View Attempt . 1 3 Your location: Home Page > Tudengi vahendid > Testid > Test nr.1 Metallide mehaanilised omadused > Assessments > View All Submissions > View Attempt View Attempt 1 of 1 Title: Test nr. 3 Mitteraudmetallid Started: Wednesday 4 April 2007 13:54 Submitted: Wednesday 4 April 2007 14:06 Time spent: 00:12:51 Total score: 90/100 = 90% Total score adjusted by 0.0 Maximum possible score: 100 Done 1. Mis tüüpi on sulam ja sulami keemiline koostis? Student Response Value Correct Answer A. pronks, 10% Sn ja ülejäänud Cu 100% B. pronks, 10% Cu ja ülejäänud Sn 0% C. messing, 90% Zn ja ülejäänud Sn ja Cu 0% D. messing, 10% Zn j...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: Oliver Nõgols Rühm: MATB21 Üliõpilaskood: 142893 Juhendaja: Töö tehtud: 15.03 Töö esitatud: 15.03 Töö arvestatud: Eduard Kimmari Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline survetöötlemise protsess. Töö teostaja valib kõige otstarbekama viisi toote valmistamiseks, lähtudes detailist, mille põhjal valitakse sobiv stantsimisviis, tööriistad ja seadmed. Joonistada variandile vastav detail. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. Joonestada valitud survetöötlus...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine) Töö nr: 27 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: MASB21 Üliõpilaskood: ****77 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F.Sergejev Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Ülesanded: 1. Joonestada vastav detail 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala 3. Töötada välja ja vormistada stantsise joonis 4. Joonestada stantsi lõppvagu koos stantsisega selle kinnises olekus 1. 2. Stantsimisviis:...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne Töö nr: vormimine) Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö F. Sergejev 23.04.2013 arvestatud: Töö ülesanded: Teha stantsise joonis(lahutuspind, töötlusvaru, stantsimiskalded) Deformeerimisskeem(lahutuspind, deformeerimissuund) Lõppvao eskiis.(kraadisoon, ümardusraadiused) Valida stantsimiseviis, tööriistad ja seadmed. Töö eesmärk: Koostada põhimõtteline tehnoloogiline survetöötlemise protsess. Tö...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 1 SURVETÖÖTLEMINE Üliõpilane: Rühm: matb24 Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: Eduard Kimmari 04.04.2010 Detaili joonis 2. Valin stantsimisviisiks stantsimise väntpressil. Valmistavate toorikute tüüpkujud väntpressidel on samad mis stantsimisel vasarail. Aga erinevus on selles, et väntpressi puhul on toorikute täpsus oluliselt kõrgem. Väljatõukajate olemasolu võimaldab kasutada väikseimaid stantsimiskallakuid ja seega säästa metalli. Võrreldes vasaratega on väntpresside tootlikkus suurem ja töötingimused paremad. Samuti võrrel...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk: koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed (detailid) ja anda seadme...
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: Rander Süld Rühm: MASB-21 Üliõpilaskood: 135011 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Fjodor Sergejev 21.03.14 21.03.14 Töö eesmärk: Töö eesmärgiks on koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2. Valida stantsimisviis, iseloomustades valitud stantsimisviisi kasutusala. 3. Joonestada valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeem, skeemil märkida seadme põhisõlmed ...
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia (MTM161/198) Töö nimetus: Töö nr: 4 SEPISTAMINE Variant nr: 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: Ülesanne: 1. Leida suruõhuvasara vajalik löökide arv n, kui vasarad on valida massiga mv=0,5...5t. 2
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia (MTM161/198) Töö nimetus: Töö nr. 3 TÕMBAMINE Variant nr. 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: Ülesanne: Anda protsessi skeem koos tähistega. Sooritada vajalikud arvutused: Leida vajalik tõmbeastmete arv n
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia (MTM161/198) Töö nimetus: Töö nr 2 VALTSIMINE Variant nr: 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: ..... Ülesanne: 1
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 1 Survetöötlemine (Plastne vormimine) Üliõpilane: Sergei Lakissov Rühm: MATB22 Üliõpilaskood: 094171 Juhendaja: Eduard Töö tehtud: Esitatud: 1.05.2010 Arvestatud: Kimmari 1.05.2010 Töö eesmärk ja ülesanne: tuleb koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel Detail Vastavalt matriklinumbrile, tuleb esitada detaili varianti numbriga 1 tehnoloogiline protsess. Detaili materjaliks on tempermalm
TALLINNA TEHNIKAKÕRGKOOL Harjutustööd õppeaines: Metallide survetöötlemine ja valutehnoloogia (MTM205) Töö nimetus: Töö nr 2b Tsentrifugaalvalu parameetrid Variant nr: 43 Üliõpilane: Rühm: Juhendaja: Antud: Esitatud: Arvestatud: Ülesanne: Osa 1. Horisontaalsesse vormi pikkusega HV ja raadiusega RV valatakse sulametalli kogus Vmet. 1
Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. ) vase sulam tsingiga. Legeerima teiste elementidega rikastama saamaks sulamile soovitavaid omadusi. Nii näiteks legeeritakse teraseid väga mitmesuguste elementidega: nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Metallide töötlemisviisid 1. Survetöötlemine 2. Valamine 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 7. Sädetöötlemine 8. Pinnakatted 1. Survetöötlemine 2. Valamine 1.1. (Vaba-)sepistamine 2.1. Muldvormidesse 1.2. Stantsimine 2.2. Kokillidesse 1.3. Valtsimine 2.3. Survevalu 1.4. Pressimine 2.4. Tsentrifugaalvalu 1.5. Tõmbamine 2.5
· Ehk vormimine plastse deformeerimisega · põhineb materjalide võimel deformeeruda plastselt Sügavtõmbamine on lehtstantsimise vormimisoperatsioon, tardunud olekus kus tasapinnaline toorik deformeeritakse (tõmmatakse) · Jäätmeid praktiliselt ei teki ruumiliseks õõneskehaks. · Kasutatakse suurt jõudu Liigitus: Külmsurvetöötlemine survetöötlemine temperatuuridel allpool Me-sulamite rekristalliseerumistemperatuuri. Terasel on 500...600°C. Külmsurvetöötlemisega kaasneb kalestumine (deformatsiooni aste on piiratud). Kuumsurvetöötlemine survetöötlemine temperatuuridel, mis on üle Me-sulami rekristslliseerumistemperatuuri. Terasel on · Veealuseks keevitamiseks kasut elektroodkeevitust
Valgevask ehk messing ehk latunn (vn.k. латунь) ― vase sulam tsingiga. Legeerima ― teiste elementidega rikastama saamaks sulamile soovitavaid omadusi. Nii näiteks legeeritakse teraseid väga mitmesuguste elementidega: nikliga, vanaadiumiga jt.; hõbedat legeeritakse peamiselt tinaga, kulda vasega. Roostevaba terase saamiseks legeeritakse terast nikli ja/või kroomi ja/või titaaniga summaarselt vähemalt 10%. Metallide töötlemisviisid 1. Survetöötlemine 2. Valamine 3. Lõiketöötlemine 4. Abrasiivtöötlemine 5. Keevitamine 6. Termiline töötlemine 7. Sädetöötlemine 8. Pinnakatted 1. Survetöötlemine 2. Valamine 1.1. (Vaba-)sepistamine 2.1. Muldvormidesse 1.2. Stantsimine 2.2. Kokillidesse 1.3. Valtsimine 2.3. Survevalu 1.4
Valand kristalliseerub metallvormis kiirelt, mistõttu on kokillvalus raske saada keerulisi ja õhukeseseinalisi valandeid. Joonis 8. Koostatava kärniga kokill mootorikolvi valmistamiseks Kokillvalu eeliseks on vormi korduvkasutus – üks kokill peab vastu kuni 10 000 malmist ja kuni 250 000 Al-sulamist valandit. Kokillvalu kasutatakse piiratud massiga (kuni mõnisada kg) valandite tootmisel suhteliselt madala sulamistemperatuuriga metallisulamitest: Al-, Mg-, Cu-sulamid, malm. 17. Survetöötlemine Survega töötlemisel toimub pooltoodete (toodete) vormimine tahkest metallist kas külmalt või kuumalt. Vastavalt sellele eristatakse külmsurvetöötlust ja kuumsurvetöötlust. Külmsurvetöötluseks nimetatakse survetöötlust temperatuuridel allpool metallisulami rekristalliseerumistemperatuuri. Terastel on see temperatuur 500…600 °C. Külmsurvetöötlusega kaasneb metalli kalestumine, mistõttu deformatsiooniaste on piiratud.
temperatuurini 400…500 °C, tugevamad terasvalandid tardunud olekus temperatuurini 500…700 °C. • Jäätmeid praktiliselt ei teki Pärast valuvormist eemaldamist tehakse valandite • Kasutatakse suurt jõudu järeltöötlemine – valukanalite ja pinnadefektide eemaldamine, Liigitus: juga- või trummelpuhastus. Külmsurvetöötlemine – survetöötlemine temperatuuridel allpool Me-sulamite rekristalliseerumistemperatuuri. Terasel on 500...600°C. Külmsurvetöötlemisega kaasneb kalestumine (deformatsiooni aste on piiratud).
Vältimiseks antakse 0-1 sekundiks järelpõlemisaeg traadi ettekandmise kaudu. Lõpetusvoolu impulsi võimalus. Tavaliselt tekib keevitamise lõpetamisel traadi otsa suur metallitilk, mis raskendab edasi kaare süütamist. Vooluimpulsiga eemaldatakse metallitilk traadi otsast. Kaitsegaasi järelvool 0-15 sekundit Plasmakeevitus -Läbistaval keevitusel saab keevitada ilma õhupiluta detailide vahel kuni 8- 20mm paksust plaati. Mehhaniseeritud keevitus. 18. alumiiniumsulamite survetöötlemine: Ekstrudeerimine on kuumsurvetöötluse pidevprotsess, mille puhul konteinerisse paigutatud toorik surutakse templi abil läbi matriitsiava. Saadava pooltoote ekstruusise ristlõige on ühesugune matriitsi ava ristlõikega. Toorikuks valuplokk või valtsmetallist väljalõigatud toorik. Valtsimine- survetöötlemise pidevprotsess, mille puhul toorik tõmmatakse hõõrdejõudude toimel pöörlevate valtside vahele, Al survetöötlusprotsessides moodustab ligi 50% valtsimine.
valamine, maganeesiumi tootmine: särdamine-> kloreerimine-> MgCl või veeta karnalliidi MgCl ·KCl elektrolüüs-> rafineerimine 14. Mis eelised on kinnisel vormstantsimisel võrreldes lahtise stantsimisega? Väiksem metallikulu, toote paremad meh omadused, puudub vajadus kraadi äralõikeoperatsiooni järele. Võimalik stantsida ka väheplastseid metallisulameid. 15. Valandi gaasikoosluse põhjused? Võivad tekkida gaasitühikud. 16. Hallmalmi survetöötlemine? Ei saa surevtöödelda, pole piisavalt plastne 17. kuumpragu Külmpargu 18. Poolautomaatne MAG keevitus? Peab jälgima traadi etteandekiirust (etteandekiirus= traadi sulamiskiirus) 19. Lõikeriista taganurk? Vähendab hõõrdumist pinna ja tera vahel 20. Keemiliselt pulbrite tootmine- pulbrite keemiline koostis erineb lähteainete keemilisest koostisest 21. Füüsikalis- mehaanilise saamisviis- pulbrite keemiline koostis valmistamise käigus ei muutu
Kasutatakse näit. kuullaagrite valmistam. Kui sula-metalli lisada enne valamist veidi Mg ja/või Ce, tekib ülitugev malm, mis on ka piisavalt plastiline. Tõmbe-tugevuselt ja plastilisuselt lähedane terasele,kuid odavam. Kasut.näit.mootorite klappide valmistam. 8.Vask ja alumiinium, nende sulamid. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine ja tõmbamine (joon 7-6). Vask ja tema sulamid Puhas vask on suure elektri- ja soojusjuhtivusega, kuid samal ajal väga pehme ja plastiline Puhast vaske saab
sulameid.USA-s kasutatakse WC-Co kõvasulamite kohta terminit ,, cemented carbides". Kermised (cermets) on üldisem nimetus ja sisaldab rasksulavate ühendite, sealhulgas ka TiC, TiCN, TiB2, Cr3C2 baasil komposiitmaterjale. 4 Kasutusala järgi liigitada kermiseid 3 gruppi: - tööriistamaterjalid, mida kasutatakse mitmesuguste tööriistade ja instrumentide valmistamiseks (metallide lôiketöötlemine, stantsimine, survetöötlemine, traadi tômbesilmad jne) (66% kogutoodangust); - maavarade kaevandamine (kivipuurid, puurimispead jt) (26% kogutoodangust), - konstruktsioonmaterjalid, mida kasutatakse kulumiskindlate detailide valmistamiseks ( düüsid, pihustid, valtsid, pressvormid jne)( 5...7%); - korrosiooni- ja kuumuskindlad materjalid, mida kasutatakse kôrgetel temperatuuridel vôi agressiivsetes keskkondades (turbiinide töölabidad, pumpade klapid jne)(1-3%).
metalle oksüdeerub õhu käes kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea. Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja selleks kulub rohkem energiat. Eeliseks on aga, et detailid on täpsemate mõõtmetega, paremate pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad. Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavaliselt mitmes astmes. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine (ekstrusioon) ja tõmbamine (joon 7-6). Stantsimisel saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine. Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse
suurem osa metalle oksüdeerub õhu käes kõrgematel temperatuuridel, mistõttu saadavate detailide pind ei ole hea. Külmtöötlemisel tuleb rakendada suuremat jõudu ja selleks kulub rohkem energiat. Eeliseks on aga, et detailid on täpsemate mõõtmetega, paremate pinnaomadustega ja ka mehaaniliselt tugevamad. Deformatsiooni aste ei saa olla liiga suur ja deformeerida tuleb tavalisel tmitmes astmes. Vormimise meetodid on stantsimine (ka sepistamine), valtsimine, survetöötlemine (ekstrusioon) ja tõmbamine (joon 7-6). Stantsimisel (a) saadakse kõige paremate mehaaniliste omadustega detailid. Jaguneb ruumiliseks ja plaatide (lehtede) stantsimiseks. Ruumilisel stantsimisel deformeeritakse kogu metallist toorikut. Teraslehtede stantsimise teel valmistatakse näiteks autokerede detaile. Sepistamisel deformeeritakse kuuma toorikut löökidega alasi ja haamri vahel. Kõige enamkasutatavam on valtsimine (b). Valtsid pöörlevad, materjali lükatakse ja tõmmatakse.
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
