Olulised isikuiseärasused avalduvad närviprotsesside omadustes (tugevuses, inertsuses, erutuse või pidurduse ülekaalus), millest oleneb temperament. Ka üldises andekuses ilmneb suuri isikuiseärasusi (idiootsusest geniaalsuseni). Tähtsad on ka taju, tähelepanu, mälu ja teised psüühiliste protsesside erinevused. Isikuiseärasused nõuavad õpetuse ja kasvatuse individualiseerimist, eriti tuleb neid silmas pidada temperamendi, iseloomu, tundmuste, tahte, võimete, suunduse valdkonnas. Nende tundmine ja arvestamine on oluline haridustee ja elukutse valikul. Isikuiseärasused mõjutavad suuresti kogu inimese tegevust. 4 KASUTATUD KIRJANDUS 1. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 3, Tallinn: Kirjastus ,,Valgus", 1988 2. Eesti Nõukogude Entsüklopeedia 2, Tallinn: Kirjastus ,,Valgus", 1987 5
eesmärgi, ühtsuse. Et jõuda, tuleb ületada vari, teada saada animus ja anima. Inimene hakkab tajuma oma ainulaadsust ja ainukordsust, - individuatsiooniprotsess. Inimene peaks jõudma oma eripära e selfini. Oma tõelisi mina leidmine. Arvab, et seda ei saa enne teha kui keskeas; vajalik teatud elukogemused jne. Ego- isiksuse teadvuse kese. Ainus täielikult teadlik arhetüüp. Annab elus järjepidevuse ja suunduse. Seisab vastu sellele, mis ähvardab teadust. Üritab meid veenda, et kõike peab ette planeerima ja analüüsima. Püüab olla hingeelus keskne element. WILHELM REICH (1897-1957) Ukraina territooriumilt. Isa farmer ja saksa natsionalist. Nõudis lastelt koduse keelena saksa keelt, seega isoleeris lapsed ümbritsevatelt kes rääkisid nt ukraine keelt. Range isa. Ema aga oli leebe ja kunstniku hingega
puudus mõjuda konkreetse reisi eelistamisele negatiivselt .Kooskõlas biheiviorismi üldiste põhitõdedega väidab Rotter ,et kindlasuunalise kinnistuse saamine mingit liiki olukorras kujundab paljuski nende käitumise seda laadi juhtumi kordumisel. Rotter teeb vahet situatsiooni spetsiifiliste ja üldiste ehk üldiistatud ootuse vahel.Viimastel on eriline tähendus inimese üldise motivatsiooni-eksternaalse ja internaalse suunduse-lahtimõtestamisel.Selles allpool pikemalt . Kinnistajad. Rotter määratleb kinnistajate väärtusena selle,mil määral me eelistaksime üht kinnistajat teisele.Ta väidab ,et inimesed erinevad üksteisest selle järgi,millise tähtsuse nad omisravad ühele või teisele tegevusele või selle resultaadile.Rotteri spetsiifilises käsituses pole kinnistamine väärtus seotud otseselt ootustega.Isegi teades mingi kinnistaja erilist väärtust ,ei raja inimene kaugeltki alati oma
lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. Küsimustikud (1) Temperamendi- ja isiksuse karakteritestid (2) Isiksuse suunduse testid(huvide,hoiakute,kalduvuste,väärtusorientatsiooni selgitamiseks) (3) Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi: · Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike algandmete kogumine,ekperimentaal-ja kontrollgrupi valmine, tööhüpoteesi püstitamine,tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine. · Eksperimentaalne etapp:kavandatud uuringu läbiviimine
järgnevalt astutavaid same. Asjalik inimene ei andu kavatsemistegevusele rohkem kui tegutsemisele suunavate sihtide sadmiseks tarvis. Kavatsusmõtete katkilõikamise üheks võtteks on asetada endale küsimus: aga edasi – millise konkreetse sammuga asufa koge kavatsust realiseerima? Väärtus Väärtus väljendab mingi asja positiivset või negatiivset rähendust inimese jaoks. Enamasti kasutatakse väärtuse mõistet abstraktsemas tähenduses, isiksuse suunduse keske näitajana. Erinevad väärtuse- näiteks lõbusa elu nautimine, teadmiste juurde saamine, raha teenimine- on omavahel mingis mõtles opositsioonis ning me tajume neid hierarhias olevatena. Milyon Rokeach jaotab inimese väärtussüsteemi kaheks: 1. lõppväärtused ehk soovitavad seisundid peegeldavad seda, mida inimesed soovivad elu jooksul saavutada; ( tõeline sõprus, perekonnda turvalisus, mugav ja jõukas elu, elutarku,põnev ja entav elu jne) 2
tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasused Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ja käitumise psühholoogilisi aluseid. Psühhofüüsika - tunnetusprotsesside aistingute, taju, tähelepanu mõõtmise
vanus, motivatsioon) küsimustele vastamise tingimused Test Sisaldavad ülesandeid või küsimusi, millele tuleb vastata (nt. intelligentsustestid, isiksusetestid). Tulemusi hinnatakse varem määratud normide põhjal. Nt on psühhodiagnostilised testid võimekus-ja isiksusetestid. Objektiivtestid välistavad subjektiivsed arvamused. Projektiivtestid uuritav projitseerib end testi situatsiooni Küsitlus, küsimustikud - temperamendi ja isiksuse karakteritestid ja isiksuse suunduse tekstid (huvid, kalduvused, hoiakud väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Üldpsühholoogia universaalseid, normaalse inimese psüühika ja käitumise seaduspärasused Psühhodiagnostika püüab mõõtmise teel kindlaks teha inimeste individuaalseid iseärasusi. Psühhofüsioloogia uurib psüühiliste ja füsioloogiliste protsesside vahekorda, psüühika ja käitumise psühholoogilisi aluseid. Psühhofüüsika - tunnetusprotsesside aistingute, taju, tähelepanu mõõtmise
isiku kuuluvus teatud tüüpi või kategooriasse objektiivtest - välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused (nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest.
isiku kuuluvus teatud tüüpi või kategooriasse objektiivtest - välistavad nii katseisiku enda kui ka teiste inimeste subjektiivsed arvamused (nt küsitlus) projektiivtest - lähtub oletusest, et katseisik projetseerib end testi situatsiooni ja tema poolt antud tõlgendustes kajastuvad ka tema enda alateadlikud tendentsid (nt näidatakse pilte) 5. Küsimustik subjektiivsed küsimustikud - 1) temperamendi- ja isiksuse karakteritestid; 2) isiksuse suunduse testid (huvide, kalduvuste, hoiakute selgitamiseks) objektiivsed küsimustikud W. Wundt ja teadusliku psühholoogia sünd Püüd selgitada psühholoogilisi nähtusi oli inimesele omane juba ammu (nt unenägude ja haigustega kaasnevate hallutsinatsioonide seletamine) Mõiste hing. Tekkis usk hingede ümberkehastumisse ja hauatagusesse ellu ning vaimudesse ja deemonitesse. Psühholoogiast kui iseseisvast teadusest räägitakse alates 19. saj teisest poolest.
lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud ,,võtit", mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud 4 (1) Temperamendi- ja isiksuse karakteritestid (2) Isiksuse suunduse testid(huvide,hoiakute,kalduvuste,väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike algandmete kogumine,ekperimentaal-ja kontrollgrupi valmine, tööhüpoteesi püstitamine,tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine. 2. Eksperimentaalne etapp:kavandatud uuringu läbiviimine 3
lahendustes või tõlgendustes kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid,millest ta ise ei pruugi teadlik olla.Tulemuste analüüsil kasutatakse teatud „võtit“, mis põhineb eelnenud uurimustel, kus on välja selgitatud kindlate omadustega isikute reageerimistüübid. c) Küsimustikud (1) Temperamendi- ja isiksuse karakteritestid (2) Isiksuse suunduse testid(huvide,hoiakute,kalduvuste,väärtusorientatsiooni selgitamiseks) Tavaliselt jaguneb uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp:probleemi ja selle tekkeloo selgitamine,kirjanduse ülevaade,vajalike algandmete kogumine,ekperimentaal-ja kontrollgrupi valmine, tööhüpoteesi püstitamine,tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine. 2. Eksperimentaalne etapp:kavandatud uuringu läbiviimine 3
lahendusest või tõlgendustest kajastuvad ka tema alateadlikud või sissejuurdunud tendentsid, millest ta ise ei pruugi teadlik olla. Isiksuse küsimustikud jagatakse subjektiivseteks ja objektiivseteks, vastavalt sellele kas testi täitja vastab küsimustele või keegi teine, kes teda hästi tunneb. On jaotatud vastavalt uuritavatele omadustele 1) temperamendi ja isiksuse karakteristikud 2) isiksuse suunduse testid Uurimustöö 4 etappi: 1. Ettevalmistav etapp: probleemi ja tekkeloo selgitamine, kirjanduse ülevaade, vajalike algandmete kogumine, tarvidusel eelnevate vestluste ja ankeetide või konsultatsioonide läbiviimine, hüpoteesi püstitamine. 2. Ekperimentaalne etapp: kavandatud uuringu läbiviimine. 3. Uurimisandmete kokkuvõtmine ja töötlemine, tavaliselt matemaatiliste meetodite abil,
Kuigi ohud jõuavad aju ning psüühika emotsionaalsesse ja tunnetussüsteemi, on afektiivse süsteemi teavitamine kiirem & esmasem (LeDoux, 1992) Emotsionaalne süsteem on suhteliselt primitiivne (=ebatäpne, valed reageeringud), sestap on iseloomulik käituda nii, nagu oleks igapäevaselt tegemist eksistentsi ohustamisega, kuigi mõistuse kasutamine ratsionaalseks analüüsiks lükkab sellise oletuse enamasti ümber 2) Käitumise suunduse mõistmine Sihipärane tegevus on võimalik eesmärgi olemasolul. ST samal ajal tähelepanu keskendamine ühele ja teise eriamine Tänapäevase idee järgi on vajadused eelsoodumused käitumiseks, mida muudavad 1)tunnetatud kogemus, 2) vahetud tunnetusprotsessid Käitumise eesmärkide hüpoteesi (Locke & Latham, 1990) kohaselt käivitatakse tegevus eesmärkide poolt. Eesmärgid tekitavad pingeid, mille alandamiseks liigutakse eesmärkide täitmise suunas
või kitsus osutab parasjagu kasutatava informatsiooni grupeeritavuse astmele. Korraga suudame teadvustada suhteliselt piiratud arvu objekte või nähtusi, ent grupeerides neid suuremateks ühikuteks võime korraga teadvustatavate nähtuste arvu suurendada. Teadvuse tase (teadvustatuse aste) võib olla kõrgem või madalam. Selle üheks aspektiks on teadvuse seisundite probleem, mida vaatleme edaspidi. Teadvustatuse taseme teiseks aspektiks on selle iseloomustamine tähelepanu intensiivsuse/suunduse kaudu ehk teadvuse protsessuaalsus. Teadvuse taseme kolmas aspekt on seotud teadvuse "ülesehitusliku" ehk struktuurilise küsimusega. Teadvuse sisu kohta võib väita, et selles avalduvad paljud psüühilised protsessid ja nähtused. Teadvuse sisuks võib olla ümbritseva maailma ja iseenda tajumine/ tajupilt; mälestused/ meenutused mälust; emotsionaalsed läbielamused/ teadvustatavad motiivid/ eesmärgid/ püüdlused; mõtted
annaabi.ee 
