Nukkvõlli nukkide arv sõltub klappide arvust. Nukkvõlli käitatakse hammas- või hammasrihmülekande kaudu. Detonatsioon- kütusesegu PLAHVATUSLIK põlemine. ca10x kiirem leegi levimiskiirus, vastavalt ka suurem koormus kolvile-väntmehhanismile jm detailidele. tunnuseks järsemal koormuse suurenemisel terav plagin mootoris, e. nõuka inimese öeldud: klapid klõbisevad. Kõik see jama bensiini erinevate markidega, ongi võitlus detonatsiooni vältimisega, erineva surveastmega mootorites. (soovimatu) Hõõgsüüde tekkib kütusesegu ise-eneslikul süttimisel silindris, hõõguvatest (tahma)osadest, võivad hõõguda teravad servad vms. Vanematel mootoritel, millel puudub el. klapp mis sulgeb kütusevoolu karburaatorisse, süüte väljalülitamisel, võib mootor süüte väljalülimisel tuksuma jäädagi.
alles üles liikuvale kolvile ning põhjustab mootori komponentidele vibratsiooni ja suurt koormust, mis on suutelised mootori suhteliselt lühikese ajaga hävitama. Seda, millise surveastme juures mingi konkreetne kütus veel detonatsiooni põhjustama ei peaks, näitab tema oktaaniarv. Jällegi lihtsustatult, jagades bensiini 98E oktaaniarvu 98 kümnega, saame, et ta peaks toime tulema surveastmega 9,8; 95E järelikult aga 9,5ga. Sellel põhjusel on tänapäeva mootorite surveastmeks u. 910. Kõige tõsisemate muskelautode surveastmed oli 1960ndatel isegi üle 11, kuna selleks nõutavat kütust oli vabalt saada kuni 1971. aastani, kui keskkonnaindlejate surve tõttu algas üleminek viletsamatele kütustele. See tähendas võimsuste langust ning oli üheks teguriks muskelautode kuldajastu lõppemisel. Näiteks legendaarse Chevy LS6 mootori surveaste oli 1970. a
Terved uksed ja aknad püütakse taaskasutada, muu puid kas põletatakse kütusena jõujaamades, kasutatakse puidlaastplaatide või paberi tootmiseks. Katusepapp kastutatakse asfaldi tootmiseks, kipsist valmistatakse uued uued kipsplaadid või suunatakse see semendi tootmisesse. Soojustus, PCB ja asbest ei ole praegu veel taaskasutatavad. Viimase kolmekümne aastaga on lammutussektor kiiresti arenenud. Tänu teaduse arengule jätkub areng jõudsalt uurimise all on laseri või ülikõrge surveastmega vee kasutamine lõikamisel samuti uuritakse mikrolainete kasutus võimalusi Kogu ehitus- ja lammutussektoris võib suuri muudatusi tuua tervikuna mõtteviisi muutus. Uute ehituspõhimõtete kohaselt hakatakse järgima loodust, kus kõik on ringluses ja midagi ei lähe kaotsi. Hooneid hakatakse ehitama üksnes tehniliselt või bioloogiliselt taaskasutatavatest materjalidest sellisel juhul muutuvad ka lammutusjäägid 100% taaskasutatavateks. Planeeritakase ka veel
tuulevaikse ilmaga tekkida õhus suitsust ja suitsulisandeist mürgine udu, nn sudu. Korstnatest koos suitsuga kõrgele tõusnud keemilised ühendid lahustuvad õhuniiskuses, tekitades happeid. Õhureostuse vältimiseks tuleb korstnatele paigaldada filtrid, mis jääk-gaasidest kahjulikud lisandid välja korjavad. Sõidukimootorite heitgaasides on inimese tervisele eriti ohtlikud vingugaas ning pliiühendid. (Pliid lisatakse bensiinile, et seda saaks kasutada võimsates, kõrge surveastmega mootorites.) Tiheda liiklusega autoteede läheduses on heitgaaside tõttu mürgitatud nii looduslikud kui ka kultuurtaimed ja nende viljad ei kõlba süüa. Viimastel aastatel kasutatakse autokütuste valmistamisel elusloodusele ohutumaid aineid ning autode summutid varustatakse eriseadmete - katalüsaatoritega, mis õhu reostust vähendavad. Kütuste põletamisel paisatakse õhku lisaks suitsule ka hulgaliselt süsihappegaasi. See soodustab soojuskiirguse neeldumist atmosfääris ja
kas õhu eelsoojendamist või eelsüüte küünlaid, nende otsad asuvad silindris ja käivitamisel kuumendatakse hõõgumiseni, käivitamisel süütab kütuse hõõguv küünlaots. On võimalik ka ilma nende abinõudeta läbi ajada (nõuab kõrget surveastet), kuid sel juhul peab olema võimas starter ja akud. Tänapäeval on surveastmeid küll tõstetud (mida suurem surveaste, seda rohkem teeb kütus kasulikku tööd), kõrgema surveastmega kaasneva mootori kõrgema müra ja jäigema töö leevendamiseks kasutatakse mitmeastmelist sissepritset. Surveastme numbrid on suuremad kui survel silindris. http://www.youtube.com/watch?v=x9yS2xdPJ SU Diiselkütuse koostis võrreldes bensiiniga. Tähtsamad diislikütuse komponendid on sünteetiline keskdestillaat, erinevatel meetoditel saadud gaasiõlid, petrool, väävliühendid jt. Mootoribensiinid kujutavad endast segu
võrdusmärgi? Kütused: autobensiinid - Oktaanarv- kahekohaline arvude kombinatsioon,mis kokkuvõttes iseloomustab kütuse põlemist.Näiteks A 76, A 92, A 95, A 98. Mida suurem arv , seda parem. Kuid mitte lõpmatuseni! Detonatsioon- kütuse ülikiire, plahvatuslik põlemine, kiirus 2000 m/s, arvuta km/h-sse. Normaalne põlemine 70 km/h, (19 m/s) Antidetonaator- spetsiaalne lisand bensiini oktaanarvu tõstmiseks, võimaldab kasutada sellist bensiini kõrge surveastmega mootorites. Näiteks tetraetüülplii, Pb(C2H5)4 , tumepruun õlitaoline vedelik. Et Pb on inimorganismile ohtlik, akumuleerub pikema aja jooksul ja tekitab vähkkasvajat, on need bensiinid "värvilised": roosa, sinine, roheline. Tänapäeval pliivabad antidetonaatorid! Kütused: autobensiinid Nüüdisaegsed bensiinid peavad vastama järgmistele nõuetele: Nad peavad võimaldama moodustada sellist küttesegu, et mootor käivituks kergelt ja töötaks
See, jättes kõrvale mootori vastupidavuse, sõltub eelkõige kütusest ja staatilisest surveastmest. Oluline on nn. kombineeritud surveaste (effective compression ratio).Tavabensiinil on piiriks 1215, võistlusbensiinil 24+, metanoolil ja nitrometaanil hoopis kõrgem. Valemiks on (1 + rõhk/14.7) x staatiline surveaste. Näiteks 8.5 surveaste ja 7 psi boosti annab (1+7/14.7) x 8.5 = 12.5 , ehk saab kasutada tavabensiini. Tüüpiline metanoolimootor surveastmega 12, rõhuga 30 psi aga annab (1+ 30/14.7) x 12 = 36.5! Mõni sõna tänavamootoritest. Tuleb tunnistada, et tavabensiin ja Rootsblower on üsna ebaefektiivne kombinatsioon. Viga on loomulikult bensiinis, mitte bloweris. Erinevalt näiteks metanoolist, ei sisalda bensiin hapnikku, põleb kuumalt ja on aldis detonatsioonile. Seetõttu ei saa ära kasutada kogu potentsiaali. Kombineeritud surveastet ei soovitata üle 12.5 ajada, aga võib leida
(jääkgaas). Mahud. Mahtu, mille ulatuses kolb liigub, nimetatakse silindri töömahuks. Mootori töömaht on kõigi silindrite töömahtude summa. Kui kolb asub ülemises surnud seisus, jääb tema kohale põlemiskambri maht. Töömahu ja põlemiskambri mahu summa moodustab üldmahu. Surveaste. Surveastmeks nimetatakse silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhet. See on eri marki mootoritel 7...9. Surveastmest sõltub, missugust bensiini tohib mootor tarvitada. Suurema surveastmega mootor on võimsam ja kulutab vähem bensiini. Pöörlemissagedus on väntvõlli pöörete arv ajaühikus. Koormus on võrdeline ühe tsükli jooksul tehtud tööga. Võimsus on väntvõlli poolt sekundis tehtav töö. Võimsus on võrdeline koormuse ja pöörlemissagedusega. Kuidas siis mootor töötab? Meil on neljataktiline bensiinimootor, mille ühe silindri töötsüklit
29. Mida iseloomustab bensiini t10? aurukorgid 30. Mida iseloomustab bensiini t50? mootor ei vaheta tööreziimi(gaastunnetuse puudb 31. Mida iseloomustab bensiini t90? Rasked fraktsioonid, mootor rikneb(setted) 32. Missugustes näitajates on erinevused suvistel ja talvistel bensiinidel? aururõhk, hägustamispunkt, külma filtri ummistuspunkt 33. Mis on oktaaniarv ja mida iseloomustab bensiinidele esitatud oktaaniarv? oktaaniarv= detonatsioonikindlus. põleda suure surveastmega mootoris normaalkiirusel. 34. Mis põhjusel on normitud kaks oktaaniarvu bensiinide jaoks? Nimeta need oktaaniarvud. mootrimeetod ja uurimismeetod 35. Mida iseloomustab mootorikütustes üldine väävlisisaldus? korruteerimist 36. Mida iseloomustab vaskplaadikatse? Miks teda lisaks üldisele väävlisisaldusele määrata on nõutud? korrosiivsust, vees lahustuvad happed ja alused 37. Miks on normitud suvistel ja talvistel bensiinidel erineva vahemikuga aururõhk?
eksisteerimisest. Puugaas saadakse puidu termilisel gasifitseerimisel puugaasigeneraatoris. Õhust ja puidust eralduv niiskus annavad reageerides süsihappegaasi CO2 ning vingugaasi CO ja vesiniku H2. Süsihappegaas taandub suures osas vingugaasiks. Osa vesinikku, mis reageerib süsinikuga, tekitab metaani CH4. Puu põletamisel tekkiv gaas on detonatsioonikindel, mis lubab seda kasutada ka tänapäevaste kõrge surveastmega mootorite käitamiseks. Arvestuslikult vastab üks liiter bensiini 22,5 kilogrammile puidule. Puit tuleks saagida klotsideks, küljepikkusega 5-6cm. Niiskus ei tohiks ületada 18%. Agregaadi komplekti kaal on kuni 300kg. Võrreldes bensiinitoitega on sama mootor puugaasiga töötades kuni 30% nõrgem. Iga 10 töötunni järel tuleks eemaldada tuhk ning hooldada filtreid ja torustikud. Kütteks võib kasutada puitu, puidujäätmeid, turvast. Generaatorgaasi on võimalik
omakorda tagab hea küttesegu moodustumise ja kütuse täielikku põlemise. Jaotamata põlemiskamber jaotatud keeriskambriga jaotatud eelkambriga 1-Hõõgküünal, 2- pihusti, 3- jaotatud põlemiskamber, 4- õhu sisselaskekanal, 5- kolb, 6-põlemiskamber kolvi peas b) jaotatud põlemiskambriga mootorid, mis jagunevad järgmiselt: · keeriskambriga mootorid, kus keeriskambri maht on kuni 50% põlemiskambri üldmahust. Suure surveastmega ( = 20...21) mootorid sobivad kasutamiseks suurtel pöörlemissagedustel, so pisi- ja väikeveoautode mootoritena. · eelkambriga mootorid, kus eelkambri maht moodustab tavaliselt põlemiskambri kogumahust 25...37%, mistõttu hapniku puuduse tagajärjel põlemisprotsess eelkambris toimub ebatäielikult, kuid teostub kütuse soojuslik pihustamine (aurustumine). Nii keeris- ja eelkambriga mootorites ei jõua õhk külma
Firma "Ray-Te" LSKV-1- 256 formeerimismasinate tehnilised andmed. Näitajad LSKV 1 256 Laastuvaiba laius, mm 2560 Tootlikkus (max), kg/min 60 Kaalude töötsüklite arv min. 6 Kaalutava laastu mass, kg 13 Elektrimootorite võimsus, kW 15,3 2.3. Laastuvaiba eelpressimine. Pressimisintensiivust iseloomustatakse surveastmega E e E= p e - laastuvaiba paksus enne pressimist, mm 10 p - laastuvaiba paksus pärast pressimist, mm Surveaste sõltub puiduosakeste suurusest ja kujust, puiduliigist ja puitlaastplaatide tihedusest. Surveastme väärtus on alusplaatidel pressimisel 2,5 3,0 ning ilma alusplaatideta pressimisel 3,5 - 4,5
koormamine, mootori ülekuumenemine, põlemiskambri nõetumine jne), 3. ilmastikulised ( kõrge õhutemperatuur ja õhurõhk, vähene õhuniiskus jne ) tegurid. 21. Mootoribensiinide detonatsioonikindluse ja oktaan(i)arvu mõiste: Detonatsioonkindlus kui mootoribensiinide tähtsaim omadus on mootoribensiinide markideks ja sortideks jaotamise alus. Detonatsioonikindlus on mootoribensiini omadus põleda ka suure surveastmega mootoris normaalse kiirusega, mitte detonatsiooniliselt. Selle mõõduks on leppeline mõiste oktaaniarv. Oktaaniarv on sädesüütega sisepõlemismootorite kütuste detonatsioonikindluse iseloomustav suurus. Suurus millega mõõdetakse bensiinide plahvatuskindlust, võimet vastu seista isesüttimisele. On leppeline suurus ja seda määratakse võrdluskatsetel. 22. Mootoribensiinide oktaaniarvu määramine:
Sellist iseeneslikku süttimist nimetatakse detonatsiooniks ja see toob silindris kaasa tohutu rõhu alles üles liikuvale kolvile ning põhjustab mootori komponentidele vibratsiooni ja suurt koormust, mis on suutelised mootori suhteliselt lühikese ajaga hävitama. Seda, millise surveastme juures mingi konkreetne kütus veel detonatsiooni põhjustama ei peaks, näitab tema oktaaniarv. Jällegi lihtsustatult, jagades bensiini 98E oktaaniarvu 98 kümnega, saame, et ta peaks toime tulema surveastmega 9,8; 95E järelikult aga 9,5ga. Sellel põhjusel on tänapäeva mootorite surveastmeks u. 9-10. Kõige tõsisemate muskelautode surveastmed oli 1960-ndatel isegi üle 11, kuna selleks nõutavat kütust oli vabalt saada kuni 1971. aastani, kui keskkonnaindlejate surve tõttu algas üleminek viletsamatele kütustele. See tähendas võimsuste langust ning oli üheks teguriks muskelautode kuldajastu lõppemisel. Näiteks legendaarse Chevy LS6 mootori surveaste oli 1970. a. 11,25 ja 1971. a
jääb kolvipõhja ja silindripea vahele, nimetatakse põlemis- ehk survekambriks ja selle mahtu põlemiskambri mahuks. Ruumi, mille kolb vabastab ülemisest surnud seisust liikude alumisse surnud seisu, nimetatakse silindri töömahuks. Silindri üldmahuks nimetatakse põlemiskambri mahu ja töömahu summat. Kuupsentimeetrites mõõdetav töömaht on mootorsaemootoritel 30-100 cm3 ja enam. Gaasi kokkusurutusmäära silindris enne süütehetke iseloomustatakse surveastmega. Surveaste on silindri üldmahu ja põlemiskambri mahu suhe, praegusaja mootorsaemootoritel on surveaste vahemikus 7-10. Mida suurem on surveaste, seda suurem on küttesegu põlemisel tekkiv gaasirõhk. Surveastet piirab küttesegu isesüttivus ja plahvatuslik põlemine ehk detonatsioon. Detonatsioon on mootorile kahjulik ja lühendab tunduvalt tema tööiga. Mootori surveaste määrab kasutatava bensiini margi.
Rammi löögiosa kinnitatakse tõstetrossi külge, mis läheb üle ramminoole ploki ja on keritud hõõrdvintsi trumlile. Diiselvasarad töötavad kahetaktilise diisli põhimõttel. Töökäigul surub vasara löögiosa silindris oleva õhu kokku. Järsult kokkusurutud õhk kuumeneb tugevasti ning samal ajal silindrisse pritsitav diislikütus süttib iseenesest. Toruvasar valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega, suurema tõstekõrgusega ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles- alla liikuv kolb. Koosneb töösilindrist, juhttorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitsepeast ja haakeseadisest. Vibroramm löögienergia allikaks on suundvõnke- vibraator, mis kinnitatud elastsetele elementidele toetuvale alusplaadile ja varustatud löökuriga. Vibratsiooni tagajärjel hakkab plaat liikuma üles-alla ning annad lööke alasile,
Wiseco K634M8725 87,25 320 12,88:1 2618 Mahle ACR181435D04 87,25 282 12,3:1 4032 Antud Mahle kolvid tootekoodiga ACR181435D04 olid tootmisest maas, kuid suheldes edasimüüjatega selgus, et neid on võimalik küll tellida, aga miinimum kogus on 10 komplekti, siis jäid nad valikust välja majanduslikel kaalutustel ning valikuks osutus Wiseco K634M8725 87,25mm arvutusliku surveastmega 12,88:1. Kuna valitus osutus esimese astme (+0,25mm) kolvid, siis ei ole vajalik ka plokikaane põlemiskambrile teha astet suurema kolvi mahtumise jaoks, mida +0,5mm kolvi puhul oleks pidanud CNC-s teha laskma. Valitud Wiseco kolvid oli valmistatud 2618 sulamist. 2618 alumiiniumi sulam on madala räni sisaldusega (kuni 2%), kõrge paisumisteguriga, mida enamasti kasutatakse võidusõidu mootorites. Kuna tegemist on kõrgema paisumisteguriga sulamiga, siis kolvi ja silindri vaheline lõtk peab
1 jahtumine, v= const. Lo=lp-lk=B34AB-A12BA. metaan, küllastunud ja küllastumata süsivesinikud, q1=A23BA, q2=B41Ab. Pvk=const. Otto mootoritel Soojusvoog soojusläbikande korral: q=t1-t2/ veeaur ja õliaurud. Lendosast järelejäänud tahket massi on kasutegur määratav ainult surveastmega. t=1-1/k-1. (1/1+/+1/2, [W/m2]. q=t/Rt. q=kt, k-soojus- nim. koksiks. Koks koosneb peamiselt süsinikust, . läbikandetegur sõltub soojusjuhtivust mõjutavatest sisaldades mõningal määral vesinikku, hapnikku teguritest ja soojusläbikandest. lämmastikku ja väävlit
bensiine EL maades kasutada enam ei lubata. Oktaanarvu määratakse kahel meetodil (uurimus- ja mootorkatsetusmeetod) ja sõltuvalt sellest on igale bensiinile võimalik määrata kaks oktaanarvu. Näiteks bensiinil 95E on uurimusmeetodil määratud oktaaniarv 96 ja mootorkatsetusmeetodil määratud oktaaniarv on sellel bensiinil 85. Autobensiinide liigitus Autobensiini liigitatakse oktaaniarvu järgi. Riiklikult lubatud bensiinimargid oktaanarvu järgi: · 76 mootoritele surveastmega kuni 6,5. See on katalüütilise reformimise, krakkimise ja destilleerimise teel saadud bensiinide segu. Võib sisaldada tetraetüülpliid (kuni 0,24 g/kg ).. (ei ole kasutusel aastast 1995) · 80 mootoritele surveastmega 6,5...7,0. Koosneb samadest komponentidest, mis eelmisega sarnane, kuid suurendatud on kerge destillaatbensiini osatähtsust. Etüülitud 80 sisaldab kuni 0,41 g/ kg tetraetüülpliid ja värvitakse. Kvaliteetbensiine ei etüülita
bensiine EL maades kasutada enam ei lubata. Oktaanarvu määratakse kahel meetodil (uurimus- ja mootorkatsetusmeetod) ja sõltuvalt sellest on igale bensiinile võimalik määrata kaks oktaanarvu. Näiteks bensiinil 95E on uurimusmeetodil määratud oktaaniarv 96 ja mootorkatsetusmeetodil määratud oktaaniarv on sellel bensiinil 85. Autobensiinide liigitus Autobensiini liigitatakse oktaaniarvu järgi. Riiklikult lubatud bensiinimargid oktaanarvu järgi: · 76 mootoritele surveastmega kuni 6,5. See on katalüütilise reformimise, krakkimise ja destilleerimise teel saadud bensiinide segu. Võib sisaldada tetraetüülpliid (kuni 0,24 g/kg ).. (ei ole kasutusel aastast 1995) · 80 mootoritele surveastmega 6,5...7,0. Koosneb samadest komponentidest, mis eelmisega sarnane, kuid suurendatud on kerge destillaatbensiini osatähtsust. Etüülitud 80 sisaldab kuni 0,41 g/ kg tetraetüülpliid ja värvitakse. Kvaliteetbensiine ei etüülita
Siin on soojuse eraldumine vaadeldav püsivmahulisena. Protsessi kujutame Ts diagrammil: 1-2 –adiabaatiline komprimeerimine. a.s.s.->ü.s.s. (ülemine- ja alumine surnudseis) . =v1/v2 – mootori kompressiooni e. surveaste. 2-3 isogoor, põlemine. - isogoorne rõhutõusuaste. 3-4 –adiabaatne paisumine. 4-1 jahtumine, v= const. Lo=lp-lk=□B34AB-□A12BA. q1=□A23BA, q2=□B41Ab. Pvk=const. Otto mootoritel on kasutegur määratav ainult surveastmega. t=1-1/k-1. Diiseli ringprotsess Kasutatakse raskeid kütuseid. Diisel kütus nii kiirelt ei põle ja seetõttu põlemis protsessi jooksul kolb nikub. p lp=23411’2’2 T q0=l0=q1-q2 lk=211’2’2 l0=lp-lk v s
tema näitaja võetakse võrtseks 100 – ga. Alfametüünnaftaliin C 10H7CH3 – tema isesüttimis temperatuur on väga kõrge ja tema isesüttimis temperaruuri näitajaks on võetud 0 Tsetaanarvuks nimetatakse tsetaani mahulist protsenti mahus alfametüülnafta - liinga, mille juures segu on sama isesüttimistemperatuuriga, kui vaatlusall oleval kütusel. Praktikas määratakse tsetaanarv laboratoorsel teel. ( regulleeritava surveastmega) tsetaanarv alla 40 – halb kütus, süttib kõrgel temperatuuril tsetaanarv 40 – 50 – head kütused tsetaanarv üle 50 – vägahead kütused tsetaanarv 28 – 32 – raskedkütused nende isesüttimis näitajad on veel kõrgrmad VISKOOSUS See on vedeliku sisehöördumine voolamisel. Praktikas ta iseloomustab kütuse – õli voolamist filtrites torudes ja pihustamisel
Neljataktilise mootori arvestustes lubatakse, et õhu komprimeerimine ulatuses karburaatorist silindrisse. Selleks on küllaldaselt aega ja segu kuhu komprimeerimistakti lõpul pihustatakse üheavalisest pihustist algab kolvi alumises surnud seisus , sel juhul a = 0 ja tegelik moodustatakse lähedane ideaalsele. Seetõttu on karburaatormootorite kütus. surveaste võrdub teoreetilise surveastmega . liigõhutegur lähedane ühele Kujult võivad eelkambrid olla silindrilised , sfäärilised või ovaalsed, Surveastme valimisel tuleb arvestada: ( 0,8...1,2 , 0,8 rikastatud segu ja 1.2 lahja segu korral ). mille ruumala moodustab 15 kuni 30 % kogu põlemiskambri
korda väheneb gaasi maht silindris kolvi liikumisel a. s. seisust ü. s. seisu. Praegusaja mootorrattamootorite surve- astmed on vahemikus 7 . . . 10. Mida suurem on surveaste, seda suurem on küttesegu põlemisel tekkiv gaaside rõhk, s. t. sama seguhulga põlemisel saame kõrgema surveastme puhul rohkem kasulikku tööd. Järelikult oleks mootori võimsuse ja ökonoomsuse suurendamiseks kasulik sürve- astet tõsta. Seda aga piirab kõrge surveastmega kaasnev segu isesüttimine ja plahvatuslik põlemine (nn. detonat- sioon), mis on mootorile kahjulik. Mootori võimsuseks nimetatakse ühes ajaühikus sooritatud tööd ja seda mõõdetakse kilovattides (kW) või hobujõududes (hj). Mootorrataste hooldusjuhendis antakse mootori maksimaalvõimsus ja sellele vastav väntvõlli pöörlemissagedus. Peale selle on hooldusjuhendis antud mootori suurim
Toimub pihustatud diislikütuse isesüttimine ja plahvatus paiskab löögisilindri üles. Vai süvistub pinnasesse töötava vasara löökide mõjul. Juhtvarrastega diiselvasarate väikese kasuteguri ja lühikese kasutusea tõttu on nende tootmist vähendatud ning neid vahetavad välja täiuslikumad torujuhikutega diiselvasarad (toruvasarad) Toruvasaraid valmistatakse õhk- ja vesijahutusega. Erinevalt juhtvarrastega vasaratest töötavad nad väikese surveastmega [13 . . .15), suurema tõstekõrgusega (kuni 3 m) ning kütus põleb neis ka pärast lööki. Toruvasara löögiosa on raske üles-alla liikuv kolb. Toruvasar koosneb töösilindrist, juhtorust, kolvist, vasaraalusest, kütusepumbast, vaiakaitsepeast ja haakeseadisest. Löögiosana töötava massiivse kolvi alumises osas on rõngasooned, ülaosas on süvend haakeseadise konksu tarvis. Ruum vasaraaluse ja kolvi vahel kolvi alumises seisus moodustab kumera põlemisambri. Kolvi ülaosas paikneb
annaabi.ee 
