahel, majanduskriis veel aitas kaasa ja absolutistlik valitsemisviis. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja töölised - moodustas rahvastikust 97%. Ebaõnnestunud sõjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavõim ning valgusajastu ideed põhjustasid riigis üha suuremat rahuolematust. Prantsuse revolutsioonil olid nii häid kui ka halbu külgi.
asumaadeks. 2) Peale Euroopa oli ülejäänud maailmas ainult kaks iseseisvat suurriiki Jaapan ja USA. Euroopa tsivilisatsiooni, mille aluseks on isikuvabadus ja inimeste võrdsus, eraomand, ja turumajandus, rahva suveräänsus ja demokraatia, käsitleti kui inimkonna tulevikku. Euroopa kultuuri ja teadvuse vormi aluseks olid positiivsed teadmised ja ratsionaalne mõtlemine. Põhiideed, millel rajaneb tänapäeva Eruoopa, seostatakse Suure Prantsuse revolutsiooniga. Liberaalne kord võidutses. Ühiskondliku heaolu kasv, raudteed, elekter kõike seda veedeldi kui uue korra võidukäigu tulemust. Liberaal-demokraatlik kord polnud võimul siiski üle Euroopa Austaria-Ungaris, Venemaal, Balkanimaades veel liiguti selles suunas: tunnistati kehtetuks keskaegsed seadused, mis piirasid inimeste elukoha ja tööala valikuid, tühistati seisuslikud privileegid. Turumajandusel tuginev liberaal-demokraatlik riigkord hakkas järk-
kuulusid uurikkad, kes ei olnud huvitatud monarhia taastamisest. Rahulolematus ühiskonnas aga siiski ei vaibunud, populaarsust hakkas võitma Napoleon Bonaparte, kelle väed saatsid direktooriumi laiali. Täidesaatev võim läks kolmele konsulile, kellest üks oli Napoleon.18. brümääri riigipöördega lõppes Prantsuse revolutsioon. Oli ka mitmeid sõdasi Prantsusmaa vastu, sest teised riigid soovisid monarhia jätkumist, kuid lüüa sai Prantsusmaa alles 1815.a Waterloo lahingus. Prantsuse revolutsiooniga kukutati absolutistlik monarhia, loodi vabariik. Kaotati feodaalsüsteem, levisid valgustusideed, tekkis rahvustunne. Eluolus muutus nii mõndagi. Tuli üldine sõjaväe kohustus, loodi raamatukogusi, kunstimuuseume, pandi alus Rahvuslikule Arhiivile. Võeti kasutusele meetermõõdustik, kalender – ajaarvamine algas 22. septembril ja igas kuus oli 30 päeva, kuude nimetused olid pandud looduse järgi. Enam ei kasutatud tiitleid nagu ''härra'', ''proua'', vaid kasutusele tuli sõna ''sina''
majanduslikku olukorda. 20)Võrrelge K.Pätsi ja J.Tõnissoni vaateid( põhinõue, suhtumine suurde poliitikasse, toetajaskond, saavutused)? Põhinõue: Tõnisson emakeelne kooliharidus, Päts majandusliku olukorra parandamine. Suhutmine: puudub Toetajaskond:Päts- õpilased, haritlased, jõukas linnarahvas, Tõnisson- mõttekaaslased, jõukad haritlased, talupojad Saavutused:Võeti üle Tallinna linnvõim Pätsi poolt ja Tõnisson 21)Mida nõuti 1905.a. revolutsiooniga? Poliiitlisi õigusi Maa küsimuse lahendamist Rahvuslikud nõudmised 22)Mis toimus 16.10.1905.aastal Uuel turul? Inimeste tulistamine 23)Mida kujutas endast rahvaasemike koosolek ja mida nõuti? Kujutas endast inimesi kes olid kokku tulnud valdadest, linnadest ja seltsidest ja mõõdukad nõudsid suuremat eesti keele kasutust ja käremeelsed vabat riiki, maksude mitte maksmist, tsaaririigi boikotti ja sõjaväke mitte minekut.
Soomes põhjustas rahulolematus piirangutest relvastatud vastupanuliikumise tekkimist, mis polnud iseseisvalt piisav põhjus Vene võimudele järelandmiseks. 1905.aastal puhkenud revolutsioon sundis aga Vene impeeriumit tegema piirangutele leevendusi (nt luba asuda ette valmistama seadust Soome esinduskogu Eduskonna valimisteks üldistel valimistel). Baltikum nagu ka teised Venemaa rahvad talusid kaua rahvuslikku surutist ja sotsiaalseid pingeid ning seetõttu mindi 1905. aastal puhkenud Vene revolutsiooniga aktiivselt kaasa. 16.oktoobril 1905.aastal Tallinnas jõudsid vastuolud valitsusega selleni, et võimud andsid käsu avada tuli meeleavalduse pihta. Ärevust leevendas 17.oktoobri manifest, mis lubas ka Baltimail poliitiliste erakondade moodustamist. Vene Keisririik on olnud kahetsusväärselt kitsi kõikvõimalike piirangute kergendamisega, mistõttu kubermangud pidid loovutama ennem õiguste suurenemist paljude patriootide elusid.
Heinrich Heine (1797-1856) Andro Andronov 11.klass Elulugu Christian Johann Heinrich Heine, Sünninimi: Harry Heine Isa: Samson Heine Ema: Betty Heine Üks tähtsaim saksa luuletaja ja ajakirjanik 19.sajandil Juudi päritolu Vanim laps perekonnas Tema lapsepõlv ja noorus sattusid Prantsuse revolutsiooniga seotud suurte muudatuste aega Õpingud 1819: õppis õigusteadust Bonni ülikoolis 1820: Göttingeni ülikooli - katkestatud duelli tõttu 1821-1823: Berliini ülikooli 1822: ,,Gedichte" ("Luuletused"), 1823: ,,Tragödien nebst einem lyrischen Intermezzo" ("Tragöödiad ja lüüriline vahemäng") 1824. aastal naasis Göttingeni ... 1827: lüürikakogu "Buch der Lieder" "Lauluraamat" - väga kuulus 1831: Kolis elama Pariisi
1) Millised muutused toimusid Prantsusmaa usuelus seoses revolutsiooniga? V: Kaotati kirikukümnis, müüdi kiriku maid, võeti kirkute varad ära, kirikute maa anti talupoegadele ilma välia ostuta, kirikutlet võeti ära mitmed ühiskondlikud funktsioonid, suleti enamus kloostreid, toimus vaimulikkonna lõhenemine, 2) Kinnita kahe näitega väidet, et Prantsusmaal vähenes revolutsiooni ajal katoliku kiriku roll. V: Püüti luua ülemaalist moraali kultust. Anti korraldus maha võtta ja hävitada religioosed sümbolid
28.03.2014 Putin: Krimmi sündmused näitasid Vene sõjaväe kõrget taset 2. 21.03.2014 Venemaa ähvardas "peegeldada" Lääne sanktsioone 5 3. 18.03.2014 Putin föderaalkogu ees: Krimm oli ja on Venemaa lahutamatu osa 4. 18.03.2014 Putin liigub lähemale Krimmi annekteerimisele 5. 17.03.2014 Putin tunnustas Krimmi iseseisva riigina 6. 02.03.2014 Medvedev: Kiievi valitsus langeb uue revolutsiooniga 7. 25.03.2014 Lavrov: Venemaa ei ründa Ida-Ukrainat 8. 03.03.2014 Lavrov: Lääneriigid peavad seadma esikohale Ukraina rahva huvid Artiklid koos analüüsiga on täies mahus välja toodud töö lõpus, lisade osas. Analüüsiühikuks on üks artikkel. Meetodikohased küsimused, mille abil püüan hakata vastama uurimisküsimustele on järgmised: esiteks − millisena käsitlevad Vladimir Putin, Dmitri Medvedev ja Sergei
usutunne. Kunstile seati praktilisi ülesandeid kasvatada ja mõjutada inimesi, kirjandus pidi levitama vaimuvalgust. Inglismaa kodanlik pööre toimus kõige varem nii sai muule Euroopale esmaseks eeskujuks tollane Inglise ühiskonnakorraldus. Prantsuse valgustus oli seevastu kõige võitluslikum, sest sealne absolutism pidas vastu peaaegu sajandi lõpuni, lõppedes Suure Prantsuse Revolutsiooniga 1789. aastal. Just prantsuse filosoofid Voltaire ja Rousseau kujundasid tollase ja järgneva Euroopa vaimse palge. Vaimupimeduse vastase võitluse sümboliks sai Voltaire. Rousseau idee kõigi inimeste looduslikust ehk loomulikust võrdsusest pani aluse uue kultuuritüübi romantismi sünnile XVIII saj lõpus. Valgustusajastu ülim püüdlus oli levitada haridust, sest usuti, et inimkonna hädades on süüdi vaimupimedus, harimatus ja keskajast pärit fanatism
võimuahnusega varjutas kogu riiki. Maad valitsevad vürstid käisid pidevalt peolt peole ja raiskasid vanemate, kui ka oma talupoegade teenitud varandust. Antud tegevust iseloomustab hästi Dolohhovi joomatuur, kus ta tõestas teistele seltskonnas viibijatele enda võimet aknalaual käed lahti seistes pudeli viski ära juua. Sisuliselt tegeleti sarnaste seltskonnaõhtutega vaid põhjusel, et endale huvitavat tegevust leida ja abielusid sõlmida. Napoleoni revolutsiooniga kaasnenud sõda tõi välja võimu puuduva soovi tegevust mõista ja probleemi lahendada. Sõda Venemaa poolel juhtivad kindralid viibisid reaalsest lahinguväljast eemal ja ei tundnud sugugi huvi lahinguväljal toimuva vastu. Nii pettus ka Andrei Bolkonski Austria õukonda sattudes seal valitsenud meeleolus . Käimas oli kogu Euroopat kaasav sõda ja õukond võttis toimuvat, kui Maa välist sündmust, mis neid ei puuduta. Võib väita, et Austria kaotas sõja oma passiivsuse tõttu
5. Millal rajati esimene raudtee Eestis? Nimeta vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870 * tekkisid uued asulad ja ettevõted *arenes kaubavahetus *suurenesid suhted teiste riikidega ? 6. Kuidas suhtusid Eesti erinevad poliitilised jõud 1905. aasta revolutsiooni? Kes tegutses sinu arvates õigemini? Põhjenda oma seisukohta. j.tõnnisson oli revolutsiooni vastu. Ta tahtis,et eestlased puutuksid suhteliselt vähe revolutsiooniga kokku. Ta tahtis,et kõik oleks seaduslik. Minu meelest käitus tõnnisson õigesti, sest ta ajas asja seaduslikult ja seoses sellega ei olnud põhjust veriseks mahasurumiseks. 7.venemaa pooldas serbiat, austria-ungari kuulutas välja sõja serbia vastu. Seepeale kuulutas venemaa välja mobilisatsiooni. 8. Millised riikide liidud kujunesid välja esimese maailmasõja alguseks? kes nendesse kuulusid? kolmikliit- saksamaa, itaalia, austria-ungari Antant- venemaa, inglismaa , prantsusmaa 9
Klassitsistlik kunst. KT tunnis-jagatud õppimine 1 Klassitsismi kõige olulisem tunnus on kindlasti vormireeglite olemasolu. 2. 18. Sajandit on nimetatud valgustussajandiks tollel ajal maailmas levinud mõistuse ja tõe valguse tähtsustamise tõttu. 5. Antiigi pärandiga oli võimalik lähemalt tutvuda Pompeji ja Herculaneumi linnas, mis tuha alt välja kaevati ja milles oli antiigi pärand hästi säilinud. 7. Klassitsismi periodiseeritakse üldiselt: 1. Varaklassitsism (1770-1800) 2. Kõrgklassitsism (1800-1830) Prantsusmaal: 1. Louis XVI stiil (1760-1790) 2. Direktooriumistiil (1790-1800) 3. Ampiirstiil (1800-1820) Õ.lk 179 2. Klassitsismiajal kasvas itaalia renessanssiajastu arhitekti Andrea Pallachio mõju. Temast lähtuvat arhitektuuristiili nimetatakse pallachionismiks. 3. Klassitsistlikule stiilile viitab hoone fassaad. 4. Klassitsistlik sisekujundus oli võimalikult sümmeetriline, lihtne ning samal aja...
5. Millal rajati esimene raudtee Eestis? Nimeta vähemalt 3 raudteede rajamise soodsat tagajärge. 1870 * tekkisid uued asulad ja ettevõted *arenes kaubavahetus *suurenesid suhted teiste riikidega ? 6. Kuidas suhtusid Eesti erinevad poliitilised jõud 1905. aasta revolutsiooni? Kes tegutses sinu arvates õigemini? Põhjenda oma seisukohta. j.tõnnisson oli revolutsiooni vastu. Ta tahtis,et eestlased puutuksid suhteliselt vähe revolutsiooniga kokku. Ta tahtis,et kõik oleks seaduslik. Minu meelest käitus tõnnisson õigesti, sest ta ajas asja seaduslikult ja seoses sellega ei olnud põhjust veriseks mahasurumiseks. 7.venemaa pooldas serbiat, austria-ungari kuulutas välja sõja serbia vastu. Seepeale kuulutas venemaa välja mobilisatsiooni. 8. Millised riikide liidud kujunesid välja esimese maailmasõja alguseks? kes nendesse kuulusid? kolmikliit- saksamaa, itaalia, austria-ungari Antant- venemaa, inglismaa , prantsusmaa 9
Heaoluriik Eesti ei ole klassikaline heaoluriik, sest kuigi toimub ressursside ülekandmine ei lähe pool avalikest kuludest sotsiaalsfääri vajadusteks. Demokraatia ja diktatuuri võrdlus Demokraatia Diktatuur Vabaajakirjandus, meedia Tsensuur Vabad valimised -( rikutakse vabade valimiste põhimõtteid) Võimud lahutatud institutsiooniliselt Võimude lahusus puudub Austatakse inimõigusi Rikutakse inimõigus, et säilitada diktatuuri Eksisteerib kodanikuühiskond Puudub või põrandaalune(puudub vaba kodanikualgatus) Demokraatia sai alguse 5saj. Ekr Vana-Kreekas. Antiikaja lõpul ja keskaja algul demokraatiat ei eksisteeri. Demokraatia tõus algab kodanike e linnakeskklassi revolutsioonig...
võimuorganit direktoorium. See tõi riiki paljuski selgust, paremat ja soodsamat olukorda, kuid siiski, rahulolematus ühiskonnas ei vaibunud. Populaarsust hakkas võitma Napoleon Bonaparte, kes surus maha rojalistide mässukatse, kuid edaspidi paistis ta silma eduka ja võimsa väejuhina. Prantsuse revolutsiooni võid pidada maailma suurimaks revolutsiooniks maailma ajaloos. Selle vägivaldse,jõhkra, karmikäelise ja ohvriterohke revolutsiooniga suudeti palju ära teha. Üldkokkuvõttes võib öelda, et kaotati absoluutne monarhia, mis tõi algul Prantsusmaale palju kasu, kuid hiljem tõi see endaga rohkem kaasa negatiivseid asjaolusid. Hea oli see, et kolmas seisus sai maaomanikeks ning aadlikud kui ka vaimulikud,pidid samamoodi makse maksma nagu kolmas seisus, mistõttu oli see vaesemale kihile paljuski eeliseks. Revolutsioon aitas ka paljuski valgustusideede levikule, mis tõstsid rahvustunnet,
1.ÜHISKONDLIK maksukriis, esimene ja teine seisus olid maksudest vabad(vaesed olid 3 seisus) 2.POLIITILINE kuningas kutsus kokku seisuste generaalstaadid(valijakogud) 3.RAHANDUSLIK kuninga pillav eluviis 4.MAJANDUSLIK oli vaja uusi makse kehtestada, nõuti makse ka esimesele ja teiseseisusele. Kuidas olukord lahenes Suur Prantsuse toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Kuidas oleks võinud olukorda teisiti lahendada? Et revolutsiooni ei oleks tekkinud, oleks pidanud sõdadele vähem raha kulutama, Makse oleks pidanud maksma kõik seisused. Kuningapere oleks pidanud kokkuhoidlikumalt elama
NSVL ja kommunistlik süsteem Kommunism on sotsiaalne ja majanduslik süsteem, kus pole eraomandit, sotsiaalseid klasse, kus kõik varad on ühiskondlikus omandis, kus kõik inimesed on võrdsed nii sotsiaalselt kui majanduslikult. Leninism (Lenini poolt marksismi tõlgendamisel loodud ideoloogia.) · Imperealism on vaja kukutada (revolutsiooniga) · revolutsioon ühes riigis kutsub need esile ka kõigis teistes riikides. (ei toimunud) · Lenini kultus (linnad, kolhoosid, bust, portree, surnukeha) Stalinism · 1924 algul suri Lenin, kes soovitas oma järglaseks Lev Trotskit. · Esile tõusis aga partei peasekretäri kohalt Jossif Stalin. (1020 saavutas ainuvõimu) · Iseloomustab - totalitaarne ainuparteisüsteem, reglamenteeritud ühiskonna elu, salapolitsei, kohustuslik bolsevismi ideoloogia, juhikultus, vene sovinism, agressiivne välispoliitika, Stalin = töörahva "juht ja õpetaja". NE...
ja Faraday silindri Telegraafiaparaat 1837. aastal 1837. aastal leiutas Samuel Morse telegraafiaparaadi, millega sai vastu võtta ja saata kodeeritud sõnumeid. Igale tähele vastas kindel punktide ja kriipsude kombinatsioon mida hakati kutsuma morsemärkideks. Morsetähestik Samuel Morse (1791-1872) Klassitsism Klassitsism 1760-1830 Põhja-Ameerikas ja Euroopas levinud kunsti- ja arhitektuurisuund. Prantsusmaal oli klassitsistlik kunst seotud revolutsiooniga. Oma ainestiku leidis klassitsistlik kunst sageli antiikmütoloogiast ja ajaloost. Klassitsism arhitektuuris Ehitiste põhiplaanid olid lihtsad. Väheste kaunistustega ja siledad seinapinnad, sümmeetria ja korrapära annavad klassitsistlikele ehitistele range ilme. Tartu ülikooli peahoone Klassitsism arhitektuuris Sisekujunduses olid
Janitsarid jalaväelasest palgasõdurid, 14.-17. saj. Türgi sõjaväe peamine löögijõud. Janitsaride vägi kaotati 1826.a. Türgi armee ümberkorralduse käigus. Türgi ike kutsus esile kreeklaste vastupanu. Paljud kreeklased põgenesid välisriikidesse(Itaalia, Austria,Venemaa). Väliskreeklaste tegevusalaks olid kaubandus, meresõit, tavaliselt olid varakamad kui kodukreeklased. Suure Prantsuse revolutsiooni mõju vabadusvõitlusele Prantsuse revolutsiooniga seoses hakkas Balkani poolsaare rahvastel tärkama rahvuslik eneseteadvus. Kreeklaste rahvusliku eneseväärikuse allikaks oli kuulsusrikas minevik. 1814. aastas asustati Venemaal Odesa linnas revolutsiooniline salaselts ,,Philike Hetaireia", juhiks sai 1820. aastal Vene armee kreeklasest kindral Aleksander Ypsilanti(pildil) Isesisvumine 1821.aasta märtsis algas Kreeka ülestõus, millele andis tõuke Venemaa kreekalastest vabadusvõitlejad, kes teel Kreekasse purustati Türgi poolt.
oopereid. Nimeta ühe ooperi pealkiri, mis on loodud nende loomingu alusel. Mariette Bay, Victor Hugo, Alexandre Dumas. Rigoletto. 8.Mis zanris on need teosed ja kes on nende autoriks? Nokturnid- instrumentaal vokaalmuusika nt: Franz Liszt Reekviem- instrumentaal nt: Robert Schumann Rigoletto- instrumentaalvokaal nt: Giuseppe Verdi Carmen- -||- nt: Georges Bizet Nabucco- ||- nt: Giuseppe Verdi Poloneesid- instrumentaal nt: Frédéric Chopin 9. Kuidas oli Fr. Chopin seotud Varssavi revolutsiooniga? Revolutsiooniline etüüd (arvatavasti kirjutatud, mõeldes ülestõusule kodumaal; "etüüd vasakule käele") 10. Miks ei olnud G.Bizet`i ooperid populaarsed tema eluajal? Teised olid kuulsamad nagu näiteks Tsaikovski,Debussy, kui nad mõistsid teose suurust, siis sai kuulsaks. 11. Mis zanris on need teosed ja kes on nende autoriks? Te Deum- vokaalinstrumentaal nt: Verdi Ballaadid- instrumentaal nt: Chopin Traviata- vokaalinstrumentaal nt : Verdi Otello- vokaalinstrumentaal nt: Verdi
kasutada, ei julge ta seda teha kuna pole selleks varem võimalust saanud. 3) Suurimaks takistuseks on kogemuse puudus, inimene pole harjunud iseseisvalt mõtlema. Alaealisus on saanud loomuomaseks, ettekirjutused ja määrused on saanud jalaraudadeks, millest vabanemisel ei pääse inimene ometi temas ajaga kasvanud ebakindlusest ja seetõttu ei suudagi kindlal sammul astuda. 4) Valgustuse tingimuseks on vabadus. Revolutsiooniga saavutatakse küll ajutine vabadus ühe valitseja alt, kuid selle tagajärjel asenduksid vaid vanad eelarvamused uutega ning ühiskond langeks peagi tagasi vanale tasemele. Mõtlemisviisi reform on aga eelduseks tõelisele vabadusele, kus on võimalik oma mõistust avalikult kasutada. 5) Mõistuse avaliku tarvitamise all peetakse silmas selle tegemist õpetlasena publiku kui kuulajaskonna ees. Eratarvituse all peetakse silmas üksikisiku õigust oma mõistust
temperamentsuse poolest. Kui nad räägivad, siis nad alati vehivad kätega ning kasutavad üldiselt väga palju kehakeelt oma keele väljendamisel. Samamoodi öeldakse ka hispaanlaste ja lõunaameeriklaste kohta. Iga rahvus väljendab ennast enda keele kaudu. Keel võimaldab ühel rahval näidata ennast ülejäänud maailmale ennast kehtestada. Tänu keelele saab rahvas väljendada oma tundeid, meeleolu. Näiteks kui eestlased võitlesid iseseisvuse eest laulva revolutsiooniga, kuigi see polnud eestlaste algne eesmärk. Laulva revolutsiooni tagamõte oli inimeste elu-olu paremaks muuta, kuid eestlased tõestasid sellega eesti keele mõjuvõimsust ning oldi ühe sammu võrra lähemal iseseisvuse taastamisele. Keelel on tähtis ülesanne - ühendada rahvast generatsioonide kaupa edasi. Kuna keel on tunnus, mis meid ühendab ning mis meie identiteeti tõestab, siis on see oluline, et iga uus põlvkond kannab keelt edasi ning et keel ühendaks igat sugupõlve
KLASSITSISM Tekke koht Prantsusmaa Aeg 18 sajandi viimastel ja 19 sajandi esimestel aastakümnetel Ainestik Kunst oli seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimeste allumist riigil, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis oma ainestiku sageli antiikmütoloogiast ja ajaloost. Sündmused ja nähtused, mis mõjutasid teket. Klassitsism tekkis seal maades, kus oli absolutistlik monarhia. Suure Prantsuse
Filosoofia kodutöö nr.1 Gregor Johannson 134303 IAPB, Reede, 1/3, 12:00 KOSTMINE KÜSIMUSELE: MIS ON VALGUSTUS? Immanuel Kant Teksti põhiidee: Paljud inimesed on oma mõtlemises alaealised e. nad ei suuda iseseisvalt mõtelda, kas siis ei viitsi või ei julge. Valgustatud inimesed mõtlevad iseseisvalt, on targemad ja tajuvad ümbritsevat paremini. Seega on valgustust oluline soodustada, sest seeläbi jõuavad inimesed parema eluni ning ka riigile on see kasulik. Sisukokkuvõte: Alaealised inimesed on need, kes ei suuda ise mõtelda, ehk neil puudub otsustusvõime. Need, kel on otsustusvõime, kontrollivad alaealisi, ehk asuvad nende eestkostjateks. Peamised põhjused, miks endiselt on nii paljud inimesed alaealised, on laiskus ja julgematus ise otsuseid teha. Autori arvates on mugav olla alaealine, kui vaid jaksaks maksta, et teised tema eest mõtleksid. Eestkostjate h...
Suur Prantsuse Revolutsioon Suur Prantsuse revolutsioon ehk Prantsuse kodanlik revolutsioon (Lne- Euroopa ajaloolises traditsioonis ja alates 1991. aastast ha enam ka Eestis nimetatud lihtsalt Prantsuse revolutsiooniks) toimus 17891799 Prantsusmaal. Selle kigus kukutati Prantsusmaal kuningavim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest vtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionrid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reiimid. Feodaalkord oli laostunud, vastuolud helt poolt eesigustatud vaimulike ning aadlike ja teiselt poolt juka kodanluse vahel olid teravad. Kolmas seisus - kodanlus, talupojad ja tlised - moodustas rahvastikust 97%. Ebannestunud sjad, toretsevalt elav ja ebapopulaarne kuningavim ning valgustusajastu ideed phjustasid riigis ha suuremat rahuolematust. Nimest ja olemusest
et arstabi ja haridus oleks riigis rahaliselt kättesaadav kõigile 4) sotsiaaldemokraadis ei poolda revolutsioone, vaid reforme Kommunism on sotsialismi äärmuslik vorm. Selle ideoloogia järgi pidi kogu omand kuuluma riigile, kes hakkab majandust juhtima ühest keskusest ühtse plaani järgi. Arves- tati, et kui omand on riiklik, kaob ka mis tahes varanduslik ebavõrdsus. Peale selle väitis kommunistlik ideoloogia, et niisugune suur muudatus tuleb teha revolutsiooni teel, sest ainult revolutsiooniga on võimalik ühiskonda järsult muuta. Kommunistlik ideoloogia viidi ellu Nõukogude Liidus ning Teise maailmajõja järel Ida-Euroopa sotsialistlikes riikides. Praegu järgitakse kommunistlikku ideoloogiat Kuubal Põhja-Koreas ja Hiina Rahvavaba- riigis. Poliitilised ideoloogiad ja parteid jagatakse parem- ja vasakpoolseteks ning nende vahele jäävateks tsentristlikeks ideoloogiateks. Parempoolsed ideoloogiad ei poolda riigi sekkumist ettevõtjate majandustegevusse,
1905. aasta revolutsioon Eesti elu edasiviiv sündmus? 1905. aastal 9. jaanuaril algas revolutsioon Venemaal Peterburis, mille ajendiks oli Verine Pühapäev. Sõdurid avasid tule sealse rahumeelse demonstratsiooni pihta, mille tagajärjel sai surma üle 1000 inimese ja haavata ligikaudu 5000. Seejärel puhkesid protestimeeleavaldused kogu Venemaal ja Eestis, peamiselt Tallinnas. Korraldati streike, peeti miitinguid, leidsid aset kokkupõrked politseiga ja muud rahutused. Rahuldused ei piirdunud vaid linnasiseselt, vaid levisid ka väljapoole pealinnast, haarates vabrikutöölisi, ametnikke ja käsitöölisi linnades, tudengeid ja õpilasi koolides, mõisamoonakaid, sulaseid ja taluomanikke külades. Samaaegselt teravnesid ka võitlusvormid: majanduslikud nõudmised asendusid poliitilistega, streigid muutusid peaaegu igapäevasteks, maal hävitati mõisavara, sagenesid kokkupõrked politsei ja sõjaväega. Kuid kas sellest kujunes sündmus, m...
Revolutsioon algas 12. jaanuaril, kui streigiga alustasid ,,Dvigateli" töölised. Nendega ühinesid veel paljud teised. Puhkes suur streigilaine, kus streikis 15 tuhat tööstustöölist. Alanud revolutsiooniga läksid kaasa haritlased ja õppivad noored, eriti üliõpilased. Töölisliikumise mõjul elavnes võitlus mõisnike vastu. Nõuti tööpäeva lühendamist, rahapalga ja moona suurendamist. 1905. aasta sügisel astus revolutsioon oma kõrgeimasse, otsustavasse faasi, kus algas poliitiline üldstreik, mis haaras kogu Tallinna. Meeleavalduses osales 40 tuhat osavõtjat. Oktoobri poliitiline üldstreik haaras ka Tartu ja Narva. Osa võttis sellest üle 20 tuhane tööstustöölise ja raudteelase.
Eesti tee iseseisvumisel oli konarlik Eesti tee iseseisvumisele oli konarlik, sest eestlastel tuli seista silmitsi mitmete takistustega. Suures osas segasid iseseisvumist enamlased, kes ei soovinud, et Eesti iseseisvuks. Tsaarivõimu kukutamine 1917. aastal revolutsiooniga andis eestlastele soodsa võimaluse. Kuna endine valitsemiskord kukutati, sai Ajutise Valitsuse esindajaks Eestimaal linnapea Jaan Poska. Eestlased kasutasid seda võimalust ära ning organiseerisid oma poliitilised parteid ja ühtlustasid nõudmised. Eestile autonoomia andmist taotleti Ajutiselt Valitsuselt. Ajutine Valitsus aga tõrkus seda andmast ning eestlased korraldasid 26. märtsil 1917 Peterburis võimsa meeleavalduse, mille tagajärjel oli Ajutine Valitsus sunnitud andma
aina rohkematel eestlasetel avanes võimalus kaasa rääkida oma elukoha muutmises. Nii kujunesid välja ka esimesed Eesti erakonnad nagu Eesti Rahvameelne Edu Erakond, Eesti Maarahva Liit, Eestimaa Sotsiaaldemokraatlik Tööliste Partei jt. Just tänu rahvusliku haritlaskonna välja kujunemise ja nende eest juhtimisel jõuti Eesti iseseisvuse välja kuulutamiseni. Suureks eelduseks Eesti riigi sündimisele oli Venemaa nõrgenemine. Juba 1905. aasta revolutsiooniga olid sidemed vene tsaarivõimuga kõvasti nõrgenenud. Venemaal olid pingelised ajad ja kasvasid protestiliikumised. Kulminatsiooniks oli 1917.a. veebruarirevolutsioon, millega kukutati ka tsaarivõim, millega saabus suur segaduste aeg ja kodusõda. See lõi soodse pinnase Eesti eraldumiseks Vene riigist ning Eesti haritlased suutsid selle olukorra hästi ära kasutada. Ajutise Valitsuse juhiks sai Jaan Poska. Loodi ka kiiresti oma poliitilised parteid ja ühtsed nõudmised. 26. märtsil 1917
erinevad lahkhelid. Madalama seisuse mad tahtsid rohkem õigusi, elutingimusi jne. 3. Tooge näiteid erinevate sotsiaalsete gruppide vastandlikest ootustest ja huvidest revolutsiooni ajal. Rojalistid pooldasid kuningavõimu , jakobiinid olid kuningavastased Zirondiinid ootasid revolutsioonilõppu, jakobiinid selle süvenemist 4. Kuidas mõjutasid prantsuse revolutsiooni järgmisi eluvaldkondi: Riigivalitsemine ja seadusandlus Kuna tegemist oli maailma tuntuma revolutsiooniga, võtsid sellest eeskuju teised 19 saj revolutsionäärid ja 20 saj totalitaarsed reziimid Sutav kogu sai õigesti seadusi välja anda Võeti vastu „inimse ja kodaniku õiguste diklaratsioon“, mis on aluseks tänapäeval kehtivatele õigustele. Kultuur Hävitati kultuuriväärtusi Kultuuriväärtuste kaitseks loodi organisatsioone ja kunstimuuseu, samuti raamatukogudee võrk. Lourre muuseum
Zeus/Jupiter Peajumal, taeva-, tormi- ja äikesejumal Hera/Juno Abielunaiste kaitsja Poseidon/Neptunus Merede valitseja Hades/Pluto Põrgujumal Demeter/Ceres Viljajumalanna, viljakusejumalanna Ares/Mars Sõjajumal Hephaistos/Vulcanus Tulejumal Athena/Minerva Sõjajumalanna, tarkuse- ja käsitööjumalanna Apollon/Apollo Valguse, tõe, muusika ja ennustuskunsti jumal Artemis/Diana Jahijumalanna Nike/Victoria - Võidujumalanna Hermes/Mercurius Jumalate käskjalg Aphrodite/Venus Ilu- ja armastusejumalanna Dionysos/Bacchus Veinijumal Hestia/Vesta-Kodukolde jumalanna Thales- esimene filosoof ja esimene teadlane. Maailm on tekkinud veest ja ujub vee peal. Anaximandros- vanakreeka filosoof. Arvas, et maa koosneb apeironist. Demokritos- vanakreeka filossoof. Arvas, et maa koosneb tühjusest ja seda ümbritsevatest aatomitest. Pythagoras- vanakreeka filosoof ja matemaatik. Maailmakorraldus põhines arvulistel suhetel. Herodotos- kr...
tegevusega. Neile ei meeldinud riigivõimu avalik kritiseerimine. Nende majanduslikues vaadetes ilmneb selge soov kaitsta oma maa tootjate ja kauplejate jaoks turgu välismaise konkurentsi eest. Konservatiivide ideaalik oli tugev riik. Liberalism Liberalism ehk vabameelsus on suund majanduses, poliitikas ja filosoofias, mis lähtub kõigi inimeste vabadusest ja õigustest, mida kaitseb riik. Liberalismi iseloomustab soov kaitsta Prantsuse revolutsiooniga kätte võidetud vabadusi ning vajadus põhjendadad majanduslikult eduka kodanluse püüdlusi saada poliitilist võimu. Liberalism võrdsustas kõik inimesed seaduse ees. Liberalismi peamiseks kantsisks 19. sajandil oli Inglismaa. Liberalistid Liberaalid nõudsid sõnaõigust, koosolekuõigust, ühinemisõigust ja usuvabadust. Liberaalid pooldasid: Konstutsioonilist monarhiat või vabariiki Valimisõiguste järkjärgulist laiendamist
11. Miks muutusi Prantsusmaa kaitsesõjad vallutussõdadeks? • Euroopa riigid ühinesid Prantsusmaa vastu, et likvideerida revolutsioonisaavutused. Prantsusmaa asus end kaitsma ja seejärel sissetungijaid karistama. • Oli näha, et paljud Euroopa rahvad ei ole oma valitsejatega rahul • Prantslastel tekkis soov hõivata uusi alasid ja kehtestada Euroopa enda ülemvõim • Esile oli kerkinud tugev ja andekas väejuht Napoleon. 12. Nimeta 5 revolutsiooniga kaasnevat muutust inimeste eluolus ja kultuuris. - Üldiseks kõnetlusvormiks sai „sina“. Varasemad olid „härra“, „proua“, „preili“ jne. Loobuti aristokraatlikust rõivamoest, mida hakkas asendama lihtrahva rõivastus. Rõhutati vooruslikkust. Ühiskonnast püüti välja juurida usku ja vähendada kiriku mõju. Religioosseid sümboleid hakati hävitama. 13. Miks hakati just Prantsuse rev sündmustega seoses rajama kunstimuuseume, arhiive
Seadusandlik võim kuulus 2ks aastaks Seadusandlikule kogule, täidesaatva võimu peaks oli kuingas, kohtuvõim oli sõltumatu. 1791 teatas Louis XVI, et revolutsioon on lõppenud. Tekkisid uued poliitilised rühmitused. Vasakpoolsete seas oli palju saadikuid, kes pärit Gironde'i nimelisest kohast, sealt nimi zirondiinid. Nende toetajad olid suurkaupmehed ja manufaktuuriomanikud. Nende siht oli vabariik, mille ideaalid võetud antiikajast. Välismaale pagenud aadlikud tegid revolutsiooniga võitlemiseks 15 000 mehega armee. Prantsusmaa vastu valmistusid sõtta astuma Suurbritannia, Preisi Austria. 10. august 1792 Seadusandlik Kogu kõrvaldas kuninga troonilt, kutsus kokku Konvendi. Konvendi esimesel istungil kaotati kuningavõim. Louis Capet ( Louis XVI) anti kohtu alla tema ilmsiks tulnud salasepitsuste tõttu revolutsiooni vastu. Talle määrati surmanuhtlus. Louis XVI hukati 21. jaanuar 1793. Konvendi vasakus tiivas olid montanjaarid, kelle juhiks Robespierre.
Tema tuntuim teos on "Horatiuste vanne", milles esmakordselt on täielikult ellu viidud klassitsismi põhinõuded: Maali sündmustik pärineb Rooma ajaloost. Näeme sel Horatiuste perekonnast pärit noormehi, kes vannuvad oma vanale isale vapralt võidelda vaenlaste vastu. Murest murtuna jälgivad seda stseeni noormeeste naised ja õed. 1789. a. revolutsiooni eel nähti selles maalis üleskutset kodanikuvaprusele. David läks innukalt kaasa revolutsiooniga, näiteks lõi ta maali vannisoleku ajal reetlikult mõrvatud revolutsiooni juhist Marat´st. Napoleoni võimuletulekul läks kunstnik üle keisri pooldajate leeri, luues hiigelsuuri maale keisri ülistuseks. Näiteks on tema "Napoleoni kroonimine" üle 6 meetri kõrge ja üle 9 meetri lai. Tänapäeval pakuvad need õõnsalt paatoslikud teosed aga üpris vähe, hoopis kõrgemalt hinnatakse nüüd Davidi loodud portreid.
Kuidas Prantsuse revolutsioon ja Napoleoni ajastu mõjutasid Euroopa arengut? Prantsusmaa revolutsioon sai alguse eelkõige kuninga hooletust käitumisest, sest kuningakoja toretseva ja luksusliku elustiili taustal halvenes aga kiiresti riigi üldine majanduslik olukord ning elanikkonna elatustase langes. Selle revolutsiooni käigus kukutati Prantsusmaal kuningavõim ning feodaalkord. Tegemist on maailma tuntuima revolutsiooniga, millest võtsid eeskuju nii 19. sajandi revolutsionäärid kui ka 20. sajandi totalitaarsed reziimid. Kriis, mis Prantsusmaal aset leidis, oli paljude muutuste alustalaks. Toimuma hakkasid suured ümberkorraldused. Asutav Kogu sai õiguse seadusi välja anda. Talupojad vabastati teotööst ning kaotati ka kirkukümnis. Ameerika Ühendriikide iseseisvusdeklaratsiooni eeskujul võeti vastu ,,Inimese ja kodaniku õiguste deklaratsioon", mis tugines kõigi inimeste
üksteisest tugevamad olla. Suured riigid võtsid väikeseid riiki protektoraadi alla. 7.Miks nimetati Balkanit püssirohutünniks? -Balkanil oli mitu riiki millel olid sagedased omavahelised tülid. Riikide omavahelised liidusuhted võisid vallanduda väikesest konfliktist suure sõja. Suurriikide huvide põrkumine. 8.Kuidas rahvuslus aitas kaasa sõja puhkemisele Euroopas? -Rahvusluse võidukäik algas koos Suure Prantsuse revolutsiooniga 18.saj lõpul. Rahvuslaste eesmärgid olid ühendada samast rahvusest elanikkonnaga riigus, eraldada impeeriumitest vähemusrahvad ja saavutada laialdane autonoomia. Tagajärgedeks olid aga sovinismi kasv mille käigus suruti maha väikerahvad, genotsiidede tahtlik ja füüsiline hävitamine, Esimene maailmasõja puhkemine ja impeeriumite lagunemine selle käigus. Imperialism-suurriikide poliitika, mille käigus toimus oma majandusliku mõju
areng" tähendavad. Ime all mõeldakse üleloomulikku ja ebaharilikku sündmust. Imedeks nimetatakse tihipeale ka nähtusi , mis on äärmiselt ebatõenäolised, kuid väga soodsad. Asjade loomuliku areng on etteaimatav või lihtsalt ette määratud. Asjade loomulikuks arenguks võib minu arvates suurel määral pidada aja kulgu ning sellega kaasnevat eestlaste arengut: 20.sajandiks oli eestisoost haritlaste tase nii suur, et seoses 1905. aasta revolutsiooniga Venemaal, kujunesid meil välja omad rahvuslikud erakonnad. Eesti alal tegutses peale Venemaa Sotsiaaldemokraatliku töölispartei tookord kolm erakonda: Eesti Reahvameelne Edu erakond, mis kasvas üle Eesti demokraatlikuks erakonnaks. Edu erakonna liider oli meile teada-tuntud Jaan Tõnisson. Seda erakonda toetasid rikkamad talupojad, linnakodanikud , intelligents. Eesti Maarahvaliitu, mille eesostas tegutses Konstantin Päts, toetas talurahvas. Eesti tööerakonna peategelane oli Jüri Vilms
algas 1789 aastal Bastille'I kindluse vallutamisega. (14 juuli) 3)Revolutsiooni etapid. Kes tulid võimule I, kes II ,kes III etapil? 1 etapil oli tähtsaimaks küsimuseks, kes saab võimu. Võimule tuli suurkodanlus ehk rikkad pankurid. 2 etapil kukutati kuningavõim ning kuulutati välja vabariik. Võimule tulid zirondiinid ehk keskkodanlus. 3 etapil hukati kuningas ning võimule tulid jakobiinid ehk väikekodanlus 4)Miks võime öelda, et revolutsioon arenes tõusvas joones? Revolutsiooniga kaasnevad muudatused läksid üha suuremaks. EI TEA 5)Revolutsiooni loosung- ... ,, Vabadus, võrdsus, vendlus" 6)Milliseid muutusi tõi kaasa revolutsioon ühiskonnas (nimetada vähemalt 5) Monarhia kaotamine, feodaalkord hävinemine, vabariigi loomine, eraomandi puutumatus, rahvustunde tõus, liigne terror, mõistuse kultus, seisuste kaotamine 7) Andke omapoolne hinnang Prantsuse revolutsioonile.
Võimule tõusnud kodanluse meelelaad oli kainem ja asjalikum, selles suunas arenes ka kunst. Aastatel 1770- 1830 Euroopa kunstis valitsenud stiili, mis püüdis jäljendada antiikkunsti, nimetatakse klassitsismiks. See on viimane stiil, mis haaras üheaegselt kõiki kunstiliike, rõhutades reeglipärasust ja tasakaalu, lihtsust ja selgust. Samu põhimõtteid, küll oma vahenditega, väljendavad klassitsismiaja kirjandus ja muusika. Klassitsistlik kunst oli oma sünnimaal Prantsusmaal seotud revolutsiooniga, kajastades ümberkorraldusi ühiskonnas, ülistades vabariiki, inimese allumist riigile, kodanikuvaprust ja kohusetunnet. Kui vabariigist sai keisririik, pidi kunstis väljenduma Napoleoni võimsus ja Prantsusmaa suurus. Klassitsistlik kunst leidis sageli oma ainestiku antiikmütoloogiast ja - ajaloost, kuid selles peitus vihjeid ka kaasajale. Kunsti abil püüti inimesi õpetada ja kasvatada. Kunstnikud pidasid kinni
mis arendas välja uued filosoofilised kategooriad, mis suudavad valgustada inimlikku seisundit ja luua uue vaate poliitilise elu olemusele. Isegi kui paljud Arendti tööd kuuluvad klassikaliste lääne poliitfilosoofiate hulka, on teda raske täpselt klassifitseerida. Tema poliitfilosoofiat ei saa kategoriseerida traditsiooniliste suundade nagu konservatism, liberalism ja sotsialismi põhjal. Samuti ei saa tema mõtlemist võrrelda kommunistliku poliitilise mõtte hiljutise revolutsiooniga. Tema nime on esile tõstnud mitmed liberaalse traditsiooni kriitikud, kuna ta tutvustas visiooni poliitikast, mis seisis opositsioonis mõnede oluliste liberaalsete põhimõtetega. On palju argumente, mis võiksid sellist väidet põhjendada, eriti tema esindusliku demokraatia kriitika, tema rõhuasetust kodanikuaktiivsusele ja poliitilisele arutamisele, moraali lahutamist poliitikast ja tema revolutsioonilise traditsiooni kiitust. Samas on väär vaadata Arendti kui anti-liberaalset mõtlejat
sid kaitsta oma turgu välismaa konkurentsi eest Liberalism: Vaba meelsus, võrdõiguslikkust ja vabadust pooldav õpetus Konst itutsioonilise monarhia või vabariigi pooldajad 19.sajand Soovi sid kaitsta revolutsiooniga võidetud vabadusi Riik pidi jälgima seadustest kinnipidamist ja olema õiglane, kuid karm vahekohtunik Algul suunatud feodaalkorra ja piiramatu kuningavõimu vastu Erao mandusele tuginev tootmis- ja kauplemisvabadus
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
