Radiaan - füüikas pöördnurga mõõtmiseks kasutatav ühik(rad) Resonants keha võnkeamplituudi järsk kasv oma võnkesageduse kokkulangemiselvälise võnkumise dagedusega nt sõdurid sillal marssimas samas taktis nagu silla osakesed ja sild võib puruneda Lainete liigid 1.pikilaine laine, mid liigub keskonna punktidega samas suubas 2.ristlaine laine mille võnkumise siht on keskkonnapunktide võnkumise sihiga risti 3.keralaine laine mis levib kõigis ruumi suunades võrdselt. Interferents on mitme laine liitumine üheks resultantlaineks Min kui langevad kokku ühe laine hati ja teise põhi Max kui kohakuti satuvad ja lained võimendavad üksteist Välise jõumomendi puudumisel st duletud süsteemis on impulsimoment jääv Difratsioon lainete murdumine tõkete taha Huygensi printsiip iga punkt kuhu laine jõudnud on on ise uue elementaarlaine allikaks.
rajaja. Ühendas oma võimu alla peaaegu kogu Gallia. Karl Martell (688 741) Frangi riigi majordoomus. Tema ajal tungisid Hispaaniast riiki araablased, kuid said lüüa ja tõrjuti tagasi. Pippin Lühike (714 768) oli Frangi riigi kuningas, Karl Martelli poeg. Tihenesid Frangi valitseja sidemed paavstiga tema käeall. Karl Suur (768 814) Frangi riigi kuningas, Pippini poeg. Ta laiendas riiki peaaegu kõikides suunades. Vallutas Itaalias langobardide kuningriigi ja võttis langobordide kuninga tiitli. Hispaanias sõdis araablastega ja alistas Pürenee poolsaare. Karolingide dünastia on rida samast suguvõsast põlvnenud ja üksteise järel valitsenud monarhe. Majordoomus (majaülem) Frangi riigis valitseja majapidamisjuht ja sõjalise kaaskonna ülem. Kirikuriik paavsti valitsetud riik. Verduni leping Karl Suure poja, 3 elusoleva pojavahel olev leping,
Ringitamine: ette, kõrvale, taha, ülal. all 8 Jälgi tasapinda! Lahtine hüpits ees / taga, ühe otsa püüdmine. 4+4 Vahend on käe Sooritada mõlema käega pikendus! Vigurliiklemine kokkupandud ja lahtise 8 Silmside hüpitsaga (erinevates suunades) vahendiga! Töötab ranne! TUNNI LÕPETAV OSA 5 minutit Harjutuse Korduste Metoodilised Harjutuse kirjeldused toime arv märkused Lõdvestused Uppseis, ülakeha lõdvestus Rahulik
Kilplased vedasid palgid ühelt mäe pool üle teisele ja viimane palk kukkus kilplastel käest ära ja veeres õigesse kohta, siis nad mõtlesid palgid uuesti mäe otsa viia ja alla veeretada nii nad tegid. Koja nad mõtlesid et teevad 5 nurkse kujuga sest nad tahtsid et see oleks eriline 4.Miks ja kuidas nad otsustasid oma elu muuta? Neil olid kõik majad ära põlend ja nad otsustasid mujale kolida enne kolimist sõid ja jõid kõik võimaliku ära ja läksid teele kõik eri suunades 5.Kuidas elasid kilplased enne raamatu algust? Algul nad olid reisivad ja andsid teistele rikastele mõtteid raha eest aga kui nad olid kaua kodust ära olnud siis seal tekkis suur segadus ja nad pidid koju tagasi minema 6.Kuidas said kilplased valguse kotta? Katusesse tekkis üks auk ja seal see oli valgem ja nad mõtlesid katuse maha võtta siis tuli sügis ja hakks vihma sadama nad ladusid jälle katuse tagasi ja seal oli pime siis üritas üks mees välja saada
Betooni armeerimine tehakse tavaliselt orienteeritud armatuuriga ja kindlas kohas konstruktsioonis, suurem osa betoonist on armatuurivaba. Sellise armeerimisega kaasneb rida probleeme: · armatuur tuleb paigutada ja fikseerida kindlasse kohta · armatuuritööd nõuavad kvalifitseeritud tööjõudu · pingejaotus ristlõikes ei ole enam ühtlane Teiseks betooni tõmbetugevuse tõstmise viisiks on betoonimassi ühtlane armeerimine kõikides suunades (homogeenne betoon). Selline armeerimine on võimalik mitmesuguste kiududega. Praktikas kõige levinumad on erinevad tükeldatud teras-, plastik-, polüpropüleen-, asbest- või süsinikkiud. Kiudude tükeldamine on vajalik selleks, et kiud võimalikult ühtlaselt betoonmassi sisse ära jaotada. Sellise menetlusega on võimalik betooni surve ja tõmbetugevust võrdsemaks muuta. Suurendades konstruktsiooni paindetõmbetugevust on võimalik vähendada
lihastele kinnituskohaks, võimaldab inimestel liikuda, kaitsevad nii siseelundeid kui ka närvisüsteemi põhilisi osi (pea- ja seljaaju) 23. Liiges on kahe või enama luu ühendus. Liigestes on luude otsad kaetud sileda kõhrega ja nende vahele jab liigesevedelikuga täidetud liigeseõõs. Liigest katab tavaliselt liigesekõhn e. liigesekapsel. 24. Keraliiges- ümar liigesepea asetseb liikumatus liigeseavas ning on kõige suurema liikumisulatusega liiges. Võimaldab erinevates suunades vabalt liikuda (õla- ja puusaliiges) Plokkliiges- saavad liikuda vaid ühes tasapinnas edasi- tagasi (põlveliiges) Silinderliiges- võimaldab teha pööravaid liigutusi. Inimesel on ühendatud silinderliigesega kaks ülemist kaelalüli ja seetöttu saab ka pead pöörata. 25. Keraliiges- õla- ja puusaliiges Plokkliiges- põlveliiges ja küünarvarreliiges Silinderliiges- kaks ülemist kaelalüli 26. Painduvalt on omavahel ühendatud selgroolülid, nende vahel on
tarusse tagasipöördumist kärgedel, teiste tööliste keskel, erilist ringtantsu. · Linnud. Lindude kogunemise aluseks parvedesse võivad olla kas perekondlikud sidemed või ühesugune reageerimine samadele välistingimustele. Magamisparved - videvikus koguneb parv ööbimiskohta. Kui pärast lindude vaikseksjäämist ehmatada neid näiteks püssipauguga, lendavad linnud erinevates suunades laiali, mis näitab, et magamisühingul ei ole mingit kindlat sisemist organisatsiooni. Puhkeparved linnud kogunevad samale magamispaigale.Kui üksikud linnud tõusevad õhku toitu otsima, tulevad nad ikka tagasi parve juurde. Rändeparved Paljud linnuliigid rändavad ühest kohast teise. Rändeparves ei paista silma mingit kindlat sisemist organistatsiooni, välja arvatud üksikud juhud. Näiteks lendavad haned, kured kindlat figuuri
Aatomkristall(teemant, Ge, Si jne.) Naaberaamtonite ühised elektroniparis Molekulkristall(jää, O2, CO2 jne.) Polaarsete naaberaatomite tõmbumine Metall(Cu, Al, Zn jne.) Positiivsete ioonide vaheline elektrongaas Tahkises, kus oskased paiknevad kindal korra järgi, sõltuvad mitmed aine omadused suunast. Näiteks tahkise tugevus oleneb selelst, millises suunas teda kokku suruda. Samuti on tahkise soojusjuhtivus erinevates suunades erinev, sellist aine omaduste sõltuvust mõjumissuunast nim. anisotroopiaks. Faasisiirded Faas on ühesuguse keemilise koosseisu ja füüsikaliste omadustega aine olek. Protsessi, kus aine läheb ühest faasist teise nim. faasisiirdeks, mille tunnuseks on aine omaduste oluline muutus. Soojushulka, mis neeldub või eraldub aine massiühiku kohta, nim. siirdesoojuseks. Kui aine läheb tahlest agregaatolekust vedalasse- sulamine. Kui aine läheb vedelast olekust tahkesse- tahkestumine e
kokkuvarisemine, tuule ja maerelainete mõju maapinnale, suurte veehodilate rajamine. ,,Kõige tugevamini väriseb planeet maakoore osade liikumisel, sest Maa sisemuses tegutsevad väga võimsad jõud. Maakoores leiavad pidevalt aset tõusud ja mõõnad nagu merelgi."(Muranov1986:156) ,,Kuid peale selle toimuvad ka suured kõikumised, mil maakoore üksikud osad liiguvad vertikaalses, horisontaalses või neile lähedastes suunades. Need on tektoonilised liikumised, mis loovad mägesid ja nõgusid ning tekitavad maapinnal maavärinaid. Maakoore nihkumisel suruvad tema eri osad (plokid) üksteist tohutu jõuga ning seepärast koondub nendesse kohtadesse suur energiakogus. Lõpuks kogunenud energia vabaneb ja siis tekivad Maa sees rebendid, murrangud, kihtide nihked."(Muranov1986:156) Nagu me juba teame, siis jaotatakse maavärina tekkepõhjused enam jaol kahte rühma: tektoonilised ja vulkaanipursete tagajärgsed.
elektrone). * Mida kergemini element loovutab elektrone, seda metallisemad omadused, mida kergemini seob, seda mittemetallilisemad omadused. Väärisgaasidel puuduvad need omadused. * Määratud tuumalaengu ja aaromiraadiusega metallilised ja mittemetallilised omadused. * Elemendi mittemetallilisust iseloomustab elektronnegatiivsus ehk aaomi võime siduda endaga elektrone. Need kasvavad alt üles ja perioodis vasakult paremale, sest sellistes suunades väheneb aatomi raadius ja suureneb tuuma mõju väliskihile, kuhu leketrone liidetakse. * Elemente võib liigitada ka selle alusel, milline on kõrgeima energiaga alakiht, millel asuvad elektronid: - s-elemendid (IA, IIA); p-elemendid (IIIA-VIIIA), d-elemendid (siirdemetallid ja B-rühmades), f-elemendid (lantanoidid ja aktinoidid). Oksüdatsiooniaste * Oksüdatsiooniaste vajalik suurus valemite koostamisel; kirjutatakse sümboli kohale.
Mitmeprootonilise happe korral toimub astmeline dissotsiatsioon, mille igale astmele vastab erinev dissotsiatsioonikonstant. 63. Dissotsiatsiooni astmelisus. Näide. 64. Vee dissotsiatsioon. 65. pH mõiste ja määramise võimalused. 66. Amorfsed ained. Näited. Amorfsed ained - osakesed ei paikne tasapinnaliselt ➢ puudub kindel sulamis- ja tahkumistemperatuur; ➢ elektri- ja soojusjuhtivus on kõikides suunades ühesugune; ➢ valguse läbilaskvus ja murdumine on kõikides suunades ühesugune. Amorfsed ained ja materjalid on kõik klaaside tüübid (ka kristallklaas), kivivill, klaasvill, diatomiit jt. Näiteks: metalne hõbe vees ei lahustu, amorfse sisestruktuuriga hõbe lahustub vees, moodustub kolloidlahus 67. Kristalsed tahkised. Näited. Kristalsed tahkised - osakesed paiknevad korrapäraselt, osakesed paiknevad tasapinnalisel näiteksgrafiiti 68
molekulidevahelised jõud (nt suhkur, jää, I2, S8). Võrktahkised koosnevad omavahel kovalentselt seotud aatomitest (nt teemant, grafiit, kvarts). 43. Kirjeldage metalli struktuuri (heksagonaalne ja kuubiline tihepakend) ning selle mõju metalli omadustele. Metallid koosnevad katioonidest, mida hoiab koos elektrongaas, mis on tekkinud metalliaatomite ionisatsiooni tulemusena. Katioonidevahelised interaktsioonid on kõigis suunades samasugused. Katioonide paiknemist saab modelleerida, kujutades katioone keradena, mida saab erinevalt kokku pakkida. Esimese kihi kerad paiknevad nii, et igaühel on kuus naabrit. Teine kiht paikneb esimese peal, kerade vaheliste tühikute kohal. Kui kolmanda kihi aatomid paiknevad täpselt esimese kihi oamde kohal, saame kihtide paigutuse ABAB, mis vastab heksagonaalsele tihepakendile (hcp)
Valgus murdub tolmuosakeselt ja peegeldub silma. Parempoolses pildis olen joonistanud välja ainult MÕNED osakesed, ja VÄIKESE osa valgusest mis peegeldub ANTUD vaataja silma. Tegelikult on neid kiiri rohkem; samuti peegelduvad nad ka muudes suunades, mis lähevad silmast MÖÖDA; lihtsuse mõttes ei joonistanud ma neid välja. Aga kui antud vaataja kõrvale asub teine vaataja, siis vabalt juhtub see, et ka tema näeb vihku, sest ka tema suunas on valgust, mis peegeldub. Ja otseloomulikult on valgust, mis peegeldub hoopis teisele POOLE! Valgus on nii tihe ja teda on palju, et igaüks saab tihti sama objekti näha; kuid me kuangi ei näe neid ühe ja sama valguse läbi! Igale vaatajale jõuavad silma erinevad valguskiired!
Valgus murdub tolmuosakeselt ja peegeldub silma. Parempoolses pildis olen joonistanud välja ainult MÕNED osakesed, ja VÄIKESE osa valgusest mis peegeldub ANTUD vaataja silma. Tegelikult on neid kiiri rohkem; samuti peegelduvad nad ka muudes suunades, mis lähevad silmast MÖÖDA; lihtsuse mõttes ei joonistanud ma neid välja. Aga kui antud vaataja kõrvale asub teine vaataja, siis vabalt juhtub see, et ka tema näeb vihku, sest ka tema suunas on valgust, mis peegeldub. Ja otseloomulikult on valgust, mis peegeldub hoopis teisele POOLE! Valgus on nii tihe ja teda on palju, et igaüks saab tihti sama objekti näha; kuid me kuangi ei näe neid ühe ja sama valguse läbi! Igale vaatajale jõuavad silma erinevad valguskiired!
Energia jäävuse seadus mehaanikas: E= + (mgh) Ehk siis: kineetiline energia + potensiaalne energia = const 24.Tsentraalne põrge Tsentraalse põrke korral libisevad kehad enne põrget mõõda nende tsentreid läbivat sirget. Tsentraalne põrge võib toimuda juhul, kui a) Kerad liiguvad teineteisele vastu b) 1 kera liigub teise järele 25.Absoluutselt elastne põrge Absoluutselt elastse põrke puhul liiguvad kehad peale põrget eri suunades (eemalduvad teineteisest). Nende kehade summaarne kineetiline energia ei muutu, vaid jääb samaks. Samuti ei muutu kehade impulsside summa. 26.Absoluutselt mitteelastne põrge Absoluutselt mitteelastse põrke korral muutub osa kehade summaarsest kineetilisest energiast kehade siseenergiaks. Peale põrget jäävad kehad kas paigale või liiguvad koos edasi. 27.Inertsimoment. Steineri lause (seadus) Inertsimomendiks nimetatakse keha inertsust põõrdliikumisel. Inertsimoment I näitab
informatsiooni töötlemisega. Tasakaalumeele moodustavad:esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad tähnielundid-mõik ja ümarkotike-sest sensor rahud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel.Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Poolringkanaleid täidab endolümf.Kuna kanalid on kolmes tasandis,tekib nendes eri suunades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine,millele reageerivad sensorrakud. Sensoriraku peal on karvakesed,selle pärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakestes eristatakse stereotsiile (igal retseptorrrakul 60-80) ja kinotsiile (igal retseptorrakul üksainus). 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku · Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva.
Tasakaalumeele moodustavad:esik ja kolm poolringkanalit. Esikus asuvad tähnielundid-mõik ja ümarkotike-sest sensor rahud asuvad mõigu ja ümarkotikese tähnidel.Luu poolringkanaleid vooderdavad kilepoolringkanalid, nendevaheline ruum on täidetud perilümfiga.Kolm poolringkanalit ülemine, tagumine,külgmine-on üksteise suhtes paigutatud perpendikulaarselt. Poolringkanaleid täidab endolümf.Kuna kanalid on kolmes tasandis,tekib nendes eri suunades toimuval pöördliikumisel erineva tugevusega endolümfi liikumine,millele reageerivad sensorrakud. Sensoriraku peal on karvakesed,selle pärast nimetatakse neid karvarakkudeks. Karvakestes eristatakse stereotsiile (igal retseptorrrakul 60-80) ja kinotsiile (igal retseptorrakul üksainus). 25. Haistmismeelega seotud retseptorid. Haistmismeelega seotud juhteteed ja ajupiirkonnad. Inimesel on kokku ~107 haistmisrakku · Haistmisrakud uuenevad pidevalt, eluiga on keskmiselt 30-60 päeva.
mälu mahu ja maksimaalse sisend-väljundseadmete hulga. Info liigub vaid protsessorist välja ning kõikidel liinidel samas suunas. Juhtsiin (CB – Control Bus): Edastatakse erinevaid signaale süsteemikomponentide töö kooskõlastamiseks (nt mälust lugemine ja mällu kirjutamine; S/V-seadmest lugemine ja sinna kirjutamine; taktsignaal; Ready, Interrupt ja Interrupt Acknowledgement ning Reset signaalid). Siini eri liinidel liigub info erinevates suunades. 17.2. Erinevad siiniprotokollid Sünkroonne siin: Kõik tegevused on seotud sünkrosignaaliga ning kõikide signaalide muutused toimuvad sünkrosignaali esi- või tagafrontide ajal. Taktsagedus peab sobima kõikidele süsteemi komponentidele. o Ploki edastus: Näiteks vahemälu (Cache) laadimisel on kasulik edastada info plokkide kaupa, mitte üksikute sõnadena. Kui mälust lugemise tsükli pikkuseks on nt 3 takti, siis korratakse teist
1920. aastate algupoolel pärinesid peamised eeskujud Saksamaalt. Saksa ekspressionismiga olid seotud. vanematele kunstnikele Mägi ja Triik, oli lähedasem sõjaeelne, romantilisem ja värviküllasem ekspressionism. Tüüpiline 1920.ndate ekspressionistlik maalikunstnik oli Peet Aren (1889-1970). Tema tippteosed on Tallinna-vaated, kus perspektiiv on teravdatud ja moonutatud, ning kriiskavavärvilised majad on kujutatud erinevates suunades vaaruvatena. Piltidel kummaline, pingestatud meeleolu, kuid tema loomingus on ekspressionismile siiski lähenetud rohkem dekoratiivse maneeri kaudu. Anton Starkopf (1889-1966) oli sõja ajal interneerituna Saksamaal, kus sai impullse Wilhelm Lehmbrücki ja Ernst Barlachi loomingust, aga kaudselt ka ekspresstionistlike maalijate figuurikäsitlusest. 1930. aastail muutusid tema teosed pehmevormilisemateks ja
mono-osakestena, täielikult kokkusurutav. Aurud gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune. Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuril rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Sublimatsioon kõiki gaase ja aure on võimalik viia rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Kriitiline temp- temp. millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk -HK-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t
ja telgede vahelised nurgad (, , )Süsteemid jaotuvad omakorda klassideks ja tüüpideks. Näit. kuubilise võre puhul a=b=c ja ===90°. Tahke keha väline sümmeetria on tingitud ruumvõre sõlmpunktides asetsevate osakeste korrapärasest ja perioodilisest kordumisest. Elementaarrakk on kristallivõre korduv element, millel on antud kristalli kõik sümmeetriaelemendid. Kristalle iseloomustab anisotroopsus kristalli mehaanilised, elektrilised jt omadused on kristalli eri suunades erinevad. Polümorfism - ühe aine esinemine erinevates kristallmodifikatsioonides. Näiteks: süsinik - teemant, grafiit, fullereenid; väävel monokliinne, rombiline. Isomorfism - erinevad ühendid, sarnase kristallivõrega. Ca5(PO4)3F, Ca5(PO4)3OH. Anorgaaniliste ühendite kristallivõrede tüübid Olenevalt jõudude iseloomust osakeste vahel jaotakse kristallivõred ioon-, aatommetalli- ja molekulvõredeks . Vedelkristallid Ained, mis on ka vedelas olekus anisotroopsed st
gaas mudelgaas, milles kõik osakesed mono-osakestena, täielikult kokkusurutav. Aurud gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelas või tahkes olekus. Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune. Gaaside seadused matemaatilised suhted gaaside temperatuuril rõhu ja ruumala vahel. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Sublimatsioon kõiki gaase ja aure on võimalik viia rõhu tõstmisel ja temp alandamisel vedelasse ja tahkesse olekusse. Kriitiline temp- temp. millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. Kriitiline rõhk - HK-rõhk, mille korral gaas on nii vedelas, kui gaasilises olekus, s.t. vedela ja gaasilise oleku
veeaur (st gaasilises olekus olevad ained, mis tavatingimustes on kas vedelad või tahked, nt vesi (vedel), jood (tahke)). Gaaside kõige iseloomulikumaks omaduseks on nende kokkusurutavus ja võime paisuda. Gaasidel ei ole kindlat kuju, nad täidavad anuma, võttes selle kuju. Gaasi ruumala ühtib anuma ruumalaga, milles ta asub. Ruumala sõltub toatemperatuurist ja rõhust. Gaas avaldab anuma seintele püsivat rõhku, mis on kõikides suunades ühesugune. Gaaside käitumist iseloomustatakse kriitilise temperatuuri ja rõhuga. Põhiseadused: Normaaltingimused: T = 273,15 K (0 C); P = 101 325 Pa (1,0 atm; 760 mmHg) V m = 22,4 dm3/mol. Tihedus on suurus, mis on võrdne ruumala ühikus olevate osakeste arvuga, ka mass ruumala ühikus = m/V (kg/m3). Ühe mooli gaasi või auru ruumala normaaltingimustel on 22,4 g/dm 3. Kriitiline temperatuur on temperatuur, millest kõrgemal ei saa gaasi veeldada rõhu suurendamisega. N: CH4 - 82oC.
annaabi.ee 
