Mitteosalemine; osalemine, kodanikevõim Sotsliikumin- laiahaardeline, üritab mõjutada ühiskondliku või poliitilist muutust. Taotlus, mida soovitakse ellu viia. Traditsioonilised (kirik, ametiühingud rahvuslik ärkamine) uued sotsliikumised(naisõiguslased, punkarid, rohelised, ACTA) Tegutsemis- ja kohandumisjärk. Reformivad, lunastuslikud, transiivsed, uued ja vanad. Huvirühm- rühm, ühiste huvidega, kes esitab nõudmisi, pikaajalisem kui surverühm, eesmärk huvid. Hoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele, ei sõltu valitsusest või erakonnast ( memme rahvatants, üliõpilasliidud) *Anomaalseid- juhuslikud *Institutsionaalses-püsivad ja mainekad (kirikust ülikoolini) *Assotsiatsioonilised- ühendused rahvatantsurühmad, käsitööringid *Mitteassotsiatsioonilised- teatavate erihuvidega mitte organiseerunud elanikkonnarühmad (patsiendiesindusrühmad)
elukutse ja leida tööd. Segamajandus erasektori kõrval eksisteerib mõjukas riiklik sektor, riik peab kontrollima elutähtsaid majandusharusid, riik sekkub majandusse, astmeline tulumaks, sotsiaalteenused tasuta. Erakonnad, survegrupid ja sotsiaalsed liikumised. Erakonnaks ehk parteiks nimetatakse sarnase ilmavaatega inimeste ühendust, mis taotleb riigijuhtimise võimu demokraatlikel valimistel. Survegrupp ehk surverühm on legaalselt tegutsev ühendus, katusorganisatsioon, liikumine või võrgustik, mis püüab oma huve (era- või avalikke huve) läbi suruda avaliku arvamuse või poliitikute mõjutamise teel. Sotsiaalsed liikumised Piiritlemata liikmeskond ja umbmäärane ülesehitus. Aktiivsus sõltub kui suured on tekkinud probleemid. Erakond püüab säilitada oma eesmärke valimiste tulemusel võimule pääsedes ja valituses olles neid elluviies
Teiste kõrvaldamine. Otsib kohta teiste kodanikeühiskonna eliitide hulgas, kuid püüab nende struktuuri muuta ja neid kõrvale suruda (leninism- Liikumine läheb teistest mööda. Otsetee võimu mõjutamiseks V Loeng Huvi- ja surverühmad. Erakonnad Põhimõisted Sotsiaalne liikumine: laiahaardeline, mitte vä-ga selgepiiriline/struktureeritud tegevusvorm Huvirühm: ükskõik missugune rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi Surverühm: rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele Erakond: eriõiguste ja -kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja Huvirühm n Huvirühm on igasugune rühm, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele nendest ühishoiakutest tulenevate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või rohkendamiseks (Truman 1951:16) n Huvirühm on ühendus, mis ei sõltu valitsusest või erakondadest
Kohandumise e adaptsioonijärk: stabiilsuse struktureerimine, liikumine kas saavutab edu, surutakse maha või sulandub poliitilisse süsteemi (erakonnastub), hoog raugeb HUVI- JA SURVERÜHMAD Sotsiaalne liikumine laiahaardeline, mitte väga selgepiiriline/struktureeritud tegevusvorm, tegutsetakse ühise eesmärgi nimel Huvirühm ükskõik milline rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi Surverühm rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele Erakond eriõiguste ja kohustustega poliitilise süsteemi põhiosaleja, väikese liikmeskonnaga Huvirühm igasugune rühm, mis ühe või mitme ühishoiaku alusel esitab teatud nõudmisi teistele ühiskonnarühmadele nendest ühishoiakutest tulenevate käitumisvormide kehtestamiseks, säilitamiseks või rohkendamiseks. Selged eesmärkid, hoiab poliitikast eemale.
sotsialiseerumine ühiskonnaga kohanemine struktuurne tööpuudus suurte ümberkujunduste ajal mingis valdkonnas tekkinud olukord, milles tööjõu pakkumine ja tööjõu nõudlus ei ole vastavauses subsiidium otsene rahaline toetus mõnele majandustegevusele suletud valimisnimekiri erakonna valimisnimekiri, milles erakonna poolt kinnitatud kandidaatide järjestus ei sõltu valimistulemustest surverühm organisatsioon või ühendus, millesse kuuluvad ühesuguse tegevusvaldkonna või sarnase olukorraga inimesed, kes püüavad mõjutada poliitikat neile olulises valdkonnas süütuse presumptsioon põhimõte, mille alusel ei tohi kedagi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist tarbijahinnaindeks (THI) statistiline näitaja elukalliduse mõõtmiseks, arvutatakse kaupade ja teenuste tarbimisnormide ja hindade alusel
Sotsiaalne risk asjaolu, mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist (töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine) Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel Spiiker parlamendi esimees/esinaine Streik ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süütuse presumptsioon korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist Tolerantsus sallivus teistsuguse väljanägemise, käitumis- või mõtteviisi suhtes
(töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine) Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel Spiiker parlamendi esimees/esinaine Streik ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Subsiidium otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele (näiteks lambakasvatusele, piimandusele) Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist; näiteks inimorganism, ökosüsteem, ühiskond Süütuse presumptsioon korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks
77. Millised probleemid kaasamisprotsessi kodanikeühenduste seisukohalt ohustavad? - Kaasatakse väga piiratud hulka ühendusi - Konsulteerimise raamid on väga jäigad - Kaasamine võib piirneda vaid ühepoolse teavitamisega - Ametnikud on väga selgete poliitiliste vaadetega, seega saab kahjustatud protsessi tasakaalustatus 78. Järgmine väide on korrektne: - Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi või surverühm 79. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub: - Tegutsemise järk - Kohandumise järk 80. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? - Oma struktuurilt 81. Erakonna loengus tutvustatud ülesannete hulka kuuluvad: - Aidata kaasa üldsuse harimisele - Leida ja värvata poliitikuid - Kooskõlastada riigiasutuste tööd 82. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? - Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks - Uuteks ja vanadeks 83
korraldamist; erinevate töörühmade kokkukutsumist. 6. Millised probleemid kaasamisprotsessi kodanikeühenduste seisukohalt ohustavad? -Kaasatakse väga piiratud hulka ühendusi; konsulteerimise raamid on väga jäigad; kaasamine võib piirneda vaid ühepoolse teavitamisega; ametnikud on väga selgete poliitiliste vaadetega, seega saab kahjustatud protsessi tasakaalustatus. 7. Milline väide on õige? -Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi- või surverühm. 8. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub tegutsemise ja kohandumise järk. 9. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? -Oma struktuurilt. 10. Erakonna ülesannete hulka kuuluvad:1 aidata kaasa üldsuse harimisele, 2leida ja värvata poliitikuid, 3kooskõlastada riigiasutuste tööd. 11. Kuidas võib jaotada sotsiaalseid liikumisi? a.) Reformivateks, lunastuslikeks, transitiivseteks b.) Revolutsioonilisteks, imperialistlikeks, sovinistlikeks c
maha või sulandub poliitilisse süsteemi (erakonnastub). Praktilised teoinimesed: vastutavad liikumise lõpliku konsolideerimise eest. 27. Missugune võib loengus tutvustatud lähenemiste alusel olla sotsiaalse liikumise suhe ühiskonda? Sotsiaalne liikumine muudab, mõjutab ja kujundab ühiskonda. 28. Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet. Huvirühm: ükskõik missugune rühm, mis on piisavalt terviklik, et esitada teistele nõudmisi. Surverühm: rühm, mis keskendub otsustajate mõjutamisele. Huvirühmad püüavad mõjutada erakondi, võimul olijaid, et nad arvestaksid huvirühma kuulujate huvidega. Surverühm nõuab oma seisukohtade arvestamist ning püüab kujundada avalikku poliitikat. 29. Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt) Huvirühmade liigid: G. Almondi huvirühmade liigitus: assotsiatsioonilised: ühendused mitteassotsiatsioonilised: teatavate erihuvidega, ent mitte organiseerunud laiad
1)Autonoomia tegutseb teistest kodanikeühiskonna osadest eraldi 2)Apelleerimine püüab teisi kodanikeühiskonna osi mõjutada,neid kaasa haarata 3)Teiste kõrvaldamine otsib kohta teiste kodanikeühiskonna eliitide hulgas,püüdes neid kõrvaldada 4)liikumine läheb teistest mööda (4) Parteid ja huvirühmad 1 Tutvusta ja võrdle huvi- ja surverühma mõistet. Huvirühm on ükskõik missugune rühm kui ta on piisavalt terviklik,et esitada teistele nõudmisi. Surverühm on rühm,mis keskendub otsustajate mõjutamisele.Ei taha ise võimule! Mõlemad püüavad mõjutada poliitilist võimu. 1 Tutvusta huvi- ja surverühmade põhiliike (Almond jt) Almondi huvirühmade liigitus: 1)assotsiatsioonilised:ühendused 2)mitteassotsiatsioonilised:teatavate erihuvidega,ent mitte organiseerunud elanikkond 3)institutsioonilised: püsivad ja mainekad ühendused kirikust ülikoolini
või vastavalt kohandada poliitikat vastavalt ühiskonna nõudmistele ning ootustele. Vastasel juhul ei toimi ühiskond ühtse tervikuna. PEATÜKK 11 Huvirühmi võib olla mitmesuguseid, kuid antud peatükis on autor käsitlenud ainult neid, mis huvituvad poliitikast. Nende eesmärk on mõjutada poliitikat ilma võimule tulemata, siis kui poliitika puudutab nende konkreetset rühmahuvi. Huvirühmade asemel kasutatakse ka terminit surverühm, mis tegelikkuses ei ole täpne sünonüüm. Huvirühm võib muutuda surverühmaks, kui antud huvirühm koondub ja esitab täpselt oma nõudmised vastava seaduse või otsuse vastu. Huvirühmi võib liigitada peamiselt kaheksal erineval viisil: anoomiline, mitteassotsiatsiooniline, edendamisrühm, kategooriakaitse, ametiühingud, ettevõtjate ühendused, poliitika kogukond ja institutsionaalne rühm.
Kaasatakse väga piiratud hulka ühendusi b. Konsulteerimise raamid on väga jäigad c. Kaasamine võib piirneda vaid ühepoolse teavitamisega d. Ametnikud on väga selgete poliitiliste vaadetega, seega saab kahjustatud protsessi tasakaalustatus 7. Milline järgmistest väidetest on korrektne? a. Sotsiaalsetel liikumistel on surverühmadega sarnane struktuur b. Sotsiaalne liikumine ning huvirühm seisavad sarnaste asjade eest c. Sotsiaalne liikumine on märksa laiahaardelisem kui huvi- või surverühm d. Sotsiaalsed liikumised on poliitikas reeglina märksa mõjukamad kui surverühmad 8. Sotsiaalse liikumise põhiliste arengujärkude hulka kuulub: a. tegutsemise järk, b. kohandumise järk, c. strukturaalsuse järk. 9. Mille poolest erinevad huvi- ja surverühmad? a. oma struktuurilt b. oma eesmärkidelt c. oma suhetelt erakondadega d. mitte ühegi eespool mainitud tingimuse poolest 10. Erakonna loengus tutvustatud ülesannete hulka kuuluvad: a. aidata kaasa üldsuse harimisele, b
Sotsiaalne norm suuline /kirjalik käitumisreegel Sotsiaalne risk asjaolu , mis võib põhjustada inimese isikliku toimetulekuvõime ajutist või alalist nõrgenemist. Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuse alusel Spiiker parlamendi esimees Streik ajutine organiseeritud töökatkestus ,mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Subsiidium otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele ( nt lambakasvatusele ) Surverühm( survegrupp) ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas, Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süütuse presumptsioon korrakohase õigusemõistmise põhimõte ,mille kohaselt kedagi ei tohi pidada süüdi olevaks enne süüdimõistva kohtuotsuse langetamist. Tarbijahinnaindeks peamiste kaupade ja teenuste ning nende hindade alusel
ajutist või alalist nõrgenemist (töötus, puue, vanadus, kodutus, haigestumine) Sotsiaalne struktuur rahvastiku jaotus teatud tunnuste (näiteks jõukuse, elukoha või rahvuse) alusel Spiiker parlamendi esimees/esinaine Streik ajutine organiseeritud töökatkestus, mille eesmärk on saavutada streikijate nõudmiste täitmine Subsiidium otsene rahaline toetus mingit liiki majandustegevusele (näiteks lambakasvatusele, piimandusele) Surverühm, survegrupp ühtse tegevusvaldkonna või liikmete sarnase olukorra alusel loodud organisatsioon, kes püüab mõjutada poliitikat talle tähtsas valdkonnas Suveräänsus riigi või institutsiooni iseseisvus Süsteem tervik, mille üksikud osad on omavahel seotud ja mõjutavad üksteist; näiteks inimorganism, ökosüsteem, ühiskond Süütuse presumptsioon korrakohase õigusemõistmise põhimõte, mille kohaselt
annaabi.ee 
